Meie Elu" nr. 44 (1809) 1984 Meie Elu" nr. 44 (189) 19M ^NELJAPEVAL, 1N0VEMBKII-'5'HURSDY, NOVEMBER 1 BtTD
(tfa maskeerisid tdittred . end Iideks. Urve klauniks, Leiki^ lks. Vike Kullake ei teadnud, las tema pidi sel htul vlja n-|a, millise maski omale ette sead- Irid oli ta saamatu, llegi oli vanaema see, kes otsus-kes idee leidis: Kulla teeme i-kellaks. Ta oskab nii ilusasti ikkutamist imiteerida." liisivalt vaadati vanabma poole, see maskeerimine palju aega i i . Mina annan talle selga oma inisametist vana hukleidi ja Ur-onistab papile suure ,kella j, Selle koha, kust meie kukulind l tuleb, paneme Kulla suu juurde, [ta kukutada oskab." illa oli nd thtis. Kik askel-ta mber. Kogu pere aitas teda ikellaks moonutada, irsti prast seda, kui originaalne |kuus kukut oli laulnud, astusid i , nid ja kukukell vanaema saa-itosse' ja sit lks tuttavate eest-kse taha. Kikjal olid mardi-|id oodatud klalised. Arvata-oli vanaema oma lastelaste tu- ll ette teatanud. |aun UrV^ tegi koomilisi liigutu-)id Leiki ennustas ja nidus ki-hiigla loterii vite. Vike Kulla Ilaulis lakkamatuh kuku-kukU" \ i % % . \\teisel peval linna peal" juttu lardisantidesti^iis kneles tele-naaber, hrra Paakspuu, oma livale, et nei l ' kisicl martideks cuse klaun, Tagalaane niatark ja jafate antiikne sgitoa kuku-Viimane olevat nii heas tujus [d, et aina kukutanud kogu aeg. siis minevat aeg kiireU, kui kell I mii|utis mitu korda kuku hab!
* ( E L L A L E I V A T . liilllilllllllllllllllllllllllilllllll
imaale viivad, lanhalh tiiva^. la rahva keelt ji |a, tiendada, larrastusi ja ^ irust, andes lese
leelt ja olk ideedele.
|nd,$3.00. Postiteel tellides
IToronto, Ont M4k 2R6
N.Lilt
informatsiooniks helistage 465-4659
dada inflatsiooni laenuprotsendi tstmisega vrdub krbsetapmi$e- le haamriga aknaraamil tleb prof. K. Bellan, Winnipegi likoo- list (Toronto Star* j
Jooksev sajand, oligarhilise men- taliteediga vasakpoolsete poliiti- kute ja intellektuaalide survel, tu- mestanud kll paljude mistust konformsete trkiste ja propagan- da abil, kuid pole siiski suudetud murda kikide loiduspraseid i- gusi poliitilisele vabadusele ja individuaalsele arengule, mis pea- misteks alustaladeks rahvaste tsi-. vilisatsioonis. Seega on jnd psi- ma ja igavesti vaieldavaks nende pettekonversioon, nagu oleks ini- mene loodud vaid hiskonna jaoks, aga mitte vastupidi. Selleprast de- mokraatliku riigikorra juures ei to- hiks olla kohta arvamusel, et rah- vapeolt valimata administraatorid, kskik kui klava tiitliga, viks rahvale suruda peale oma tahte, kus selleks puudub seaduslik alus.
