E E S T L A N E ieisipcval 13. jaanuaril 1987 - Tuesday, January 13. 1987 Lk. 5
0, / 0 0
lartessse kuuluva peaminis t r i litmete Kanada provintside
tnajanduskokkuleppe vastu i^ -sse mdavale puitmater-
|avad Kanada puitmaterjali toot- jad provintsid oma metsatstusi
la seega , ,ei vistle ausalt''. See- |ottu olid Kanada delegaadid .sun- vitud lisa-tariifiga nustuma.
Kuigi ka Alberta provintsi pea- |ninister Don Getty kokkulepet lkka mistab, tles Briti K q t o )ia peaminister Bi l l YanderZlm liiski, et kindlasti tegid Kanada [aubandusdeiegaadid oma pari- na sest loppjude lpuks on arem I et see ekstra 15 protsenti
lheb Kanada valitsuse kassasse ui U S A omasse.
Fderaalvalitsuse kaiiban- lusminister Pat Carney^ bn samal irvamisel. Kokkuleppe o l i )arim, mida me olime vimelised ^aayutama, *' tlas ta. , , M a ei saa iru, miksprovintsivalitsused k a ^ )avad kokkuliepe on ju meile casulikum kui ameeriklastele."
Kuid Peterson; arvab, et see 00; hdaohtlikuks eeskujuks teistele iamaladsetele kokkulepetele, [riillega ameeriklased kandalaste^ fe nende eksport- kaupade u ette vivad kirjutada.
lesti Yabadys- vitlejate
perekonnad rajavad abi
m
suursndmusi
Aastal 1984 thistati E G L - u 35. tegevusaastat. ESTO-84 ajal tut- vustati Globaalse Eestluse nituse raames gaidlikku ja skautlikku tegevust rohke pildimaterjaliga. 1985. a. thistati eesti gaidliku l i i - kumise 65. tegevusjuubelit le maailma. Juubeli mrkimiseks alustati materjali koostamisega mlestuste koguteose vlja and- miseks. 1986 a. meenutati E . Gaiderite-ICogu 55-t aastapeva.
Iga verstaposti mrkimiseks an- dis keskbroo vlja voldiku vastava organi vi liikumise te^e- vusest, mida saab malevates kasu- tada ppematerjalina. Sel aastal saadi valmis ka mlestusraamatu hulgaliste ksikirjade lbi vaata- misega ja trkivalmis seadmisega.
Peatoimetaja vastutusrikast lesannet on sujuvalt lbi viinud gdr. Siiri Puust USA-st. Kevadel vib oodata umbes 500 Ihk. ja rohke pildimaterjaliga koguteose ilmumist!
Suvel 1986 toimusid Saksamaal esimesecf eesti gaid/skautjuhtide lemaailmsed ppepevad Eesti Gaidide Liidu ja Eesti Skautide Liidu keskbroode ning Eesti S k a u t l i k e N o o r t e M a l e v a Saksamaal hisel korraldusel.: Koordineerijaks oli peagaid gdr. Hilja Kuutma Kanadast. ppe-
^ pevad andsid osavtjaile uut in- du, usku tulevikku ja vrskeid mtteid rahvuslikuks noortetks. Kokkupuuted juhtidega kolmel! kontinendilt ol id jua l l ikaks tugevamale lemaailmsele koos- tle.
Eesti giidide ja skautide le- maailmset kokkukuuluvust ning hisete pikaajaliste sihtide suuna- mramist naelutab kinni sja- ihiiunud gaidlikuja skautliku rah- vusi iku noor te t Manifest. Ngusas trkis valmistatud nii eesti-kui ka ingliskeelne Manifest ilmus eelmisel mandaatajal Root- sis tegutsenud keskbroode ette-
. vttel.;
;^ Eesti Gaidide Li idu Keskbroo iikmeci on olnud' vga li ikuvad. .
esindades eesti gaidlust nii eesti organisatsioonide kui ka teiste et- niliste ga id /skaut -keskorgni - satsioonide juures. On klastatud mitmeid teiste rahvuste maailma- laagreid hing osa vetud muudest ritustest. v'';^ :;';
Keskbroo liikmed on osa vt- nud oma asukohamaade, Kanada ja hendr i ik ide suurematest ritustest nagu aastakoosolekud, suurlaagrid ja maailmalaagrid, jripeva thistamised, gaidiuse juubelid jne. Peagidil on olnud vimalus viibida Rootsis Maleva aastakoosolekul ning osa vtta Malevavsvelagrist. Samuti on pea-gaid; paaril korral viibinud
vSaksama Maleva aastakoo|Qle~ kui, hel korral koos gdr. A i l i S i l -
^maga. Nimetatud ettevtteile on lisan-
dunud jooksev asjaajamine, kiri- koosolekute lbiviimine, korrap- rane ringkirjade avaldamine, eesti g a i d l i k u tegevuse k o o r - d i n e e r imi n e, ph i m t te 1 i s t e ksimuste lahendamine ning tihe koost Eesti Skautide L i idu keskbrooga.
