V A B A "EESTLANE-teisipeval , I987 ' - Tuesday, January B , 1987 Lk. ,7
.vvhrn'^ aluseL^ ;^ ^^ kuuluvad needyke
vehivad polkat ja tormavad trepist ies^^/ Teise grupi mood aga need, \kes V,pigem tantsivad valssi ja tulevad trepil kimisega toime". Rhutame siinkohal, et tegemist pole ei vistluse ega esi- nemisega: pealtvaatajaid ei ole.
ir- Lneranniku Eesti Pevad 3t. leiavad aset Vancouveris L5 |ia. juulini. iid A . H . , Vancouver
mi
! i t i l i } l t i i l i i l ! l l l l i ! ! i H l ! i l l l l i r H ! n n i ! { ! l ! l l ! i l l i l l i l l l i i ! n i i l
Kolonel keerutab srmede |. Siis jtkab:
seda selleks, et teada, millises konnas Te olete les kasvanud
fk Teil on, et Te olete julgenud tnasele ksimusele mis on is ." vastata: ..sduri lim kohus [ega hsti lbi saada". See on
luseleht? ^rra kolonel.
Kas Teile pole petatud s: )n sduri lim kohus? Kik tei-
on annud hesugused vastu- olete erand. Kas Teile pole
lud?^
on, hrra kolonel [ k u i d a s on seda Teile peta-
:t sduri lim kohus on surra t, hrra kolonel.
miks Teie siis ei kirjutanud lele 'nagu ieda on teil
Jt, et ma ei pea seda i
|m hppab psti. T a parem ru- lauale, nii et tindipott hppab, nestuse lvel, nooremad ohvitse- indmust I aukuvajunud silmil ja
juba ei tea mitmendat korda k. Ainult Pension seisab endiselt tud sinisilmad puurivad kolo-
Pu imestades, miks see jrsku nii lanud oa.
Ettekanne Ja nitiis Tartu College i^s,
Tartu College'is toimus 18. nov. Eesti Kirjandus Spra de korraldusel ettekanne graafdiest, kunstist kodumaal Referaadiga esines kodumaal tuntud kunstiajaloolane ja kriitik Jri Hain (snd. 1941), illustreerides ettekannet slaididega 13 aktiivse ja enamtuntud kunstniku loomingusto
Lisaks oli nitusel seintel Mare Vinti ja Mare Uksine loomingut HtograafiHses tehnikas, kummalt- ki 12 numbrit. Ettekanne oli sisu- kalt kompententne ja vrib ra- mrkimist.
Eesti kunstis on graafilistes teh- nikates teostatud looming olnud alati vrdne maaliga. Huvi algas Tartu likooli joonistuskooli asutamisega 1803. aastal. See kool rajati kll tehnilise joonistu- se petamiseks, kuid peagi hakkas kunstiline joonistus domineerima. Loomingulise tukeju eesti kunstis, mitte ksi maalis, vaid ka graafikas andis Ants Laikmaa (Laipmann) 1903. aastal oma kunstikooli avamisega.
Juba '1920-ndate aastate sees il- musid mitmed graafilise loo- mingu, mapid (A. Vabbe, E , Wiiralt, P. Liivak, P. Aren jt ,). E i saa nimetamata jua ka Niko- lai T r i i k i , keda peamiselt tunti maalijana, kuid kes oli tugev ka raa m a t u 1 o oj a n a. J rg n e v ac meistrid nagu H . Mugasto ja Kristjan Raud:
Jri;Haini ettekande rhk ol^ !(x:>minguj, rnis algas Tallinna g raa i'\ k aate 1 j ee a s u t am i se.ga {1947) ja' mis vimaldas ekspe- rimenteerimist rnilmesugustes graafilistes tehnikates. Kunsti- selt suunajaks ppejuks sai Ado Vabbe (1892-1961). Sellest ateljeest vrsunud kunstnikud kujunesid loovalt produktiivseiks meistreiks 1950-ndate j a 1960-ndate aastatest peale. Ette- kanjne oligi peamiselt nende kunstnikke loomingule ehitatud.
Puudutamata ji ksimus, mil- line,[kui ldse oh mju kauaaeg- sel graafika petajal Gnther Reindorffil pilaste loomingule." Vibolla Peeter lase ja Herald Eelma kuivusse kalduvas vormi- de tehnilises tpsustamises vib seda aimata. ldiselt on plokk- liketehnikad peaegu kadunud ning rhk on metalli, litograafia ja iiditrki tehnikal. Sama on toimunud ka Ameerika mandri graafilises kunstis. Ksimusele, milline on Eesti graafika tase teiste Balti riikidega vrreldes vastas,]. Hain diplomaatiliselt, et Eesti feunst pole viimasel kohal, kuid ka Leedu graafika on kr- gel tasemel.