Antud korral kohtume Kanada keskpanga kuberneri tegevusega, kus mngitud laenuprotsendiga dik-taatorlikult, ilma. et parlamendil ja valitsusel oleks igusi selle kontrol-liks. Jb mulje, jiagu keskpank ei kuulukski riigivalitsemis-aparaati. Kuidas muidu pea- ja majandus-minister parlamenc^is lgu kehitades andsid^,;'pp,osi,tsipQ^ ksimustele , mittemidagitleval^ ja segas^eid vastuseid ainult lootusega paremas-se tulevikku. K U H t f M A E T U D S K U N K " ? . ' Vibolla paljud on unustanud, kui-das lppes 2, maailmasda ja milli-sed plaanid ja jutegurid rakendati tulevase maailmarahu lesehitami-seks ja mida sellejuures peeti pri-maarseks ksimuseks. Nende selgi-tuseks viks mrkida jrgnevad read: Juba sjaajal ilmnes liitlaste U S A ja N. Vene vimukandjate hishu-viks R O [United Nations), millest taheti kujundada globaalne maail-mavalitus tsentraliseeritud rahasiis-teemiga, htlustatud poliitika ja kait-sevega, kus rahvaste hlpsamaks vaoshoidmiseks anti rahandusele juhtiv koht, nagu see olnud viimastel sajanditel paljude riikide juures pea-le poliitika, administratsiooni; ts-tuse jm. krval. Et tulevane maailma-, riik viks areneda takistusteta, pidi iga R O liikniesriik loovutama ka osa oma suverniteedist, arvatud vl-ja vaid iSl. Vene, kellele jeti puu-tumata nende rahassteem, vlispo-liitika ja sjavgi. Lisaks sellele anti N. Vene'le kolm hlt RO-s U S A he hle vastu. Kas see pole msti-ka? R O charter kopteeriti Stalin'i konstitutsioonist Leon Pavlovski poolt, keda poliitiliseh abistas Roo-sevelfi erivolinik Alger Hiss ja ma-' janduseksperdiiia U S A rahaminister Henry N^orgenthau abi Harry Dexter White. RO'le rahanduaparaadi loomiseks Mofg^nthau kutsus 1945 a. mais Bretton Woods'i vajalikuks peetud riikide rahaministrid (ka Ka-nada) hes keskpankade kuberneri-dega, kus White'i energilisel juhtimi-sel otsustati asutada R O rahandus-agentuurideks , Rahvusvaheline rahafond (IMF) ja Maailma pank {WB). Et U S A keskpank (PR) oli juba
iseseisev rahaasutis 1913.a. saadik, siis veti sellest eeskuju ja keegi ei tstnud ksimust loodavate agentuu-ride tegevuse kontrollist. Samal kor-ral mrati ka U S A paberdoUar ki-kide R O liikmesriikide rahavrin-gu aluseks. RASKUSED
UENUPROTSENDIGA Niikaua kui R O rahaagentuun-delt laenusaand riikidel jtkus veel vana rasva, ei kuuldud hdakisa kr-gete laenuprotsentide prast, kuid viimased kmmekond aastat on too-nud mitmete riikide juures katastro-filise olukorra just likrgete laenu-protsentide prast. On ilmnend, et mitmete riikide vlakoormad ulata-vad kmnetesse miljarditesse (USA) ja vtnud mnel koguni lootuse selle tasumiseks. Samal ajal aga R O ra-haagenturid on korraldand perioo-diliselt rahvusvahelisi konverentse ri-, panga- ja majandustegelas-tele, et saada liikmesriikidelt jrjest suuremaid toetussumme vanalaenu-de korraldamiseks ja uute andmiseks vhearehed (n n. kolmandad riigid] riikidele. hel sellisel Torontos pee-tu konverentsil nuti juba avalikult laenuprotsendi alandamist ja ka va-hsrevisjoni nend6 agentuuride tege-vuse kohta, kuid senini pole sel olnud tagajrgi. Samuti on praegune U S A valitsus, Ronald ReagajiM presideerimisel, ol-nud jideyaltyitlusvahek^^^^ opi^ keskpanga (FR) kuberneriga krge laenuprotsehdi prast, mis suureks takistuseks majanduse korraldami-sel-psemiseks vlja jooksvast re^ sessioonist. President Reagan'i posit-sioon on tuline ka veel sellepoolest, et nende keskpank (FR) on tooniand-jaks ja otsustajaks kogu vabamaail-ma majandusele, eesotsas Euroopa histuru ja NATO-riikidega, kust kaebusi ksikult ja kollektiivselt.