1986 a. lpul toimus Eesti Gai- dide Liidu keskbroo jrjekordne iemaailmline valimine mandaa- taja lppemisel. Endine keskb- roo valiti tagasi, kuid paremaks sidepidamiseks le mitme konti- nendi .tiendati keskbrood veel Rootsi ja USA esindajatega. ;
Uus koosseis on jrgmine: pea- gaid: gdr Hilja Kuutma, Kanada; peagaidi asetitja: gdr Virge Hint, Rootsi; Giderite Kogu juhataja: gdr Urve Phi, USA; sekretr: gdr Saima Varangu,_ Kanada; vlissekretr: gdr A Kanada; majandusjuht: gdr Helgi Rosen; Kanada; ppealajuht: gdr Siiri Puust, ySA.^ ^^ /^;'^ ^^^^ -^:^ :^^ ;^:
Eesti Gaidide Liidu keskbroo vaatab optimislikiilt tulevikku ning loodab, ees t i -h j skonna jtku vale soo jle suhtumisele eesti rahvusliku gaidluse edendaniisel ja suunamisel lemaailmselt.
E G L keskbroo-
Sissejuhatus (andeks, kui veidi segane!):
Kuidas juda selleni, et vrad sinu tde mistaksid?
Kuidas juda sellenL et vrad sinu tde respekteeriksid? .
On halatud: Oleme olemas, oleme tase-
mel, aga keegi ei vta meid kuul-
uks tee inimesteni viib lbi jr- kindla t.. Tammsaare: Tee td, siis tuleb ka armas-
tegutsevate eesti kunstnike taies- ed: kmmekond td skulptor Maire Mnnikult (nende seas meie klassikute Underi ja Tammsaare portreepead) ja
Vahtra kolm maali (sari Ilmaelu, tsklist M u tuttavad I I V ja VI).
Klalisi on suure lugemissaali tingimustele vastavalt: sadakond.
l i V,
kuulus-
anvne
Kanada I mm i g rats ioon im i n i ster Benoit, Bouchard nustus pai j ude koinmentaat()rite:vitega; :et meie
. maa. pgenikcpoliit lka on vaga : naiiviie^:idst seC: laseb sisse, kik viisiriaised immigrandid,; kes end. ainult pgenikeks so()vivad nime- tada. Viimase; paari kuu jooksu on vhemasti; 7000 iniiiiest:^^1' selt; Kanadasse sisse psenud nendest 1818 trklast, 920 iraan- last, 675 Sr i Lankast- 579 Tshi i -
Teise vimaluse annab, klassi- kut parafraseerides. Mati Unt:
ArmavSta, siis tuleb ka t. Viks ehk niigi proovida: Ela armastuses ja ts. Elavat mistetakse. Sisu (vabandust, kui
laialivalguv!): . A . Pariisis on vga
raamatukogu: B ib l i o theque Sainte-Genevieve. Selle juurde kuulub Phjala raamatukogu. Viimase aadress: 6, Rue Valette. 75005 Paris.
28. novembri htust on Phjala raamatukogus avatud Eesti F(/nd.
B. Paljudes maailma raamatu- koL^udes on Eesti \i Estica ala- jaotused ning lviosa neis sisalduvast kannab okupatsiooni / .snnimrke". M i
Hei. Alfred, tel. 444
ist; ja 498 Ghaanat. Nad kik dnnitavad, et nad kannatasid oma kodumail usiilise ja poliitilise ta- gakisami se ai 1. Ku id nc usuvad immigratsiooniametnikud, et vhemalt: suurem osa neist on Kanadas ainult parema hiajandus- liku olukorra otsimise eesmrgil.
695 ST. CLAIR AVENUE WEST, TORONTO, ONTARIO M6C 1B2
- Esindaja
Pariisi Phjala raamatukogu Eesti Fond er sisalda nukogude
. p r o p a g a n d a t r k i s e i d . . F o n d (oosncb esialgu ca 400-st raama- tust. Fond on katalogiseeritud alfabeetiliselt la temaatiliselt.
