i) . . . .5.00
ning i^de Moll for onoor Citizen
line
MEIE ELU
poolaastaks):
. . . . M . t l t . t . . . | t . t t ( I O ( o g g ( l , , 0 , , , , , , Q ,
. . . . . . . . . . . . . t t * M . . O s o i O M I > C e e
I . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . i g s H e , ^
^ . . . M . . . > . i . . . . . . . . l . < . . . . . . . ( . . ( , M , ,
Meie Ek" (isil) 198 'NELJAPEVAL, IS. NOVEMBRIL THURSDAY, NOVEMBER IS
ja Kill^peo Eesti Majas,mille sisse- Hiidlaste Selts oma 10, aastapeva tulek lks Eesti Maja toetuseks. Koos peoga Eesti MajasZOO klalise osa- Saarlaste hinguga korraldati Soela vtul. Vrviiiine Seltsi vapp, Kpu pidu, mille tulu jllegi laekus Eesti majakas vilkuva tulega ja suur lil- Majale. Selts annab vlja ajakirja levaas tis sgislilli jkaunistasid la va. Knetooli ehtis hbedane juu- lelipeva arv. Saali parempoolhe sein oli kaunistatud pika kalavr- guga, rikkaliku kalasaagi, kajakate
Hiiu' ' , mille 20. number ilmus juu- belipeva|s. 14 numbrit on kidetud raamatuks^
1980. aajstal pii juhatuse koossei- sus muudatus. Liikmete^ valiti
ja Hiiu saare reljeefiga. htu pidu- LembitPiHlberg, ElnaKungla, Helmi iikkusele lisa andis maitsekalt kau- Kaju, Hartyig Vanaselja, Vilbert Tll nistatud toidulauad. ja Edgar Liik. 1983 asus ^ i iu^toi-
: : n ; metaja koljiale Lembit Pihlberg ning Teadustajaks oli ilembit (Piilu) juhatusse kutsuti Leida Pajur, kes Maakondade koondis austas Hiidlaste Seltsi juhatust lO.aastapeval
Pihlberg. ^ tidab sekretri lesandeid. ^ lilledega ja Eesti Lipu 100 a. juubeli mrgiga Seltsi lipWardale. Avasna ja tervituse klalistele Edgar Liik lpetades tles, et kui _ Hartvig Vanaselja, Lembit Pihlberg, Vilbert Tll, Eka
tles Hiidlaste^ Seltsi esimees Edgar tema andis lhikese levaate tegevu- Liik, kes tles, et Selts on lapseeast sest, siis juubelipeva thistamise vlja judnud ja vib julgelt tulevi- juurde kuulub ka Seltsi eelajalugu, kule vastu vaadata. Selts on edukalt millest rgib Mulgimaa pealik" Jo- ttanud, kasvanud ja viimase liik- hannes Vihma, kellel on palju mekaardi numbriks on 423. sd" Hiidlaste Seltsi asutamises.
Seltsi juhtkonda on elusaatuse vi- Johannes Vihma snavtt sai pal- kat niitnud. 1977 (lahkus igaviku ra- jude naerupursete ja aplauside osali- dadele abiesimees Alfred Kramees seks. Saalitis peolisi elas kaasa iga-
ja 1983 kauaaegne esimees, asutaja le tema vljendusele, mis oli nii hiid- ja j.Hiiu" toimetaja Ludvig Wahtras. laslikult ette kantud. Ta on oma hiid-
10. aastapeval vis saalitis rah- lasest vahvaU abikaasalt ra^ppinud vast kinnitada suure aplausiga, et hiiu murraku, mis tema ettekandele hiidlased op oma Seltsi asutamisega andis koduse vrvingu, iget teed sammunud.
