Ide alusel
I EP-del on olnud ka oma jesmrgid vi sihid. Esi- la-Ameerika E. Pevadega list lbimurret meie rah- jgeyust hvardavast tui- )EP-ga aga vabade eest-
llikate hendamist ja ku- phiseks jujaamaks. Balti-
rhk meie vabadusvit- jtlustel USA kui meie va-
Ipotusmaa 200. juubeli unisega. Stokholmis oli >ie kodumaa oma ftisili-
ri lhedusega. Kuna Ees- Vroopasse, siis reageeris
llnendi massmeedia roh- ]t ja mistvalt meie taot- tt '84 Peakomitee vttis lad eesmrgid kokku sna- iprus, kultuuriarendus ja ldls." V raies paavutas Esto*84 tp- iemd eesmrgid ja samas 1 nagu mrgitud. Eks olnud id Esto esmalt just vanade
Iprussidemete arendamise Melgem, kui paljud
fde kohta^navtjad on rahvapeo, maakondade
lrihtu, noorte seltskond- je ja Igasuguste teiste sp- (ele baseeruvate kokkutu- ftvat mju. Kultuuriaren- jli kll, tugev Ja lai oma
|ate ritustega, kuid miile- indus,: et rahva hing ei idest osavtuga eriti lk- jrvatd Neeme Jrvi sm-
isert. Seal aplodeeriti oma J , Vabadsnudlus ,vaata~ iie rongkigust osavtmi- is sedakrd .vljendavat )hustuslikku, klge meie
litluses. Meie hl vljas irdlemisi vikeseks.
(e just Esto*84 eesmrgina Ilja kuulutatud, thistati bk6kkut)ilekuga mjuvalt
a^lge vryikolmiku ja lipu 36 sajandat juubelit. Seda ilt skaudid ja gaidid oma igris ,,Eesti Lipp*'. Vana- tiriktis nnistati lipp teise idissse astumisel ning see ka Esto avamisel Ontario
linnas oleks siiski vinud 3Sti lippa lehvida. .
le ksida,kas oH Esto '84 [eesmrkide pstitamine ja
ige ja kohane. Millises dlerhe praegu onia rahvus-
t??Kas eiole pragtitnele ja |itSmiak''k'simseks siiski Jesti plvkonna suurearvu- ,'use areenilt lahkumine ja
le vaimse varamu leandmi- levatele, vlismaadel les I noorematele plvkonda-
pn tohutult suur ja thtis Oleme ausad meie Tp-
cokktulek titis seda le kompleksi vga poolikult Iga ringkond omaette. Lksi- ftost tagasi om^ kodukohta- Idlma globaalse tkavata Igiata: 1
ROBERT KREEM
:OMPANII thermoaknad,
|dse klaasiga.,
l kodus769093?.
INC., lo LOJ 1E0
f l t W I I I I I M W K I P
El MINGIT
|anud ma venelastele vana, seismajnud vid. Tea-
I makse ka Lhis-Itt. lal puhul makse aga vi Drmaalsest palju odavama I Muidugi pole vi riknenud,
pn hoitud klmutusruumi- i Euroopa vimed on kas-
livrd suureks, et neist tahe- liti saada. )a Majandushendus loo- itavahetuseks on lahti saa-
|0 tonnist vist. Jrgmisel kavas miia 150 000 tonni.'
t vtab vi heameelega vas- fiealne; toodang on vike ja sellest alaliseks tarbimiseks
[.Pe l^e vi esineb peaaegu ine-Eroopa ulatuses ka liha iktsioon.