D . Judsime knukohta: 1944. aasta sgisest alates tuleb jrje- kindlalt rkida kahest Eestist. O k u p e e r i m a t a Ees t i asub kodumaal elavate eestlaste sdames ja vabas maailmas. Teise maailmasja jrel on Eesti Root- sis olnud vaba Eesti kultuuri slmpunkte. Phjala raamatukogu Eesti Fond sisaldab philiselt Rootsis vlja antud trkiseid.
E . Fondi avamine. Suure t tegijad on lpetanud.
Raamatud on kohal, on kataloogi- desse kantud.
28. novembri htul on pidulik vastuvtt.
Phjala raamatukogu lugemis- saalis on nitus: raamatud kol- mel suurel laual ja hes suletud vitriinis (viimases haruldased teosed) ; 'P raegu- ; P a r i i s i i
St.-Genevieve raamatukogu juhataja hr. Roux-Eouillet.
Phjala raamatukogu hoidja Hedvig Vineenot.
- Fanny Sivers. (Tna ei pruugi enam tagasi-
hoidlik olla: Eesti Fondi asuta- mise idee- ja enamus raamatutest tuli viimatinimetatult. Fondi tiuslikkuse nimel annetasid hil- jem veel paarkmmend raamatud pr. Irene Tedersoo ja Prantsus- maa Eesti Vastastikuse Abistami- se Selts.
Murran veelkord tagasihoidlik- kuse mri ja hsan siinkohal pr. Siversi t i i t l id: Directeur de Recbe rce A u C . N . R . S . . Di rec teur du Departement Eurdsie du Laboratoire des Langues et Civilisations Tradi- tion Orale.)
Publik, nimetatud sadakond ini- mest: Pariisi eestlased, prants- lastest teadlased, raamatukogude ltajad. estofiilid ja lipilased.
Kaks nime: Jean Gergely unsari keele
lektor, proua de Fontanes teadla-
ne, tnu kellele on Inimese Muu- seumis eesti >ektsioon.
Muidugi, inimesi, kel tuntud nimed (ja seda peetakse Prantsus- maal thtsaks) on veel.
Kohal, avatud mikrofoniga, Solidaarsuse-raadio reporter.
F. Huviline tahab teada, mida fond sisaldab? Palun:
1) aja-ja kultuurilugu 2) bibliograafia 3) proosa
use voor-.
Asjatundjad kuulutavad fondi hsti koostatuks, tnuvrseks materjaliks uurijatele, kiidusou
D e t s e m r i k u u B A L T I C NEWS'-ist (Vol. 4, No. 16) loe- me, et lti petlane dr. Edgars Andersons annab San Jose State University's eelseisval semestril kaks Balti ajalugu hlmavat kur- sust: History 146 j a History 198. Kursused on kolmepunktilised (3 credits). Semester algab 21% jaanuaril.
Sama Blletni andmeil viibis h i l ju t i K a l i f o r n i a l i k o o l i Berkeley kampuses Vilniuse l ikoo l i rektor dr. Jonas Kubilius, vttes osa matei^aati- kute rahvusvahelisest konverent- sist. Tal oli kokkusaamisi ka kohapealsete leedulastega.
IngHskeelne blletn B A L T I C NEWS ilmub : juba neljandat aastat. San EranGisco Eesti Seltsi vahendusel saadetakse seda kikidele eesti perekondadele Phja-Kalifornias.- Ainulaadne vljaanne vimaldab meile tut- vumist ltlaste-leedulaste et- tevtlusega ja vastupidi.
B A L T I C N E W S ' i annab vlja Baltic Council of Northern California. Toimetus-talitus aisub: 1506 Edhh, Berkele>. C A 94703, USA. Tellimise hind aastas (neli numbrit) on $3.00. Kastiiste nimistus mainitakse jrgmisi eest- lasi: H . Jizis, P. Gruner. M . Valvur ja A . Veske.
Lugege kaks korda ndalas ilmuva?
83 - sisukam ja odavam eesti
ajaleht vabas maailmas!
teldakse rohkesti. H . Allakirjutanu ei hakka luge-
jaid koormama autorinimede ja teoste lelugemisega. Siingi om eesmrk: tulge ja tutvuge! aadress on ee lpoo l an tud . Ole te teretulnud. .
Lpetuseks (ja veendunult): , Suur tegu on tehtud. Tegu on
nudnud armastust ja td. Lbi selle teo juab ka vrani: Eesti Elab.