Second Class Mail Registratin No. b54.
Nr. 37 (1802) 1984 NELJAPEVAL, 13 SEPTEMBRIL - THURSDAY, SEPTEMBER 13 XX?CV aastelkfiitt
Pgenejad Saare- maalt hukkusid STOKHOLM - Tung vljap-
Qomiseks Nukogude rahvaste- vanglast on Tshernenko vimule tulekuga markantselt suurenenud ja teateid tuleb suurte riskide trot- simisest. Nagu Eesti Pevaleht kuuleb, on hiljuti hel udusel l katsetanud le Lnemere Rootsi pseda kaks Saaremaa perekon- da, millised aga traagiUselt hukku- sid.
Paat pgenikega vljus paksus udus Srve srelt. Kuna aga tege- mist oli tavalise kalapaadiga, siis mrgati seda piirivalve radaril ja neid saadeti jahtima suure kiiru- sega kaaterpaadid.
Jlitajail ei nnestunud aga p- genejaid lokaliseerida udus, kuigi, nagu hiljem selgus, nad lksid nen- dest mda nii lhedalt, et kaatri tugevas jrellainetuses vike kalu- rite paat lks mber ja seesolijad uppusid. Alles jrgmisel peval, udu lhtumisel, selgus tragdia.
EPL/K
Saatkond tles njef'
Pgenikud mures maha jnud lapse prast
STOKHOLM Ksimusele, kas nukogude vimud vimaldavad pgenike perekonna hendamist Eestisse mahajnud lapsega, vas- tas N. Liidu suursaatkond Stokholmis njet". Leila Miller tles pressikonverentsil, et ta oli saanud telefonihenduse oma emaga, kelle hoole alla ji vike Kaisa ja kuulnud, et lapsega on kik korras. Toimunud on aga ema lekuMlamine ja hiljem vastanud keskjaam, et number ei vasta".
ametisse
Brian Mulroney, kes saab uueks Kanada peaministriks, pidas oma esimese kne prast valimiste vlja- kuulutamist eestlastele. Konservatiivide erakonna juht koos ab^ . Y 'laa fTQA mees^oomas Metsala teel Toronto mekojaplatsile, kus toi ^ MUirQIiey 1 UbA-
Foto - Lembitu Ristsool wstukaja sodne
?6neylt juhitud konservatiivide vidu puhul Kanadas, mida ka USA-s eelnevalt ennustati, oli esi- mene reageering massimeedias l- diselt soodne. Naabrimaade vahel oli juba mnda aega peale hea- vahekorra ka mitmeid kana kitku- misi" ja hel vi teisel pool lahen- duste ootusi, nagu nit. kalapgi, saastamisest tingitud happeliste vihmade, vastastikku suunatud ka- pitali investeerimise j;m. aladel. Neile lisanesid eriti Trudeau vii- mastel aegadel siinpool kerkinud mured Kanada delt. liberaalide hoiakust mitmeist kaitse- ja vlis- poliitiliste ksimuste alalt. Brian Mulroney vidu lbi loodetakse ameerika avaliku arvamise koha- selt neis probleemides soodsamaid lahendusi, Mulroney oli ka ise va- limiskampaania kestes lubanud parandada Kanada . vahekorda USA-ga, millised maad on maailma suurimad kaubanduspartnerid. Just mni ndal enne Esto '84 pi- dustusi, kus B. Mulroney esines peaknelejana eestlaste suurel va- badusnudlusel, ta klastas Kana- da opostisioonipartei esindajana Valget Maja Washingtonis D.C. President Reagan tundis sellest kohtumisest ilmselt rahulolu ja siinsed ajalehed mrgivad nd meenutuseks, et kui Mulroney lah- kumisel lausus naljatades, et . . . Phja-Ameerika vajab veel he tei- se iirlasest trimehe," siis vastas USA president sellele nusolevalt.