Meie Elu" nr. 37 NELJAPEVAL, 13 - THUKSDAY, SEI^TEMBEllS
Eestlasele v^hvusmedal
or aitas psta Toronto Stardi" teatel on 12
merevelast saanud aumrgid 20- ne meremehe pstmise eest. Star'V (18. aug.) nimetab kolme Ontario elanikkuj nende seas Msiir- gus Aruja.. ;
Kanada sjave poplaar-ajakin Sentiner I {no. 1,184) kirjeldab se- da juhtumit pikemalt, kaubalaeva Ho Ming 5" laadung oli tormis nih- kunud ja^laev 30 kraadi kallakuga. Kanada sjalaev, ks kahe-helikop- teriga hvitajaist, oli 150 km eemal ja prdus appi. Lainetus oli 1013 meetrit, tuule kiirus 110157 km tunnis. Kui laev rullub kuni 57 kraa- di, vib palju juhtuda, kaasa arva- tud, et mootorid jtvad sei8ma,kuna li voolab vlja. Kirjeldusest paistab, et laev^ peamasina ei oli ka muid parandusi vaja,enne kui saadi 27 sl- melist (50 W tunpis) kiirust arenda-
4. detsembri sel, kui sjalaev oli veel 67 km eemal, saadi helikopter les, 50-slmelise tuulekiiruse peale vaatamata, kuid pinlieduses selle tormi ja lainetuse juures ei olnud helikopteril vibutavate mastide va- hel vimalik positsiooni pidada. Ka
hdaparve saatmine ei nnestunud, kuigi sjalaev lhenes mere hdali- sele kuni 75 meetrini. Tuli oodata valgenemist ja tormi nrgenemist.
Tuul vaibus kll mnevrra, kuid enne valguse saabumist laeva olu- kord halvenes ja helikopter saadeti uuesti vlja. Korealastest meeskond tahtis alul helikopterist allalastud kit siduda laeva klge ja kui selle hdaohtlikkus neile selgeks tehti, mhkisid kuus meest korraga end kontroUkie klge. Lpuks seersant Stewart laskus alla laevale asja or- ganiseerima. Helikopter ti kahe tri-
, piga ra 11 meest, kuna heksa mer- rehpanud meest korjasid lfes kaks ..Zodiakki" {motoriseeritud kumimi- paadid).
Suure osa ajast tiirles laeva kohal uus Aurora tpi vaivelennuk. Len- nuk pidas sidet merehdalisega, Ha- lifaxi keskusega, IroquoisM ja selle helikopteriga ning 450 km eemalole- va mootorlaevaga, millel oli ks ko- rea keelt valdav mees,kes lahendas keelelised probleemid.
Major Margus Aruja n navigaa- tor ja laeval oleva kahehelikopteri- lise ksuse komandr. Talle annetati Medal of Bravery" Kanada vah- vusemedal.
Ilmui:-;. .
ES Phjala 100. aastapeva Juubelifljaandena on eesti ajaloole talis- tatud ja jrgnevatele generafsiooni^le jdvustatud fotod ja faktid Eesti. Vabadussjas langenute mlestjssammastest, mida okupatsiooni- vimud kodumaal on jgitult hvitefiJd. Siin on jdvustatud soomlase Unio Hiitonen'i ainulaadne fotode k($u> koos faktide ja kirjeldusega iga mlestussamba kohta.
Tegevtoimetaja ja ingliskeelne kokkuvte: Esmo Ridala; Unio H t o n e n - f o t o d e koguja jutustJb. Ajaloolise tagaphja kirjeldus - Helmut Maandi.
Hind $13.00. Postiteel tellide) lisandub ssiatekuk ms, USA-88e $1.48/
MGIL ,MEiE ELU" TALITUSES 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
Trkkal Vitis 40 miljon' dollarit
Chicago trkitline Michael E. Wittkowski vitis Illinoisi Lotto'gci 40 miljoni- dollarit, mis on maail- ma suurim loteriivit. Talle maks- takse kahekmne aasta kestel 1,5S miljonit aastas. Rohukaupluse omanik, kes ms vidupileti.saab 400 000 dol.
26-aastane trkkal tles tVikajEi merate ees, et ta kavatseb jagada raha oma isa ja ega ning elada edasi nagu enne. Esimene ost ag on kihlasrmus pruudile.
