\ ! I i
VABA EESTLANE teisipeval, i6 . detsembril 1986 Tucsday, Deccmber Nr. 94 I
tades pronksmedali he sekun-
heks alaks kergejustikus, liiilles naised on ka hakanud iistlemav on kolmikhpe. Selle ala esimeseks maailma tippmar- giks on mullu amccriklar\na Wendy Browni hpatud 13.58 01. USA viimastel meistrivist- lustel letas selle Texase likoo- lis ppiv brasiillanna Esmeralda Garcia 10 sentimeetriga. Teine ameeriklanna, Sheila Hudson, oo hpanud veelgi kaugemale 13.78, enf seda tuule toetusel. he eksperdi arvestuste phjal viks praegune kaugushppe maailmarekordi; 7.45 omanik sakslanna Heike Drechsler saa- vutada 15.67! Naiskolmikhppe
1 harrastajaid leidub peale USA ka Euroopas, Jaapanis, Austraalias, Nigeerias. Vrdluseks: meeste maailmarekord on 17.96.
Tennise ihaldatuima trofee, Davise karika vistlustel on ju- tud finaalini. See peetakse 19 21. detsembrini Melbournels Austraalia ja Rootsi vahel (kol- me aasta eest samas vitsid aust- raallased 3:2). Poolfinaalides alistas Austraalia USA 3:1 (vii- mane mng jeti ra) ja Rootsi Tshehhoslovakkia 4:1. Mlemas kaotaja meeskonnas puudusid nende maade tippmngijad Mc- Enroe, Gonnors (USA) ja Lendl
Itaalias saavutati kuu jooksul ka rida teisi krge- klassilisi tulemusi. Vistlustel Rietis, kus Steve Cram ja Said Aouita (Maroko) jooksid hooaja tippajad 800 m (1.43,19) ja 1500 m jooksudes (3.29,77) tu- leb esile tsta ka William Wuyke Venetsucela rekordit 1.43,54 ja Torontos vistelnud inglase Pe- ter Elliotti 1.44,06 800 meetris: 10 OOO m Euroopa meister itaal- lane-Stefano Mei jooksis isikli- ku rekordi : 1500 meetr i s 3.34,57.
Marginitys ystrciCilicas
Eesti Maleklubi ajuspor harraslasBas
' Kolge kangemaks maratoni- jooksjaks (vhemalt tema vanus- te seas) vib pidada 40-aastast pikakasvulist (185 cm) rootslast rCjfell-Erik Stahli. Oma elu esi- mese maratoni jooksis ta 34-aas- tasena ja on sealt peale 50 kor- da saavutanud aegu alla 2 tunni 20 minuti. Ta isiklik rekord on maailmaklassiliselt alla 2:1 l-ne. Kolm aastat tagasi MM-1 Helsin- gis platseerus ta neljandaks, kao-
Roomas, Grand P r i x i " vii- mastel vistlustel olid 5000 m kiireimad Aouita 13.13,13, Ste- fano Mei, kes E M - i l vitis sel distantsil hbemedali, 13.14,29 ja Sydney -Marce (USA) 13.14,62. Aouita tuli sellega ka esikohale suure auhinna" vist- luse absoluutarvestuses 63 punk- tiga. Jrgnesid ameeriklased A . Phillips (400 m tkkej.), Steve Scott (1500 m) ja M . Conley (kolmikhpe) kik 61 punk- tiga.^ Naistest triumfeeris abso- luutarvestuses J. Donkova (Bul- gaaria) 400 tkkejooksus.
Hiljuti varises manalasse kolm nimekat; kergejustiklast. Norras suri 82 aasta vanuses omaaegne teivashppe maailmarekordi omanik Charles Hoff (1925. a. 4.25). Ainult 59. eluaastas suri vasaraheite maailmarekordimees ja 1950. a. Euroopa meister Sverre Strandli.
Inglismaal lahkus elust 82-aas- tane Harold Whitlock, olmpia- vitja 50 km kimises 1936. a. Berliinis. Mees kuulus maailma paremikku kaua, veel 49 aastase- na vistles ta 1952. a. Helsingi olmpial. Aktiivsest spordist loo- bus, ta alles 52 aasta vanuses.
