Lk.: 4- VABA EESTLANE teisipeval, 19g6 Tuesday, December 9, 1986 . 92
ndise poliltvcsiigi sMVtf Haagis . ^ Kesolev artikkel on kokkuvte Vladimir Bukovski srav^tust Haagis IS-ssdal^ p-
rillil 1986, kus ta kneles rahvusvahelisel smpoosionil, mis korraldati Hollandi Uld- susehuvide Instituudi poolt. Bukovski, hstituntud Nukogude Liidu erimeelne ja inim- iguste eest vitleja, veetis kaksteist aastat nukogude vanglates ja karistuslaagrites, enne kui ta 1976-ndaI aastal he Tshiili kommunistide-juhi vastu vlja vahetati, :
. Hoolimata sellest, kui palju Kuid Nukogude Liidul on ka hendid. Muidugi on nad liiga tcndmatcrjale on Lnemaadel mned omapoolsed probleemid, viisakad, et ksitleda oma v- avalikkysele ktte saadav Nu- Marksism on heksateitkm- rustajaid Afganistani vi SS-20 kogude Liidu pettepoliitika koh- nenda sajandi doktriin, mis oli keskmaarakettide kohta, ta viimase neljakmne aasta vi- ajast-ja-arust juba enne, kui seda tel, ei [suuda suur osa Lne- Vene Impeeriumi varemeil ra- maailma rahvastikust seda tiel kendati kuid seda ideoloogiat mral uskuda. Juba see repres^ - ptakse ikka veel lemaailmselt siooni lisuur masstaap ja need levitada. Nukogude Liidus en-
^ vimatult ebainimlikud meeto- das ei paista enam keegi mark- did, mida Nukogude vim jr-sismi-doktriine uskuvat, kuid sel- jekindlalt kasutab, panevad L- lest hoolimata jtkab Nukogude nemaadcl kasvanud ja ,,tasakaa- vim lemaailmset vabastami- lustatud" maailmavaatega harju- se"-kampaaniat ja see on Tiud kodanikud kahtlustama - kaunis kulukas, s
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
OGA/V [H 5000 Shappaird Ave. E., Scarborough. Ont. MIS 4LS
Mk ja rentimine , 291-5054, kodus 423"
lust vastupidised asjad toimu- vad Lnes, kui nukogude
ja hoolikalt vlja valitud seda klastavad. Nende pere- konnad on kodumaal pant- vangideks ja seetttu korda- vad nad kangekaelselt kiki Nukogude Liidu lklauseid.
jrsku on see kik siiski ainult ^ommunismivastastc propagan- da? '
Isegi s^ eised vastiBvasdleina- tud f^aktid nagu invasioon Af- ganistani ei ole tielikult suut-
ja viisakad lnlased muidugi ei, RevolutsiooniliE^e ind muutus midag^ Afganistani, aja jooksul kivistunud his- V^ '?'"^ ff^ l^ u" D kondlikuks korraks ja bro- Jlle kuuleme, km halb on Rea- kraatiaks, mis annab t^d )^^"?^^? jBiljonitele inimestele. ^"^^ ^ ^ " " ^ ameeriklased
Krgekvaliteediga ehted ja kalliskivid hulgimgi hindadega.
Valik teemantsrmuseid, kuldkette, kevrusid, kaelaehteid jne. Kavandame ka ehteid teie kividest vi kui ast. Parandame ehteid. Palume kindlasti ette helistada!
