NELJAPEVAi, l .MOVEMBRlL-THURSDY, NOVEMBER 1 Meie Elu" nr. (1808) 198<1
m u
24e oktoobri
3500-le Enne Esimest maailmasda oli Londonis 12 eesti rtsepat
LONDON (M.E.) Inglismaa ei taha lasta neid kaevandusi kinni qlekunagi olnud eelistatud sisse; panna,mis enam majanduslikult ei rnnumaana, eriti eestlastele. Tea- tasu. Vaatamata sellel, et tahetakse daolevalt esimesed eestlased, kes avada uued kaevandused ja palju asusid. Inglismaale, olid ksikud m(fbdsamad, tlisi ei yallandata. Ka meremehed juba 19-nda sajandi juba enam kui kolm kuud streigib ks teisel poolel. 20-nda sajandi algul ei osa riigiteenijaid selleprast, et ei ta- olnud Inglismaale' sisserndaial heta lasta sisse panna kompuutereidj vaja sissesiduluba. Kui oli.5 Nae- mis 'kergendaksid inimeste' td, la ette nidata ja andsid suulise ju- hesnaga, tahetakse kinni hoida baduse, et soovid ksitd teha. Ja vanadest printsiipidest, nii olid seal esimesed eestlased peamiselt rtsepad. Enne Esimest VIKE JUURDEKASV maailmasda oli Londonis 12 eesti Suureks puuduseks Inglismaal on rtsepat, peale selle mned mehaa- juurdekasv. Nimelt 1946. aastast ala-
Kaoada sstuthed on ideaalsed investeerimiseks. Phjused selleks: kindlustatud ja garanteeritud Kanada valitsuse poolt; annavad hid intresse ja vimalus vlja lunastada igal ajal, kui selleks on vajadus. Miljonid kanadalased eelistavad neid sstuthti. Siin mned faktid kesoleva aasta seeria kohta: 111/4% esimesel aastal, vhemalt 7% intressi on garanteeritud jrgmise kuue (aasta jooksul, kuni thtpevumiseni. - sstuthti jvite osta alates $100.^ vrtusest kuni $75,000. vite valida'intressi vljamaksmist aastalpul vi jtta intressid sisse jrgnevatele aastatele lisaks (liitprotsendid). vite rahas vlja vahetada igal ajal, ainult esimese kahe kuu jooksul ei saa siis intressi. Oluline teade eelmistel aastatel ostetud seeriate kohtas Kik varemostetud sstuthed annavad intressi, mille suurus on 111/4% jrgmiseks aastaks. Kontrollige, kas omate seeriat 27 (vlja antud 1972) ja seeriat 30 (vlja antud 1975). Nende sstuthtede aeg saab tis 1. novembril 1984 ja nende eest makstakse , saate Igas pangas vi mvesteerimispaigaSc Ostke otsekohe, sest nende mk vib
ni^atkoja tlised, sgimajapi- dajad jne.