Hiidlased ei ole omale maakonda HIIUMAA RAAMAT teinud, ei ole lahti lnud Lne- Johannes Vihma oli Elmar Vrageri maast,vaid on uhked, et nendel on poolt koostatud raamatu Hiiumaa tugev seljatagune mandril. Hiidlased ja hiidlased" toimetajaks, mis^ sai on uhked oma kodusaarele ja see oii alguse 1969.a. Autor oi ttanud k- Seltsi alusmriks, mi^ on tugev na- sikirja koostamisel 14 aastat ja s- gu kaljule ehitatud majakas; Hiidlaste vis, et see trkitakse Torontos, kus Selts on meie rahvuslikku vaimu- elab kige rohkem hiidlasi. Hiidlaste valda rikastanud ja taas elustanud soovil sattus Johannes kirjavahetus- oma panusega maakondlikel ritus- se E. Vrageriga, kes elab Rootsis. Kui tel, hing kige ilusamaks niteks on autorilt tuli soov, et J. Vihma vtaks Esto'84v Meie ^kqik olime seal. raamatu toimetamise oma peale, siis
ta ei julgenud vastata, et ksitakse vale mehelt abi. Tema pole kinud
Selts sai alguse kui Hiiumaa raa- ega ninud Hiiumaad. On Mulgimaa matu toimkond kutsus kokku hiid- mees sndimisest saadik. Kirjutas laste orgariiseerimiskoosoleku Eesti siki viisakuse prast vastuse,luba- Majas 21. nlDvembril 1974, millest des kaasa aidata, et on kahju, kui vttis osa 53 asutajat liiget. Valiti suur t on tehtud ja raamat jks esimene 5-liikmeline juhatus, kuhu ilmumata. 6. mrtsil 1970 toimusraa- kuulusid Ludvig Wahtras, Lembit matu toimkonna organiseerimis- Pihlberg.E na Kungla, Alfred Kra- koosolek J. Vihma kodus, kus nu- mees ja Ed^ar Liik. j soleku kaastks andsid Helle Lei-
1977. aas ai moodustati Seltsi juur- vat, Elmar Tampld, Kalju Leis, Jul- de naisring, mille .esinaiseks valiti jus Vanaselja, Ingel Lellep ja Helme Erna Vainola.,Sehsi viiendaks aasta- Kajtr.^Jhatse'poolt valiti^ksukor-. pevaks naisring^ 'kinkis. lipu, rErnia i esimgheks.^ ^ Muik;-,Et ..olles sega- Vainola lahkumisega TorontOt.jrg- abielus hiidlasega, anti J. Vihmale miseks,naisringi juhiks valiti Heimi uus nimetus vibuhiidlane" ja tei-
Kungla, Helmi Tll, Linda Pajur, Helme Kaju ja Edgar Liik. Foto Elna Kungfe
he- tunnustatud raudbetooni eri- teadlase poolt (oli hiljem professo- riks Tallinna Tehnikalikoolis), kes oli htlasi ka ehitusettevtja.
Nagu hiljem selgus, oli vesi osa tsementi vlja uhtunud sillasammas- te veealuste osade vrskest betoo- nist. Liiga primitiivsed ehitusmeeto-
5. detsembril 1971 toimus Tartu College'is esimene hiidlaste kokku- tulek ,jHiiumaa raamatu peva" ni- metuse all. Jagati vlja mlestusteos Hiiumaa ja hiidlased". Kaastege- vad olid Asta Willman ja hiiu rahva- tantsijad. Helmi TlVi korraldusel toimus nitus hiiu ksitdest ja ko- dusaare mlestustest. See kokkutu-
dada ..Maakondade pidu" vabal Hiiu saarel. Lavale kutsuti Hiidlaste Seltsi esimees Edgar Liik koos lipuga ja juha- tuse liikmed Helme Ka ju. Leida Pajur. Vilbert Tll. Hartvig Vanaselja', Lem- bit Pihlberg ja Elna Kungla. Maa- kondliku Esinduskogu nimel kinni- tati sprusplaat Seltsi lipuvardasse, mille kinnitajateks olid suuremaa-
lek kujunes esimeseks suuremaks mehed Lnesja Prnumaa vanemad hiidlaste kokkutulekuks paguluses. R. Marley- ja E. Ainsaar. Juhatuse See kokkutulek sidus hiiu rahva hi- liikmetele kinnitati rinda lilled, seks pereks, kus armsa kodusaare Lavale paluti jda Johannes Vih- mlestused heskoos lid lkkele, mai. Oli saabunud pidulik moment, andsid julgust uuteks algatusteks ja kus temale anti le kunstnik Abel panid aluse hiidlaste organiseerimi- Lee poolt valmistatud.auaadess. milles sele. Ilmunud raamat ji sidemeks avaldati'tnu ja suurimat tunnustust.