me. Ainult uusdemokraatide liider Ed. Broadbent nudis Kanada vlja- astumist NATO-st ja suurvimudelt lbirkimiste alustamist relvastuse vhendamiseks. Eriti ta nudis.e t USA lpetaks uute relvade arenda- mise vitlemiseks maailmaruumis; ./Mulroney vlispoliitiliseks soo-
Viidukal progressiivsete konservatiivide partei juhil, Brian Mulroney!, oli esmaspeval kokkusaa- mine peaminister John Turneriga valitsuse leandmise asjus. Lepiti kokku sellega, et Mulroney poolt moodustatav valitsus annab ametivande 17. sept. ja samal peval vtab valitsuse le lahkuvalt pea- ministrilt. Uus peandinister saadab ra Kanadat klastava paavsti John Paul II, kes lahkub Kanadast 20. sept. Uuel peaministril on lahendada palju philisi probleeme, enne kui elu Kanadas saab muutuda normaalseks.
Mdunud ldvaliniisf ei vidukas suudab rahuldada Broadbent nud- {srogressiivsete konservatiivide par- misi, sest valitsuse rahareservid on tei saavutas parlamendis rekordilise kadunud. enamuse. JEndistest valitsusliikmeist Mulroney on raskusi isegi uue 15 ei psenud einam parlanienti. luua" printsiibi rakendamisel. See Miks konservatiivia nii lekaalukalt oleks riigile rmiselt kulukas. Enne vitsid ja liberaalid nii rngalt kaota- lahkurnist peaministri kohalt, Tru- sid, on ksimas, mida selgitatakse, deau nimetas 216 ustavat liberaali
Brian Mulroneyl tuleb koostada va- krgepalgalistele kohtadele, peami- viks on vahekorra normaliseerimine litsus, anda ametiyanne ja alustada selt kontrkti alusel. Nende asenda- USA-ga majanduslikul ja vlispolii- Kanada majandus mberkorralda- mine vimekamate ja Mulroneyga tilisel alal. See ei leidnud vastuseisu miega, et seda vlja viia praegusest koosttahtelisemate isikutega on ku- ja Mulroney tenoliselt teostab oma katastroofilisest olukorrast. - Selle lukas. Joe Clark, oma lhikese valit- kava ilma opositsiooni vastusetsmi- probleemi lhendamisest vib olen- suse ajal, vabastas ametist Air Cana- seta. da konservatiivide valitsuse iga Par- da direktori Bryce Mackasey, kes Konservatiivide suur valimisvit lamendimel. sellel kohal oli teeninudainult 5 kuud viimastel valimistel oli esmakordne
1 190,000 aastapalgaga. Temale tuli Kanada ajaloos. Progressiivsed kon- 300 LUBADUST ; ametist lahkumisel valitsusel maksta servatiivid said parlamendis 211
Liberaalide arvates on Mulroney lepingu alusel hvituseks $300,000. kohta; liberaalid said 40 kohta jauus- aridnud le 300 lubaduse, mida ta Mis ka ei juhtu, uus peaminister ei demokraadid said 30 kohta. Iseseis- kunagi tita ei suuda. Lahkuvpeami- kavatse hakata kasutama Uut luu- vana tuli parlamenti Tony Roman, nister John Turner lubab thelepane- da" kergekeliselt. , kes tenoliselt hineb konservatii- likult jlgida nende lubaduste tit- Pletavaks probleemiks Mulro- videga. mist. l i neyle on kujunenud surmanuhtluse Tuntakse kahju, et baltlastele hs-
Sjakamalt kui Turner, tahab rn- taastamise ksimus. Politseinike tituntud Peter Worthington kaotas, nata Mulroney valitsust uusdemo- mrvamise ja haavamise tttu krimi- Prast kahekordset kaotamist ld- kraatide liider, Ed. Broadbent. Tema naalide poolt, on rahvas hlestatud valimistel, Worthington kavatseb on nnelik, et mdunud valimistel surmanuhtluse taastamise kasuks, enam mitte vtta osa poliitilisest partei kaotas ainult lihe koha parla- Mulroney ise surmanuhtluse taasta- V
Pgenikepaari Leila Miller Val- do Randpere esimeseks apelliks maaillma ajakirjandusele ja massi- meediumidele oli prdumine nende poole toetuse saalniseks- 13-kuuse ttre Kaisa Nukogude Liidust vlja- psemise taotlusele.
