pn reform ukogi^ de
jrijad on sunnitud kandma m- Ipitali investeerimise sektorist te sektorisse, mille tulemuseks igus tstuse kasvu sektoris, iduselu halvenemise krval- cs on sndivuse langus, mis on statud otse fantastilise abortide tasvu tttu. Sndivus oli Vene- /anasti vga krge. Praegu ve- sureb rohkem, kui snnib.
Iiemaal puudub tahe kukutada me kord. Ajalooline kogemus 1917.a. revolutsiooni on pan-
[enelasi kartma vimu lange- [ohkem kui despotismi, Vene- Ikrdavad, et kui praegune va- ]peaks langema, siis tuleb ki- |'da kikide vastu. Maarahvas cs linnarahva vastu, rahvusla- )mmunistide vastu, venelased
le vastu, muhameedlased vene- | s tu , armeenlased muhameed- Aastu.Veriemaal ei dissidendid, lokraadid ega rahvuslased ei
la revolutsiooni. Prandaalune idus (samizdat) ei kutsu rahvast Iie. Praeguse korra Vastased
olevat ksmeelsed selles, e i laa kriisist psemine on vi- ainlt pikkamda ja rahuli-
fehtudmuudatuste kaudu. Pipes [uurde, et konservatism haritud
(lasside, hulgas on laialt, levi- e^e muidugi ei thenda, et revo- jn siiski ei puhke vimu kok-
lisemise tttu. Tsaarivim yari- pkku iseenda raskuse all. See Id vimeline saaja hakkama s-' Dleemiga.
) A T S E R A I N U L *
A L L . ! : ; ;
[sisemiste vi i l is te nurjami- j ^ tagasilkide tulemusena,
vivad tulla ainult. siis, kui |ilclatura juab arusaamisele,et
[maksma krge hinna oma ^mise eest. See nib olevat )las Vene ajalooga. Vim on
Muudatusi vga harva vaba- l u l | muudatused on tehtud l^all,' mis oli tingitud rngast
3imisest vlismaailma ees emistest rajiutusfest. Prisor-
|otamine, erapooletute kohtu- line ja kohaliku omavalitsuse
seadmine viidi lbi prat la- |st Krimmi sjas. Sisemised ra-^ Dd sundisid Nikolai Teist and-
(gi konstitutsiooni ja sisse sead- irlamendi. [ente pooldajad lnemaailma |alsetes ringkondades ja vlis- teeriumides usuvad, et mida [kindlam ja julgem nukogude |nd tunneb, seda suurema ene-
lliga see eliit tegutseb. N i i - Iie ekslik vaatekoht lnes vib pda ainuh nukogude eliidi
jedi ja Vene ajaloo mitte- lisest, tleb Richard Pipes.
lenklatura seisab, vastu muu- kele niikaua,kui ta juab. Teis- riadega, niikaua kui ta juab ida kompensatsiooni. siseelu piinekute eest ..vitude"" nol laailmas. Siin seisabki N . Liidu fiivse vlispoliitika juur. See )n pline Vene produkt. Karl Isi Sber Friedrich Engels kirju- 190 a. ..Kogu maailmasja hda- Taob se peval, kuid asjade ktusVeiiemaal lubab vene rah-- la lpp Jtsaaride maadevalltu-
liitikaie ja asuda oma koduste je teenimise juure maailma vai- [ise fantaasia asemel.
.':LT.
ikogude Liidu valitsvfg saatis paadikuna Kreekasse surnud ient Juri Andropoyi poja Igor ipoyi. Vlisvaatlejate arvates )r Andropovi mramine saa-
|H Kreekasse thelepanuvr- fles mttes, et tema kiiulub N. hyalitseva kihi teise generat-
|i^ on haritud, hea kitumise- Itelligenlne ja poliitiliselt jr- pel oina taotlustes, la NATO riikidele kuuluvad tas 3 strateegilist lennuvlja ks merevebaas, siis ollakse p alarmeeritud selle le, mis
Igor Andropov korda saata tas, et Kreeka valitsus laseks leerida sealsed Ameerika len- fjd ja lpuks astuks vlja -Atlandi riikide kaitselepin
H.Liidili eesmrgiks on kven- poliitilisi ja majanduslikke
leid Kreekaga ja Igor Andro- fiib olevat ige mees sellel
Meie Elu'' nif. 44 (^ 809) 1984 NELJAPEVAL, 1.N0VEMBR2L - THURSDAY, NOVEMBER 1 'tiKgiiiwr'iiifiiiteBI
99
hinenud Rahvaste Orgnisatr siooni (RO) ehk United Nations Organization (UNO) peva phit- setatakse 24. okt. RO asutati 39 aastat tagasi. Torontos.korraldati 24. okt. vastuvtt linnapea poolt raekojas ja Toronto likooli West- more flairis knekoosolek, kus kneles Geoffry Pearson, endine Kanada saadik Moskvas. Osavtt nendest ritustest oli tagasihoidlik fa Toro|nto massmeedia ei omistA- Eiud thelepsmtu selle peva this-
Westmre Hallis tutvustas Geoff- xy Pearsoni RO Kaiiada hingu eiT(Jhie president David Naden, mr- kides, et G. Pearson on kauaaegse Kanada peaministri Lester Pearsoni poeg, kauaaegne RO Kanada hingu aktiivne liige ja Kanada saa- dik Moskvas. G. Pearsoni kne tee- maks oli Kanada osathtsus rahu silitamisel maailmas. Enne knet jagati kuulajaskonnas mitmesugust RO tegevst.selgitavat kirjandust.