Kuuskmmend heksa aastat testivad edasi oma aatomirelvi, nud Lnemaade avalikku ar^ prast oma revolutsioonilist sn- ^1^ ^^'g^ ^^"^ rahukam-
. vamist veenda. . di ei suuda nukogude ssteem P^^"^^ hsteeria otstarve ja ot- Mida absurdsemalt Nukoaude end elus. hoida ilma alalise sja- .^^ "^ ^ , ^^^^^^^ ^^ "^ f^ ^
> Liit kitub, seda rohkem pa- ohuta. See sjaohu vljameldis Jrgnevalt. Number uks rahu- vad lnlased leida sellele min- asendab nd -kommunistlikku n^steeria nrgendab Laanemaa- git ^ratsionaalset'' seletust ja i- ideoloogiat, nii nukoi^udemaal de kaitsetahet - - eriti tuumarel- gustust. Ja pahatihti nad leia- kui ka selle satelHit-riikides, le- J^^^ ^]^^' Number kaks see vadki. Nukogude propagandis- vides isegi blokivlistesse- ja lo^^stab^ Laanemaade "tlust, tide abiga leiavad nad selliseid Lnemaadesse. Nukogude L i i - "^p. ^^^^^^l NATO-s. Number, igustusi, mis sdistavad L-.dus ja ta satelliitides on see ala- ^ ^ ' ^ ~ Laanemaade av^alik ar- nemaade valitsusi selle asemel et line oletatav sjaoht igustuseks a^n^^ ne ei pane thele Nukogu-^ Nukogude Liitu nende veriste totalitaarsete valitsusmeetoditele, Tv maailma aktsioonide eest vastutavaks pi- inimiguste alla surumiste ja kokku nende rakettide dkda: 1 uue valitseva klassi suurtele pri- tuumapaisosi. Number neh -
Kahjuks on selline kitumine vileeeidele. .^"."^^ nndanimetatud ohu- inimloomuse-kohane. Iga psh- L''nemaades toimub see vi- l".^" julgeoleku-kusimustele ees- holoogia ksiraamat seletab mei-.japressimisena, sundides kapita- ^JS^^e mimiguste ksimuse ^iile le, et niteks parandamatult vh- lislikke hiskondi saatma Nu- ^^"^^S"?? ^"^^^ 1^ satelhit- ja-haiged ei suuda oma meeles kogude Liitu tarbekaupu,krg- maades.^Number vns - prast selle "paratamatusega hakkama tehnoloogiat ja andma neile ra- ^^^^^^^ kestnud pinget la siaah- saada, vaid otsivad mingeid halisi ning kaubanduslikke kre- ^^ .^^ ^^^ ^\^^^ Lneriikide muid vimalusi haiguse tie- diite. Seetttu on nd nnda- '^^^^^^^^'^^^ ametisse vali- likust eitamisest igasuguste rat- nimetatud rahuvitls" muutu- ^akse osalt nendesamade hstee- sionajiseerimiste ja etteknete- nud })eamiseks nukogude lk- ^^^^^^ rahuvitlejate'Vpoolt, vl- teni, miks asjad nii ei saaks olla, lauseks, asendades klassivitlu- mis^Noukopde Ludu ,,detente" kui nad nivad.
211 Yonge St., Toronto, Ont. f\/15B 1!\/14
sest agressiivne, vaid vtab ette. selliseid veriseid aktsioone ainult kartusest Lnemaade agressioo- ni vastu.
Seeprast peame me lubama neid strateegiliselt meist ette juda, arutavad mitmedki Lnepoolsed sovietoloogid", sest siis jvad nad rahule ja ei arva enam, et. me neid
Nagu Aleksander Solzhenitsim oma raamatuis kinnitab, on kommunism vhktvele sarna me, ja seetttu on kaf meie reaktsioonid sarnased vhkt ve-haigete reaktioonidele
se^ Kuidas see funktsioneerib pakkumist tagasi lkkama, praktilisest vaatevinklist? . , Kuid ,,detente" on aiiiult sel-
Kigepealt phjustab NukO"''^^^"^^ -^ ^^^^^ gilde m mingi konflikti, kas samuti meldud Laa- maal vi merel, terrorismi, kodusja vi isegi^ldise sja damiseks. See ei mjuta kuidagi j^^ ya,.(jusgi^ elu ja olu Nukogude Ludus,:
