NELIPEVL, 13 SEPTEMBBlIl. - THURSDAY, SEPTEMBER 13 MQieElu" nr. 37 (1802) 198
Biiaiiiii
Ontario parlamendivalimisi on oodata novembrikuud ja erakondade organisaatorid kibedas tegevuses. Eestlastest on konservatiivide partei heks sidemeheks (Liaison Officer) Victor Rein, kes onOntario Oriole Progressive Conservative erakonna ja Don Valley Federl Progressive Gon|servative erakonna abipresident. Pi ldi l Victor Rein (paremal) koos minister dr. Robert Elgie (Gonsumer and Gommercial Relation) ja tema parlamentaarse assistendi John Williams'iga.
hendatudilemaailmseid arsti-deadlaste kongresse on petud Ees-ti Pevade raamides alates 1972. aastast. Esimese kongressi algataja |a organiseerija oli kadunud dr. Priit Paas. I Seekordse IV kongressi, mis pee-ti 9. juulil RJoyal York hotellis.hom-mikupoolne osa oli teaduslikeks ettekannete ks, millele jrgnes pea-lelunane osa osavtmiseks tead-kste kokkutulekust. Kongressist vttis osa 114 inimest. Osavtjad jagunesid jrgmiselt: Australia 3, Austria 1, Inglis-maa 3, Kanada 39, PhjarAmee-rika hendriigid 35, Rootsi 32, Saksamaa IV . i Kongressi avas dr. Hans Sepp To-rontost.. Ameerika kolleegide nimel tervitas dr. Arvo. Ederma ja rootsi kolleegide nimel dr. Jaan Novek. Teaduslikku osa juhatas drj Arvo Kuld Torontost, kes ttab St. Joseph'i Health Centre's kiirabi osa-konnas. Ettekanded olid jrgmised: Dr. jri Kaude: TuumamagneG-tiline resonans ja selle osathtsus diagnostilise pildistusmeetodina". Dr. Kaude on rntgenoloogia prof es-sor ja likooli haigla rntgei|oloogia osakonna juhatajaks University of Florida juures,Gainesville'is. Referent esitas teoreetilisi phi-mtteid ja aluseid selle moodsa pil-distusmenetluse kohta ja illustreeris oma ettekannet terve seeria piltide-ga erinevatest haiguskolletest inim-kelias. See moodne menetlus on jr-jekordseks edusammukk diagnostili-ses rntgenoloogias, mis algas kom-puuter-abistatud tomograafiaga m-ned aastad tagasi. ' Dr. Olaf Kibe: IsikuvabBdusest ja arengust tervishoiu al^l sotsia-listlikus Rootsis". Dr. Kibe, kes on tegutsenud Rootsis sisehaiguste eri-arstina ja eriti sdamehaiguste arsti-na, ttab silmapilgul tushaigus-te alal Sundsvairis.l Referent esitas levaatliku pildi arstide isikuvabadustest ja t olu-dest. Kllaltki pessimistlikus etti3-kandes bli ra toodud seadustega sissetoodud kitsendused, mis on ase-tanud arstid rasketesse olukordades-se ja vhendanud nende t vaba-dust. Referent mainis patsiendi i-gust oma haigusloo lugemiseks ja paranduste tegemiseks! Arstiteadus-likud otsused on viidud poliitilisete-le alustele, mis lpetavad erapatsien-di ja eraarsti seisuse. Paljud krgelt . kvalifitseei-itud ppejud lahkuvad kohtadelt, et mujal td teha. Isegi lpliku otsuse tegemine arstide vali-4
kul ametkohtadele on ra vetud osa-konna juhatajateh ja antud ameti-hingu(te] otsustada. Gunnar Hiis: ..Viirusvastane kempteraapia tnapeval". Gunnar Hiis ttab Stokholmis Wellcome Foundation of Scandinavia Ltd. juu^ res arstiteadusliku, informatsiooni osakonnajuhatajana. , Referent esitas lhikese ajaloolise levaate viiruste avastamise ja nen-de struktuuri kohta, mainides, et se-nini on olnud ainsaks effektiiveks ravimeetodiks proflaktiline vaksii-nide kasutamine.; Viimaste aastate edusammud mo-lekulaarbioloogias on loonud alused 'keemiliste ainete vljattamiseks, mis kahustavad viiruste eriaineyahe-tust. On vimalik valmistada ens- mev mis spetsiifiliseU tkestavad tea>- . ta vaid ainevahetusprotsesse viirus-tes. Kuna aga paljud ainevahetusli-. kd protsessid on samad ka inimrak-kudes, siis vib oodata krvalmjude tekkimist suuremal arvul. Referant peatus lhemalt uute viirusevastaste arstimiste juures, tstes esile acyclovir preparaati herpes