Peamiselt G. Pearson selgitas endi- se Kanada i)eaministri V.E. Trudeau tegevust rahvusvahelise pinge v- hendajana suurriikide vahel, mida tehti aatomrelvade arvu ja katsetus^
jte. piiramise alal, et vhendada vi- maliku tulevase suursja ohtu. Kik need pdlused jooksid thja, kui USA hakkas saatina oma Pershing 2 ja ristlevaid (Crise) rakette Euroo- passe, N A T O sjaliste judude toeta- miseks. Venelasea protesteerisid ja lahkusid relvastusp vhendamise konverentsilt Genfis. Uut alust lbi- Tkimist jtkamiseks pole seni lei- tud.' / .
Edasi ta kirjeldas Trudeau tege- vust 'phja ja luna rajhvaste prob- leemide selgitamisel ja vajadust tsi- seh aidata ljinapoolseid rahvaid.
;Vhemarenenud rahvastel on igus saada toetust phjapoolsetelt, enain- arenenud rahvastelt, globaalse inh
i miguste deklaratsiooni alusel.
Knelejale esitati hiljem kuulaja konna poolt mitmesuguseid ksimu- si, nagu: miks Kanaida valitsus ei omista kllaldast thelepanu siinsele rahunudlusele, mikei ole keelusta- tud ristlevate rakettide katsestamine Kanada pinnal, miks Kanada ei too ra oma sjalisi jude Euroopast ja miks Kanada ja U S A rikuvad inimi- guste deklaratsiooni ega luba tta- da nendel, kes siia on tulnud omal kel, et paremini elada.
RO Kanada hingu liige A . Nmmik viitas vljajagatud statisti- listele andmetele ja ennustustele, mille kohaselt rahvaarv maailmas tuseb aastaks 2100, 10,185 miljoni peale, ehk 50 miljonit aastas. Teda ei huvitanud, milliste probleemide ees seistakse 115 aasta prast, kuid 6 aasta prast on rahvaarv senisest suurem 300 miljoni vrra ja praegu nlgib 700 miljonit inimest. Kas RO tegeleb selle probleemiga, mis vib kujuneda kohutavamaks kui aatom- sda. G. Pearson arvas, et see prob- leem on vga tsine, kuid sellele probleemile ei ole senini lahendust leitud.
A . Nmmik ksis hiljem. G. Pear- sonilt, et kui RO pooldab iga rahva enesemramiseigust, kas see on kehtiv sotsiaalsetes olukordades, mis on ebanormaalne. Printsiibiko- haselt ja", kuid see on kvalifitseeri- tud ja". Teistel rahvastel on selle kohta oma sna telda. Samuti, nagu Eestil on igus N . Liidu phiseaduse kohaselt liidust vlja astuda, kui Moskva lubab. RO ei oma reaalset judu oma otsuste vi seisu- kohtade rakendamiseks, samuti kui eesti rahvas.
RO kulutused pn tusnud 1950.a. $58 miljoni pealt 1983.a. S685niiljorii peale. Ksitluste kohaselt 1950.a. lu- ges 51% ksitletuist ,RO tegevuse heaks ja 37% halvaks. 1983.a. 36% luges tegevuse heaks ja 49% halvaks. RO populaarsus on seni aasta-aas- talt langenud. RO Kanada hingu praeguseks presidendiks on parla- \ mendiliige Douglas Roch.
Jack Rabbjlt: Ma mullu veel suusatasin..