Seetttu^on Nukogude" idu Lneriikide'vastumeetmeid ka- kus ,,klm sda'' ei ^akka ku- lemaailmse edu peamiseks ph- sutatakse sjahsteeria leskihu- "^Si- lpuks, ,,detcntele'' kaa- juseks Lnemaade vastumeelsus tamiseks nii Nukogude Liidus nndanimetatud desmfor- tele ja-hdaohule nkku vaada- kui ta satelliitmaades. Ja valis- "^?^s^^^^^" kampaania,^ mis ta. Nukogude Liidu kitumine mail alustatakse niisama hstee- P^^^^v tikade hulgas, tundub udne ja ebareaalne nii rilise ,,rahuvitlse" propagn- valitsustele selgeks kaua, kui me ei ole endale suut- dakampaaniaga. Need kaks hs-^eha , et Nukogude Lntkannatab nud selgeks teha, et sealne kom-teeriat- on ksteisest rippuva ja >paranoia'' all ja seetttu usub
: munistiik valitsus peab sda ter- niielda ,,sdavad'' teineteist.: toepoolest L ^ ^ kilise ve maailma vastu kasutades Kui nukogude rahvas neb Wlaletungi vimalust. Seega ei sjalisi meetodeid igat laadi ter^ ^ oma televisioom miljoni- ole Nukogude valitsus iseene- roristide ja mssuliste-gruppide test lnemaalatest, kes marsi- : . ; ..^ ; ': - toetamisel le terve maailma, vad ameerika rakettrelvade'' -.. Kuigi faktid seda tendavad, vastu^ pidades lahinguid politsei- tunduii see lnemaalastele liiga ga ja skandeerides lklauseid hvardav ja alatu,, et tsi olla. oma maade sjhutavatc'" va-
Kuid priselt ei saa rne: Nu- litsuste vastu, mida peavad nad kogude Liidule sks panna, et arvama? Nad usuvad, et tepoo-
; nad on terve inimkonnaga sja- lest ,,anteeri.ka imperialistid'' on jalai juba sjandiprangul valmis Nukogude Liitu rnda- alustati seda sda Marksistide:- ma, eninistide poolt ,,klassivitluse'' Samal ajal,-kui tuhanded nn- nime all, ja see on kestnud lak-danime^t^ ,,rahuktivistid" kamatult kuni tnaseni. Iga viie Nukogude Lii tu klastavad aasta jrel tuleb kokku Nuko- sidud kinni makstud siis gude Liidu KornmunistlikuPaf- kohtuvad nad toeliselt hirmiinud tei Kongress, kus valitsev kom-. rahvaga, kes neilt ksib: Miks mnistlik kildkond phalikult tahavad ameeriklased meid ra
' taaskinnitab sjakuulutust terve pletada?" ylismaailrha: vastu, lubades tit Sellest on ilmne, e tycne la - loetust kikidele nndanimcta- scd" ei tah^ soda. Siis kes seda
: ii;d ,,vabstusliikumistele'' ning tahab? Ameerika sduhutav i ,,[>rogressi- ja sotsialismi-jud- valitsus, kahtlemata. Seetttu
deic". Lnemaad aga Uhtsalt ei mistavad need heatahtlikud k- u lha_Ma , kuulda vtta. ]a^^ pre- , , S i ^ n u , vanaema, i lusa marsib rahvusyaheh.ne konmu- sident Reaga . . . .
See naeruvrne teooria paistab olevat praegu Lnes vga, po- pulaarne ja on vimaldanud Nukogude Liidul ra neelata nii Angoola kui ka Etioopia, Mo- sambiigi ning Afganistani ja teritada oma hambaid ka teiste Aafrika riikide tarvis, kellede krooniks oleks Luna-Aafrika. Kuid kige edukam Nukogude trikk oli muidugi nndanimeta- tud Helsingi kokkulepe" aastaL 1975. See esitati Lnemaadele kui suur vit inimiguste edenda- miseks ja kaitseks tegelikult teadsid Lnemaade poliitikud kllaltki (hsti, et Nukogude Lii t ei kavatse selle kokkuleppe stteid austada, ja Nukogude Liit teadis- vga hsti, et Lne- maad ei hakka tsiselt nendest stetest kinni pidamist nudma.