Eesti postmargid Toronto mitysei
EESTI MARGINAITUS SYDNEYS 29.dets.1986 ESTONIAN STAMP EXHIBITION JN SYDNEY
Kesoleva aasta lpupevil toimuvad Sydneys 13. Eesti Pe- vad Austraalias. Pevade raames korraldab Sydney Eesti Margi- ring Sydney Eesti Majas 29. detsembril marginituse, kus vl-
. Dickson pole siiski mitte ja pannakse. Eesti Vabariigi tiesti vras eestlasile; tema abi- postmarke,. niteid^^^E^^ kaasa on eestlanna. Kll on Ees- ajaloo materiaalsest qsast ja
Novembri alul toimus Toron- postmarkide kogumine ja neile muud pnevat, tos Stamp Marketplaee ^86^ spetsialiseerumme andnud talle Marginituse puhul annab filateelia-oltus ja mgilaat ju- imetlusvrseid teadmisi Eestist, Marginng valja malestusumbri- ba 7-ndat aastat See ennes suu- sellest maast ja ajaloost, mida ku, millel kujutatud XIII Eesti rest kevadisest nitusest sellega, kogutavate postmarkidega tutvu- Pevade mrk. Olude sunnil on et nituse vljapanekuid ei au- hinnatud Nitusest vttis osa k ^^aitusel valja pandud osa ta pnratud. mbrikke on vimalik Kanada Post, kelle poolt oli las- ^og^^^ koosnes vga heast fila- tellida aadressil: Mr, A. Kang- tud teha nituse spetsiaalkaart telistlikust materjalist, mida ta ro, 24 Alpha Road, Willoughby, tuleval aastal toimuva C A P E X nituste zhriide soovide ko- NSW, 2068, Australia. '87 suurnituse tervituseks ja haselt lehtedele paigutanud. Va- Puhaste mbrike hinnaks on postivalitsuse poolt jagati filate- oli tehtud mbrikest, proovi- austraalia vringus 30 centi, listidele tasuta vljaannet Fost- trkkidest ja vga vikse tiraa- Austraalia 36-cendise Ameri-
irk Toronto''. zhiga erihammastustest. ldpil- ca's Gup" erimrgiga ja ametliku 23-e vljapaneku hulgas oli *^^ t aga nitas milliseid vimalu- postitempliga varustatud mbriku
Eesti iseseisvuse periood on Eesti postmarkide kogujal, hind on ks dollar. Saatekulu 19181940. Kmnest raamist' ^"'^^ Eesti on nn. suletud juh- kuni kolm mbrikku hes saate- (igal 16 lehte) koosnev vljapa- ^um", aga kllaltki huvipakkuv mbrikus on ks dollar, neli ku- nek oli kanadalase Warren Dick- telisele filatelistile. ni kmme mbrikku hes saate- som kogust ja see nitas vaid Nitusel mdi ka praegu i l - mbrikus on poolteist dollarit, osii iselt filatelistlikke rikkusi, Tiuvaid uusi postmargikatalooge T^^ see bV- mis leiduvad tema kogus. Just seni onmeed aktsepteerinud jutada ainult ausjiraaUavrm- hiljuti hinnati tema Eesti post- Eestit omaette riigina, siis nUd gus. Viksemaid summasid vib markide vljapanekut Johannes- on Inglismaa! ilmunud Stanley saata rahathena tavalise kirja- bu. i^s vikse hbemedaliga. Gibsons^i kataloog paigutanud, ga.
Eesti N. Liidu ossa kui allahei- Varem Sydneys vlja antud detud riigi koos teiste Baltr ja mlestusmbrikke on tavalise ajaloo jooksul Venemaale allu- mbriku see5r korduvalt saade- tatud riikidega. Varem olid m- tud ka Eestisse sealseilefUaten^ ned kataloogid erivljaandeis tidele ja on seal ka ktte saadud
tidab oma eesmrgi! paigutanud Balti riigid Skandi- ja tnuga vastu vetud. naavia gruppi. ~ So
(Q^XIDMKII
EERIK LAIDSAAR
4\ L
Kompanii korrapidaja ratusvile likus liom- mikuvaikusse kui vahe nuga. Ja nagu fesimese kuke esimene kiremine on signaaliks kigile klakikastele, kirgasid hetk hiljem viled lal, all ja A krval, ning kogu vana kivihoone, millele saatus ja ajalugu oli osutanud au pi- dada oma mride vahel sellist uhket rnikku magu on seda Vabariigi esimene inseneripatal- jon, kajas tnitavaist/ huilgavaist, tirisevaist ja sireenina hundavaist vilehltest kui hommiku- vrske mets karjapoiste trallitusest. le tnava piimapoe ees seisev maamehe hobune tmbas kryad pea ligi, norsahtas korra ja hakkas re- valt tammuma. Piimaplekkide kolinat kuuldes |ooksis poest vlja hobuseomanik, peos poole!!- puretud vorstiots ja raugides vasthammustatud suutit, haaras nrvitseva hobuse valjastest hdes:Ptruu, kuriloom, kus sa kipud?"
Uksele ilmuv paks, valgeplleline poemees kelle vahakad hlgevurrud reetsid asjaolu, et Bende omanik sja oli olnud lhimas kokkupuu- tes piimaga rahustas aga niihsti mehe kui
Pole midagi klamees, lausus ta lbi mnitava naeru. See on ssi vastas, kasamuso
on pool kuSo
Muidugi, Kust viski esmakordselt sinna agiilipoodi piima toov maamees teada, et selle varahommikuse suusse ja disse tungiva vile- dekakofoonia phjustas mitte mss, tulikahi ega mne kardetava roimari haarang tnaval, vaid tpsemalt vljendatud: luseneripataljoni lema ksukiri. Sest selle blletni noorte kompa- niisse puutuva osa 4 klas nii: ratus kell 05.30. mis rahvakeeide tlgituna thendab: kell poolkuus.