viiruse paikseks ravimisel^s. Dr. Maano Milles: Nopaiste-tuse mtmine ja vhendamine p-rast nokirurgiat". Dr. Milles on Assist. Professor, University of Me-dicine andDentistry, Newferseyjuu-res ja ttab no ja suu kirurgina. Referent andis levaate uurimis-projektist; mis ksitab uue motmis-aparaadi ehitamist ja selle praktilist rakendamist nopaistetuse (kontuu-ride) mtmisel. Aparatuuri kasuta-mist illustreeriti terve rea piltide ja tabelitega. Referent puudutas ka mtmiste mrgistamist ja matemaa-tilisi aluseid nitmiste tpsuse ja reproduktsiooni kohta. Seega oleks loodud alus ravimeetodite ja ravimite thususe objektiivseks vrdlemi-seks. . Dr. Maret Truuvert: Uemate8t arengutest preventiivhambaravis". Dr. Truuvert ttab hambaarstina Torontos erialaga laste hambaravi. Referent esitas levaate piastmas-' si kasutamisest kaariesi proflakti-kas. , Olgugi, et lisandid joogiveele on alandanud hambasbija sagedust, eriti laste juures, on vetud kasuta-misele uuemaid ravimeetodeid indi-viduaal-patsientide juures. Referent illustreeris tehnilist lbi-viimist, rhutades raskusi, mis on les kerkinud praktilises rakendamises. Dr. Arvo Neidre: Uuematest meetoditest ortopeedilises kirur-gias". Dr. Neidre n Assist, Glinical Professor, Dept.Orthopedic Univer-
Kiitev hinnang eesti ..Svenska Dagbladet" toob filatc-lia osakonnas Sigurd Tullbergi artft-H, milles ksitletakse Eesti Fil$ie-listi" viimast numbrit; Artikkel algjb ksimusega: Kas olete lugenud ..Eesti Filatelisti"? Ei ole? Siis olete jnud ilma f ilatelistlikust elamusest boolimata sellest, kas te kogute Eesli tiaarke yi mitte." Viimane E.F." number on rikkli-kult illustreeritud. Ja millised artili-lid! Eesti omab pika ja sndmusterik-ka postiajaloo ja lhikese ning filate-listlikult vga huvitava postmarK-deajajrgu. Pidage silmas,, et Eestis on postivalitsus asutatud juba aastal 1632, sellega heli aastat enne kiii Rootsis!" Artikkel tutvustab EF kirjutusi ja rhutab eriti Elmar Ojaste osa toi-metajana j artiklite autorina. Soovi tab lugeda kirjutusi Rootsi postiaja-loo kohta. ..EF-i lugedesi selgub, et vikese riigi suhtliselt vike postmarkide aiv (lokaalsetega kokku u. 200) pakub haruldaselt palju filatelistlikku huvi. Tuleb imestada, et eksiilfilatelistid on^ oma artiklite jaoks saanud nii ^ I j u vrtuslikku ainet. Kogu ajaki-ri on otse leidudekaevandus olulise materjali kohta, kik Vga hsti il-lustreeritud." Haapsalu postiajaloo artiklit ni-metatakse briljantseks. Elmar Ojaste on kirjutanud ka teedrajava artikli eesti, laevaposti kohta. Nukogude okupatsiooni ajal sattusid eesti filatelistid kahtlaste ni-mekirja. Juunis 1940 pletasid vene-lased ra tarvitusel.olevad kirjaniar-gid {tbist president Pts), ka saks-lastel olid hiljem oma meetodid posti osas, nagu Mndvere kirjutab. Esi-mest korda esineb artikkel aktuaalse ja armastatud^ kuid vhe thelepa-ndud ala kohta nagu postkaartide korjamine. Tervikuna iseloomustab 1984.a. EF:i nagu selle eelkijaidki -pillav filatelistlik rikkus ja klluslik filatelistlik materjal, mida lhikeses arvustuses pole vimalik esile tuua." Rhutatakse, et enamik artikleid on tlgitud ka saksa vi inglise keel-de, mis teeb need kttesaadavaks. sity of Texas Health Sciences Centre, San Antonio's. Referent illustreeris paljude pilti-dega ortopefedilisseldrrgiassef 'Kx-'" luvi!d haigusjuhte ja nende moodsat ravi. ' Referent kirjeldas suuremaid h-nestusjuhtumeid, mis on seotud komplitseeritud luumurretega. Nen-de ravi all puudutati ka luude siir-distustusi. Samuti illustreeriti ka moodsat vildakselgsuse (skolioosi) ravi. Dr. Riivo Ilves: nKopsuyhk ja tema ravi". Dr. Ilves ttab kirur-gina St. JosephM Health Centre's To-rontos. Referent esitas levaate kopsu-vhja