vaUdes kmnendal aastapeval Jo- hannes Vihma Hiidlaste Seltsi auliik- meks. Ttanuks anti Helmi Tinie hiiumotiivis puutaldrik valmistatud Naima Aer'u poolt.
Tervitused olid saabunud Gtebor-
hiidlate vahel lemaailmses ulatu- ses, mis on silinud tnapevani jt- kuva uue ajakirjaga Hiiu". Mis puutub Hiiumaa raamatu sisusse, siis selle kohta ei tea J. Vihma mida- gi elda, mis seal on iget vi valet, seda teavad hiidlased ise. Aga Asta gi hiidlaste saarlaste toimkonnalt Willman tles Hiiumaa raamatu h- ja Stockholmist lnlaste hiidlaste tui oma knes, et hiidlased rgivad toimkonnalt. Isiklikud tervitused oli niipalju ttt, et vale vaevalt koos saabunud Elmar Vragelilt ja Hartvig seisab. Engsoolt, viimane on Gteborgi saar-
te koondise esimees. . Eesti Maja esimees, hiidlane Os-
vald Piil nnitles SeUsi ja tnas abi eest. Helme Kaju luges luuletuse hiiu emalt. Tamara Norheim laulis neli laulu, tedasaatis klaveril Linda Nor- heim. Hiidlaste orkester Kaja" hoo- litses pevakohase muusika eest. Laulis kvartett: Helmi Tll, Erna
... Vainola, Helmi Kaju ja Leida Pajur,; akrodionil saatis Allan Liik. Loositi vlja rikkalik loterii. Piduliku koos-
2. novembril 1974 toimus Tartu College'is raamatutoimkonna t l- petamise ,.kki-maki" htuga, mille puhastulu $600 anti Eesti Maja toe- tuseks. Samal htul otsustati avalda- da leskutse kigile hiidlastele hiid- laste organiseerimiseks. 21. novem- bril 1974/t6imus organiseerimiskoo- soiek ja/teoks sai Hiidlaste Selts.
MULK AULIIKMEKS
TlL ., , 1978 aastal valmistati Seltsi rinna-
mrk. ritust osas on korraldatud 9 mardipidu, 9 jaanituld ja he tutvu- mishtu. Hiidlased tegid vrikalt poolt. Raamatu korrektuuri ja jrjes- kaasa kahed Killamngud 1979,1981 tse tegi Hanno Kompus.
Oma kne lpus J. Vihma nnitles , viibimise juurde kuulus soe htusk, seks arvati, kui midagi viltu lheb, ' juubilari Maakondade esinduskogu mille oli valmistanud tuntud hiidla- siis oh hea mulgi sks ajada, r nimel, aValdates lootust ja soovi, et sest kokk Aivi Ruut.
T kulges sbralikus ksmeele kord tuleb aeg,kus vime hiseU pi- elna vaimus, toetust ja abi saades igalt
m^m
r 3
I M
esti Selts KitGhenens 35-aastaiie
gy.oktoohril phitses Eesti Selts hitseb oma juubelit Seedriorul, kus ta Kitcheneris Seedriorul oma 35 a. end alati tunneb koduselt viibides juubelit. Kahjuks olid ilusad sgis- vanade sprade keskel, kellega siin
on koos ttanud. Seedriorul on toi- munud kik meie rahvuslikud inspi- ratsioonid,millele Kitcheneri eestla- sed on innukalt kaasa aidanud. Kit- cheneri rahvas on tegutseja, mitte pealtvaataja.