-Reaigan'i katsed kontrollida oma keskpanga (FR) tegevust.pole annud seni, tulemusi, sest puudub kongressi otsus vi seisukoht. Mletavasti 2. maailmasjaga ka-dus ka seaduslik laenuprotsent ja v a - . bakrf muutus liigkasuvtmine, kus piduriks jnd yaid laenuandja mo-^ raalikrgus. Palju on kuuldud liigka-suvtmisega seotud kohtuprotsessi-dest peale mne ksimaff ia" juhu ja sedagi vaid siis, kui side vgival-laga? VAGAD SOOVID Kogu knesoleva ja aktuaalselt mstilise probleemi ksitamisel prof. Bellan on proovind teha ka pi-sut matemaatilist graafikat ja leid-nud, et Kanada keskpangal ei peaks olema mtet tsta laenuprotsenti siis, kui see alandakski inflatsiooni. Niteks heprotsendiline krgen-damine "tstab elukallidust samal mral, km dollar langeb rahaturul vahekorras 1 %=4 centi. Professor hindab kanadalaste vlakoormat 300-miljardile ja 1%-ne tus laenu-protsendis thendaks Kanada rahva-le kulu ca 3 miljardit elukalliduse arvel he aasta kohta. . Seega viks jutu lpetada mttel, et kui riigivimul puudub igus kont-rollida oma keskpanga-tegevust, siis rahva elustandard langeb ja rahaasu-tised ehitavad suuremaid ja uhke-maid pilvelhkujaid oma peakorte-riks. ' : A , M .
Oma kummalise kitumisega Lnes kuulsakssaanud N. Liidia diktaator Nikita Krushtchev kr- valdati omalt kohalt poliitbroo nusolekul 14. okt. 1964.a. Poliit- broo pidas teda jneseajudega plaanitsejaks, kes kahjustab N. Lii- tu. Temast ei rgitud enam ja ta suri vaikselt Moskva lheduses 1971.a. Teda ei austatud matmisega Kremli mri Punasel Vljakul, nagu teisi N. Liidu vimukandjaid.
Krushtchevile loeti sks, et ta taotles pinge vhendamist Ida ja L-ne vahel, et slmis kokjculeppe tuum- ' relvade kasutamise piiramiseks, las-kis sisse seada otsehenduse Mosk-va ja Washingtoni vahel ja vabastas sunnitlaagritest miljonid. Ta alis-tusUSA president Kennedy nudmi-sele ja laskis Kuuba saarelt ra tuua tuumlaengutega raketid. S U L A " LIKVIDEERIMINE Selle Krushtchevi sula" likvidee-rimisega on tulnud tegeleda kigil neil, kes on olnud prast teda N. Liidu kikvimsad juhid, kuni Kons-tantin Tshernenkoni. Krushtchevi sula" klmetamiseks on taastatud N. Liidus pool stalinistlik kord, on hakatud raskelt karistama dissiden- te, pidurdama rahvusliku identsuse , levikut ^alistatud rahvaste juures ja lnelike vaadete leviku. piiramist. Sjalise jUjSurendamisele on omis-tatud eriline thelepanu, eriti prast seda, kui U S A president Ronald Rea- ; gan deklareeris, et U S A ei vi j3ti& niivrd nrgaks, et N . Liit oma sjali-se ju lekaaluga vib hvardada USA-d ja sundida teda vtnla omaks N. Liidu vlispoliitilised seisukohad ja hiskondliku korra. ' Vastuseks sellele Moskva dekla-reeris, et N . Liit kunagi ei muuda oma seisukohta, kui maailma kige tuge-vam sjaline jud, ja alustas erilist propagandat demokraatliku korra aluste lammutamiseks ja nukogude korra listamiseks, mis on ja peab jma tnapeva ning tuleviku pari-maks hiskondlikuks korraks. Nende phimtete alusel Moskva on jnud kurdiks kigile lnerii-kidejuhtide katsetele, kaasaarvadud president Reagani pded vhenda-da pinget suurvimude vahel ja alus-tada uuesti lbirkimisi relvastuse vahe^ndafei^ek^.''-(^;'"Liit suurendab * oma sjatstust ja viimistletud tuumrelvade tootmist. Euroopa rin-del asetatud laskealustele kolme, 'laenguga, keskmise laskeulatusega raketid, juba siis, kui N. Liidul oli , sellele tandril kllaldane lekaal konventsionaalsete relvaga.
