Ml
I
le seekord ei pinud saak ai-
L, vaid ka kaalult parim eel-
iisel selgus: 1. koht J. Sum- pghavi,2.E.Uibopuu5kg ha 3. E. Roo 3 kg 450 g havi. lA.NmmS kg 90 g havi, J. J55 g havi/teistel olid vhe |; Suurema bassi pdis K.
60 g.
mjtu.se eeSt hoolitses vara- ladli ja joogi eest juhatus-
lukL Eelmisel vistluspe- |BJ ibopuu seltsi liikmeks imese koha, nd tegi seda [ja pdis ka suurema havi,
seltsi esimees tnas F. ^lisi ja vistlejaid.
]:s-gi
Ml I I 1 M M i II I M I M W K n W X I & t H l l W t B
S62 Danforth Ave., roronto, Ont.,M4K 1N8
fjTel. (416) 46(^ .1951 ' 466-1502 {
IKUS VALIKUS thtpevadeks.
tiKA!.; N A M ja i l . - : . : : . l^ie keelt.
|m., laup. 8.30-3 p.m. ival suletud.
r^terimaja
korterimajas koos Innismore Gres.,
Brimley nurgal) . PAGAR
blkunld tellimise peale.
linguga. ilemise klassidesse vview Public School'
Mse klassidesse toi- ?chool'js (St. Clair & innid laupeval Deer J֗2.30.
165-7020.
Meie Elu" nr. 37 (1802) 19l4 MELJAPEVAL, 13 SEPTEMBRID-^URSDAY, SEPTEMBER 13 xm
Uued raamatute
saatmisel Eestist STOKHOLM - Viimased andmed
Eestist kinnitavad, et seal on raama- tute sisse- ja vljapsuks tehtud uu- si kitsendusi. Ja samal ajal eesti rah- vusliku,kultuuri arvelulatuslikumalt ja ldiselt.
Nii ei anta enam vlja ulatusliku- maid teaduslikke tid eesti keeles ja philisemad artiklid kultuuriajakir- jades on suures enamuses vennas- rahvaste" autoreih. Stokholmi Eesti Koolis hakkasid mudilased esimeses klassis juba kooliplmiki kulutama, Toronto Eesti
Kodur)iaad klastajail ei ole luba- ggHgj Tienduskoolis algab algkoolis ppet teisipeval, 18. septembril. EPL foto Tippo tud viia kaasa ega tuua vlja ka neid tebsid, milliseid post aktsepteerib ja
nurga juures, mis tollil imekombel igakord ei lhe Marie Underi snnimaja Koidu tnavas, JLuise sellises seisundis kui see oli just enne lammutamist: mahajetud, ..kaduma". Kui n(^ keegi soovib elaniketa ja suletud luukidega - ei mingit plaati suure luuletaja saata mnda raamatut vlismaad
mlestuseks.. i
Selle taustal ei ole suudetud sumbutada kriitikat iega asja maha
, ,,Aga Underi enda mlestusega, mille eest hoolitsemine Paul Rummo lahkumise jrel seda enam meie ki- gi asjaks ji,, oleme lasknud soori- tada, seda, mida tema poleks luba- nud: sja lammutati Tallinnas luule- taja snnimaja tootmiskoondise Marat" he phimtteliselt lammu- tamisele mratud tshekki tuleohu- tuse thustamiseks.
Mrkus artikli lpul: M'aja lam-
siis ei piisa enam tema isiklikust loa taotlemisest Tallinnas, kus vastav asutus paar tundi ndalas on avatud. Nd saab ta hekordse loa ainult siis, kui vlismaal elava raamatu saa- ja on tunnistatud vastuvetavaks.
EPL
vaikida, kuigi tagasihoidlike rida-. mutas tootmiskoondis MaratV oma- dega, ja kus vastutav linna'titev- mata selleks Tallinna Linna RSN komitee ennast vastutusest lahti Titevkomitee luba.]. Niisuguse kir- tleb lammutamine sndinud jandusloolise hoone asemele paigu- otse vastu keeldu omavoliliselt, misprast vastava ksu andja ve- tavat administr i^ivvastutusele.
Lammutamiisie sai avalikuks ajale- hes Sirp ja yaskr", kus kirjanik Jaan Kross kolleegi Paul Rummo mles- tusartiklis mrgib.et Rummo viimar seks tks oii-Marie Underi valikko^ gu koostamine, mis nd on ilmu- nud. Rummo t|ileb siis asja juurde jrgmiselt: j
tatav mlestuskivi oleks muidugi pa- rem kui mitte midagi, oleks muidugi ka midagi.Kuid hoone enesega vr- reldes oleks see ikkagi kivi leiva ase- mel."
