Lk. 2 V A B A E E S T L A N E teisipeval, 16. detsembril 1986 - Tuesday, Deccmber Nr. 94
17
VLJAANDJA: O/ Vaba Eestlane, 1955 Lcslie Don Mills, O n t . M 3 B 2 M 3
E TOMIii P U B L l S H E R r Frec Estonian Publi$hers Ltd.
1955 Leslic St. Don Mills, O n t . M 3 B 2 M 3
Tegevtoimetajas;. Arvi Tinit.. Toimetaja: Olaf te^
Toimetuse.kolSeegirti:; Karl Arr, Heino ^QC,:^^^^ :
'telefonidr toimetus 4 4 8 2 3 , talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspevast reedeni 9---3-m
TeliiinishiBiBiiad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.-^ pool- aastas $34.- ja veerandaastas $18.---, kiripostig^^^ |)ostikulu- vastavalt $111.--, $60.-^^^
aastas $80./DoolaaS"
lv
I
m
va
m
tas $44:-^ ja veerandaastas $23.. 1 klassi posti ja lennu- posti hinnad vastavalt USA $ 115., $62., $32., mu- jal vlismaal $140., $75, $40.-^
Aadressi muudatus $ L ^^^^^^^^^^^^^^^^^ Wnd 70 c.
m
Kuulutusteliinnadrks toll hel veerul: $5,00, esi Kuulutusi voetakse vastu ndala esimesse ajalehte kuni reede homm. kella 10-ni ja ndala teise ajalehte kuni teisip., homm^ kella 10-ni. Vljaspool taega: Leida Marley^^ 223-0080,
Laudkond ERN aas hiesen,xEon:o Penno
is: Vasakult Arvo Horm, ja Jaan Viival.
Ervin Pang, Mihkel Mat- H. Trummer
komitee pidas novembri lpul Torontos
Kremli kuulu- tilises m- va.
massimeediumid -r^ajale^^ panna toetusa kvisioofi ja raadio ori alusta<' phjuseks^ miks ameeriklased rnscle kanadalastelt. nud kontsentreeritud pealetungi Vietnami sja ajal rahvamasside - president Ronald Reaganile tema poolehoiu j sja kaotasid ning naeruvristamiseks tema vol^ ajakirjandus koos televlsiooniea mete
e Lhemal ajal alustatakse akt- toetamise algatafnistRootsi^^ 'sBoniga ^RO v-.liikmesriikide; Saksamaal.;^
R RO aktsioonile Kanada parla- mendiliikmeist kendajate grupi;
nete maani maha trampimiseks puhus suursiindmuseks ka pisitll- jud. Suurem osa neist on p- ringkondadega '^ kontakte otsida, "^ oodustamistv naga seesugune Elling tema karakteri ristipuule lukese^ ^^ ^^ andmetel tu- kendajate komitee ttab lmiseks. ; : ; da; Nixon oma nuandjatega ei vastased ning igaiihel: neist on i i d need: kontaW^^^
See erakordne rm KremlHS osanud ieti hinnata P mhivaS mirSa tM^ inirpddArTKrii moha. irSioi^ ^ wahot^iUoia^A iro..>a Q5S_ leb teostada Ottawas isuvail on ka arusaadav, kuna Ronid momendil likvideerida. tegemiseks ja tema kritiseerimi- kohal on phjust alla kriipsuta? liikmeil ja tei^^^^ se
Idendi maha- riigi": vahetalitajate kaudu. Siin-^ ^^ 1^^ teostada Ottawas ^uvai
Kesk4da Balti,keskorganisatsioonide csin-- vga:se--:;dajaiL;:v^^
)n julgenud venelaste le sobivat matusepaika ning m- meeleolu ja lakse president gane ja ebamrane, teenides Ko&oiekut juhiti thelepanu usid kritiseerida ning ned eriti leidlikud kommentaato- surnuks enne kui ta juab oma Kongressi survel peamiselt lis- aktsiooni^ ^^ ^^ m^ ilmarevolutsiooni ope- rid peavad vajalikuks toonitada, sammude kaitsmiseks selgita pidurdada^ tehes pin- et Reagan pole kunagi olnud rii- vastupanu organiseerida. dades on phjust ks ida kas Kolk meenutas, et paljud majan-
^igiise. saawiist esimehe L. Leivati juhatusel to
olukorrast ja arutati edaspidist ^ t^ ^^ umine on kigus mitmel maal ja seni on