Harry Liiv ja Nagoya linnapea Masao Motoyama. Paremal momsnt vistlustelt. BrasiHa jmngija (nr. ISj pealeviskel, kanada mngijad (nr. 4, 5 ja 10) kaitseL .jEstonia'' kis vistlemas Smi-must"valge lipp Jaapaiii linnapeale Korvpalliklubi mnedzher Harry Liiv jutustab reisist Debatt eestlusest
EKN peakoosolek toimub laupae" val,3. nov. 1984, kell 10.00 h. Eesti Majas. Debatt teemal Mis suunas eestlus? Eesti keel ja eestluse tule- vik" on avatud publikule ja algab Ikohe peale koosoleku avamist.
KALEVA" KONDOMIINIUM KOnrrEIIIMAJA EESTLASTELE
1 Innismoro Cres. (Scarborough ja North Yorki piiril). Eesti keel, puhtus, krd^ rahu, privaatsus, julgeolek! Head hinnad, hea kvaliteet, ainult 20 korterit majas. Ainulaadne vimalus: 5% sisse maksu tellimisel, 20^ novembrikyy
Bpuni vi kokkuleppel
EESTLASTEL EESBGUS KUiyiOiCTOOim LPUNI
Veel kortereid saada, tellige ja ostke nd. Selline vima- lus ei kordu. Plaane vib nha igaS ajal: 101 Cassandra Blvd. Pon Mills M3A 1T1, tej. 444-6405 ehk 444-2897. Neljapeval kella 6.00-9.00 Eesti Majas, 958 Broad-
view Ave., klassiruum 9.
M O S K V A S D I S T A B Nd, kus N . Liidu raketid on phjustanud N A T D sjaliste judu-de tugevdamist Perhing II ja ristle-vate . rakettidega, N. Liit sdistab USA-d sjaohu suurendamises ja mttetus vidujooksus relvastuse suurendamise alal. See olla sundinud N. Liitu tooma sateliitriikide territoo-riumile SS-20 rakette ja suurendama nende arvu 500 peale. Olla sundinud N. Liitu allveelaevadele asetama rist-levaid rakette ja hoidma neid USA territoriaalvete otseses lheduses. Ristleval raketil kulub seal ainult 6 minutit oma mrgi juure judmiseks kusagil U S A territooriumil. Uute relvade kujundamine ja ole-masolevate viimistlemine Idas ja Lnes pn kigus. U S A eriteadlaste arvates on N. Liit ees laserkiirte rel-vade ja raketivastste rakettide arendamises,mis maailmaruumi vib muuta uueks vitlusvljaks tuleva-ses sjas. N . Li idu praegune presi-dent, kommunistliku partei esimene sekretr ning riigikaitse nukogu esi-mees, Konstantin Tshernenko on korduvalt rhutanud, et N . Liit kuna-gi ei loovuta oma kohta kui maailma suurim sjalinejd. Vidujooks jt-kub relvastuse suurendamise alal. Lisaks sellele ,N. Liidu valitsus teeb kik, et lhkuda lneriikide hisrinnet, halvata nende poliitilist ja majandusliku koostd. Oma vii-mistletud luurevrgu kaudu on Moskva teadlik kigest, mis Lnes tehakse vi teha kavatsetakse. Samal ajal ta pab pidurdada N. l i idus dissidentlikku liikumist, allaheide-tud rahvaste juures rahvustunde levi-nemist ja iseseisvuse taastamise mt-tega tegelemist. Eriline thelepanu on pratud lneliku vabamtlemi-se sissetungi pidurdamisele suhtle-mise piiramisega Lne ja Ida rah-vaste vahel. Sellele juhtis erilist the-lepanu N . Liidu vlisminiter Andrei Gromko Ida-Saksamaa 35. aasta-peva thistamise paraadil Ida-Ber-liinis. Ta hoiatas Ida-Euroopa rah-vaid lneliku mtlemise eest ja ki-nitas, et kik U S A katsed suruda tagasi nukogudelikku sotsialismi Euroopas hoitakse ra monoliitliku Ida-Euroopa rahvaste hisrinde vas-tupanuga. L H E N E M I N E EUROOPAS Moskva survel Ida-Saksamaa pea-minister Honecker loobus kavatse-