Valdo Randpere tegi lhida avaldu- se pressiesindajatel, teldes muuhul- gas:
rahvasse, kes on oma suurust ni- danud suhtumisega he vikese rah- vuse muredesse, tema kultuuri ja te- ma pdesse eksisteerida. Seeprast prdume me kigi poole, kos meid kuulevad ja palume aidake meid saada N. Liidust ktte meie veidi le aastane ttar Kaisa, keda me kahjuks ei saanud ise kaasa vtta.
Me tahame loota, et ks suurriik vib endale vhemalt rahvusvaheli- ses ulatuses lubada veidi suuremeel- sust ning vimaldada vljasidu he- le vikesele inimesele, kelle ainus s selle riigi ees on see, et ta va- nemad otsustasid mitte prduda ta- gasi anastatud Eestisse, valikuvaba- dus, mis garanteeritud Helsingi kok-
.kuleppes. ks vlisajakirjanik avaldas kar-
tust, et nukogude vimud ktte- maksuks vivad lapse vanaema kest ra vtta ja sundkasvatamisele viia.
Leila Miller vastas, et ta seda ei tahaks uskuda, kuna tema isiklikult ei ole mingi poliitline isik ega eriti thtis. Repressioonid vivad tabada rohkem tema abikaasa Valdo Rand- pere perekonda, nit. vetakse vib- olla kaugesidu vimalused ra isalt,. kes on meremees ..riikliku laevana" klassifitseeritud alused ja kes mere- teenistuses saavutatud erilf ste teenete
Ajaleht Expressen" prdus N. Liidu suursaatkonna poole Stokhol- mis ksimusega, kas nukogude vi- mud vimaldavad perekonna hen- damist lapse vljalaskmisega. Vas- tus oli'rhutatud njet":
Nende oma s. Nukogude valitsus saab hoolt kandma nende lapse eest, tles pressiatasee Pjotr Kugujenko, kes on edasi telnud, et Miller-Randpere pidanuks enne mt- lema, kui nad ra hppasid. Nd on mure lapse prast nende eraasi, mis meid ei puutu: Meil ei ole mingit mistmist ' rahppajate suhtes. Nd peab Randpere mtlema jrgi oma saatuse le. Vin ainult kinni^ tada, et lapsel pole mingit hdaja praegu on ta oma vanaema juures. Ma vin lubada, et riik hoolitseb lap- se eest...
Piiskop Karl Raudsepp paavsti audientsile
Paavst John Paul II juab oma klaskigul reedel, 14. septembril Torontosse. Sel puhul toimuvast kumeenilisest jumalateenistusest vtab osa ka EELK piiskop Karl Raudsepp, keda koos teiste krge- mate vaimulikega esitletakse paavstile. Piiskop annab le ka ajaleht Vitleja" toimetuse kolleegiumi kirja, mille oma viimase tna illustreeris kunstnik Joann Saarniit.
mendis. Ta loeb enesW olevat suure- ma valijaskonna usalduse kui libe- raalidel ja peab end selle tttu teli- seks oppositsioonijuhiks parlamen- dis. Uut valitsust ta lubab toetada,
mist ei poolda, kuid nuandjate sur- vel, kes on surmahuntluse taastami- se poolt ta nhtavasti on sunnitud ksimust parlamendis arutusele vt- ma ja andma parlamendiliikmetele
N .
kui see esitab uue tulumaksuseaduse vabaduse hletada omaparema ra- ja paneb rikkad kandma raskemat tundmise kohiaselt, arvestamata par- maksukoprmat; kui yalitsus leiab teijuhi seisukohta. Surmanuhtluse rahvale td ja annab naistele vrd- rakendamine thistati Kanadas Tru- sed igused meestega. Loomulikult deau ettepanekul 1976. aastal, ei tohi Mulroney valitsus krpida VLISPOLIITIKAST VHE riigi (eelarvet rahva sotsiaalabi ja . Mdunud valimisvitluses ei pensionide alal. Mulroney vaevalt puudutatud vlispoliitilisi problee-
HARDY KRUG-BUNN
ymosGalepia,461 King St. E.Torontos,tel.368-6830
Avatudll. sept 30. seipt. Esmasp., tQisipev, kolma^ pĮv, redo kolla 10.00-5.00; neljapeval koHa 10.0^
i 8.00; laupeval kella 10.00-2.00 p.l.
