tjnduse ajakiri Ija on tellijatele jekujundus' on las artiklis,, Ise-Imere idakaldal Leedu" annab ilev levaate, ivast haarasid la lpuaastatel lltumatute rah-Rohkelt on k-esti kirjandust. . I Mati Undi loo-asel jutustusel jlis"),Snaluule idamaie"* erit-Isemiootiiistele snamngule Ija vaatleb ph-Vist luulekogu. luulekogust Isikumeistriga", |i selle erudiitse tisejuur-jingu luuletust cogust. Mardi lahe viljakama Iku, Ilmar Kl-llendikogumik-idend ,,Nelja-i i p l e Tallinna ^ kuid veti bast kmmet Inidendit, mis .osalt aga k^-ndmusi, ei ole latud, siis H. ilmunud ar-lule alusel. Neljakuninga-lOlev Mikiver ahekitelisest st , ,Hall m-nde sjasidu ogemustest, et jkui meeleolus kirjandusliku
I g a . ..Sileesias tkk H. Susi mis ksitleb d Saksamaal. Stipendium ambola Nip^ Ilona Laama-lTretimlestu-t. Tonn Sarve uldud:- folk ai Eestis" an-nri muusikast Hans Tsirgu jentaariganing Iduse E^to-84 tos. Selle juu-roduktsloone |Grusky, Aino issepa, Hardu ydia Lavrovi, Rga, Virve udolf Saariri-Ants Vommi ssaar vaatleb rteost, ,Eesti "eets,,Kalevi-frsstlget Jri ngvaates leia-istele raama-,1 Tagurpidi Qinase ,,Var~ A. Kurlents], end viis" (I. Carukell, kur-urman), Mari rvaltoas" [I. ;;u ,.Tnan ja |an Kaplinski da" fl . Ivask], .Toona), Ene |6hi" tJ^ Kur-igliskeelne si-ilt. (Uus num-lu" talituses.] lUNtlUKttnUIUitU
tamao Kontserdid Ghicago) "Chicago Eesti Maja kutsub" m-programmi sna kaaluv osa neljale kontserdile.
9 Kelder edasi :akoori "MEELELUKONTSERr 4y JUULIL
Toronto Eesti Segakoor pidas Kelder. Ka lejnud valimiste osas oma korralise aasta-peakoosoleku nis motoks olevat,,endised tagasi". 29. mail Eesti Majas ligemale iBO-e T.E. Segakoori juhatuse praegune liikme osavtul Koosoleku avas koosseis: esimees A. Kelder, abi-^ontserdi solistiks oli algul palu- koori esimees A. Kelder, kes htla- esimees - N . Hubel, laekur - 0. tua Heinz Riivald. Tema ootamatu gi valiti koosoleku juhatajaks. Pro= Paas, abilaekur M . Ernesaks, sek-surma tttu tuli leida asendajaid, tokollis S. Ristme. Enne peva- retr S. Ristme, abisekretr-A . Saadi nusolek klaverikunstnik korra juurde asumist mlestati lei- Koppel, varahoidja - L. Jrvalt, koo-Amas Maistelt ja bss-baritonilt naseisakuga mdunud tegevus- rivanem - L. Pajur, vlisinformat-Anares Raudsepalt, keda saadab kla- aastal surma lbi lahkunud tegev- sioon - E. Teres. Koori juhatab Asta veni Charles Kipper: liiget Valdo Hommikut ja endist Ballstadt.- (ssimeest Aksel Veedlat. Koori esimees tegi ldkoosolekule
OLlSTmE K O N T S E R T ' teatavaks, et koorijuhi soovitusel on SJUULIL Prast koosoleku rakendamist kutsutud asekoorijuhiks Irene Loos-Solistide kontserdil" esinevate kuulati ra ja kinnitati ksmeelselt berg, kes on ka selleks oma nusole-Epp-Karike Jrima-Sonini ja George mdunud tegevusaasta kassa-ja te- ku andnud. Radosavljevici muusikalised pin- gevusaruanded, revisjonikomisjoni Lbirkimiste all soovitati koori guclja karjrid said alguse Chicagos, raport ja eelseisev tegevuskava; juhatusel leida vimalusi vljasi-Nuud on Epp Lexingtoni Muusika- Mdunud tegevusaasta^ krg- duks ja esinemiseks vjaspool To-kooi juhatajaks ja ppejuks. punktideks olid: esinemine Peetri . rontot, kuna sit Lttemele mdu-GeorgeRadbsavljevic plvneb ees- koguduse leerinnistamise jumala- nud hooajal osutus vfea populaar-il ja serbia pritoluga perekonnast, teenistusel, laulumatk Lttemele ja seks. J. Kristal soovitas koorile otsida kus viljeldakse mitmeid kunstiala- Ottawasse, koori