rngfonousirkkei paex/oprotoleeme
On naljakas mtelda, et hesmaaitaa vabamas, maas va- Ibakaubanduse kasulikkuse vi kahjulikkuse le nii intensiiv- selt vaieldakse. Lugedes maailma ajakirjanduse muljeid Ka- ladast, viks jreldada, et kanadalased on Phimtteliselt et- tevaatlikud, heatahtlikud ja mitte-riskeerivad, eriti kui on te- gemist vraprase algatusega kohalikkude probleemide lahendamisel
heks sissejuurdunud kartuseks kanadalaste hulgas on, et igasugu- ne vabam lbikimine ameeriklas- tega kskik millisel aial, parata- matult varem vi hiljem toob kaasa poliitilise hinemise Amee- rika hendriikidega. Kll on va- remgi peetud lbirkimisi amee- riklastega vabakaubanduse raken- damiseks nende kahe maa vahel, kuid ikkagi on see jnud poliiti- liseks jalgpalliks siinsete parteide omavahelises vitluses. lej- nud maailm on aga veendunud, tl selle printsiibi rakendamine Ph- ja-Ameerika mandril on kasulik kogu maailma kaubandusele. n- netuseks Kanada ebapraktiline po- liitiline ssteem, Ottawa versus p rov in t s id , ei v ima lda koosklastatud tstuspoliitika rakendamist erinevais provint- sides samaaegselt.
MAJANDUSLIK THTSUS
Rhuv eoamus Kanada 25-mil- jonilisest elanikkonnast on elama asunud paralleelselt Kanada- Ameerika piirile. Selletttu on urern kaubanduslik lbikimine toimunud rohkem plija-luna kui ida-lne suunas. Sellest tingitu- na Ameerika hendriigid on ^.number ohe" kaubanduslikus lbikigus Kanadaga., Kuigi meie tstust on proovitud isoleerida kaitsetollide rakendamisega sisse- veetavate artiklite osasf pole neil kuiiagi olnud tunduvat mju kau- bandus-tegevusele nende kahe maa vaheL Vabakaubanduse idee on ikkagi lbi imbunud sarnaste kaitsetollide eesriidest.
Praeguste lbirkimiste kige suuremaks komistuskiviks on suurtstuse produktiivsus Kana- das . Jttes analseerimata, mis on varemair aastail juhtunud, nitas 1981 aasta majanduskriis, et Anneerika tstus tuli vlja sellest perioodi st kaheaastase edumaaga Kanada le.
Vaatamata tsiasjale^ et Kana- da ei suutniud saavutada sarnast majandusiikku tusu nagu see aset leidis meie naaberriigis^ olid tule- mused siiski paremad kui enamu- ses Euroopa riikides. Pidurda^ |Vaiks teguriteks Euroopas olid toormaterjali puudus ja sissern- dajaist suureks paisunud ilma eri- liste oskustega vlistjoud. Eu- foopas on ikkagi ttatliste arv
kuna Kanadas on see lange- nud 9,1 %Tle, Seda peamiselt selle brvel, et suudeti koosklastada palkade tusu inflatsiooni tus- | a alates 1985-st aastast.
See samm nitab, et l^and oe lOtsustand hakata elama oma sis- setuleku piirides. Aga siin on siis- ki kaks murettekitavat pikaaja-list probleemi, millised tingimata va- javad lahendust. ks nendest ori meie tstuse mittervistlus- vimelisus Ameerika j Jaapani
meil puudub tahe tstuse moder- niseerimiseks. Teiseks, suuri peavalu valmistab ka puudu-jk riigi eelarves lhema viie aasta jooksul.- Algus sellele pandi 1970-ndate aastate alguses, kuid probleemiks muutus see alles 1980-ndate aastate eelarvetes. Ka- tastroofiline on, et he kolmandi- ku laekuvaist summadest peab va- litsus maksma riigivla intressi- protsentide katteks. Kolmandaks probleemiks on vastukivate huvi- de ristlemine keskvalitsuse ja pro- vintside omavahelises lbikimi- ses.