tes kuni tnaseni on Inglismaal sur-nud 1279 kaasmaalast, sama aja j I jooksul on sndinud ca.'100. Nd Vabariigi algaastai vis arvestada sureb keskmiselt viimase kolme aas-eestlaste arvu umbes saja piirideS; ta kestel igal ndalal ks kaasmaa-suuremalt osalt merehemehed, kes lane. Snnib vaid 23 last aastas, olid tulnud maale vene kaubalaeva- Momendil vib arvestada eestlaste delt. Alles 1935.a.: hakkas tulema arvu Inglismaal veidi alla 3500, neist Inglismaale eesti nbori ttarlapsi paljud on vga krges vanaduses. pealegmnaaslumilpetamist,keele^ Suuremad eestlaste grupid elavad', ppimise otstarbel. Need asusid ing- Londonis, Leicesteris, Bradfordis ja lise perekondadesse, oll^s peamiselt Cardiffis. Esimeses kolmes kohas on majateenijad. Nende ttasu oli r- kooskimise kohaks oma Eesti Ma-tmiselt madal. Ka tulid mitmed end jad. Nende majanduslik kandepind tiendama erialadel. on tugev, pole vlgu ja on olemas N i i oli Teise maailmasja algul oma tagavarakapital. Inglismaa eestlased pn tugevalt organiseeritud ja valitseb ksmeelne vaim. Kuni Teise maailmasja lpu- . ni oli Inglismaal vaid kolm eesti or-ganisatsiooni, neist kige vanem
Canada
NEW GANADASAVIN6SB0NDS
LESOBLlGTlONSiyEPARGNE DCANADA umbes paarsada eestlast Inglismaal, kes olid enamikus koondanud Lon-doni lhedusse. Eriti suuremal arvul tuli eestlasi Inglismaale Teise maail-masja alul. Need olid meremehed, ganisatsiooni, neist kige vanem vatud kogudused, laulukoordid ja , sest suur osa eesti kaubalaevastikust Londoni Eesti Selts (asutatud 5. juulil rahvatantsugrupid jt. Organisatsioo->ses vljalriglismaale. Meremees- 1921 L juhatuste vahel valitseb sbra-te arv oli 1200 piiriides. le 200-ja ISQ eesti organisatsiooni. Igal pge- lik koostvaim, nad on ka majan-hukkus, sest nad kik sitsid laeva- nikul, kes asus siia maale, oli oma duslikult rahuldavas olukorras. Jb des edasi peale seda ki^i Inglise valit- organisatsiooni phikiri taskus, kuid vaid loota, et meie jrglased seda jt-us rekvireeris Ee^ti kaubalaevad. need kadusid mne aastaga. Nd on kavad. : K u n Teine maailmasda lppes ja organisatsioone vaid ca 25. kaasaar- ' ALDO . Inglismaa vajas tjudu, et oma ma-jandust les ehitada, toodi Saksamaa laagritest pllu-, tekstiil- ja haigla-tdele tjudu mitmetest rahvus-test.
7451 EESTLAST Eestlasi saabus nn. Euroopa va-batahtlike tskeemi tulemusena Inglismaale mehi 2926 ja naisi 2391. Hiljem liitusid neile Saksa-maalt perekonnaliikmed ja ka laeva-dele vrvatud meremehed. Seega oli ametlikkude andmete jrgi Inglis-maal 1951.a. alul 7451 eestlast. See on ka kige suurem arv, sest juba jrgmistel aastatel algas Inglismaah vljarndamine, eriti Kanadasse ja teistesse lemeremaadesse. Tpset vljarndajate arvu ei tea, kuid tagasihoidlikult arvestades oli see veidi le 2500. N i i oli Inglismaa paljudele vaid lbisidlumaaks. Va-nemad inimesed jid suuremas ena-muses kohale, peamiseks phjuseks oli tasuta arstiabi |a muud sotsiaal-soodustused. Teiseks phjuseks oli et 1. jaan. 1951.a. kaotati sunduslik tskeem ja siis visid valida endale soodsamaid tvimalusi. Eriti need noored, ices soovisid edasi ppida, jid kohale, sest andekatel noortelon Inglismaal kesk- ja lijcoolihariduse saamine vaba. Samuti paranes ka majandus k i i -