Sihtasutus Seedrioru esimees Au- gust Jurs rhutas Kitcheneri rahva
I
lehed juba koltunud, kuid saali kaunistasid vrvirikkad sgislilled |a sravad knlad.
Saalitit klalisi tervitas seltsi sek- retr A. Kaldre. Kauaaegne juhatuse liige, endine esimees ja praegune laekur Tammi Ruutopld andis hu- moorika levaate E.S.K. tegevusest suurt papust Seedriorul, kes on vii- 35 aasta jooksul. 35 aastat ei ole kll nud Seedrioru sinna, kus ta praegu suur juubel nagu niteks 39 vi 50, on. Ta pani sdamele hoida Seedrio-. millal mehed juavad vlja poisike- ,ru alati alles, kskik, mis ka juhtu- seeast, kuid ometi on see vrtphit- da viks. seda. E. Selts Kitcheneris asutati 15. Hamiltoni Eesti Seltsi esimees Me- okt. 1949. a. 41 liikmega. Need ei rike Koger toi sdamlikke tervitusi olnud mitte kik Kitchenerist, vaid 'naaberlinnast koos smboolselt.rah- nende elukohad ulatusid Torontost vusvrvidega seotud roosikimbuga. Brantfordini ja phja poole. Owen Toronto Eesti Maja juhatuse poolt Soundini. 35 aasta jooksul on Kitc- tervitas juhatuse liige A. Vahtra, kes heneris ttanud laulukoor, rahva- mainis, et a on olnud Kitcheneri ja tantsutrupp, eesti kool, skaudid-gai- Seedrioruga lhedalt tuttav, kuna ta did, on korraldatud skaudilaagreid ja poisid on olnud Seedriorul laagris ja mitmesuguseid teisi ritusi. Selts siit leidis ta omale naise. kuulub mitmete eesti kesksete orga- x u ^ n o * . . . . 1 . 1 . .., o A,>i Kirjalikke tervitusi olid veel saat-nisatsioonide juurde ja on uks Seedri- J . r. cu^ ;^o
T,..., ,. 1 nu*. Londoni Eesti Seltsi esimees K. oru osanik. Vikesearvulisele eest- , . . ^ . cu,' 1 , 7 tr.x u . i - L o o n e ja St. Catharinesi Eesti Seltsi laskonnale Kitcheneris vaatamata _.. ,
u i"i J 1 * ooriQ esimees-T. Jrve, mille luges ette A. on seltsi liikmete arv ohud alati sada ^^^^ . e
pluss ja koik liikmed energilised Esimees E. Jaanus tnas kiki, kes gutsejad. Seltsi esimeesteks on d^^^^ selle peo heaks kordaminekuks on pr. E. Kalm hr. E. Rebane, pr. ^^.^^ ^ ^^^^^ ^^^^ ^^^^
Maakondade vanemad hiidlaste aastapevaL Istuvad, vasakult Eoman Marley (Lnemaa), Johannes Vihma (Viljandimaa), Edgar
Rebane,hr.E.Kgu,hr.A.Voltre,hr. Hr";. i v u w . r ^ T D * - i j - ^ o V i r Qaami,pr'd Kaldre ja Jaason, kes olid T.Ruutopldjapraeguneesimeeshi. valmistanud rikkalikud maitsvad