K E S K V A L I T S U S E J A PROVINTSIDE VAHEKORRAD
Alatasa valmistab Ottawale pea- valu keskvalitsuse ja provintside rahaline vahekord. Kesoleval aastal 20% provintside sissetule- kuist on nidatud kui saadavad summad keskvalitsuselt. Erineva olukorra moodustavad Atlandi
"provintsid, kus toetussummad Ot- tawa! t on tnavu 4047% vahel, kuna summad mis antakse Alber- taie on ainult 9%. Sarnane ,,eba- iglane''jagamine on paratama- tult loonud halva vahekorra nen- de kahe iseseisva valitsuse vahel.
kski peaminister ei saa kont- rollida eelarvet, kui ta ei ole vi- meline kontrollima rahalisi vahe- kordi provintsidega. See on kesk- valitsuse ajalooline traditsioon, et^ kogu elanikkonna elustandard saaks htlustatud. Seda saab ki- ge praktilisemalt teha rahaiiste lekannete nol>4iind, mis sar- naste poliitiliste otsuste eest tuleb maksta, on tusev inflatsioon mis
.ei jta kuigi palju vimalusi kesk- valitsusele otsida teid, kuidas meie t s t u s t muuta vistlusvimelisemaks maailma turgudel.
Muret-tekitavaks asjaoluks keskvalitsusele on alati olnud On- tario ja Quebec'i suur poliitiline j ^ majanduslik mju ldise majan- duspoliitika vljattamisel. Need, kellel on mju Ottawas, rgivad ainult oma valimisring- konna huvide eiest. Sarnaste vikeste provintside huvid, nagu seda on Prince Edward Island ja Nevv Brunswicfe ei leia suurt vastukaja. Selleprast on alatasa vajalikud konverenfeid, kus siis avalikult arutletakse lemaalisi
tstustega ilgemas
Nende kahe,^ ^1^^ ja valitsuste, hine nam kui 9% kogu aastasest majanduslikust gust (Gross National See on kolm korda suurem kui vastav arv Ameerikas, aga Karia- das nidakse muretsetavat selle probleemi le tunduvail vhem kui luna pool. Kui veel lisada juurde privaatsektori vlakohus-
, sest '^tused, siis-see summa.on
hiiportkaiibaci. m\ T S A - s l i i r i i t i a l k i l h c x a d . 800 miljardit dollarit, voi
32.000 dollarit iga kanada kodani- ku kohta. Jubapraegu on pidurda- vaks teguriks summa, mida tuleb maksta laenu-protsentide katteks; mis juhtub siis veel 1991. aastal, kui makstav summa on tusnud 50%-le, nagu seda ennustatakse? Selle rahoidmiseks on valitsuse kasutuses ainult kaks ,,relva". Esimene nendest oleks ldiste kulutuste vhendamine ja teisena figureeriks maksude tstmine. Sarnane kombinatsioon Kanadas oleks vimalik vahekorras 80% ja 20%; Esimese katse selles suunas tehti praeguse valitsuse poolt nen- de 1985-
Eesotsas Ontario liberaalide parteisse kuuluvja peamiiusUi David Petersoniga protestivad mitmete Kanada provintside valitsusliikmed sjaslmitud majanduskpkkuleppe vastu SA-ga, mis asetab siit maalt iJS-ssemu^
e i '
riigieelarves. Isikliku tulumaksu ssteem Ka-
nadas on rajatud perekonna ma- janduslikule kandepinnale ja sel- leparast suuresti erinev meie lu- nanaabrite omast. Niteks vivad viimased oma tulumaksust maha vtta laenuintressid majade, auto- de vi vallasvara taotlemisel. Seda ,;luksust" siin ei ole. Selle tttu pole ka imestada,, kui kana- dalasi tuntakse maailmas kui ki- ge suuremaid kokkuhoidjaid. Keskelt-lbi siinsed sstusum- mad on 14% sissetulekust, mis oo kolm korda suuremad kui Amee- Tikas.-.