Perekond ostis loteriipileteid 3g dol. eest, 40 miljoni vitja aga ah nult he.
uhid meenutasid 0/
II 0 0 \ Piiskop (Algus esikljel) .
ta rhutas vajadust rahval ja vaimuli- kel kinni pidada Kristuse petuse philistest alustest ja kanda need edasi moodsa aja arusaamiste ja vi- maluste kohaselt, i
Vabahujumalateenistus kestis 2 tundi. Osavtjate sea^ oli hulk vai- mulikke, diagnitaare ja rahvast, roh- kem.kui 250,000. Prast pikese loo- jumist oli altar kunstlikult valgusta- tud ja pakkus vrratut vaatepilti. Enamik jumalateenistuspst osavt- jaist litis knlad.
Enne lpupalvust paavst jagas ar- mulauda noortele ja siis teistele. Nende seas olid kindral-kuberner, Kanada peaminister John Turner ja Quebeci peaminister Rene Leves- que. Sellel jrgnes kingituste leand- cnine paavstile, -
Viimaseks meeltletidavaks mo- mendiks oli. rahjva j nnistamine paavsti pooli, ja Meie-Isa-Palve laul- mine. Jumalateenistus oli hsti orga- niseeritud ja mdus vahejuhtumis- eeta. i
Paavst John Paul II jb Kana- dasse kuni 20. septembrini,klastab seitsmel provintsi ja pe}abl2-nes ko- has kokku 13 jumalateenistust.
VITLEJA" KIRI PAlAVSriLE Ingliskeelne kiri paavst John Paul
Ilrle, mille koostas yitl|BJa" toime- tuse kolleegium, kunstnik Joann Saarnidu poolt illstreerituna ja m- berkirjutatuna gooti thestikus, an- takse le paavstile kumeenilisel ju- malateenistusel St. Pauli kirikus ree- del, 14. sept., piiskop Kai|l Raudsepa poolt lhikesel. auflientsil, kus paavstile tutvustata|cse ikrgemaid vaimulikke, kes on kutsutus osa vtma kumeeniiisest jumalateenis- tusest, p
Kunstnik Joann Saarniit lpetas Vitleja" kolleegiumi kirja kaunis- tamise ja mberkirjutamise gooti t- hestikus paar tundi enne haiglasse viimist ja 12 tundi enne surma. Paavstile saadetava kirja viimistle- mine oli tema viimaseks tks,
Paavsti sidu ajal kumeenilisele jumalateenistusele, on suletud liiku- miseks Avenue Rd. Queen's Park, Uhiversity, Queen, Ghurch ja Bloot Ei tnav. BloorE. tnav jb suletuks autosiduks kogu jumalateenistuse ajaks. Vaimulikel, kes vtavad osa kumeeniiisest jumalateenistusest, tuleb vtta kaasa oma ametirivad kohvriga, mberriietumine on ette nhtud kiriku krvalruumides. Sealt minnakse hises protsessioonis kiri- kusse. Samas korras minnakse kiri- kust krvalruumidesse prast juma- lateenistust. Seal tutvustatakse paavstile vaimulikke ja antakse neile vimalus lhikeseks mtetevahetu- seks paavstiga. Selle vimaluse juu- res piiskop Karl Raudsepp annab le paavstile Vitleja" toimetuse kol- leegiumi kirja, mis on kirjutatud alla 7 liikme jioolt. Audientsile jrgneb hine eine, .
Ptakse keelustada kommunismivastasf
filmi
Tbromo nidatakse praegu mit- mes kinos kommunismivastast fil- mi, mida ks Edmontoni advokaat pab keelustada. Hollywoodi fil- mi Red Dawn" nitab N. Liidu langevarjurite. Kuuba ja Nikara- gua ksuste invasiooni hte vike- sesse SA linna,vallutatud Mehhi- kost. Neile asuvad vastu kohalikud teismelised, moodustades met8a- vendade" jugud, vites linnale va- baduse. Advokaat Michael Ritter vidab, et film kutsuvat esile kom- munistlike maade elanike vihka- mist ja esitas kaebtuse nii Kanada vlisministeeriumile kui ka Alber- ta peaprokurrile.
Katk hvitab rootsi vhid
Rootsi vhid jvad jgedes ja jr- vedes ha haruldasemaks. Viimase kahe aasta jooksul on vhid kadunud veel 50^100 veekogust.