vadsngedmehed naeravad v-dale tugeva ga harva. Isegi partei peasekreV ajakirjanduses, televisioonis, raa- ^ ^ . v . . . a. v --i ' ^r Mihhail Gorbatshov, kellel dios, likoolides ning kikides Aktsiooni arendamiseks otsesta^
Andrei^ ^G^^ ^^ ^^ ^^ ^
hendriikide armee lduna le- korda, peaMa Luna-Vietnamist vlja mis nd,^ ^ Llk jttes miljardite dollari e afriga, ^^o^^^^^^ .^abu-jas^oo suurem osa kogolud: Ka- lendle vrtu^s kasutamiskl^ sjalist varustust Vienami punas- EhkkL Reagan rnnatakse . u p a k t s i o o m t o e t s a l ^ ^ ^ ^ tek; ja kui president l4hard praegu Igast maailmakaarestj Nixon^ sunniti hbistatult n...Jalj^est<^^^^ ^"^f^V^^^^^ ,,Watergate1" afri prast Vai- ge^^^^^'t^ khed lehe saajaid kaasa aidata Balt^mlseks.n gest Majast lahkuma. Kuid kaht^ pealetung siiski ameerika a^ ^ kogujatele rahvaste igstenudmiseaktsioo- kmatakuulememe kige suure->ndue vee rida ^aktivistide gruppe, mat naerulaginat Kremli tagatu- ni-saadetest. hendriikide televi-le, paludes neid allkirjade kogu- Inimiguste Deklr^ badest praegu, mil hendriikide siooni-saated olid paljude an-mi^^l^^^ Rhku pa^ pevaga, mis on 10. detsembril, jade 1^ ^^ ^
;an on ainuke lnemaailma Massimeediumi vahendid otsi- seks-naeriivristamiseks. Selliste da, et riigimees, kes prast Teist maa- vad ka praegu Reagani karjri- vtetega luuakse masside hulgas Ilmasda on julgenud venelaste le sobivat matusej vgivallal iiaende maailmarevolutsiooni ratsioone pidurdada^ tehes pin- et Reagan pole kunagi oinud ri- vastupanu organiseerida. dades on phjust ksida ~ kas Kolk meenutas, et gutusi hendriikidele ja ta liit- gimee^ ega s^ ^ lastele suurema relvaju andmi- dele ja maailmale midagi anda. kahtlemata ks suuremaid ja kolmanda riigi seks seda selles veendumuses Ne^ ^ vaesed mehed unustavad, thtsamaid demokraatliku ss- Kiki neid ksimusi peavad duti ja arusaamises, et jud on ainu- et Reagan oii juba kuus aastat teemi alustugesid, kuid selle va- selgitama president ke tegur maailmas, mida vene edukalt maalima tugevamat riiki badusega ei ole seotud mitte ai- uurimiseks rakendaduderikomis-iliemalt levitatav se^ kommunistid respekteerivad. juhtinud ning on toonud mitte nult igused vald ka kohustused^jonid ja erapoto^
Presidendi range hoiak kom- ainult hendriigid^ vald kogu mis nuavad ajakirjanikelt ja mai ajal peaksid aga hendriiki- Ini^ Pevaga henduses jiiunismi suhtes, ta juline polii-^ ^^ ^^ L^ ^ vlja selles mul- kommentaatoritelt su loobuma saadetud vldik-lendleht, nuab^ tikajDhendriikide ja teiste lne- kast, millesse pahempoolsed ele-tus- ja kohustustunnet. El ole oma edasi-tagsi kemplevate ole- tunduvaid maiahduslikke kulusid
ei olnud siin mngus duslikult vimelised kaasmaala- iigi erihuvid? sed, kelle poole selles 0j py^' ^id kdmBisS npavttiri riiiti mV\ni^ i^ ^ ole SCl-
pea likvideerimiseks Nikaraaguas lkkasid. Wne Nikaraagua marksistliku j Aktsi- ning ta nnestunud sisepoliitSSi" Presidendi rndamiseks kasu- diktatuuri vastaste ja Afganista- had ja avastused. Praeguses olu- onikomitee, et kaasmaalased ja sed sammud ja reformid on pl- tatakse vana lbilnud ja proo- ni vabadusvitlejate (hendriiki- korras mngivad massimeediu- Kanada eesti in
aastaid pinnaks silmas vitud taktikat ja^^ de ja Kainada ajakirjanduses ti^ mid kuldmune^m rahvusliku R a t e vastastele. Esmajoo- lehtedes esitatakse leheklgede tuleeritakse ne"d jrjekindlalt mrkamata, et tegema