Ruttava sammuga Mare Vinti ja Marju ksine vijapanekuist mdudes, saan teha vaid pealis- kaudseid thelepanekuid. M . k- sine (s. 1945) !2 litograafilisest lehest on kuus illustratsioonid Betti Al veri luuletuskogule ,,Ko- rallid Emajes'". Teine loomin- gugrupp tiitIigaLind", Kala", Puri", Hommik'\ ,,htu- poolik'' ei ole tenoliselt mitte tpiline ega kaalukam osa Uk- J^ ine loomingust. See on oskuslik, kuid mistuslik kahe eristiili kollaazhina niv kokku- liitmine. Reaal-impressioonilise maastiku vihje keskel lendavad
hommikumaiste imevaipadena Aado Vabbe noorusmaalt pri^ neva kujundusega struktuuride grupid, mis on ksitsi koloreeri- tud. Kahtlemata on igas lehes oma idee, kuid rhk on tehnilise! oskusel, stiiliteadlikkusel ja kindlal kompositsioonil, mis k- sinda garanteerib ainult hea de- koratiivse^ resultaadi, kuid ei kut- su meid kaasa ilutsema hinge soojandavas loomingupinges.
Mare Vint (s. 1942) esitab sa- muti 12 litograafilises tehnikas lehte loodud 1970-ndais aastais. Mitmed neist vib-olla kik 0 0 maastiku ja arhitektuuringemu- sed Palmselt. Kigepealt irnetle- me kannatlikkust, et lhikestest joonejuppidest kokku lkkida to- naalselt htlasi pindu, mis lhidal vaatlusel olid kindlasti Palmse maastiku arhitektuuri osad, kuid distantsis sulasid mitte-objektili- seks reaal-thenduseta halhdeks silueuideks, mis poeetilise peh- muse krval omasid siiski veen- va kindluse vormide rtmides. Kogeme kummaliselt, et Vint i vljapaneku lpusumma tonaal- sus ja abstraktses htluses oli tugevam kui kski o sa eraldi.
htul kogesime positiivselt, et kodumaa kunstnikud kannavad vimeliselt edasi traditsioonilisek tugevat loomingulist graafilises kunstis, mis on thelepanu vit- nud mitte ksi N . Liidus, vaid ka vljaspool,' nagu mne aasta eest Veneetsias^ peetud suuuremal graafikanitusel. ABEL.LEE.;-.:
-.;>^ .Sidet;, Neustadt' i;internaisio- naalse auhinna ja Nobeli kirjan- dusauhinna vahel on mitmel kor- ral mainitud, kuna mitmed Nobeli laureaadid olid varem saanud tun- nustuse Neustadt laureaatidena. Nii on 12 Nobeli laureaati alates 1970. aastast olnud enne seotud Neustadt auhinnaga kas kandidaa- dina, zhrii liikmena vi laureaa- dina. Tnavune Nobeli kirjandus- laureaat Wole Soyinka oli aastail 5974 Ja 1976 kandidaadiks ja 1986 kevadel auhinnatu jrglane. Ka tnavune Nobeli rahuauhinna laureaat Elie Wiesel oli 1984. a. Neustadt auhinna zhrii liikmeks. Selletttu rgitakse sidemeist ka- he rahvusvahelise auhinna vahel ja Oklahoma likooli/Neustadt'i auhinda on nimetatud ,,Ameerika Nobeliauhinnaks". Neustadfi auhinna saamise juures- on eeliseks olla mainitud ajakirjas World Literature Today", mis annab tagaphja kogu tnapeva- sele maailmakirjandusele.
Rootsi Akadeemia liige Kjell Espmark on avaldanud akadeemia
:aa!;tapeva;phyL uurimuse
.E.B. Koguduse ees K. Raid, Laine Raid ja Ingrid Sld fldiga; juh
id segakoor ja instrumentalistidv a; juhatab CvKipper^^ ^^^ ^^^ ^^^ ^^^ ^^^ ^^^ ^^^ ^^^ ^^^^
:1> Lillevars
k. . , EKK 1986. lk. Autori kL
Kaks korda Siberisse kdita- tud Rutt Eliaser on mlemal t kan- natustejrgust andnud eestlastele teadmiseks ja mistmiseks raama- tud. Esimesest kditamisest ja jrgnevast elust Passita ja pa- ja ta" (1985) ja teisest asumisele saatmisest sja siia mandrile jud- nud heksa ametit . ; Esi- mene raamat haaras pagulaseest- asi nii lhedaselt, et raamat kohe
Nobel i auh inna kohta. Ka prant- suskeelne tlge on juba ilmunud. Tiged teistesse keeltesse, kaasa- arvatud inglise keelde, on ette- valmistusel.