Vahad tuntud vhiveed Kesk- Rootsis kannatavad nd katku all. Ainult Phja-Rootsi, land ja Got- land on psenud katku hvitus- tst. Nd ptakse rootsi vetest ainult 100 tonni vhke,,mida tuleb vrrelda 2000 tonniga, mis igal aas- tal imporditakse Trgist ja mujalt.
Rootslasedloodavad nd signal- vhkidele, mis on toodud USA-st ja katku vastu resistentsed. Signaal- vhke leidub umbes 400 veekogus.
Kui katk on tabanud hte veekogu, pole siiani olnud vimalik sinna uuesti paigutada rootsi tavalisi vh- ke, tuleb kasutada signaalvhke. Nende levitamine on siiani olnud edukas.
EPL
MTTESHVATUSI CDSZBS
Augustikuu viimasel ndalal- pul kogunes skautide ja gaidide maailmalaagri Eesti Lipp" juht- kond Kotkajrvele, et esmakord- selt prast laagri lppu kokku tulla ja mtteid vahetada kuus ndalat tagasi lppenud eesti noorte suur- kogunemise kohta.
Vahepeal oli leelatud vahetult maailmalaagrile jrgnenud Esto '84. Mned juhid, olid leidnud aega puh- kuseks, teistel ootas see veel ees. Kik tundsid aga, et on vabanetud koormast, mis kuigi meeldiv, hoidis meeled pinge all. Vastutus le maail- ma siia tulnud gaidide ja skautide heaolu eest lasus Kanada malevate juhtide lgadel. See vastutus kestis paljudel juhtudel kuni kaks ndalat, kuna esindusksused judsid kohale enne laagri algust.
Nd oldi tagasi tuttaval Kotkajr- vel, kuid seekord ilma poiste ja tdru- kuteta. Kohad, kus mni ndal tagasi rkkas hendriikide, Rootsi, Aust- raalia, Saksamaa ja Kanada eesti noorte laul ja naer, olid thjad, Psti- jnud all-laagrite vravad ja tuhas- tunud lkkeasemed nitasid, et siin on elanud keegi. Kgisara kaunista- miseks kasutatud hiigelpikk-sini-\ must-valge lint oli leelanud vihma- sajud ja psis kohal. Peamajast oli kadunud seal toimunud skautlik/ gaidlik nitusi i
KOOSOLEKUD Ilm sellel ndalalpul oli sdasuvi-
selt soe. Koguneti laupeva hommi- kul kella kmneks kgi juurde, kus kees kohvikatel. Tass kohvi ja siis Anton unapuu vljakule lipuheis- kamisele. See thistas nupidamise algust. Koos.olekud toimusid vljas juhituna maailmalaagri juhi skm. Egbert Runge ja abijuhi ngdr. Anne- Mai Kaunismaa poolt. Kesolev kok- kutulek oli meldud mtete vaheta- miseks. Pikem levaade maailma- laagrist koos majanduslike aruan- netega esitatakse skaut-ja gaidjuhti- de aastakoosolekule, mis toimub septembri lpus.
ldiselt arvati, et maailmalaager nnestus hsti, Viimase.see on kla- lispeva programm, kannatas vihma tttu. Kahjuks puudub kontroll ilma- taadi tujukuse le. See asjaolu mui- dugi vhendas ka laagri klaliste en- tusiasmi, sest kellelgi ei meeldikuu- lata ettekandeid vi jalutada laagri- platsidel mrgades riietes. Program- mi lhendati, kuid see siiski toimus. htust lkkehtut vihm ei seganud.
Maailmalaagri vanemskautide, vanemgaidide ja vendurskautide all-
Enamik mehi valib oma naised valgustuse juures, mida ta ei tee li- konnariide valimisel.
Kus edevus algab, lpeb mistus..
T on kuur, kus puhatakse ennast puhkusest vlja.
Mood on enivormisund tsivilisti- dele. .
Varem kandsid naised riideid, mis . . "" ' ^ > ' neid katsid. Nd eelistatakse rii-
deid, mis vimalikult vhe katavad.
