Kui ."Mall Vesik judis Ls iBnna Vancouverisse, vttis
ga. See juhtus prast viimast -Malle pilane Lori Fung ti
Angelesest tagasi oma kodu-, lk hiina hiskond teda vastu
ta le kiituse ning kingituste- Los Angelese olmpiaadi, kus
Sulgpalli (badmintoBi) maail- i manfeistrjvistluste finaalid peeti
Jakrtas Indoneesias. Kik esiko- had ja tiitlid videti Aasia mn- gijate poolt. Meeste ksikmngo finaalis kaotas Euroopa meister taanlane Frost 1983. a. maailma- meistrile Sugiartole (Indoneesia). Naisksikmngu finaalis mngisid kaks hiinlannat. Meespaarismn- gu finaalis olid osalised ainult In- doneesia mngijad, ning naispaa- rismngus hiinlannad. Segapaa- f i s m n g u s j i d Clark (Ingl.)Fladberg (Taani) alla In-
Idoneesia-^ . paarile -HartonoFajri-;
Jaapani algatusel 30. novembril Hiroshimas korraldatud esimene ,,Ekideni'* vistlus (viiest erine- va pikkusega distantsist koosnev 42 km teatejooks maanteel) lppes meeste osas Etioopia viduga Ing-
llismaa ees. Naiskondadest (6 jooksjat) tuli esimeseks Uus-Me- remaa. Osa vtma oii kutsutud 12 mees-ja 10 naiskonda.
1972. a, olmpiavitja naiste m kiiruisutamises 32-aasta-
ne 3 lapse ema, lne-sakslanna Monika Pflug-Gavenus tahab ta- gasi prduda vistlusrajale. Ta eesmrgiks on^ pseda OM-ile 1988. aastal Calgarys. Kui see n- nestub, oleksid need tal viiendad olmpiamngud.
Peaaegu sama huvipakkuv Pika Hermanni nimeline vrk- palliturniir naistele. Tnavu oli vljaspoolt osa vtmas 5 naiskon- da; Kuigi Tallinna Kalevi'' neiud vitsid esikohale tulnud Alma-Ata ja taiseks tulnud Donet- ski naiskonna, phjustasid kaotu- sed teistele 34 koha jagamise Leningradiga.
Maasportlaste lel i idulis tel murdmaajooksuvistlustel Musta mere res .saavuis lar Olesk 10000 meetris neljauda koha-.
iSiiHtillillil{lii}|lillililiiiliilllliltilililiS!iliil}finSH!n9in9liSS^
EERIK LAIDS.^AR
NOORSDU PENSION
JUTUSTUSI SDURIELUST
Ei ole palju eestlasi, kel on olnud au ja vimeid vlja treenida olm- piavitja. Malle huvitas vimle- mine juba varajasest lapsepl- vest, mil ta ligi kmme aastat p- pis balletti. Moodne vimlemine oli 1970-ndate aastate algul Van- couveris veel vhe tuntud: Esime- sed npunited sai Mall Heike Karuksilt ja Helve Rannistelt (avaaktuse korraldaja Lneranni- ku Eesti Pevadel sel suvel), kes Torontost Vancouverisse asusid. Hiljem lpetas Mall University of British Columbia kehakasvatuse alal Ja asus tle koolipetajana. Selle krval, asutas ta moodsa vimlemise eraklubi, milles osa- les kupi 80 vimlejat. Uks nen- dest oli Lori Fung - - tollal 12-13- aastane. Mrgates Lori andekust, phendus Mall ainult Lori treeni- misele, andes oma klubi le vane- matele pilastele.
Aasta enne olmpiamnge oli Lori maailmas 23-ndal kohal. See oli juba kllaltki hea positsioon. Kanada Vimlemisliidu abiga vi- maldus Mallel ja Loril palju maailma reisida, et osa vtta vistlustest ja treeninglaagritest Bulgaariast kuni Austraaliani. Los Angelese olmpiale minnes kuulus Lori juba kuue parema hulka. Et Lori siiski paljude vrdvime! is te hulgas vitis kulla, selles aitas osalt kaasa v i m l e m i s e s - t u g e v a t e sot- sialismimaade' ' olmpiaboikott. Mall Vesiku arvates olid aga ot- sustava lhendusega Lori raudsed nrvid ja konsentratsioo-nivime.