Eesti laualipp, mis on ehteks pal- judes eesti kodudes, on nd ka Jaapanis Nagoya linnapea Masao Motoyama kabinetis. Selle kinkis linnapeale sini-must-valge lipu 100.a. juubeli komitee ja anti le Harry Liiv! poolt eri audientsil. Nagoya linnas, kus elanikke on le kahe miljoni, korraldatakse igal aas-tal oktoobrikuus suur'd ndal, aega kestvad kultuuri- ja spordipidustu-sed. Nende pidstuste raames peeti seal rahvusvaheline korvpalliturniir, kuhu oli kutsutud vistlema Kanada, Brasiilia ja Luna-Korea rahvus-iTieeskonnad. Kanada Korvpalliliit saatis sinna Kanada rahvusmeeskon-pa, ,,,]^?tonia'' korypajliklubi, kus
' Mfiedziieriks ja peatreeneriks oh Harry Liiv.Meeskonnaga sitis kaa-sa ka'abimnedzher Andres Paara, kes hiljuti hines klubiga. VISTLUSED Lksime teele 16-neliikmelise meeskonnaga, kuid nrgendatud koosseisus, tles. Harry Liiv . Kaks klubi parimat mngijat, ke vistle-. sid Los Angeles'e.olmpiamngudel Kanada rahviismeeskonna koossei-sus, lksid elukutselisteks. ks nen-dest Tony Simms palgati New YorkKnicks" ja teine JayTriano Utah Jazz" meeskonda. Algpalgaks said 110.000 dollarit aastas, peale selle veel.mitmesuguseid lisatasusid. Reisi' alustasime Malton'ist 3. oktoobril Seattle'sse, Wa. ja sealt le Vaikse ookeani Tokiosse. Sealt lendsime Nagoyasse, kus lennuvl-jal ootasid vastuvtjad, kes bussiga viisid Nagoya Miyako hotelli, mis asus linna spordihoone lheduses. Kik reisi- ja elamiskulud tasus Nagoya linnavistlused algasid phapeval, 7. oktoobril, kus Kanada esimesena mngis Luna-Korea vastu, vites neid 102:98. Esmaspev oli vaba ja teisipeval Kanada mngis Brasiilia vastu, mis lppes Brasiilia viduga 86:83. Kolmapeval, 10. oktoobril Kanada mngis Jaapani vastu, mis lppes Jaapani viduga 96:93. Tur-Hiiri lpptulemus: 1. Brasiilia, 2. Jaa-pan, 3. Kanada ja 4. Luna-Korea.
. EESTI LIPP L I N N A P E A L E . Estonia" korvpalliklubi poolt Harry L i i v kinkis Nagoya linnapea- tud klaskigust Lne-Saksamaale ja oma knes aastapeva paraadil kinnitas, et Ida-Saksamaa on ustav - N. Liidu liitlane ja kutsus les kiki . kommunistliku bloki riikide juhte ' deklareerima sama. Momendil hirib Moskvat Euroopa riikide pe nor-nialiseerida vahekorda Poolaga, kus - valitsus lpetas sjaseaduse ja vang- laist vabastas suurel hulgal endisi Solidaarsuse juhte. Jrjekorras on valmis klastama Poolat, Inglismaa, Austria, Kreeka,. Lne-Saksamaa ja Itaalia vlismi-nistrid. On kujunemas vajadus pare-maks koostks Euroopa rahvaste vahel, et selle kaudu rohkem iseseis-vaks saada ja vabanede vlistest m-justustest. See on-loomas uut olukor-da Euroopas, millele vastu seisuks ei saa olla relvastatud judude suuren-. damine. Tulemuseks vib olla N . Liidu valmisolek lbirkimiste alustamiseks USA-ga, et rahulikku lahendust leida lne- ja idariikide omavahelise pinevuse ja suursja puhkemise vimaluse vhendami-seks. A . N .