Refori!iatsiooiii-pe
Peetri kogudus meie usuisa Martin gugi oma kirikutes kasutame." Lutheri kardinaalset sammu 95-e Jtkuvalt esitas Toronto Chamber teesi naelutamist Wittenbergi lossi Society nimetatud neli koraali. Need kiriku uksele. Need teesid vited esitati salm-salmilt nnda, nagu Prae- kujunesid aluseks, millele toetus torius, Hassler, Walter, Otmayr, kogu jtkuv usupuhastus. Bach, Schein ja Eccard neid olid har-
Protsestantliku kiriku koguduse- mohiseerinud. Peale Bachi kik ka- lalu arengu jlgimiseks oli Peetri sutatud heliloojad elasid Martin Lut- kogudus omale kalla kutsunud 16. herile ligilhedastel aastatel, ja 17. sajandi vokaalmuusika stiile Toronto Chamber Society esines harrastava laulukoori Toronto' htlase, meeldiva tmbri ja oma juhti' Chamber Society. hoolikalt jlgiva koorina. Imeteldav oli nende kindlus keerulistes kontra-Eitne koori esinemist andis dr. Toi punktilistes kikudes ja intonatsioo-lhilevaate jtkuva teenistuse muu- ni-puhtus akordilistes klades, sikalistest eesmrkidest. Ta tles Ilmekalt ja asjalikult juhatas oma muuhulgas: Luther ti jumalatee- koori noor, Toronto likooli muusi-nistue oluliseks osaks" kirikusse t- kafakulteedi magister David Failis, gasi koguduse laulu. Koguduse laul Muusikaliselt vga lendav snd-
Kikideks kindlustusteks
.: 653-7815 ja 653-7816
Naiseltsi ksitring Esto'l oli meeldiv nha, kui ilus on meie rahvaprane ksit ja kui pal-ju seda meil ka harrastatakse. Tnu-vrne osa sellest rikkusest langeb kahtlematult Toronto Eesti Naiselt-si ksitringi tegevusele, mis juba aastaid ttab Hilja Aun'i asjatundli-kul petusel. Oleme tnulikud ja n-pidi vimaldama koguduse aktiivset mus tutvustas suurele kogudusele nelikud, et meie hiskonnas leidub liitumist teenistuse kiku ning ole- uut ja vrsket koorimuusikalist vr- ^sna mitmeid asjatundjaid igasugus-ma, nagu jutluski, emakeelne. vi . Koguduse laulmisele rakendamine Aga lutvunemine raskustega, mis ei toimunud raskusteta. Peamiseks ^^^^/^ koguduse laulu rakendami-mure-allikates olid inimeste noodi- s d reformatsiooni alguses andis sel-leie jumalateenistusele uudse sga-vuse. Bradfordi Eesti Kodu.
oda klluses ja udsid jukalt resti, td oli prast kik, kes ttasid, edasi, Paljud ^ostsid omale majad, hiljem autod ja muud,' kiakse vlis-maal puhkusreisidel.| N i i mitmelgi alal ollakse paremas olukorras kui edasirndajad, eriti sotsiaalabi osas. Ttasu tnapeval on Inglismaal hea. Varematel aegadel tlised st-reikisid, et palka juurde saada, nd on streikijatel raha klluses. Inglis-maa on ainuke maa, kijis streikijatele makstakse ka abiraha, eriti perekon-nainimestele, sest humaansuse phi-mtetel ei tohi inimest lasta nlga surra. Nd on suur setliste streik, selleprast, etametihing ei
i. SOOSAR, C A , Chartered ccountant
Site 1802, \ 81 hiversity Ave., Toronto. Ontario, TeL 864-0099
EESTLASTE TURISMlREIS VAHEMERE MAADELE 13.-29. maini 1985. a. 17 peva jooksul klastame lisareli,' Rooma, Kreekat, Trgimaad ja laevareis Vahemere saartele.
ldhind US % 2,266 sisaldab 1. kl. hotellid, toidud, igapeva- sed ringreisid; lennud ja laevareisi. le 550.eestlase on nauti- nud selliseid reise. Informatsiooniks palume kirjutada: Rev.