ne bii need poliitilised vastased y^ ^^ ^ Igasuguseid sensatsioonilisi mssajateks) toetamiseks on era- pis-tkis pahasti 1^ demokraatliku partei ridadest, kuuldusi ja oletusi, mille allikate kordselt segane ja n^ ^^ PP" hendriikide prestiizhi mahakis-^ kuid sameti oas ta vastuvtmatu kohta puuduvad andmed ning te- ratsioon, mis vajab phjalikku kuvate mdamunadega. Sel puhul tct RQ hendriildde sOmatorkavalt tu- levisi^ ^ ilmuvad ks- selgitamist. Eelkige tuleks aga on testi phjust ksida^ ^^ ^^ ^^ ~ aadressil gevatele liliberaalsetele ja pa- teise jrele Johnid a^ Jackid selgeks teha, kelle algatusel see Quo vadis, America? Kuhu l^Brodview Ave Toronto Ont: hempoolsetele ringkondadele, mned neist, ajayrjanikud^m- opm^ '
ei tegutse mitite ainult poSil- ned poliitikud-Ja mn^ ^^ andis .president: .Reagamk. - ' : : K
Nr. 94
kommentaari Kui N. Liidu praegune
rem vimumees Mihhail batshov sja Indias klas viibis, siis oli tal seniste t kohaselt saatjaks k tema kaasa Raisa, kes nd on 1 maailmas klaskikudel vii tega juba nii palju kog omandanud, et ta enam riie sel ja ksimuste vastamisel daid vigu ei tee.
Corbatshov ja ta abi olid Indias ilmselt hirmul elude prast, kuna neid ses alati paks pilv nuk< KGB mehi, kes sageU vga robustselt klalistele male-trgi vate fotomees ks fotograaf kaotas lpuks natuse ja nhvas hele lial le ICGB-meheie: ,,See siin o| dia ja mitte N. Liit ega Afj tan!"
Vene vimumees ei usah nhtavasti india vett, kna Moskvast kaasa toonud joogivee. Klalistel olid ki ka oma ;,toitude eksperdid"] le lesandeks oli nhtavasti geks teha, kas Gorbatshvi tema abikaasale ei pakuta gitatud toitu. Ning Gorbai rhutas eriti rna vitlust ai! li vastu tema auks antud bj til ],tervise" jopmisei, kus tj ni asemel lasi endale servel india unamahla.
Kuna Indias on kaks ki nistlikku parteid, kellest ujub N. Liidii ja teine Hiim duvees^ siis tekkis Gprbatsl probleem^ millise partei esinl teg suhelda. India diploTna soovitasid Gorbatshvile i| mate parteide esindajaid koj vastu vtta ja nende^ vest kuid Hiinat toetavad komm tld nudsid endile eraldi k saamist ja Gprhatshov pidi puks igeks lahenduseks i mate parteide esindajatega dl kohtuda.
Vene d^elegatsioonile oli kommunistliku partei eksis mine suureks llatusek ja Gprbatshovi saatjatest m popl-imestahult^ pool-sark selt: ,,Meil on ainplt ks munistlik partei ja nieil oli mine^ et rohkem ei ie^ ^^ n^ ^^^
i4
Venelasel on igus. Mu ei Ple neid rohkem vaja. kPmmunistlikul parteil ei Venemaal kllaldaselt td^ ks pariei on hiilgavalt t tulnud kditamistega hiiig riiusrahvaste hvitamise ja llitamise operatsioonidega, legi vivad kaks parteid o hei kaklema minna ja allaj parteimehi vib tabada saatus, mille ohvriks on 1 nud venelaste lubjavildik alla pigistatud vikerahvad.
Usute vi mitte, kuid iv ei vitle nii energiliselt sH niiskire vastu kiii mehed nende pingutused halva h muse mahajtmiseks on viksemad kui meestel. Seda uitas igatahes hendriikides raldatudsiqreni uurimus, hlmas 21 osariiki.
Uurimusie ^ ^^ 25;000 suitsetajat, kellest u 40 protsenti ritas suitset' mahajtmist, olles ndalap' VI kauem ilma nikotiinita. gtud arvud ja andmed ni et vaatluse all olevatest iia katsusid suitsetamisest loo 39,8 protsenti, kuna meeste oli protsent mningal iti krgem ~- 42,3.