Talviste kavand tuli vitjaks
Eesti Organisatsioonide Liit L- Tekib ksimus, kas Marie Underi nerannikul juhatus kesoleva aasta
snnimaja lammutamine toimus algupoole kuulutas vlja XVII L- kogemata" ja hooletusest; vi on : neranniku iSesti Pevade embleem/
see ks jrjekordne nide eesti kui- rinnamrgi-kavandi vistluse. Tht- tuurilooliste mlestusmrkide hvi- ajaks oli saabunud juhatuse 'post- tamise sarjas, mis seni tulekahjude kasti 10 vistlevat kavandit. Arves-
17., 20. ja 21. jaanuaril esinesin Rootsi Raadioorkestriga aktsent ikka Tubinal. Seekord oli kavas tubina 1937.a. Toilas kirjutatatud Teine smfoonia (Legendaarne"). Haruldane t. Juba siis oli ta ge- niaalne. Millised emotsioonid, s.o. tundemaailm. Vormitunnetus, ori- ginaalne orkestratsioon. Vrske, omaprane, mitte kellegi moodi^
Kui asjatundmatud rootsi kriitikud rgivad tubinast, siis otsivad nad ostakoviti ja ldse vene muusika mju. Minu meelest elasid umbes hel ajal mitte 3, vaid 4 geeniust: ostakovit, Prokofjiev, Stravinski ja Tubin. Igal neist oli vlja kujune- nud oma muusikaline, limalt indivi- duaalne keel, kuigiigaks neist m- jus kuidagi teises&e. Kui esmakord- selt esinesin Rootsi Raadioorkestri- ga, vist aastal 1978, siis oli mul ka-
Eduard Tubin
algab! Eelmiste aastate eeskujul toimub
ka sel falvel Norlhern Secondary Schooris, 851 Mt. Pleasant Rd. (tel. 589-4931) eesti rahvarivaste valmis- tamise kursus. Kursusele registree- rimine toimub 17. ja 18. isept. kell 6.009.00. Esimene ttund on kol- mapeval, 3. okt. kell 7.309.20, kus on samuti vimalik end registreerida. Kursust juhatab Endla Komi.
Loodame, et Esto '84 on ratanud suurema huvi ka noortes meie rahva- rivaste ja nende valmistamise vas- tu. On oluline, et nende valmista- misel rahvarivas silitaks oma oma- pra ja iseloomu. rgein esinegem puudulikus riietuses! Vanasna t- leb: ,,Eesti naine ei linud plleta le pranda ega tanuta le tnava!" See peaks olema juhtlauseks ka meile!
Esto '84 ajal peetud Neljandal le- maailmsel Eesti Naiskongreskil r- hutati eriti vajadust jrelkasvu jrele, kes peaks valvel olema, ^ et kski kultuuriprandi ala vi tehnika ei kaoks unustusse. Kahetsusega nenditi.
nol ohvreid nudnud. tades kavandi ideelist klge, kui ka praktilist rakendamis-vimalust, tuli esikohale Endel Talviste kavand. Auhinnaks S50. ,
Endel Talviste sndis 24. septemb- ril 1961 Chicagos, kuid asus koos vanematega peatselt Portland, Ore- goni, kus veetis oma kooHaastad.
Vaade Portlandist idasuunas inspi- reeris autorit kujutama Oregoni Kas- kaaside krgeima tipu Mt. Hood'i siluetti sinise taeva taustal.
o ,^ , Tubin. Ta tal on igus. Riski heliplaa- , , , . x i r vasTubina Viies smfoonia. Sellest di vljatoomiseks vtsin lihtsalt enda et praegu kodumaal moonutatakse^
etri^a,,Cp,rice". teaks sellest pk^ ^^ ^ Minu arvates tuleks luua nii ^^^^ ^8e materjali puudus.^ di, kuita oma raha-probleemidest le uSA-s kui Kanadas sponsorite orga- saab. Igatahes on niuusika-maailma- nisatsioon. Kas vi mne olemasole- le pikapeale selgeks saanud.et Tubin va organisatsiooni juurde. Seehoolit- ei ole mitte ks Rootsis elunev tava- seks siis ka edaspidi eesti heliloojate line helilooja, vaid parim, eliitgruppi t salvestamiste eest. Mitte ainult kuuluv rootsi helilooja, kes on n- Tubina, vaid samuti Pardi ja mne neks ka eestlane. Ega riiuidu Wil- teise vljapaistva eesti helilooja loo- helm Hansen, kuulus taani kirjasta- mingU osas. ja.ei hakkaks kiki Tubina tid kir- , , . .,
Teen ettepaneku kigile USA-s ja Kanadas poliitikaga ja kultuuriga te- gelevatele inimestele ja asutustele astuda kontakti Tubin Society'ga"
Rahvarivaste valmistamise kur- sus annab vimaluse ka nooremal plvkonnal omandada meie esiema- de tarkust nii tikkimise, pilutamise, vkudumise ja mblemise ' alal. Niisiis ked klge, et viksime kanda oma esivanemate prandit, eesti rah- varivast, igesti ja vrikalt! ,
E.K
iendus
Kaplinski poeem kujunes kiiresti eesti rahva prandaaluseks hmniks a varsti sai populaarseks poolakate seas, tlgituna poola keelde ja levi- tatuna Poolas Solidaarsuse" liikme- te pooh. Nd on see poeem tlgitud
kirjandus laabubselle pealkirja all i^ew Yorl^ i Times teli tus andis edasi rahvusvaheliselt kirjanike (PEN) konverentsilt,To- kiost kirjelduse eesti kirjanduse elujust ja peatus lhemalt Jaan Kaplinski he poeemi juures, mis on saanud suure populaarsuse osa- liseks ning tlgitud paljudesss keeltesse.