Moskva-jaht tallinna arhiivmaterjalidele
NEW YORK (ME) - Prast m- ningat vaheaega on N. Vene ameti- asutused E.V. valitsus eksiilis and- meil asunud taas avaldama survet Lne-Saksa vimudele, et antaks sealt vlja viimase sja pevil Sak- samaale evakueeritud Tallinna linnaarhiivi materjalid. Varemate nudmiste puhul jeti need taga- jrjeta, kusjuures selleks oma po- sitiivset mju vastava selgitust ja protestidega avaldasid eestlaste ringkonnad, eriti teadlased ja sa- muti ka mjukad endised Eesti- sakslased mberasujate hulgast. sjase aktsiooni puhul on arhiiv- materjalide vljaandmise vastu kirjaliku kaitseseletusega esine- nud Laiie-aksa vimudele E.V. valitsus eksiilis nimel Elmar Lip- ping, kes prast August Koerni er- ruminekut tidab eksSaSval. vllio-
Piibel ja kiriklik konverents
Kirikutel lnes on nd moeks viia oma konverentse ja kongresse rau- eesriide taha. Motiivina teldakse, et see-kergendavat idakirikute olukor- da. Kirikute Maailmanukogu pidas ka Tallinnas oma Euroopa-konve- rentsi, kuid vaatamata vrdlemisi pika aja mdumisele, ei ole Eestis nirgata olnud kirikute olukorra pa- ranemist. ^ Vaimulikel, kes lnest sidavad ilta, tekib ametalaseid sekeldusi juba piiril. Niteks ks rootsi piiskoppe, kes oli teel Tallinna, prkus tollis otsekohe ksunusele: nKas teil on Piibel kaasas?"
Muidugi oli ja tolliraees nudis,' et see deponeeritakse tollilattu piisko- pi N. Liidus viibimise ajaks.
Kui rootsi piiskop selgeks tegi. et la vaimuhkul konverentsil esinedes vajab Piiblit kui allikmaterjali, siis sai ta selle kll lpuks kaasa vtta, kuid tal tuli andd allkiri, et ta selie ^amatu N. Liidust vljudes taas ette a b ja vlja viib.
., . EPL-.
Paavst John Paul 11 judis Kana- dasse Itaalia lennukil, phapeval, 9. sept. ja maabus Quebeci lennuvljale kell 11:35. Esimeseks ta suudles Ka- nada pinda ja vttis vastu tervitused kindral-kubernerilt ja peaministrilt, John Turnerih. 7 ttarlast tervitasid teda lilledega ja igale nendest andis paavst mlestuseks palveketi. Pike- mas knes tervitas paavsti kindral- kuberner, pr. Sauve. Oma vastuses avaldas paavst rmu vimaluse le tulla Kanadasse ja esimesena peatu- da siin, kus 350 aastat varem psti- tati rist ja peeti esimene katoliiklik palvus.
Lennujaamas oli paavsti vastuvt- jate arv piiratud 600-jale. Tohutu rah- vahulk tervitas paavsti, kui ta oma kuulikindlas autos sitis lbi linna.
Paavst tegi peatused Laval likooli juures, Quebeci basiilikas ja katet- raalis, kus pidas palvused.
JUMALATEENISTUS . Vabahujumalateenistuseks oli pstitatud krge,, v^aipadega kaetud ja lilledega kaunsitatud altar. Seal teenis paavst John Paul 11 vaheldu- misi mitme vaimulikuga. Altariknes
(Jrg Ihk. 3)
KOOSVIIBIMINE KOOUMAALT LAHKUMISE 40-NE A. MLESTUS-
PEVA THISTAMISEGA
neljapeval, 20. sept. kell 2.00 Eesti Maja suures saalis # Kik teretulnud
JUHATUS