vastu lauda taguina, kui Lne-S^l^amaa * kantsler Helmut Kohi pidas vajalikuks avalikult N.Liidiikoiiimunist
Kuidas Gorbatshovi propa mik. gandaveskid ttavad, seda vB< Aktus avati lauluga Eesta
Vene suurriigi kokku varise des 1917. a. revolutsiooniga piidsid eestlased oma maa pe- remeesteks saada demokraatlikul teel. Revolutsiooni svenedes aga libises vim demokraatlikult
" aluselt kommunistlikuks dikt- Teenis kogndse petaja ToNmmik^k Ranimo. Phako- tuufiks. Agaratel Eesti riigiis^ ^^ ^^
tiku partei peasekretri Mihhail da oleks mahutanud rohkemgi p^ ^^ aastad panevad unustama, Jpswalatee--
Gorbatshovi; ^ ^ i d a ^ ^ ^ ^ ^
See on hbemSis; Jp, S S J f S S ' ^ vljakuulutatiid Eesti
IsSf aluseks olid vetud snadr ka tunnustuskirjad hingu poolt, ^^^ ^^^ m^ ^ " ^ v ? ^ lurs . Mina olen lestusmine ja elu^ ', Kava jtkus klaverisoolodegaleN^^
Kuid Kohlil oh oma vitega pani petaja^ k^ ^ Ploomi ladusas ettekan- fahvuiipe. sid vimu le^ S^^ ^^ P^^^^.JTj; ^"^^^ korras oma hingeelu, des: Kabalevsky ,,Prelude" ja Teistes maailma maades puhke- nived.^N^^ oli meie rahva saa-^
J JU, raagiP^ ^ palju ja totab sest ainult Jumala lbi saame me Cramer Study". Pevakohase nud vabamad tuuled ja rahva va- tus lbi aastasadade, langes Eesti palju* Ta-rgib isiaailni baduse liikumise m^ud judsid jlle he suurw teisele, kindlustamisest (muidugi nu-ej^^ viies kuulajad tagasi eesti rahva ka meie maale ja phjustasid t- Saiksaviniu kokku varisedes kogude mustri ja plaanide jre-^^^^^^^^ ^L^^^ ja gasihoidlikke riigireforme, mis oma sisemiise reyol^ ^^ ^ le) ning meelitab nukogude lyges Ivar Rammo ette oreli he- vabaduse juuri. ^ene tsaari suurest heldusest ja okupatsioonivgede elanikkonda ^lle krgema ela- de saatel H;E.S. Segakoori ma- Esimene faktidele rajatud lahjendatud kujul maksma pan- des, ootas uus; maailmaparanda tistaseme ja ilusam^^ nalasse varisenud liikmete ni- eestlaste vab ja juba idapiiri taga^ ^^
ei plenied, mille jrel Segakoor laul^ ^^ Robert Jakobsoni viks oma rusikaigstma^^^ ta peale lubaduste andmist A/Topmani,,Requiem"0. Kop- gis sisse vrst laroslav. Jri esile tsta kui suurt tukejudu meie maal. ' . > kaugemale judnud n u k o - lestusuga pdsid eestlased selleaegses Peterburi eesti his- Nir algas Vabadussda 28/no- --^ e inimefiie tammub veel ji^n^y saavutada, ka konnas. Jakobsoni eesmrgiks^ vembril^ ^^ H^
ssteasiikleepy- saalis Vabadusvitluse ndala see nurjus. Vaimne vabadusv kaitseks siirdusid 45^ vas savis ning jjresident Rea^ a^ ^^ organisat- lus puhuti leegile eelmise sajan- eestlastele balti-sakslastega. sjamees gan ei taha gorbatshovi peibu-sionide hiskorraldusel. Tea- di keskpolel eestikeelse kirjan^ Muuseas pr^^^ Kremli vi- kud noored koo^^ tusplaanidest ^aajtoarahu austajaks oli^ ^ mmeh^d kasutavad Eestis sama rid, k^ kindlustamiseks midagi teada, avapalvuse pidas p. T. Nnt- Tatu Januseni ja feptzwaldi taktikat, vastassuunaliselt, aasta-^^^^^^^^^p^
eaiergilisele tle, kasvas hin-tega rohkem venelasi meie kodu- Sellest vikesest sangarite ksu
sime hiljuti nha ka Kanada te levrgu CBC pevauudi saates, kus edasi anti henddl kide televrgu GBS-i lhis Tallinnast. Televisioonikaamera silm peatus sdalinna tnavatel Viru t imaval ja Raekojaplatsil ning asus siis jsja juurde r Gor- batshovi poolt sja lubatud era- daga manalasse hulga vapraid algatuslike ettevtete kirjelda- vitlejaid, siin on jrel veel vaid
oli ilm- ks Karl Ranna
maa, bu mehe meel^ V niiHe j> ffelH.EiV.. esimees A. Jurs mainis oma lhikeses avas^ las, et hoolimata sellest, d Eestil polnud suurt sjavge, ldi siiski vaenlane vlja
mmg eesti vaas*"
maalt
Indatud, et ei ole leju Jnemale inimesele. On jev Jeruusalemmas ja tei-
ipev Galilea jrve kai- Lelli krval kuulsad ter- [iikad ja kuurort. Ei ole [iakimisi, sest turismi-
igale poole ukse ette estlane phitses Jeruu-
h oma 87-ndat smi-
[yal. kevadel on oodata ;t arvu turiste Phale n^amu? lennuliine on ju-
mdud mrtsi ja april- Eestlaste grupile hoi-
vabu kohti. ldhind luga New Yorgist on 'odav. jatsiooniks ja reisika- futakse kirjutada: Rev. rvdmik. 783 Arton La- ' Port St. Lucie, Florida ISA.