Kiri Quebecist
Kaks eetlas 0 - 0 (Algys esikljel)
juhust, kus Rootsi oleks tagasi saat- nud N . Liidu aladeh pgenenud isi- kuid. Vlja arvatud muidugi kuri- kuulus bajtrnste vljaandmine 1946.
V A L J A S A I A D E T U D I L T L A S E S T
, , R A H i P A J A " Praegurie pole muidugi mitte es-
mjakordne juhus, kus tegemist on KGB poolt, vlja saadetud rahp- pajaga". i
TeataJa" (20. dets. 1960] kirjeldab hte sellist teadaolevat juhust, see- kord ltlasega.
it tegemist atendaadi korrafl- Jega.
Janis Mazuians
See oli 17. okt. 1960, kui nuko- gude turismilaevalt ..LatviaV hppas Stokholmis ra |anis Mazulans, kes oli Riia ringhlii^gu ja TV kaast- line. 1960.a. detsembris Stokholmi Eesti Majas korraldatud pressikon- verentsil seletas ta ksikasjalikult neist lesanAetest, mis talle anti K G B poolt. lalnimetatud Teataja" numbris refereeriti Mazlansi sele- tusi kolme veeru ulatuses. Loeme m.h. jrgmist.'/
Omk teiseks tuiismi-lesandeks t- tes Mazulans (ilnud lti ajalehe kiku- paneku Stokholmis. Selleks kstud tal astuda hendusse he siinse lti pagu- laskirjastajaga, paluda temalt esmalt erakordselt hea tasu eest artikleid Riia raadios ettekandmiseks, kinnitades et need leiavad, tee sinna vaatamata nende sisule. Jrgmiseks pidi ta samale kirjas- tajale tegema ettepaneku hakata vlja andma ajalehte, mis esimese kuue kuu jooksul oleks kommunismivastase si- suga, lugejate juurdemeelitamiseks, ja siis lheks aegapidi le teistsugusele joonele, hakkaks kirjutama ttt prae- gusest rltit". Lehe vljaandniise eest
l V .Valeri Siricsato .
Pgenik lks Rootsist tagasi
S T O K H O L M - l vastu24. sept. pgenesid Tjrni sadamas nukogu- de kalalaevalt Velise" eesti mere- mehed Raul Heinsalu ja Valeri Sirk- salu. Svenska Dagbladet" avaldas nd (18. okt.) artikli, millest selgub, et Valeri Sirksalu on otsustanud ta- gasi minna, kuna tal on kodus, Rap- las, abikaasa Marju ja kuuekuine ttar Maria.
Sirksalu on seletanud, et pgene- mine toimus paanikas: nad ..olid ost- nud stereoraadio ja riideid neid kaupu ei tohi kaasa viia ning laevakapten ayastas kaubad.
Teisip., 16., okt. on Sirksalu abi- kaasa telefonis t e lnud : tu l e taga- si, sulle ei juhtu midagi* Seda on vimukandjad lubanud."
Sirksalule ei meeldinud rootsi noorte kasvatamatu kitumine tna- vail: Nad on nii pikajuukselised ja lohakalt riides. Aga samal ajal olen ma imponeeritud Rootsi likllusest. Kaubamajad vajuvad ju kokku kau- padest."
Sirksalu lks Stokholmis Nuk. Vene suursaatkonda, kus teda v- ravas ootas eestisoost ataee Toivo Vit, kes patsutas Sirksalut lale. Taskus oli Sirksalul kell abikaasale ja kandekotis mnguasjad ttrele.
Teine pgenik, Raul Heinsalu aga jb Rootsi, pib roptsi keelt ja kuu- lab stereoraadiot, mis phjustas p- genemise.
' . . T E A T A J A "
oma Kanada murdmaasuusatamise
isa pigem vanaisa Jack Johann- sen (rohkem tuntud oma hdnime jrele Jack Rabbit) on jtnud maha oma kodu Laurentsiuse mejalamil ja asunud elama hte Montreali vanadekodusse. Ta leidis, et tema vanuses 109 aastat pole enam mistlik elada ihaksi oma metsa- kodu ksinduses. (Ta lesestus 20 aastat' tagasi). Ksimusele, mis saab nd tema suusatamisest, ta vastab mtlikult: Saab nha, mul- lu ma veel suusatasin .^
Kiindumuse suusatamisse toi ta kaasa oma snnimaalt, Norrast kui ta noore insenerina aastal 1902 Ka- nadasse asus. Siin sai talle lesan- deks vtta ette igat laadi ekspedit- sioone seniuurimata aladele Phjas, kuhu minna soovijaid raske leida li. Kui talt kskord ksiti, kas ta vahel metsa ra ka ei eksinud, oli tema vas- tus: Kuidas saaks metsas ra ek- sida keegi, kelle koduks on loodus?"