Tulevasuvistel Lneranniku Eesti Pevadel Hotel Vancouve- ris on uudse.ritusena kavas hom- mikvimlemine, mida juhatab Mall Vesik lklause all , ,Li igu- tagem l i i g e s e i d - H o m m i k v i m -
lemisest osavtjail ei tarvitse karr ta, et neilt nutakse olmpiataset. Vimlejad jagatakse kahte rhma,
mitte vanuse vi oskuse, vaid
vhma'' alusel. hte gruppi kuuluvad need, kes meeleldi vehivad polkat ja tormavad trepist les''. Teise grupi moodustavad aga need, kes pigem tantsivad valssi ja tulevad trepil kimisega toime". Rhutame siinkohal, et tegemist pole ei vistluse ega esi nemisega: pealtvaatajaid ei ole.
Lneranniku Eesti Pevad leiavad aset Vancouveris Ls juulini.
A. H . , Vancouver
Talvele \astii. Tal l inna .,Kale\i^- korraklatiicl rulKuusa- ja -isuvi.stliised.
Kauem ei saa Pension selle mtiskluse juu- res peatuda, sest'kolonel tleb: ,,tere, noored!"- millele vastuseks klab mrisev ^tervist, hrra kolonel!", saja seitsmekmne seitsmest suust. Siis annab kolonel vabalt", sammub laua juurde, mis on eriti' selleks puhuks kompaniiruumi too- dud, ja istub selle keskkoha taha tugitooli. Kat- sed algavad.
Ennekike saab iga noorsdur paberitki/ millele peab kirjutama vastuse ksimusele: mis on sduri lim kohus?
Siis hakatakse hdma nimestikust noori. Katsed lhevad nii halvasti-hsti nagu katsed ikka. Ksimusi sajab kui rahet, mni vastab neile klmalt ja kaalutult, mni kogeleb ja oo hirmunud, kuid koloneli sbralikust naeratusest julgustatuna, saab igamees omadega enam- vhem korralikult toime. Maa- ja mereve au- kraadid ja nende tunnused, eriti viimase liigi, mereve omad, on kvemaks phkliks. Neid kuldjoonekesi ja triibukcsi varrukail kes neid jiii tpselt teab, kuigi tabelid ja joonised kasar- museinal seisavad. Samuti on vahiteenistuspi"' mi keeruliseni ala. Kuid pris jni ei j keegL
Vahepeal on ka kirjalikud vastused kokku kogutud. Neid hakkab lehitsema kolonel. Ta vahetab mne snakese kompaniilemaga, kes
* meelitatult naeratab, ja paneb he lbivaadatud sedeli teise peale, kuni neist koguneb juba paras hunnikuke.
Siis aga jb ks sedelike koloneli srmede vahele peatuma. Patll vaatab seda, loeb ja ta seni nii muhe ilme muutub. Kolonel loeb sedelit veel kord ja prab paberiteisegi poole korrake
Esimesena mrkab kompaniilem, et midagi on. juhtunud koloneliga. Nhes viimase muutu- nud noilmet, kapten kahvatub ja heidab abitu pilgu le ruumi. Ka teised ohvitserid jvad jrsku tsiseks.
Sekundi prast on kigil ruumis olijail selge, et midagi on juhtunud, midagi ettenhtamatut. Aga mis? Mis siis ometi? Suurimas nutuses on veltveebel. Ta ei tea, kas langeb piksenool nd kompaniilema vi mne teise kaela. Et ikest tuleb, selleks tunneb tema, Saulep. oma koloneli kllalt hsti.
Siis, likub tekkinud haudvaikusse kolofieii' terasena kalk hl:
Noorsdur Pension! Veltveebel tunneb, kuis kuum hoog ta keha
lbib ja no hetama ajab. See Pension, jlle see neetud Pension! Mis supi ta nd on kll keetnud? Oh seda hbi ja teotust kogu noorte- kompaniile, oh seda pahandust veltveeblile! Seal ta ongi: kapten, kes pooleldi koloneli selja taga, vaatab rhmalemale vihasel nol ja vlkuvi silmi. Rhmalem, leitnant Vaarpuu teeb velt- veebli poole liigutuse, nagu tahaks ta iga hetk talle kallale karata. Nagu oleks tema, velt- veebel Saulcp, -sdi, et kompassis omi selline
Pllumees. ^ ! ~ Nii. Soo. Kolonel keerutab' srmede,'
vahel paberikest. Siis jtkab: Ma ksin seda selleks, et teada, millises
mbruses ja hkkonnas Te olete les kasvanud la -milline minevik Teil on, et Te olete julgenud lubada enesele tnasele ksimusele mia on sduri lim kohus," vastata: sduri lim kohus on oma lemustega hsti lbi saada"v See on ometi Teie vastuseleht?