Selle, okupeeritud Eestil kirjaniku poeemi ti esile rahvusvahelisel PEN Klubi konverentsil kirjanik Kurt" Vonnegut, kes seda poeemi pidas perfektselt imevrseks, heks alle- gooriliseks karjeks vabaduse jrele, he rahva poolt, kes anastati 1940.a. M. Liidu sjaliste judude poolt.
Selle, ol<upeeritd Eesti kirjaniku poeemi ti PEN Klubi rahvusvaheli- poo^ Nobeli auhinna kandidaadiks, sele konverentsile professor Aleksis Auhinnad anti teistele. Rannit, Eesti PEN Klubi asepresi- Eesti ja Lti PEN Klubid on rah-
^dent, pidades seda hsti kirjutatud yusvahelise PEN Klubi tisigusli- vimsaks ^poeemiks. Rariniti palvel i^^d liikmed. Nende klubide esinda- Lowry Nefeon, Jr. vrdleva kirjandu- jg^ e vastuseismise tttu ji ra 1951. se professor.Yalelikoplis, tlkis aastal rahvusvahelise konverentsi selle poeemi inglise keelde, kasuta- tervitus-telegrammi saat-
mine Stalinile, Euroopa vabastami- se prast. Ettepanek sellise telegram- mi saatmiseks Stalinile tehti 1951. a. rahvusvahelisel PEN Klubi konve-
Ameerika lneranniku eestlased korraldavad jrjekordselt killape- vad Portland, Oregonis, 1.5. juuli-
jastama. Loodan, et tuleb aeg, mil kik tema smfooniad on helisalves- tatud ja maailm rgib hest suurest leiust muusika-maailmas. See akt- sioon on aga suurte raskustega seo- tud, ja. just materiaalses osas. Kas kik Lnes elunevad eestlased ei peaks andma oma panuse ja majan- emakeele silitamine*; on mrgitud dusliku abi he Eesti suurkuju tde isikute nimed samuti sponsorite osavtjate arv 2. Olgu siin- avaldamiseks!? Plaadifirma BIS on omad pannakse heliplaadile, tnades
Rootsisja asutada selle filiaale mujal Augustikuu ,,Meie Elu" nr 32.IV maailmas. Ja kiiresti.Rauad on tules lemaailmse Eesti Koolide peta- ning dirigent ja orkestrid on valmis. ^"y^^f?,*^ Organisatsioonide, rituste ja ksi- lesanne on
ka jaapani, hollandi ja hispaania ni 1985. Pevade kava pakub huvi ja keelde.
EESTI PEN KLUBI . . Edasi on selles kirjutises mrgitud,
et hulk eesti kirjanikke on hvinenud Siberis, N.Liidu orjat laagrites. Vhestel nnestus pgeneda Lnde. Nende poolt taastati Rootsis Eesti PEN Klubi, mi 1971.a. toodi le USA-sse. Tnapeval on Klubil 46 higet. Eesti poetess Marie Underi, eestlastest ainukene auliige le- maailmses PEN Klubis, oli mitmel korral esitatud selle klubi juhatuse
vaheldust nii noortele kui vanadele. Kohtame seal spru ja tuttavaid, kel- le ktt surusime jumalagajtuks To- rontos vi kunagi palju varem.
O.K.
nus ja huvitatud heliplaadistama neid panuse eest eesti kultuurile, kiki tema smfooniaid (Neljas ja j^^^-^ kaasmaalased, vtke see heksas on juba valminud). Kuid kui ^^^i^ sdameasjaks, he-mehe firma paneb ta ^ i k oma
kohal mrgitud,et USA-st viibis sel konverentsil 25 osavtjat, nendest 14, kes petajatena rakendatud praegu eesti koolides.