sagedusest ja mainis, et viimas-te aastate jooksul on kopsuvhk vga sagedaseks muutunud naiste juures, ..tnu" nende laiaulatuslikule suitse-tamisele, mis sai alguse prast Teist maailmasda. Referent vrdles kopsuvhja rak-kude erinevaid tpe ja nende sobi-vust nii kirurgilise kui ka kiiritus-raviga. Ettekantud andmed phjenesid iihisuurimistle, mis on lbiviimisel Kanada ja Ameerika suuremate vh-ja uurimiskeskuste vahel. Ettekanded, mida jlgiti suure hu-viga, olid krge teadusliku tasemega. Seekordne kokkutulek andis jrje-kordselt hea levaate arstiteadusli-kest edusammudest ja meie hambas arstide ja afstide panusest vastava-tel erialadel. On vga huyitav ra mrkida seda suurearvulist erialade kogu, millega meie kolleegid tegele-vad lemaailmlises ulatuses. Jb ainult loota, et ka jrgmiste Eesti Pevade raames tullakse kokku uute avastuste ja kolleegide panuste kuulamiseks. Tuleme ka kokku selleks, et tol-mu phkida lipilasplve mlestus-telt ja uuendada vanu sprusside-meid." DR. H. SEPP
Eesti algkool Stardib,
18.isei Algkooli ppet TES Tiendusi koolis algab Eesti Majas, ^58 Broad-view Ave. Toronto, teisipf vai, tl8. septembril s.al kell 19.00. Edaspidi toimub, ppet teisipeva htuti.' Eesti: algkooli ppeT toimub koosts Toronto linna koolivalitsu-sega. Kooliealised Jon kik Torontos ja mbruskonnas elunevad lapsed, kes on vhemalt seitsmeaastased.. Vetakse vastu ka vanemaid pilasi, kes veel senini ei ole kinud eesti alg-koolis. Samuti on ka tnayu kavas vastu vtta uusi Ja jtkata td se-niste eesti keelt mittevaldavate pi-lastega. Kooliaasta sujuva alguse huvides on vajalik, et esimesel koolipeval oleksid kohal nii uued kui ka senised pilased. Lhikesest avaaktusest vivad lastevanemad sovikorral osa vtta. Aktusele jrgneb uute pi-laste registreerimine ja esimesed koolitunnid teistes klassides. Palume kiki selle teadaande luge-jaid omapoolselt kaasa aidata, et kesolev teadaanne levineks igasse kodusse, kus leidub kooliealisi noori, kuna senised kogemused nitavad, ^t iastevanemail on tahet, aega ja vi-malusi oma lastele eestikeelse hari-duse pakkumiseks. Kohaliku omavalitsuse haridus-osakonna ja provintsi-ning fderaal-valitsuse toetusteabil ptakse pi-laste eesti kooli saatmise kludhoida nii madalad kui vimalik. ppeva-hendid ja pikud on ka sel aastal kooli poolt tasuta. KOOLIKOMITEE
Meie Elu" nr. 37 (1802) 1984
Eesti keskkoolis
algab ppet
Eesti keskkooli ppet TES Tien-duskoolis algab Eesti Majas, 9^8 Broadview Ave. Toronto, reedel, 28. septembril s.a. kell 19.00. Keskkooli vetakse vastu noori, kes on lpetanud TES Tiendusalg-kooli kursuse vi mne teise tien-duskooli kuus klassi. Registreerimi-ne ja vastuvtmine toimub esimesel koolipeval kohapeal. Toronto Eesti Keskkool ttab ree-de htuti Eesti Majas tienduskoolile kohandatud keskkooli ppekaviade laiusel ja ulatuses, mida vimaldab kasutadaolev aeg. Kursuse pikku-seks on kolm aastat. KOOLIKOMITEE Eesti gmnaasium
alustab ppetd ; _ , ' , - . . . ' . \ \ Eesti gmnaasiumi ppet TES Tienduskoolis algab Eesti Majas, 958 Broadview Ave. Toronto, reedel, 28/septembril s.a. kell 20.00. Gmnaasiumi vetakse vastu neid, kes on lpetanud Toronto Eesti Keskkooli, kursuse vi mne teise eesti tienduskeskkooli vi kes oma eesti keele oskuse ja eestiaineliste teadmiste osas on saavutanud tase-me, mis vimaldab neile vastava eri-korra alusel kooli sisseastumise^ Re-gistreerimine toimub esimesel kooli-peval kohapeal. Toronto Eesti Gmnaasium t-tab reede htuti Eesti Majas tien-duskooli eritbilisele iseloomule kohandatud gmnaasiumi ppeka-vade alusel ja ulatuses, mida vimal-dab kasutadaolev aeg koos eriprojek-ti(|e,' erirituste ja huviala rhmade tegevusega. Kursuse pikkUseks on kaks aastat. KOOLIKOMITEE