' c T 'nic Pt klmad peosgid. Tnuks oli neile Seltsi esimees E. Jaanus mainis, et _ f , . v { i i ? c T A "M * 1 i o i i i ^ i r " ^ ^ 6 n i a l e kimp roose, kuigi E.S.K. on vaike, on ta kohaliKU , j - j t /^ i^^vou ^ 1 TL L u . J i;bu Eeskava andsid sopran Valve Tali maa kombe vastaselt majanduslikult .n v U o U n o t n
4 1 * 1 j t n n , i f l lav Kopvillem. Kahjuks kasuta-oma arveraamatusse alati kirjutanuQ . ^ ^ - ' ^ j musta tindiga. Seltsi liikmed on =>d nad lugevat haalekovendui^ t^ ^ agaralt osa vtnud Seedrioru lese- .^ f.^ ' ' " fkag^ saal s oh hitamisest ja kui selts ttab edasi vait ulel..gne. Lauljatarde andis sama harmooniliselt, siis vib varsti ^^ees punased roosid. _ jlle uut juubelit phitseda. 01eme Hoogne tantsumuusika Mehs kige enne eestlased, siis on seltsi V htra^orM^^^^^^ P^o- tulevik kindlustatud", lpetas esi- kigile h.hsoo tundideni, mees. ' . -
A,Kaldre luges ette kirjaliku tervi-
Liik (Hiiumaa). Seisavad - Leo Puurits (Vrumaa), Endel Ainsaar l"^'!^''),^ '^Pf'^^.'"^^!^^^^^^ iuuiv iouumMa^. V A l l * 1 J soolt, andes edasi sona kohaloleva- (Prnumaa), hr. Remsoo (Saaremaa). All - raamatiitoimkond. tele tervitajatele. Istuvad - Johannes Vihma, Hella Leivat. Seisavad - Helme Kaju, Eesti Liit Kanadas esimees Vello Kalju Leis, IMHMS* Vanaselja ja Elmar Tampld. Kubel avaldas oma tervituses hea-
. Fofo Elna Kungla meelt, et Kitcheneri EesM Selts p-
Kiri Quebecist
Thomas More aastanitus Laupeval, 27 oktoobril avati kaasa arvatud bussidega turjal, kki^
kutsutud klaliste ees Thomas Mo- kokku varisenud. ^ re Associates 22-ne aastanitus Sept Isles'i katastroofil on mnin<- Artlenders" galerii ruumides, gat samasust Krevere silla kokku- Thomas More kunstinitusi.on pee- varisemisega Eestis, mida vanema- tud mitmesugustes sdalinna piir- plve eestlasist mitmedki vast mle- konnas asuvates avalikes hooneis, tavad. Juba teist aastat peetakse seda aga Ka seal langes sild kokku kohe hes kesklinna lnepoolses otse- prast valmissaamist ainult m- ses naabruses asuvas mgigale- ned tunnid prast ehitustde vastu- ' riis, mis selleks puhuks ainuksi vtmist Teedeministeeriumi komis- nituse vajadusi teenib. Hoolimata joni poolt. nneks polhud seal inim- oma piiratud mahutavusest on sel- ohvreid. le galerii heks vaieldamatuks pa- Krevere sild oli projekteeritud remuseks tema hea valgustus, mis varemalt nii mneski, muidu impo- santsemas, lokaalis mndagi soovi- da on jtnud.