M l l l l l l l l l l i l M ^ - (Q)
Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-prandused ja Esiteks li Jumal mehe, siis naise, mlestusfondid pn tulumaksuvabad, Hiljem oli Loojal mehest kahju ja ta Suunake oma annetused noortele ja ^ n k i s talle tubaka,
teistele eistiorg i^dsatsioonidek Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kvtungl saa- ldiste valimiste puhul on isegi iniseks. Eesti Maja, 958 Broad- shlaagerilauljatel hl olemas ^ view Ave. Toronto/Ont. M4K 2116
Jillilllllilllllliiiniillll^ I K o g u n u d N i e m
..OPEN HOUSE" September 22.. ja 23. kella 12.00- 3.00 p.l. Wasaga Beachis #66, 54th tnav, lunapool Mosley Ave. $74,900.00 privaat mk. Kivimaja, plaanitud ja ehitatud pensionrile. 2 magamistuba, elutuba, sgituba, kk ja ,, pi kese ruum" (40 ft. klaasi), vannituba, hoiuruum, garaa kahele autole. Kik on talvekindel ja elektriga ketav. Lisaks klalismaja ja triista- de panipaik. Krunt 105'xl42', planee- ritud, suured puud, vga privaat, puu- aed5'6" krge. 0 $19,900.00 vrtu- sega maatkk saadaval 111 'xl 42' aia-
ga mbritsetud. ^ Helista 1-4.16-233-8883 ehk Wasaga Beach 1-705-429'5058.
laagrid olid viidud laagri sdamikust eemale paar aastat tagasi ostetud uudismaale. See raskendas sidepida- mist seal asuvate all-laagrite ja maailmalaagri juhtkonna vahel. Ot- suste tegemiseks oleks kohal pida- nud olema mitme juhi asemelks vas- tutav juht, kuna uudismaal asuv laa- ger moodustas omaette geograafilise hiku. Samuti leiti, et korralikuks skautlemiseks uudismaal tuleb sani- taarolusid parandada.
f^ rogramm oli huvitav ja jooksis sujuvalt. pevasele matkale jrg- nes pev hiljem vljasit laagripiir- konna vaatamisvrsustega tutvu- nemiseks. Tingitult matkast oli vl- jasidul mrgata vsimust ^
MAAILMALAAGRI KRGPUNKTIKS
Kuna maailmalaagrit lhendati he peva vrra, et osa vtta pha- peval, 8. juulil Torontos toimuvast Esto avamisest, siis tekitas see juht- konnale ntitmeid raskusi J Poisid ja tdrukud lahkusid laagrist phape- va varahommikuljttes laagri lam- mutamise juhtkonna hooleks, kes ei saanud osa vtta Estoramast Ontario Place'is. Vaatamata vihmale,pdis hendriikide esindusksus panna oma varustuse kokku laupeval, et seda saata Lakewoodi, vastu phapeva veedeti teiste ksuste tel- kides vi hoonetes.
Kiki neid asjaolusid seluti kahel koosolekul enne ja prast lunas- ki, et jrgmine kord paremini teha. Oskus skautlikke ritusi hsti korral- dada, phjeneb pidevale treeningule ja pitu meelespidamisele. Selles suhtes on prast suurkogumist toi- muvad koosolekud sama thtsad kui enne neid ritusi peetavad nupida- mised.
VALGUSPILDro Prastlunal siirdus maailmalaag-
ri juhtkond Clearwateri jrve rde, mis asub Kotkajrvelt kaks kilo- meetrit eemal, et seal ppida maail- mas lbilnud uut veespordi ala: purjelauaga sitmist. Paljudel oli see esimene vimalus proovida hoida ta- sakaalu lauatkil, millele puri peale pandud. Kukkumine oli paratamatu. Kohe avastati, et vesi on kukkudes pehme. Teised osavtjad jid vana ja ammu raproovitud veespordi juur- de ujumine.
htusk oli piduliku ilmega kae- tud laudade res. Prast seda toi- mus valguspiltide ja videofilmi vaa- tamine. Ants Ktt oli saunamehe ameti krval laagris, nagu alati, ol- nud ka terava silinaga fotomees ja tagajrjeks oli mnisada heakvali- teedilist valguspilti, mis tid tagasi silme ette laagri rmsad pevad. Sama oli videolindil teinud Eugen Paas, Televiisori ekraanil jooksis maailmalaager kuivas ja mrjas i l - mas, saateks selgesnaline kne vi muusika vastavalt pildile.