Soodsad hin[iisdJsiklDkt3@niiradamSe^@,tasuta
7310 WOODBIWE AVE. - MARKHJl - roHJAPOOL STEELiS AVE. E.
Auhinnasaajad kalapgiviBtlusel. Vasakult - ainukene naisvbist-, i m Summa, J. Summa, E. Uibopuu, E. Roo. Foto J. Sgi Seekord oli saak hea Toronto Eesti ngitsejate- ja Jahi-meeste Seltsi suvise hooaja kalap-gi lppvistlus toimus phap., 26. augustil. Vistlejate kogunemiskohaks oli mratud kell 7.h. Park Modelli res-torani vastasoleval endisel Texaco bensiinijaama parkeerimisplatsil, kus Seltsi esimees hr, Riko jagas juhtnre. Vistlus algas kell 8 e.l. 21 osavtjaga,kelle kasutada oli 11 paa-ti. Vistluse kohaks oli mratud Ryal Beachi ja indiaanlaste (Georgi-na) saare vaheline jrveala. Nelja tunni jooksul pti 30 havi ja kolm bassi. Kell 12 kogunesid vistlejad Royal Beachis. Seltsi varajoidja F. Aadh uele, kus esimees ja juhatuse liik-med kalu kontrollisid ja kaalusid.
Selgus, et seekord ei olnud sa^k ai-nult arvult, vaid ka.kaalult parim eel-mistest. Kaalumisel selgus: 1. koht J. Sum-ma 7 kg 680 g havi, 2. E. Uibopuu 5 kg 950 g havi ja 3. E. Roo 3 kg 450 g havi. Jrgnesid A. Nmm 3 kg 90 g havi, J. Ani 2 kg 255 g havi, teistel olid vhe kergemad. Suurema bassi pdis K. P a a p l k g O g . i Kehakinnituse eest hoolitses vara-Hoidja F. Aadli ja joogi eest juhatus-liige A. Lukk. Eelmisel vistluspe-val astus E. Uibopuu seltsi liikmeks ja vitis esimese koha, nd tegi seda J. Summa ja pdis ka suurema havi. Lpuks seltsi esimees tnas F. Aadlit, abilisi ja vistlejaid.
I.s-gi
EAREENIA
x>BH><BaH>dix>a^aa<>iN|<i mmnm 362 Danforth Ave., Toronto, Ont. M4K 1N8 Tel. (416) 466-1951 466-1502 FLOWEfiS & GIFTS
MEIE RIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS VALIK LILLI erisndmusteks ja thtpevadeks.
Samuti ksit kinkeeemeid KULLASEPA, MEREVAIGU-, KfiRAAMIKA-; MAttA ja
PUUNIKERDUSE alaL r Kneldakse eesti, lti ja inglise ikeelt. Avatud suvekuudel: ndalapevil 8.30-5 p.m., laup. 8.30-3 p.m. Pikkadel ndalalppudel ka laupeval suletud.
KALEVA" kondomiiniumi korterimaja
KOOSOLEK OSTUHUVILISTELE kolmapeval, 19. sept. 1984 kell 7.30 5. Eesti Majas klassi- ruum no. 10, 958 Broadview Ave. VEEL HID KORTEREID SAADAVAL NAUTIGEM gut ja muretut elu, puhtust, muga- vust ja ilu,mida leiate Kaleva" eestlaste korterimajas koos vga Soodsate hindadega. Asukoht #rinnismore Cres.,
Scarborough (Innismore Cres. ja Victoria Park).
RE & RE AUTO COLLISION TEEN IGASUGUSEID AUTOKERE PARANDUSI
Rgitakse eesti keelt. R. POLASH.EK Helistage: 251 -4544. Klastage: 37 Magnificent Rd.. Etobicoke
HILLSIDE BAKERY and ^eiiccdessen
Kanada suurim moodsa vimlemise kool
KALEV ESTIENNE alustab t^ reenihgugs).