Thomas More nitus on vtnud oma lesandeks esitada publikule ks kord aastas tid kaasaegseilt elukut- selisilt Quebeci kunstnikelt, keda did. tliste oskamatus ja kohapeal- nituse administratsioon seks otstar- se juhtkonna vhiklus ei lubanud beks kutsub oma tid zhriile heaks-: saavutada nii krget t-standardit, kiiruks esitama, kusjuures heltki kui see ehitust nudis. (Et silla kunstnikult ei veta rohkem kui ks ehitamise kohapealne juhtkond sil- t. Traditsiooniliselt ei eelistata mapilgukski ei unustaks oma t tde valikul htegi kunstivoolu tei- vastutusrikkust, oli tsaari Venemaal sele ning teema, tehnika ja materjali kirjutamata seaduseks, et iga uue valikul on kunstnikel vabad ked. raudteesilla proovikoormamise ajal Seetttu vib Thomas More nitus- veduri rkuse all, pidi teemeister silla telt leida tid realistlikust koolist all seisma), krvuti rmuslike voolude esinda- nnetused on alati olnud sillaehi- jatega. Et ka teostustehnika valik tajate soovimatuiks kaaslasiks, viimastel aastatel avardunud on, se- heks sillaehituse ajaloo dramaatili- da tunnistab juba ksnes see.et vi- emaks peatkiks on omal ajal japandudkolmekmnekahe t teos- maailma pikima kandekaugusega tamisel on tarvitatud heksateist- (1800 jalga ehk mmarguselt 550 m) kmmet erinevat tehnikat. Nituse silla saamislugu Quebeci linnas, zhrii uuendusmeelsus ei ilmne mitte Tehnilise terminoloogia mitte-
. ainult valitud tde mitmekesiduses, tundjate huvides olgu thendatud, et vaid ka osa vtma kutsutud autorite ko.nsoolsilla all meldakse sellist, valikus. Kunstnikest, kes juba nitu- mille kummaski otsas olev jalg toe- se algaastaist saadik pidevalt invitee- tub jesngi vi kuristiku phja. Kui ritud on olnud, viks (ralu jrele) kujutella, et see jalg UT ta nimetada ainult jrgmisi (thestiku hestiku suure T kujuline, siis kujutab jrjekorras): Richard Billmeier. Rita T-the rhtne osa silla siduteed.Si- Briahski, Gitta Caiserman-Roth. dutee maapoolsed otsad on ankurda- John Collins, Dan Delany, Louis tud maa klge, kuna jepoolsed ula- Mhlstock, Marian Scott. Toby tuvad riiulikujuliselt (nn ,,konsoo- Steinhouse ja Salme Utsal. (Viiniane Iidena") vee kohale. Need jepool- esineb sel aastal he limaaliga Au- sed riiulid" ehk konsoolid ei ulatu tumn*'.J ksteist puudutama, jttes seega je
Juba oma esimesest nitusest saa- keskmise osa katmata. See sidutee dik a. 1963 on Thomas More Asso- puuduv osa tidetakse he osaga, ciates alati ostnud he nitusele vi- mis oma otsipidi kandub konsoolide japandud teostest oma psiva kunsti- jepoolseil otstel, kogu tiendamiseks. Ostu valiku Kui Quebeci hiigelsilla kaldapool- teeb eriline zhrii, mille koosseisu sete osade (eelpool mainitud T-de) aastate jooksul on kuulunud neli- ehitus juba lpule oli judmas, pandi kmmendkaks kompetentset isikul thele, et need nagu poleks kllalt kunsti alalt: 11 professorit ja muud stabiilsed. Nagu hiljem selgus, oli likooli ppejudu kunsti alalt, 12 sillaprojekteerija oma arvutusi kont-* muuseumide vi nende osakondade rollides oma ehmatuseks juba varem juhatajat, 11 kunstikriitikut ja 8 avastanud, neis saatusliku vea. Ta oli muud kunstiga vi sellele lhedastel meeleheitel, et tema projekteeritud aladel tegutsejat. sild vib iga silmapilk kokku varise- Tnavune otuzhrii, mis koosnes da, kuid samal oli ta ka ahastuses