le, abilinnapeale ja turniiri juhtivate korraldajatele Eesti vappi kujutavad hberinnamrgid. Prast vistlusi toimus lhkumisepidu, kus iga mees-kond esines lauluettekannetega. Bra-siilia ja Luna-Korea meeskonnad sitsid prast pidu koju, kuid Kanada meeskonnale korraldati huvireis Jaa-pani phasse linna Kyoto'sse, mis asub 300 miili Tokio'st luna-lnes, mgedevahelises orus, kus le 2000-de templi, phapaiga ja ajaloolise ehituse. Kige suurimaks turistide atraktsiooniks on seal 800 aastat va-na Buddha tempel, mis on kivikatu-sega puuehitus, normaalse jalgpalli-platsi mtudes, hes otsas on 4000 puust lekullatud Buddha kuju ja nende ees altar. Templisse sisse min-nes tuli kih^W vahetada tuhvlitega,' Igale anti eriline kTS, mis tuli ple-ma panna ja ahari ees plevasse l i i -vakasti pista. Preestrid andsid seletu-si, mida kaks jaapanlannat inglise-keelde tlkisid. Fotografeerimine templis ei olnud lubatud. Peale temp-li nidati neile veel mitmeid teisi selle linna ajaloolisi kohte. VIISAKAD l A A P A M L A S E O Nagoya sdalinnas oli liiklus palju tihedam kui Torontos. Liiklus oli va-sakpoolne. Liiklustuled olid heliliste signaalidega. Vga palju on mood-said krgehitusi. Kik bussi- ja tak-sojuhid olid htlases vormis, ainult erinevate mtsidega ja valgete kinnastega. Tnavatel ei olnud nha htegi koera ega kassi. Juhtide sele-tuse jrele hoiti neid tagaaedades. Samuti polnud ka nha rpases riie-tuses ja Punk Rock!' tpi mehi. Laste eest hoolitseti tnavatel eriti thelepanuvrselt. Igalpool kituti vga viisakalt ja kummardamist oli palju. Jaapanit peetakse ldiselt heks kige viisakamaks maaks maailmas. Oli palju ameerikapra-seid sklaid, kus ainult tee oli eri-nev rohelist vrvL Isegi Kentuc-ky Fried Chicken" ja ..MacDonalds Hamburg",tegid seal head ri. Estonia" korvpalliklubi mees-konnale ji sellest vistlusreisist hea mulje ja klubi kutsuti tagasi jrgmi-seks turniiriks. \ H A R A L D R A I G N A
Iisraeli ved
Iisrael vallutas Luna-Liibanoni juunis 1982, et vltida palestiinlastje kallaletunge Iisraeli phja-poolsetele provint- sidele Liibanonist. See plaan ei ti- tunud ja Iisraeli veosad on kordu- vate rnnakute all. .
Sjakulude vhendamiseks on Iisrael mitmel korral vhendanud oma'.<v6si >LUbanonUi> K u i fiv^e* gustest veosadest veel pooled val- ta tmmatakse, siis jb sinna veel j 5,000 vitlejat.
Vanapoiss (59) soovib abiellumis-
T U T V U S T lesega (40 a. vi noorem). ks
kuni kolm viksemat last soovitud.
Talvitused Floridas. Kirjad selle
Vljapaistvad ujujad Eesti Ujumiklubi pidas oma aas-takoosoleku Eesti Majas, kus arutati tegevus- ja majandusaruandeid, uut tegevuskava ja muid olulisi ksimu-si. Esto '84 ujumisvistlustel selgus nelja ujuja eriti vljapaistvad tulemu-sed Esto rekordite purustamisega. Eriauhinnad said Graig Potsep (4 re-kordit), Kia Puhm (4 rek.), Rod Buerkl (4 rek.) ja Valia Reinsalu (3 rek.). Ujumiklubi poolt pandi vlja Ro-bert Reiman'i mlestusauhind, mis tuleb vljaandmisele kevadisel eesti noorte vistlusel. Koosolekul oli uju-jaid, lastevanemaid ja endisi E. Uju-miklubi Hikmeid. Enne Ujumiklubi koosolekut anti le Esto '84 ujumis-vistluste tegevus- ja majandusaru-anded Est peakomiteele. M . K . .