Registreerimine moodsa rtmilise vimlemise klassidesse toimub 17. sept. kella 6.00 8.00 GIenview Public School (Avenue Rd. ja Lawrence Ave.). ' Registreerimine moodsa vistlusvimlemise klassidesse toi- mub 10. ja 17. sept. Deer Park Public School'is (St. Clair & Yonge). Laste EESTIKEELSE rhma tunnid laupeval Deer Park'i vimlas kella 12.30 1.30 ja 1.30 2.30. Informatsiooniks helistada 889-7889, 465-7020.
1^ no
Marie Underi snnimaja Koidu tnavas, sellises seisundis Icui see oli just enne 1 elaniketa ja suletud luukidega ei mii m l e s t u s e k s . . . Marie Underi s|
lammut; STOKHLM Marie Underi A g | snnimaja Tallinnas, Koidu tna- mille ei vas, miila ette eesti luulearmasta- lahkui jad poetessi thtpevadel asetasid gi asjt l i l l i , on ootamatult lammutatud, tada sl vaatamata sellele, et suure luuleta- nud: |a postuunine rehabiliteerimine taja s\ nukogude okupatsioonis on tei- . .Maral nud edusamme. ^ iamise Selle taustal ei ole suudetud tuse t( Qumbutada kriitikat ega asja maha Mi vaikida, kuigi tagasihoidlike rida- mutasi degaja kus vastutav linna titev- mata komitee ennast vastutusest lahti Titev] tleb lammutamine sndinud jandu: otse vastu keeldu omavoliliselt, tatav misprast vastava ksu andja ve- rem ki tavat administratiivvastutusele. ka mic I reldes Lammutamine sai avalikuks ajale- mel." hes Sirp ja vasar", kus kirjanik jabn Teki Kross kolleegi Paul Rummo males- snnil tusariiklis mrgib.et Rummo viima?- ^.kogej seks tks oli-Marie Underi valikko see k| gu koostamine, mis nd on ilmu- tuurilt nud. Rummo tuleb, siis asja juurde tmisel jrgmiselt: nol o]
aan Kaplins
allegoorilin
vabaduse jl Eesti kirjandus laabubselle pealkirja all New Yorki Times teil-tus andis edasi rahvusvaheliselt kirjanike (PEN) konverentsilt To-kiost kirjelduse eesti kirjanduse elujust ja peatus lhemalt Jaan Kaplinski he poeemi juures, mis on saanud suure populaarsuse osa-liseks ning tlgitud paljudesse keeltesse. I Selle, okupeeritud Eesti kirjaniku poeemi ti esile rahvusvahelisel P E N Klubi konverentsil kirjanik Kurt Vonnegut, kes seda poeemi pidas perfektselt imevrseks, heks alle-gooriliseks karjeks vabaduse jrele, he rahva poolt, kes anastati 194C,a. N. Liidu sjaliste 'judiidei poolt. Selle, okupeeritud Eesti kirjaniku poeemi ti P E N Klubi rahvusvaheli-sele konverentsile professor Aleksis Rannit, Eesti PEN Klubi asepre.si-dent, pidades seda hsti kirjutatud ' vimsaks poeemiks. Ranniti palvel Lowry Nelson', Jr. vrdleva kirjandu-se professor Yale likoolis, tlkis selle poeemi inglise keelde, kasuta-des selle juures piibel-likku kirjavii-si, milles poeem oli kirjutatud. KIRJANDUS LAABUB Times'i telitus lisab sellele teatele juure, et jaan Kaplinski poeem on sjane liand rikkale ning mitme-klgsele eesti kirjandusele. Eesti kir-jandus ja kultuur laabub, vaatamata Eesti okupatsioonivimu tugevale survele. Vrreldes eestlaste arvuga on eesti keeles avaldatud rohkem kir-jutisi ja trkitus suhteliselt suuremal arvul kui hegi teise rahva poolt, vlja-arvatud Island. Jaan Kaplinski ei ole kunagi lhe-malt selgitanud oma allegoorilist poeemi, kuid lugejatel pole olnud raske mista, et see poeem on suu-natud venelaste va.stu. Eestis see poeem trkiti esimest korda hes vi-keses ajakirjas ja leidis seal avalda-mist nhtavasti phjusel, et tsensur, kes seda luges, ei saanud aru selle sisust.
Kap eesli vi jli var^ seas, tatunal te poo( ka JQ{ keeld EESTJ Edal et hull Siberii VhesI Nendt PEN USA-f liiget, eestla^ maailij korrall poolt Auhii Eesl vusval kud l i l jte vt aastail poolt mine se pr| mi sat rahvl rentsil Hlel hli tajate| tu-h{ esindf leks, grami Aej legrni jrglal tuks
MME