Phapeva hommikul serveeriti hommikuski ja prast seda vis kohalejnud juhtkond leida endale kohast tegevust. Purjelaua pisikust nakatatud juhid vtsid muidugi suu- na tagasi jrve rde.
Toitlustamist korraldas maailma- laagri majandusjuht gdr. Anne Oru- nuk. Pereemaks oli Eda Loo.
Minimaalpalk tuseb TORONTO Ontario valitsuse
kavas 6n tsta ttajate miinimum- palka eeloleval sgisel $4.00 peale tunnis, vaatamata hoiatusele, et selle tagajrjel ajutise tju kasu- iajad hakkavad suuremal mral lbi ajama onia tjuga. Kanada nEconomic Go-operation and Deve- lopment" organisatsioon on pida- nud juba praegust miiniumpalka 03.50 liiga krgeks tasuks noortele ja ppimata tlistele. Nende t ei vasta ettenhtud palgale.
eida Leesment kaotab tkoha
15. ja 16. septembril dr. R. Pahapill . . . . . 921-7777
22. ja 23. septembril dr. R. Vanaselja . . . . 921-7777
STOKHOLM (EPL) - Leida Lees- ment, maailmakuulus Malm-td- rukute juht, kaotab oma tkoha va-, nute t t tu . . . Leida Leesment on olnud ks Malm parimaid reklaa- mitegijaid. Tema kuulsus le maail- ma pole ainuh tulnud kasuks Mal- mle, vaid kogu Rootsile.
Aga Malm kommuun, Ikes siiani on talle maksnud konsulendi palka, ei taha seda enam edaspkli teha. Leida Leesment on liiga vana!
Mdunud aastal teata^ kom- muun, et Leida Leesment enam ei saa edasi ttada. Juti siiski kokkulep- pele pikendada tema td veel aas- taks prast pensioniiga. Seega kes- oleva aastani.
Kui Malm-tdrukud tahavad ka edaspidi kasutada Leida Leesmendi oskusi, peavad nad oma kasinast kassast ise maksma tema palga. Pole sugugi kindel, kas nad sellega toime tulevad. Rahad lhevad ju kik tree- ningute ja reisikulude katmiseks.
Teadaanne pensionridele
Eesti Pensionride Klubi lauk- koor alustab tegevust kolmapeval, 19. sept., teised huviringid: ksit*, male- ja bridzhiring kolmapevai 26-dal sept. ja samal kuupeval avatakse ka raamatukogu. Tervis- vimlemise algus on esmaspeval, 1. okt.
Gaid- ja skautjuhtide aastakoosolekud
toimuvad Kotkajrvel laupeval, 29. ja phapeval, 30. septembril 1984, millest palutakse osavtta kiki gaid- ja skautjuhte. Kesolev teade on meldud kutsena. Regist- reerimine laupeva hommikul kell e.OO. Koosolekute algus kell 10.00.
EGMK JA ESMK
Teadaanne
T.E.S, Lasteaed algab laupeval, 15, septembril kell 9:30 e,l. Eesti Majas, Registreerimine toimub sa- mal peval. Vastu vetakse lapsi,-^ kes on sndinud 1981, aastal ja va- rem.
Ekslikud teated
Esto '84 pidustuste raames toimu- nud Esto Visioni kirjelduses {,,Meie Elu" nr, 29) on viimase lausena triiki- tud : Evelyn Koop sai kige lpuks veel erilise, ingliskeelse kiituse val- jlthldajast moodsa vimlemise liidu presidendi pr; Tylor'i poolt." Kui selle moodsa vimlemise liidu nime all on meldud Canadian Rhy th- mYc^ Spottfve &^ Federtroii'!, mis on ainukene moosa rtmilise vimlemise keskorganisatsioon Ka- nadas, siis see teade Meie Elus" on ekslik. Selle organisatsiooni presi- dent ei ole mitte Taylor vaid on Kaa- rina Dillabough.