KAt KRIB MAALID MGIL suures valikus.
Helistage'ette 225-5595:
des selle juures plibel-likku kirjavii- si, milles poeeny oli kirjutatud.
KIRJANDUS LAABUB
J
Times'i telitus lisajb .sellele teatele rentsil Ida-Saksamaa esindaja poolt, juure, et jaan Kaplinski poeem on. Hletamisel ettepanek sai poolt'^ 22 sjane lisand' rikkale ning mitme- hlt ja vastu 23 hlt. Poolt hle- klgsele eesti kirjandusele. Eesti kir- tajate seas oli ka USA esindaja. Vas- jandus ja kultuur laabub, vaatamata tu-hletjte seas olid Eesti ja Lti Eesti okupatsiooniviniu tugevale esindajad. Nii olid nemad kaalukee- survele. Vrreldes eestlaste arvuga, leks, kes hoidsid ra nnesoovi tele- on eesti keeles avaldatud rohkem kir- grammi saatmise Stalinile. iutisijatrkiius suhteliselt suuremal Aeg on linud edasi ja sellise te- arvul kui hegi teise (rahva poolt, legrammi saatmine mnele Stalini vlja-arvatud Island. jrglasele on kujunenud meldama-
Jaan Kaplinski ei'ole kunagi lhe- tuks praeguste arusaamiste juures. rnalt selgitanud oma allegoorilist - ' ' ' - poeemi, kuid lugejatel pole olnud raske mista, et see poeem on suu- natud venelaste vastu. Eestis see poeem trkiti esimest korda hes vi- keses ajakirjas ja leidis' seal avalda- mist nhtavasti phjusel, et tsensur, kes seda luges, ei saanud aru selle sisust.
Snumid ja teated palume toi- metusele anda
HILJEMALT REEDEL, et kindlustada nende ilmumins jrgmise ndala lehes.
..MEIEELU'* lugejad, rge unustage oma spradele soovitamast
..MEIE ElU"
Johannes Randma (surn. 1981 Stokholmis) ja tema abikaasa Mee- ri Rahdma (surn. 1983 samuti Stok- holmis) prandasid oma jrelej- nud varanduse Stokholmi Eesti Algkoolile, nagu tegi teatavaks koolijuhataja .Henno
finantsid mngu, et toota oma plaate Saksamaal, maailma kige.krgema, standardi jrgi ning maksta oma esin- dajaile le kogu maailma, et need teeksid suurt reklaami BISi firmale. Kuna orkestrite tasu on helt plaadilt heksa kuni kmme tuhat dollarit, , siis ei ole juttu mingist teenistusest^ Selleks on Tubin veel Inga vahe tun- tud. Kogu Tubina muusika mahuks viiele plaadile. Selleks oh aga tarvis 50000 dollarit. Vlis-eestlaste pha kohus oleks korraldada igal maal, kus eluneb eestlasi, vastav aktsioon, kas korjanduste vi muul viisil,ja see kiiresti kima panna. Nii aitame viia. Tubina maailma suurte heliloojate esiritta ja vime olla uhked oma rah- va suurele pojale. Minul oleks vi- malus helisalvestusi kohe nii Gte- borgis kui otimaal, samuti Rootsi Raadioorkestriga, kiku panna. Ja rgu keegi arvaku, et vitlen oma- enese sissetulekute huvides. TeiBksin seda vaid puhtast entusiasmist ja suurest lugupidamisest oma rahva ning tema kunsti viimisest maailma- tasemele. Rootsis elunevad Tubina pojad, kes on sellega kursis ja toeta- vad minu ettevtet, on loonud juba vastava organisatsioonil Tubina Society", asukohaga Stokholmis.
Aadress: Rein & Saima Tubin, Jrn- vgsgatan 88, S-17235 Sundyberg, SWeden, tel. 08/287871 vi 08/284935. Estival 83 juhtkond ja 15 Gteborgi eestlast andsid oma panuse ja igaks maksis looo krooni, et Estivaliks vi- ja tuua Tubina Neljanda smfoonia plaat, Bergeni orkestriga. Plaat on saanud listava kriitika osaliseks muusika ajakirjades, kus muuhulgas eldakse, et muusika-maailm on siiani maganud, et pole suutnud
ppida sellist geeniust kui
-NEEME JRVI ISESTI KOOLIDE K E S K U S USA-
Pidutsemine OQ veainud pikale jm meaeg juab ktte. kme Tara Horst Esto '84 avamisel Ontario Placels.
Foto Kaljo Lehela