Just nii, hrra kolonel, uidugi. Kas Teile pole petatud siin
kasarmus, mis on sduri lim kohus? Kik tei'- sed noorsdurid on annud hesugused vastu- sed, ainult Teie olete erand. Kas Teile pok seda keegi telnud?
~ Just nii, on, hrra kolonel [ii. Ja k u i d a s on seda Teile peta-
Pension astub laua juurdec Mina, hrra kolonel Kolonel vaatab sdurit teraselt ~ Kust Teie prit olete, Sibaverest, hrra kolonel ~ Mis elukutse? Viimasel ajal aitasin isa.
ii, i a mis asai
Nnda, et sduri lim kohus on surra oma isamaa eest, hrra kolonel
Soo. Ja miks Teie siis ei kirjutanud B n d a oma lehele nagu seda on teinud kik teised?
Seeprast, et ma ei pea seda igeks, hrra kolonel
Pataljonilem hppab psti. Ta parem ru- sikas raksatab lauale, nii et tindipott hppabo Kompll on minestuse lvel, nooremad ohvitse- rid jlgivad sndmust aukuvajunud silmil ja veltveebel neab juba ei tea mitmendat korda oma snnitundi. Ainult Pension seisab endiselt muretult. Ta stud sinisilmad puurivad kolo- neli nkku, nagu imestades, miks see jrsku nn punane ja tursunud on, (jrgneb)
Eesti n Ettekanne ja niti
Tartu CoIlege'is toimi de korraldusel ettekannl Referaadiga esines kodi kriitik Jri Hain (siini slaididega 13 aktiivse ja
Lisaks oli nitusel seintel Vinti ja Mare ksine loomi litograafilises tehnikas, kumj ki 12 numbrit. Ettekanne oi il kalt kompententne ja vrib] mrkimist.
Eesti kunstis on graafilistei nikates teostatud looming alati vrdne maaliga. Huvi Tartu likooli joonistus) asutamisega 1803. aastal, kool rajati kll tehnilise jooi se petamiseks, kuid peagi b<] kunstiline joonistus domineei Loomingulise tukeju kunstis, mitte ksi maalis, vj graafikas andis Ants Lai! (Laipmann) 1903. aastal kunstikooli avamisega. vJuba 1920-ndate aastate se(
musid mitmed graafilise , mingu mapid (A. Vabbe,|
Wiiralt, P. Liivak, P. Aren Ei saa nimetamata jua ka lai Tri iki , keda peamiseh maalijana, kuid kes oli tugei raamatule o j a n a. J r g n'e|
' meistrid nagu H . Mugastc] Kristjan Raud.
Jri Haini ettekande nhk xl loomingul, mis algas Taiiinn] graafikaateljee asutamisega (1947) ja mis vimaldas cks] rimenteerimist' mitmesugustel
; graafil istes tehnikates. Kunst selt suunajaks ppejuks sai Vabbe (1892-1961). Sellest ateljeest vrsunud kunstnikul kujunesid loovalt produktiiv}] meistreiks 1950-ndate ja i960-ndate aastatest peale, kanne oligi peamiselt nende kunstnikke loomingule ehita^
Puudutamata ji ksimus, line, kui ldse Q H mju kaUij sel graafika petajal Gnthel Reindorffil pilaste looming] Vibolla Peeter lase ja Eelma kuivusse kalduvas vo| de tehnilises tpsustamises seda aimata. ldiselt on plo| liketehnikad peaegu kaduni ning rhk on metalli, litogr ja siiditrki tehnikal. Sama ( toimunud ka Ameerika manj graafilises kunstis. Ksimusj milline on Eesti graafika ta J teiste Balti riikidega vri vastas J. Hain diplomaatilist Eesti kunst pole viimasel k( kuid ka Leedu graafika oi gel tasemel.