H. Rdmik, 783 Arton Lane N.E. PORT ST. L C I E . Florida 33452 .USA. '
tundmise puudulikkus ja vhene kir-jaoskus. Ja lpuks vahest kige olulisema takistusena: kutseliste laulukooride vimekusele kasvanud vokaalmuusikaline traditsioon, mis oli koguduse lauluna liiga keeruline. Koraalide samm-sammlt koguduse-le soodsamaks laulmiseks kujunemi-se protsessi vaatleme tna he saa-vutusena usupuhastuslikus ts. To-ronto Chamber Society kaasabil kuu-leme, kuidas itsvast renessans po-lfooniast kasvab koguduse laulu-vimeid arvestav ja looinulikku lau-luhlt omavale inimesele jukoha-ne luterlik koraal. Esitamisele tulevad neli koraali,
tel ksitaladel olgu e^e siis tik-kimine, pilutamine, kudumine vi rahvariiete valmistamine. Looda-me, et Esto'84 oma mitmete rahvus-motiivide aluselvalmistatud ksit-nituste/demonstratsioonidega hu-Kogujumalatenistuse vlimuse ja ka meie noorema generatsiooni ilme oli kujundanud Peetri koguduse ^ " ^ i esiemadelt edasi antud oskusi lhemalt tundma ppida. T^E.N.S. ksitring kib koos kaks korda kuus teisipeva htuti Peetri kiriku naissektsiooni ruumi-des. Lhemat informatsiooni vib saada ringi juhatajalt, Aino Toigerilt htuti telefonil 767-8683.
praegune organipt, dr. Roman Toi. Toi oli selleks puhuks veel kompo-neerinud stiilseltl sobiva ja koori esi-nemisega harmoniseeriva lhifan-taasia orelile, kasutades Martin Lut-heri, koraliviisi Vater unser im Himmelreich". Koguduserohkel jumalateenistu-sel pidas sisutiheda jutluse petaja Andres Taul. Jutluse aluseks oli vali-tud lik II Kuningate raamatust: Aga siis nad tlesid ksteisele: M e ei talita igesti! Seesinane pev on E. JAA
9iiiiNiiiiiiiiiiiiii]iniiiiiiii{iitiiiiiiiiiiniiniiinittniinttM
Eesti Sihtkapital Kanadas milliserkTk n^ hea^ snumi pev. K u i vaikime ja Aimetused, tcstamendl-pranduscd ja poolest on Martin Lutheri looming. on
nd, mingem ja kuulutagem seda kuningakojas".
Nende koraalide snniaastad mrgitud laululehele.
Laulmise klgedes mrkame, kui- das koraali vlimus muutub aina l- : ' . bipaistvamaks ja viisi poolest hlp-- Iga uus MEIE ELU" tellija aitab kaa- samini jlgitavaks ja kaasa l^aulda- ^ sisukamale ajalehele, vaks: igale snasilbile vastab viisis
ootame, kuni hommik koidab, siis mlestusfondid on tulumaksuvabad, jme sdlasiks. Seeprast tulge Suunake oma annetused noortele Ja teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa- miseks. Eesti Mafa, 958 Broad- view Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
iinmiiHnniHnnmfflnnRiiifR
I ILMUNUD
n n 5 5
5 S n u n n H
n
S s 5
u s n
RAHVU IV Eesti Pevadeks!
Hind $6.00. Postiteel saa
SDURI Vlja antud Lennuvepoiste
Valeria Kimbel
n u n n
5 * :r
Prof. dr. K J SINI-MUST-V.
100 AAI Hind $1.25, pluss pl
Maagil MEIE ELI Eesti Majas, 958 Droadvlew Avc.J
iDiigiiiiiiiiiiiiiiiMiiiiiiiiiiiiiiiiiiii>iiiiiiiiiiiiiii(jiii>i>iii>i>i>>*iiiiiii'iii|
"1 I
Murray E. Ne MATUSEM Aa'slakmncle kogemus eestlaste tee| mdukad hinnad:
733 Mount Ilet (lunapool Eyj Helistada tel. 489-8
esti arst valvekorroi 3. ja 4. novembril
dr. Ann Rebane 461-6383 10. ja 11. novembril
dr. T. Maimets 469-1322
17. ja 18. novembril dr. Sarjeant 463-1323 dr. A. Rebane 461-6383
,.MEIE ELU" lugejad, rge unustage oma spradele soovitamast
.,MEIE ELU"