perekonnahtu, vimalusi viimase 35.a. jooksul teh-sid. Ta lpetas Ghicago Conservatory esinemine jululauludega Toronto tud t ja tegevuse jdvustamiseks College'i klaveriklassi (cum lade) raekojas, koori juluhtu, esinemine vastava raamatu albumi vlja-B.S. kraadiga, ja on olnud alates Eesti Vabariigi 68. aastapeva kont- andmisega. T. Kents rkis nendest aastast 1977 American Gonservatory sert-aktusel, esinemine Pensionride probleemidest, mida sellise ettevtte of Music klaveri- ja fldiklassi p- Klubi koosviibimisel ja lpupunkti- edukaks lbiviimiseks tuleb enne la-pejuks. ^ na kontsert Castle Frank High hendada. Nib siiski, et enamus koo-nSolistide kontserdi" kava koos- Schooris. riliikmeist suhtus ideesse positiiv-neb lauludest ja soolopaladest klave- Eelolev tegevusaasta totab kuju-- selt. Koosolek lppes koori motto neda samuti tegevusrohkeks. Praegu laulmisega, harjutab grupp koori lauljaid, et esi- . Tor. E. Segakoori kirjavahetuse neda Toronto lauljate" ridades Asta aadress: c/o A . Kelder, 1525 Dundas Toronto Eesti Meeskoori ja Chica- Ballstadfi juhatusel Euroopa St. W., Apt. 611, Toronto, Ont. M6K go Sibeliuse Meeskoori hine kont- Eestlaste 4. Laulupeol Heidel- 1T7. sert- laupeval. 5. juulil, kell 17:00. bg^gis. Kuna kooril titub eelseisval tegevusaastal 35 a. asutamisest, siis on selle thtpeva puhul kavas pidu-lik aktus Eesti Majas ja kevadel kont-sert, mille tpne aeg ja koht selgub hiljem. Valiti tagasi ainsa kandidaadina esimehe kohale senine esimees A. Estonia K o o r andis 17. j u u n i l solist A v o Kittask ja koorijuht dr. Hiris kontserdi tismajale. P i l d i l laul jad , pianist Charles Kipper, Roiman T o i . A l l solist Armas.Maiste-ja laulugrapp J a a i i S H " . Foto .^ Ilves
Koorijuhid Gharles Kipper, Warren Polston. Kontserdi esimene pool on Toron-to meeste sooloesinemine. Teisel poolel hineb nendega Sibeliuse Meeskoor. hiskoori solistiks on Andres Raudsepp. Pevade juhatuse informatsiooni ja tehtud eeltde kohaselt toimub see kontsert, samuti sellele jrgnev Rahvapidu,Ghicago Eesti Maja kenal pargi-alal, kuhu pstitatakse hlt peegeldav laululava ja renditakse hiigeltelk koos muu vajalikuga.
Teos Vabadussjast ja mlestusmrkidest
G
Estonia Koori kontsert i? , juuni l Toronto likooli Walter Hir is tendas uuesti selle koori head muusikalist taset ja distsipliini . Koorijuhi ja kooriliikmete psiv koos-laulmine ja koost on and-nud hid tulemusi. Laulude valik koostatud R. Toi poolt progfam-maatiliselt Phjamaast ja eesti rah-vatantsust oli huvitav, vaatamata sellele, et mitmed laulud kuuluksid eesti koorimuusika raudvarasse ja neid on tihti esitatud. Kontserdi heks segavaks elje-mendiks oli pildistaja, kes koori ja solistide.esinemise ajal kis ringi ja pildistas.\ Kas need pildid olid ta enda lbuks vi ajakirjandusele, seda e i tea, aga selline kitumine on tielikult lubamatu. Kuigi tpne, tundus et koor oli esimeses osas natuke ebakindel. ldine kooskla oli natuke, .too-res", puudus tielik homogeensus ja forte fortissimos (Minu hi-mud" Veevo) puudus intensiiv-sus. Samuti esines libisemisi sop-ranites ja tenorites. Intonatsiooni probleeme esines A a v i k u P h a i pline . . . " ja Vettiku Phjamaa lapsed", milles eriti suured ja vi-kesed tertsid olid kohati ebam-rased selle laulu lpp, pianissi-mos, oli aga vga ilus. Samuti olid kiiduvrt Saare , ,Phjavaimu" puhtad oktaavid. Veeyo , , M i n u hi-mud", kuigi harmooniliselt raske.