McGilli likooli kujutava kunsti ko- oma professionaalse au prast, kui mitee liikmest, Jane Hollanderist ja tema eksitus avalikuks saab. Cahada Council Art Bank'i esinda- Tema agooniale tegi lpu pooleli- jastThereseDionMst valis ostuks he oleva silla kokkuvarisemine, mille noore kunstniku, Daniel Oxley t juures le kuuekmne tlise oma Afterthought". See teos kuulub sel- elu kaotasid, liste raskeltmistetavate taieste hui- Mned aastad hiljem asuti jlle ka, mis vaevalt kll hele tavalisele seda silda ehitama. Seekord uue ka- surelikule mingisugust elamust pa-^ vandi jrele, kuid sama tpi kui kub. Kas pole siin zhrii mitte pd- eelmine, kokkuvarisehu, nud kia EdgarDegas'snade jrele: Kui kaldapoolsed sillaosad (kon-
,,Kunstnik toodab hid asju ainult soolid ehk T"-d) olid valmis, vis siis, kui ta isegi ei tea, mis ta teeb", keskmise sidutee osa riputamine
vljaulatuvatele konsooliotste klge KREVERE" QUEBEGIS ^ee sillaosa oli valmis ehitatud
Inimohvreid nudnud katastroof teisal ja pidi kohale sidutatama Sept Isles'is,Quebecis, kus Ste.Mar- praamide pardal. Kui selle keskosa guerite jge ristav maanteesild sisse (mis oli 650 jalga ehk ligi 200 m pikk) langes, oli vapustavaks uudiseks ki- paigaletstmine tstemasinate varal gi muude vahingute hulgas, millede ksil oli, murdus kki ks tste-masi- kirjeldused viimaste pevade ajaleh- na osa ja kohaletoodud silla keskosa tede esiklgi on titnud; langes suurest krgusest jkke, mil-
Ks ks ehitusel olev sild just vii- lega henduses hulk'tlisi oma elu maste viimistlustde staadiumis kaotasid. kokku variseb, on vga ebatavaline juhus nende sadade sildade ja silla- keste hulgas, mis iga aasta ilma suure krata tarvitusele vetakse. nne- tuse phjuste kindlakstegemiseks on mratud mitu komisjoni ja niikaua kui nende uurimist lpetatud pole, saab nende kohta ainult oletusi teha.
Nagu nha ajakirjanduses avalda- tud fotodest, on sild Jceskelt murdu- nud, kusjuures jesngi langenud sil- la sidutee pooled on oluliselt ter- veks jnud, Asjaolu, et need silla osad nii suurest krgusest allalange- misel ei purunenud, nib oletada lu- bavat, et valatud raudbetooni vastu- pidavus on rahuldav. Sild on murdu- nud peaaegu tpselt keskpaigast, kus
Alles aastal,1916 saadi silla ehitus lpule viia.
-ts-
Helistage'ette 225-5595.'
Veel ks pgenik
. '"><Hn>oB>OB9O<B<)CX0a3>OCJ0!()a00I
..MEIE ELU"' lugejad, rge unustage oma spradele soovitamast
MEIE ELU"
Nagu nd teatavaks saab, hp- paine on maksimaalne. Phjus,^miks pas kevadsuvel hest nukogude silla piklige selles punktis ei olnud turismigrupist Lne-Saksamaal suutlik vastu panema paindest ph- ra juriidilise haridusega eestlanio justatudpingeile, saab peituda ainult Jri Vitsul, kes taotles asli mnes ehituse teostamise juures teh- hendriikides ja nd on selle ka tud rngas ve3s, vi siis eksituses saanud ja viibid Ameerikas. Tege- projekti juures. Viimast on kll vae- mist on 40-aastase mehega, kelle vait oletada, sest sild on projekteeri- perekond ji Eestisse. (EPL) tud provintsi teedeministeeriumis, . kellel selletaoliste projektide alal suured kogemused (Vlja arvatud vimalus, et keegi on kunagi vajuta- nud raali valele nupule J.
Kuue tlise elu asjatult ohvriks- dusprilliraamidest ja-klaasidest! mis toomine on limalt traagiline snd- ei jta avaldamata mju tjudluse- mus. Kui aga sild oleks psinud kl- jg^ lalt kaua, et lklemiseks avatud saa- Tallinna linnas, mille elanikearv da, siis vib ainult kujutella ohvrite on letanud 400 000, olevat 4 (loe:ne- arvu, kui sild oleks mne liiklusum- jj) optikuri. . . ' miku puhul kmnete sidukitega, ^j^^
Tallinnas poljB prille