Kuid Nukogude Liit esitas seda kokkulepet omal maal ja ka [kestatud rahvaste maadel kui diplomaatilist vitu, mille koha- selt Lneriigid tunnistasid p-
rastsjaaegseid riigipiire Euroo- pas ja seega kinnitasid, et Eesti, Lti, Leedu, Ida-Poola ja Mol- daavia kuuluvad , jvalt Nuko- gude Liidule, rkimata hoopis kadunud Ida-Preisist ja ikestatud poolakatest, ungarlastest, tsehhi- dest, slovakkidest, rumeenlastest, bulgaarlastest ja ida-sak,slastest;
Helsingi Kokkulepped lid nendele rahvastele hmge-k- laks, sest need nitasid, et Ls ei kavatse mingil viisil nende vabaduspdlusi toeta- da vhemalt nii klas see Nukogude Liidu esituses. Miks peame me kiki neid
mdunud aegadel tehtud' vigu meelde tuletama. Seeprast, et Nukogude Lii t on' jlle meile valmis detentet"' pakkuma, ja Ls on jlle valmis^eda pakku- mist rmsalt vastu vtma. Mil- leks or? Nukogude Liidul jlle detente't"' tarvis? Selleprast, et nad ei suuda klma sda majan- duslikult lal pidada. Nad taha- vad hingamispausi. Kas peame neile testi seda lubama? Kas d ole jrgmiseks neelatavad riigid nagu Mehhiko, Pakistan, Luna- Aafrika vrt, et nende eest vi- delda? Videtakse, et me peame Nukogude Liitu n|istma'. Kas me ei mista" siis neid veel? Aga me peame alati mee- les pidama, et Nukogude valit- sus ja Nukogude rahvas on kaks iseasja.
mars riism edasi.
:kingi:;eest!"Moment^^^ grammi ja muud agressiooni va- i^ o^ ^^ rtlbr il Eesti Majas,
sionride Klubi juluiaadalt 30. Foto: T. Sgi
1 V
Phapevalj 30. novei mandril Lembitu Male> palvusega Icirikus, jtkus kohviiauaga vanematele ja noort, noortejuhti ja vanemj
Skautksuse vaimulik, praos' Andres Taul ksitles poistepra ses lhijutluses vahet kunstlik ja ehtsa vahel. Tal oli kaasa plastikust kuuseoks, mida saa eraldada ehtsast isegi lhna jr gi. Aga kuidas eraldada ehtsa skauti kunstlikust" ja pealis kaudsest? Poisid kuulasid aktu aalset judust suure thelepanuga
Lippudega kiriku saali siss marssinud poistevge ja vane maid tervitas Lembitu Malev juht Harold Kivi. Noolepois Erik Lepik stas knlad pidu laual. Maleva juht oma snav tus nimetas, et Lembitu poistes olid-kuus minemas Aust-raaliass maailma-jamboreele Eestit csin dama. Esindus-salgaks oli vaje aga heksat poissi. Kuna-teistes ksustest neid kolme ei leidunud ss jid ka Lembitu poiste plaa nid katki. Ainus vapper poiss kes lheb igal. juhul, kuigi h Kanada ksuse koosseisus, o mgamees Robert Kruus. Si duraha tegemiseks oli ta pidusaa li les seadnud oma mgilaui kus ta ms perekonna mesilasi saadud mett.
Noolemurdmise-tseremoonia raamides tutvustas maleva va nem Heino Je vanematele Lem bitu Maleva struktuuri ja ksus te smboleid. Noolepoistel o selleks suur nioolctupp. kus o
joisi jaoks tema nimc . See pannakse Vtuppe s
kui poiss annab lubaduse ja an takse poisile ktte siis kui ta lah kub noolepoiste parvikust. Ni; menool on esimene skautiik tro fee. mis pannakse kodus omii toa seinale.
Nooli k u i need tabamatul kukkusid Lembitu linnusesscl korjasid muistsed noolepisid j< viisid need uuesti vitlejati (tte. Sealt see noolepoisi. nimi pri ne bk i. Am nvu k 11ide s m bj liks on amb vibupss. Se( amb, mida maleva vanem nitaj ja mis seisab noorteruuniivitrii| nis, ei ole muistne relv. See oi tarvitusel Teises Maailmasjaj ja sellega noppisid"..Kanada vi
Iga noo