Kui enne Los Angeles'i olmpiaa- di Meie Elus" ilmus teade, et Evelyn Koop on mratud Kanada poolt olmpiamngudele moodsa rtmili- se vimlemise vistluste kohtuni- kuks, siis oli see enneaegne.,,Toron- to Star" hiljem kirjutas, et see teade (mis ilmus ka mujal),, oli avaldatud informatsiooni aluselmis ei olnud Canadian Rhythmic Sportive Gym- nastics Federation'i poolt. Kohtuni- kuks oli mratud Tamara Bompa Toronto York likoolist,
H,R,
Insurance Erokers t t d o
Ees Majas Broadview Avenue, nnn
Toronto, Ontario M4K 2R6 Tdefoo 461-0764
Mida teab valitsuse kompuuter Kanada eestlastest? Neil, kes ki- sid Toronto nitusel oli vimalus vesteld8" raaliga valitsuse pavil- jonis kas inglis- vi prantsuskee- les. Kompuuter tutvustas end ni- mega Multifax" ja tles, et tema programmi on valmistanud Multi- culturalism Canada".
Kui raal kuulis, et ksija soovib andmeid eestlaste kohta, tuli infor- matsioon:
KANADAS 15.915 EESTLAST
Enne Teist maailmasda oli sisse- rnd-Eestist vga vike. Parast sda umbes 13.500 eestlast tulid Kanadas- se ajavahemikul 1946-1955, peami- selt Saksamaalt, kuhu nad olid p- genenud enne sovjettide judmist Eestisse. Jrgnes ennesjaaegsete immigrantide asumispiirkondade loetelu lneprovintsides ja infor- matsioon, et parast sda eestlased asusid peamiselt Ontariosse, osa Bri- ti Columbiasse, Albertasse ja Que- Dec'i. Neid ahvatlesid suured linnad, sest ldiselt eestlaste vimed sobisid rakendamiseks tstuses ja ritege- vuses. 1981. a. rahvaloenduse and- mete jrgi oli 15.915 eesti pritoluga kanadalast, 11.800 Ontarios, 2.065 Briti Columbias ja 745 Quebec'is.
Eesti hiskonna liikmete vajadus- tega tegelevad paljud hariduslikud, kultuurilised ja sotsiaalksimustega tegelevad organisatsioonid. Haridus-
likus osas pn peamiseks lesandeks Kanadas sndinud nooremale gene- ratsioonile eesti keele petamine, ai- dates nii silitada nende kultuurip- randit. Kanada ja USA eestla'ite va- hel on tihe side ja iga nelja aasta jrele korraldatakse hiselt suur pi- dustus, vahelduvalt kummalgi maal.
Kuigi vrdlemisi vike oks Kana- da perekonnapuus, on eestlased mit- mel viisil andnud oma panuse Ka- nada kultuurielus. On ilmne, et eest- lased ja eesti pritoluga kanadalased kasvavad ja edenevad grupina Kana- das, I
78 RAHVUSGRUPPI Edasi raal tutvustas seda,mida va-
litsus on teinud mitmekultuurilisuse viljelemiseks. ja pani omaltpoolt proovile ksija teadmised sellest., Ksimustest ja vastustest selgus, et Kanadas ilmub umbes 250 etnilist ajalehte 36-es keeles, Ontarios on esimene mitmekultuuriline tv-jaam maailmas, Kanadas on 6 mitmekul-, tuurilise saatekavaga raadiojaama. Erinevaid rahvusgruppe on Kanadas 78 ja need moodustavad ligi 30 prot- senti elanikkonnast. Aastate kestel on Kanadasse tulnud rahvast kogu maailmast, moodustades omaprase kultuurilise segu Kanada kultuu- rilise mosaiigi, i
Niipalju kokkuvtlikult valitsuse kompuuteri informatsiooni ksijale, kes erapooletuse mttes oli soom-