Hiljem vttis Jack Rabbit omaks linnalikumad eluviisidv kuid talvine loodus ji temale eluaegseks igatsu- seks. ' Jack Rabbit Johannsen vitis ene- sele lemaalise kuulsuse murdmaa- suusatamise propageerijana ja seda mitte ainult snadega, vaib peaasja- Ukult oma isikliku kaasakiskuva ees- kujuga. Osavtt iga-aastastest suusa- pevadest Laurentsiuse murdmaa- ladadel kasvas aasta-aastalt ja jack Rabbit ei puudunud heltki neist. Vaevah on ta kunagi oma elus kasu- tamata jtnud mndayimalust nau- tida suusatamise mnusid ja et sel- leks alati fsiliselt vormis olla, on ta vimelnud .aastad lbi ja vimleb veel praegugi. Hoolimata krgest east on ta endiseU erk. teravmeelne ja kiireh reageeriv ning vestlusel mit- mekeelses seltskonnas siirdub ta sa- masuguse kergusega inglise keelelt prantsuse keelele, kui saksa keelelt oma snnimaa. Norra, keelele. Sama ladus on ta jutt ka hispaania keeles ja indiaanlaste kree murrakus.
Jack Rabbit Johannsen, kellele al- les hiljuti Mac Gi l l i likooli pooh anti audoktori kraad, ei ni kunagi vananevat selle sna telises misr tes.
ALMA MATERI-PEVA OOTEL Montreali eesti akadeemiliste or-
ganisatsioonide korraldusel toimub tnavune Alma Materi-peva aktus phapeval, 2. detsembril kell 18:00 Jaani kiriku seltskondlikes ruumes.
Alma Materi-peva aktuse pida- mise traditsioonile pani aluse 3. dets. 1955 peetud Tartu eesti likooli aas- tapeva thistamise aktus Mac Gilli likoolis.
Aastate jooksul on akadeemiliste organisatsioonide liikmeskonna see osa, kelle Alma Materiks pole enam Tartu likool, ha suuremat arvulist lekaalu vitmas. Selletttu leiti juba aastaid tagasi loomuliku olevat koos Tartu likooliga meenutada ka teisikrgemaid ppeasutisi, kus ees- ti soost lipilased teaduslikku ette- valmistust on saanud.; Sellisele pi- dulikule kokkutulekule Montrealis antigi nimeks Alma Materi Pev.
Tartu likooli traditsiooni matki- des on 1959. aastast saadik Alma Materi peval jagatud ka auhindu vistlustde eest. Esimeseks lau- reaadiks 25 aastat tagasi oli ks li- pilane Austraaliast, kes oma t eest sai $60.-
Vistlustid esitama on kutsutud kik immatrikuleeritud lipilased, kes on taotlemas oma esimest teadus- likku kraadi. Td peavad olema eestikeelsed ja mitte lhemad kui 30 kvart-leheklge masinkirja (rea- vahe 2], kaasa arvatud sissejuhatus, illustratsioonid ja; allikmaterjali loe- telu.
Vistlustde teemadeks 1984. on:
se peaknelejaks raamatukogundus- teadlast, pr. Mllerbeck'i Torontost, kes kneleb teemal: Eesti raama- tuid Kanada raamatukogudes"
K T M I L I S E V I M L E M I S E
V I S T L U S E D T U L E M A S
Montreali rtmilise vimlemise klubilQuesto" on ksil ettevalmis- tused vistlusteks, mis leiavad aset laupeval, 24. novembril kell 10:00 Montrealis Marymount keskkooli vimlas (Aadress: 5320 Kensington Ave.NDG). - .
Peale Montreali v ' i l e ja te vta- vad vistlustest osa mi ned naiskon- nad hendriikidest ja Kanadast (Det- roit, Florida, New Hampshire, New Brunswick, Ottawa, Toronto).
sja lppenud Shviitsi Vimle- mishidu pooh korral atud rahvus- vahelistest vimlemisvistlustest Lausannes (nn. International Invita- tionai] oli osa vtma kutsutud ka Kanada, keda esindas kolmeliikmeli- ne naiskond, kellest ks oli Siiri Paul MontreaUQuesto'^ klubist. Vistlu- sest vttis osa ksteist r i iki . Esimese- le kohale tli mdunud aasta meis- ter, Buigariast. Teise koha pris Soome ja kolmanda Lne-Saksa vimleja.