Oma raamatus Espmark teeb sagedasti viiteid mitmele artiklile ja smpoosionile, mis avaldatud aastate jooksul ajakirjas ,.Books Abroad/World Literature Today''. M itmete vi idete krval kriitikaile ja levaateile- nimetab Espmark ka Neustadt'i Internat- sionaalset kirjandusauhinda, mida kendab WLT ja Oklahoma
(D
Vancouveris thistas oma 35. aastapeva. hingu esimees on Irene Olljum, kes juhatas sisse pidustuse: Klaliste hulgas oli rootsi kirjanik Per Wstberg Stok- holiTiist, kes kneles oma ajakir- janduslikust tst, muuhulgas pevalehe ,,Dagens Nyheter" peatoimetajana. hingu eesmr- giks on silitada rootsi keelt ja rootsi kombeid ning kultuuri, et see elaks ,,utihundradear" (sadu aastaid). Irene Olljum on olnud vsimatu rootsi kultuuri elushoid- ja; ta energia on suureks panuseks Swedish Cultural SocietyTe'-,
uses.
muugilt ppes j a autor Torontos viibimisel vimaUkust uustrkist, mis siiski praegustes oludes pole eriti kerge, kuid in i - mesel, keh igas hiskonnas ja ras- kusis vastu pida^, nib pole kski eesmrk saavutamatu |a raskus letamatu.
Kahele kditamisele jrgnenud asumisajad Siberi lpmatuses on siiski erinevad. K u i esimeses oli otse imestamapanev, et suudeti eluga neist raskusist vlja tulla, siis teises on olukord mneti lahedam. Vibolla nis autorile teine kditamine mneti kergem esimeseist saadud raskete elukoge-^ muste vrra rikkamana, kuna puudus esmakordse kditamise hingeline shokk; tal oli koguni lootus, et need, kes n kord juba Siberi prgu lbinud, viksid jda uuele kannatusteekonnale saatmata. See osutus siiski petli- kuks.
Rutt Eliaser oo oma lbiela- muste kirjelduse kompositsiooni kokku seadnud mosaiikkildudest. Need on vga elavalt ja ladusalt edasi antud, kus isikliku lbielatu- se krval saab elavaks kogu Siberi asunike elu. Mnikord on seda rohkemgi ja mnetise satiirilis^ sega, nii et kannataja enese koge- mus varjub kergemate piltide meeleoludele.
Hoopis imestamapanevaks jb eesti naise vastupidavus neis oludes ja pealegi ema eest hoolit- semisel . Raamatu pealkirjaks on valitud rahvaprane vljendus
heksa ametit. . ." , millele jrgnes kmnes nlg*- enesesi- litamise algelisis vimalusis ja vaevalt elu sees hoidva toiduga, kuna vljasaadetute ttasud olid eriti madalad. Need heksa pitud ametit on ilmselt sna mehepras- ed traktori haakija, hrjakarja- ne, pllu-ja metsatline, laadija raudteel, kuni jb pikemaks ajaks peatuma telliskivitehasesse
pluss saatekulu; 50
nk ; Selles kigele vk^ ^ hiskonnas j b ta; inimvriku- sega tdstele eeskujuks: kohuse-^ tundlikuks tlgi, n i i et talle S ibe r i st la h kurni sevimaluste tulles pakutakse sinna inseneri kohta! Aga yimalus kodumaale
^ minna, seal elada j a en)as'inria^ vi ia on nii kutsuv, et ta seda pak- kumist ldse ei arvesta.
Huvitavad on kohtumised ko- dumaaga ^ kus alul tagasitulnuid koguni kardetakse; kuna nad on vimude poolt mrgitud. Jlle alustab ta visalt tekstiiltlisena, edutub raamatupidajaks, varusta- jaks ja lpuks juab oma pitud juristi elukutseie, kuni tuleb llatuslikult luba vlismaale e juurde asumiseks. !
Eliaser on hea jutustaja, kes oma kogemused krvutab kaas- aegsele elule Siberis ja kodumaal. Sellisena on ta loonud eiriti ikaas- haarava ja sdaimele lhedase raamatu^ kus msiikkilduest moodustub jrel sjaaegne ajajrk kuni Stalini surma jrele tekib ,,sulailm**. See ori karm ja halas- tamatu aeg, ning Eliaser nitab, kuivrd raske see oli lbi elada eestlasiL kes olid Icogeniid vabaduse ajajrku. See ajajrg aga on pannud midagi cjestlaste selgroogu, mi^ neid oli muutnud tugevamaks jvastupidvmaks^ kuid neil leidus alati bistamisv maiusi ja tuge kaaseestlasile.