vlismaailmas austame lilledega ning talle ku- majan- lb meie kikide tnu.
iitika ; propageerimiseks^ .: A^Jurs mainis ka, et- H.E.V.- et nidata kogu maailmale, . liikmeist on kaks eriti ameeriklastele: Partei pea- mehe-ikka' -65 a, tis sekretril on majanduslike re- :. ' -. ' . ^ formide rakehamisega tsi ta a ja kommuhistlikusN. Liidus i p ^ f i e jt^ S^^
suured muudatused ^ ^ i ^ ^ ^ ^ i f i p ] [fahva elujrje parandamiseks ning inimeste enesealgatuse vustamiseks. ^. p^^:-^.;^^^^^^^;-^^^^^^^^^^^
Nidati hte pisikest juukse- ' ERIK LOKBIK 447-9834 iikusri, kus mees oli juukse^ likajaks ja haine lokkijaks (palgalisi ei tolu uued ettevt- ted" pidada) ja veel paari yi-
I pisipoodi, kus mdi oma- tehtud piltpostkaarte ja mngu- sisju. Saates puudusid tielikult mehhaanika-tl^ojad^ mida Gorbatshov kavatseb asutada autode, televlsiobniaparaatide raadiote jiie. parandamiseks, kuna mehhaanikute ja tkoda- de jrele tuntakse suurt puu- dust. Nhtavasti oei selliste t- kodade asutamine seotud suurte raskustega^ kuna iseseisvad th tevtjad Majavad oma ri lmiseks ruume, triistu ja Hagavaraosi ning neid ei oie sagilt vtta. Kui senised pran daalused mehhaanikud ja ksi tlised kasutasid oma ri aja miseks tkohtadelt s
Materjale siis iseseisval ettevtfal need Kes seiu on
memate leab hakkama paratamatult or- s^ Eaniseerima
sest ja nende vapruse tnvustuel kasvas Eesti sjavgi tugevaKi lgijuks, mida tendavad >iH semad rasked lahingud ja suured kaotused nii punaarmee kui ka Landeswehri ridades. Eesti sja- ve tugevaim relv oli usk Eesti iseseisvusesse -ja esimeseks Eesti Vabariigi aastapevaks li Eesti maa vaba yrast vimust oma ties piirides. Kik need mdu- nud vabadusvitlused, II maail-/: i msda kaasa arvatud, on meie vikeselt rahvalt nudnud tohu- tul arvul ohvreid, kuid vabaduse hind on mritlemata.
yabaduvitlus pole meil veel kaugeltki lppenud. Praeguses kommunismivastases vabadus- pdluses on meil 170 niiljonit mttekaaslast ja liitlast Kesk- ja Ida-Europpa ikestatud rahvaste ridades. Kui 700 aastat kestnud vrast survet ei suutnud eestlas- te hingest vabdusleeki kustut^ -
, sus samifti praegune punastfe sioonoma viimase 45 aas-
elumijides vi ettev5tt$@.
tusvime- faljude
ja taskuga hakata masi-
esinemas sd. EsiplaanU koorij^
oma sisuka ^ e^^^^ . ; Kava jtkus: segakoori ette- kandega: J. Aaviku Laulkodu-^ maasfV ja ,,Pha, pline ja l- las" '0, Kopvillemi juhatusel j Jrgmisena oli kavas Vabaduss- ja aineline pala A. Giliti ro- maanist isade maa" F. Kogeri esitusel. Lppsnas Ry Till t^ ^ nas kikide orgahisatsimde ni- mel aktusest osavtjaid, esine- jaid, Segakoori ta juhiga. Ruumi dekoreerijid M. Pihlakat ja Jv Esterit, samuti Maimu ja Tiiu Nmmikut ning p. T. Nmmi- kut. Eriline tnu aga daamidele, kes sellise kena laua katsid: ju- hataja H; Kleiner, S. Ester^ K, Lember, S. Lepson, ,E. Lindaja, S. Pertens, A. Pihlak, A. Ploom^ L Poltov, H. Viitre, E . una- puu ja Tuuling. Aktus 1^ ^
iga.:::;?:\;;:'^ ^
Esimene
9
ne
u
salaja tegutsenud inimeste h- vitamiseks, nd jrsku otsad ringi keerab ja lapsikute idee- dega ja lbikaalumata vtetega eraalgatust hakkab propageeri-
OU:
E E S T L A N E "
vol teist riista tkotta see pn iseseisval ettevtjal ju raskem, kuna t on palju kindlamalt politsei ja jrelvalve asutuste silma all kui seda oli vetakse igat nu endine prandaalune mehhaa- nik, kes ise ikusagil tkojas ttas ja sealt :^ ndale materjale propaganda tegemisel vivad ja triistu htesekseratks.^ v a r a s t a s / / ; GbbeSsiM veelgi; ISite-teisI- p- I;
Gorbatshv saatis
U33 I