Siiri Paul ori varemalt paljudest rahvusvahelistest vistlustest osa vtnud Kanada naiskonnajiikmena, kaasa afvatud sellised kauged maad, nagu Austraalias, Hiinaja UusMere- ias? seekordne esineniine oli temale aga esimeseks kogemuseks indivi- duaalvistlejana. Noore, paljutota- va sportlasena on Siiri endise innu- kusega jrjekindlalt treenimas ja val- mis eelseisvaks kohtumisteks talve- hooaja yistlustel
MEIE ELU" ESINDAJA MONTREALIS
3
Nber jutustab j ' ^ . ,
Ameerika uudiseid VLISASJADES . on valitsus otsustanud jtkata oma lahtiste uste poliitikat. Eelnenud hal- bade kogemuste tttu tehti teatavasti aga see kitsendus, et veoautoga ei tohi enam lausa paraatiuksest sisse sita. See andis hiljuti ka hid taga- jrgi, kuna ainult kaks ameeriklast sai surma.' Rehkendatakse, et kui iga kahe ameeriklase kohta kulub 3 4000 tonni lhkeainet, siis tuleb ter- roristidel kord kindlasti lhkeainete puudus ja terroriaktid lpevad. Mis puutub lejnud ohvreisse, siis pole sellest suuremat lugu, kuna nad vas^ tamisi heteise niikuinii maha l- vad vi hku lasevad. Kui jb na- tuke le, vib anda Iisraeli sjave valve alla.
Ameerika saatkondade jaoks ole- vat Washingtonis kava, konstrueeri- da kantavad maja fassaadid, millega saaks hkulastuid koheseh asenda- da. Siis pole terroristidel vaja oodata uue fassaadi ehitamist.
Inglismaale sndinud noorele . printsile anti mitmete hulgas heks
nimeks Taavet. Inglismaa on alati ajanud ettengelikku olupoliitikat. Ni i vib tarbekorral ks prints troo- nile asuda Taavet Ilnime all. Kui siis juhtub, niteks, et Ameerika presi- dendiks saab Salomon, vivad nad koos teha suureprast muusikat ks laulab ja teine mngib kannelt.
Mis puutub kokkuleppesse-vene- lastega, siis on tehtud vga konstruk- tiivne ettepanek, lubada venelastele seda, mida nad soovivad, siis on nad kindlasti nus lbirkimisteks. Asja uurijad olevatvinud seda vlja luge- da seltsimees Gromko nost hiljuti-
' sel klaskigul.
KAITSEKSIMUSTES tegi tiiviimees Brinkli hea loogilise ettepaneku. Nimelt mgu Ameeri- ka omad mittettavad tankid, alla- kukkuvad lennukid, helikopterid ja mittelaskvad fPssid maha venelaste- le. Siis on mlemil hesugused mitte- ttavad relvad, ja rahvas vib rahu- likult magada.
VALIMISUUDISTEST Vitlustes on asutud vastaspoolte
krgemate veplikute kallale. Do- navan lubatakse kinni panna ja Fer- raro dlevat teatavaks teinud mned sajad tuhanded, mis tal kuhugi sen- tide vahele jnud ja priselt unune- nud.
Mondale.on kvasti nudnud, et tehtaks laiale avalikkusele teata-.
vaks, tpselt mida Nancy sosistas Gromkole krva sisse Valges Majas. Ametlikult antud informat- sioon nimelt pole kunagi usaldatav. Mondale'il on vga thtis teada, kas ehk Reaganid lubasid Gromkole rohkem kui teftia ise. I
Chicagos on hakatuid lhemalt uu- rima, kas seal surnuaedadel puhka- vad kodanikud, kes figureerivad ametlikult registreeritud valijatena valimisregistrites, toepoolest anna- vad jrgnevatel valimistel kik omad hled demokraatidele, vi on nende hulgas ka mni vabariiklane.
KULTUURELUST
ks Pentagoni kindraleist on an- netanud Smithsonian instituudile Washingtonis he haamri 1400 dol- lari, vrtuses, vlja, panemiseks muuseumi. Selle summa saab kindral maha vtta oma tulumaksu alla mi- nevast tulust kui "heategeva annetu- se. N i i on hakanud |ka teised kindra* l i t haamreid annetama, misprast haamrite hinnad on tusnud juba kaugele le kah.e tuhande. See teade phineb esialgu kuuldustele. Aga mtelge, kui annetatakse Terve len- nuk, mis ei lenda? Ja seda viimast pole tal vaja teha muuseumis niikui- nii!