Siiani meie rahaminister asus raptaval seisukohal tulumaksu- seaduse muutmise ksimuses, aga nd, kus Ameerikas, on vastu vetud uus seadus; peab ka meie praegune vai itsus tsiselt kaal t- lema siinsete seaduste muutmist. Kuna poliitilistel phjustel maksu- de tstmine pole enam vimalik, siis jb le Vaid vimalus mak- sustamise struktuuri mber-orga- liiseerida, nii et kogu sissetulek jb endiseks. Kui kokkulepet ei saavutata, siis on ainukeseks la- henduseks sotsiaal-progammide krpimine., Oma valimis-eelses kampaanias ga praegune peami- nister andis lubadusi mitte neid krpida; siis ei j valitsusele muud ule kui panna kik mngu, et suurendada ja elustada kes-
tstus-t
Esmajrjekorras leiavadmuu- asetTahaodus-- ja- inves-^
USA hvardas Kanada puitma- terjali hinnale lisada omapoolse tollitariifi, misNoleks olnud vhemasti l5-protsendine kuid oleks vinud ka korgern olla, sest sealsete lbirkiiatemeelest toe-
1ee:rimisturgudel. Praktiline struk- tuur on veel selguseta, sest praegu pole vimalik ette nha, kuidas uus tehnoloogia mjutab kapitali lekandmisi maailma-kaubandu- es. Teiseks, Kariada pole kunagi teinud peale toormaterjalide ts- tuse tsist katset arendada teisi tstusharusid kui sissetuleku- allikaid. Samana smm nuab suurema tliskonna vljapet 1 - hikese aja jooksul. Kolmandaks, tju reservid asuvad piirkonda- des, kus uue tstuste lesehita- mine on seotud letamatute ras-
;a. probleeniide raskus-
tele aga peaks kindel olema, et Kanada majanduslik kasv ja rah- vuslik meelekindlus oleneb sel- lest, kui vistlusvimeline on Ka- nada tulevikus. Kanada valitsus ei tohiks: unustada, et Anieeri^^ hendriigid on ukseks Kanadaley mille kaiidu kogu maailma kau- bandus-trud oleks avatud siinse- le tstusele. Siinjuures ei saa ka initte thelepanu omistamata jtta tsiasjale et Aiiieerikamajan jtab Kanadle sna vikse ma- nverdmis-vimaluse iseseisva majanduspoliitika rajamiseks: Teisest kljest aga on elamirie sar- nase suure riigi klje all kasulik siinsele elanikkonnale paljudest teistest olulistest majanduslikest seisukohtadest lhtuna.
tavad Kanada puitmaterjali toot- vad .provintsid oma metsatstusi ja seega ,,ei vistle ausalt''. See- tttu olid Kanada delegaadid sun- nitud lisa-tariifiga nustuma.
Kuigi ka Alberta provintsi pea- minister Don Getty kokkulepet hukka mistabv tles Briti Kolum- bia peaminister Bill VanderZalm siiski, et kindlasti tegid Kanada kaubandusdelegadid oma pari- ma sest ^lppude lpuks on parem, et see ekstra 15 protsenti lheb Kanaida valitsuse kassasse kui USA omasse, i '
Ka Fde dusminister Pat Carney on samal arvamisel. ,.Kokkuleppe oli parim, mida me olime vimelised saavutama,'' tlas t. ,,Ma ei saa aru, miks proviritsivalitssed kae- bavad kokkulepe on ju meile kasulikum kui ameeriklastele.''
Kuid Peterson arvab, et see on hdaohtlikuks eeskujuks teistele samalaadsetele , kokkulepetele, millega ameeriklased kanadalaste- le nende eksport^kaupade turuhin- du ette yivad kirjutada.
Saada Qih kodumaisele va- badsyitlusele mratud toe- tus EVy Abistamiskeskusc nimele vljakirjutatud tsheki^ ga aadressil: Eesti Vangista- tud Vabadusvitlejate Abisr tamiskeskus, Bx 34(>18;^^^^ S
26 Stockholm, Swcdcn.