KOHTUALALT-
Taani aadlik, kes torkas oma naist tiesti valesti nelaga, missugusest ehmatusest naine senini pole toibu- nud, ja asus siis koos oma armuke- sega elama naise 14 miljonilisse lossi, vabastati ja tema kohta varem tehtud sdimistev otsus thistati, kuna selgus, et politsei oli tollele kotile, kus olid nood tarvitatud nelad, ke peale pannud, ilma kohtu loata. N i i ei saanud kekott kogemata kaotsi minna.
Sisuliseh baseerub see seisukoht he varema kohtu pretsedendile, kus kohus vabastas vandemeeste poolt juba sdi mistetud kohtualuse ph- jendusega, et kohtualusel oli nrk- kaitsja, kes ei suutnud kohtualust igeks kaitsta.
ks naispolitseinik sai surma, kui ta hakkas kedagi tabatud kelmi ke- raudu panema. Sel ajal, kui politsei- nik kejaudade^a iendas..f^yftttis kelm teiria'revolvri ja lasi' temale phe. Oleks vhem selliseid nnetu- si, kui politseinikele revolvreid mitte anda.
ootne turist mrvati ,,Viru^' hotelli ..valuutabaaris^ ^
S T O K H O L M p L ) - Helsingi htuleht Jltalehti teatas, et Tallinna Viru hotellis peksti jhkralt surnuks ks 37-aastane soome turist Jltalehti* kirjutab, et peksja oli nukogude kodanik", mis ju tegelikuU ei tle midagi tema rahvuse kohta.
Vahejuhtum leidis aset Viru hotel- \i niinimetatud valuutabaris", kus
Wlm:
Mazulans oligi kirjastajat klasta- nud, kuid Iclastuse eesmrgi selgudes oli talle st nidatud.
Kolmandaks lesandeks olnud tal vlja sigitada millised trkikojad Rootsis trkivad lti raamatuid ja muid vljaandeid ning leida vimalusi selle t saboteerimiselis."
..lemaailmsete Eesti rahvuslik thtsus'* ja Uurimus autori poolt valitud alal Auhindadeks on: Esimene auhind S500.- Kanada vringus. Teine auhind $250.- Kanada vringus.
Hindamiskomisjoni liikmeiks on; dr. Alfred Kurlents. petaja Heino Laaneots ja dr. Martin Phve l
i i iliiiSiiSlliiiSli| mmmm
soome turist veetis^ aega ja sattus kokku he kohaliku mehega. Mingil seni tundmata phjusel tekkis tli.
,,Nukogude kodanik" li soome turisti rusikahoobiga prandale ma- ha ja jtkas seepeale tema peksmist jalgadega. Soomlane suri peksmisest saadud vigastuste tagajrjel.
Soome konsulaat Leningradis kin- nitab, et peksmine leidis aset, et ks a. 1947 sndinud soome meeskoda- nik sai surma, kuid ei soovi vahejuh- tumit lhemalt kommenteerida.
Tlisid ja nagelemisi kohalike ela- nike ja soome vodkaturistide" vahel on toimunud ka varem, kuid teada- olevalt on seekordne vahejuhtum esi- mene, kus on tegemist tapmisega.
Muidu on sna tavaline, et Tal- linna mitmesuguste miilitsaosakon- dadesse on saabunud vi toimetatud soomlasi, keda nende purjusoleku- ajal on sna tsises mttes puupal- jaks rvitud.
^Italehti^^andmete kohaselt toimus surnukspeksmine valuutabaaris"., st. kohas, kuhu tavaliselt ei lasta htki tavalist" tallinlast. Seega pidi olema tegemist mne nomenklatuu- ra tipptegelasega, kelledele sellised kohad on sama vabad ja kttesaada- vad kui valuutakauplused.
Kommunistid kaotasid Soome omavalitsuste
valimistel Kommunistid kaotasid Soom
koguknnavalimisel, saades 13,2 protsenti raantud hltest (1980 a. said 16,6%). Valimistel, millest vttis osa ainult 73,5% hleigusli- kest, parempoolsed erakonnad kaotasid veidi, samuti sotsiaalde- mokraadid. Uus Roheline partei sai 2,9%. 1
mai
..MEIE ELU" SIIRI PAUL