oli intonatsioonilt vga puhas ja nauditav. Kontserdi teises osas oli aga koor vga hea. Kla oli mar, selge ja htlane, intonatsioon ja diktsioon puhas ja esinemine sti i l i l ikindel ja rtmiliselt hoogne. See oli eriti mrgatav eesti rahvatantsudele ra-jatud lauludes j need viis hsti valitud pala tulid esitusele terviku-na, ra hoides segavat aplausi. Top-mani M e i l a i a r n e . . . " ja vga lriliselt ja sujuvalt esitatud Avessoni | r v " vrivad erilist kiitust. Roman Toi kantaat Mngu-mees", esitatud kindlalt, veenvalt ja hoogsalt ni i koori kui solistide poolt, sobis hsti selle kontserdi lppnumbriks. A v o Kittaski kindel esinemine ja lava valitsemine oli ilmne tema aa-rias Mngumehest" mis oli esita-tud juliselt ja robustselt, vga so-biv ja iseloomustav selle kantaadj juures. Soolohled: Valve T a l i ja Liina Lepik (Mngumehes") ja Vaike Tlpt ja Olev Hrm (Tormise M u h u kverikus") titsid oma osa vga hsti ja meeldivalt. Charles Kipperi klaverisaade oli nagu alati tpne ja musikaalne. K'as pianist ngi ldse dirigenti/ja vastupidi? Koost oli igatahes vga hea. Roman Toi eesti koorimuusika tlgitsemine o l i nagu alati sti i l ikin-del ja tema thelepanu muusikalis-te detailide vljatoomisel ei tkel-
I, vaid ril muusikalis-struktuurilist tervikut Solist Armas Maiste improvisat-sioonid olid tehniliselt kindlalt ette kantud. Tundub, et tema improvi-satsiooni stiil ja struktuur ei tugine niivrd temaatilise ja harmoonilise arendamise printsiibile^ vaid on paigutatud variatsioonide raamis-tikku. Huvitav oleks kuulda Maiste improviseermist ex tempre ja priijna vista, kohapeal, kuulajas-konna poolt esitatud teemal Solist esitas ka vga sujuvalt Artur Lemba Sonaadi nr. 2. Teiseks , ,solistiks" oli laulu-grupp |aaniku", kelle esinemine ol i vga meeldiv. Kindel intonat-sioon, hea rtmitunne ja koosmu-sitseerimine tagasid esitatavate pa-lade head kordaminekut Kolm eesti rahvalaulu olid seatud huvi-tava ja vrske harmooniaga kas kik kolm olid Talvi Maimetsa sea-tud? Vi ainult viimane? Vga meeldivad olid polfoonilised Mart Saare Linakatkuja" ja John Benneti (16-17. sajarid) W e e p , 0 Mine E y e s . . . " C h a r l e s Tessieri A u joli Bois" oli kohati ebakindel Kahju et rahvalaulude gruppi t-keldas aplaus need kolm oleksid pidanud olema esitatud he tervi-kuna. Terve kontsert o l i meeldiv ja muusikaliselt rahuldav. L A V E S S O N ..
Kontsert-jumalateenistus, pha-peval, 6. juulil, kell 11:00. Kontsertosas esinevad bariton Aiilres Raudsepp, sopran Marga Tanmark ja Ghicago Sibeliuse Meeskoor. Liturgilise osa titjaks on paliitud petaja Udo Petersoo. Kikidele kontsertidele on ps-meid saada eelmgilt (Oskar Mg-raken 2333 So. Scoville, Berwyn, IL. 6O402 t e l (312) 484-0743) ja enne iga
Mitmekultuuri Storefronf' .11. juunil avas Kanada mitmekul-tuuriminister Otto Jelinek Torontos, Spadina Avenuel esimese nn. ,,Sto-refront" - broo. Teenindskontori eesmrgiks on abistada etnokultuu-rilisi gruppe informatsiooni ja nuandega. ' Broo asub Toronto enim-mitme-rahvuslises linnaosas, kergesti ktte-saadav linna transpordissteemi ka-sutajaile, avar ja moodne. Kmme mitmekultuuri alal kogenud teenis-rituse algust kuni ruumi ja istekohti tujat valdavad kokku tosin vrkeelt jtkub. K.K. ning ori vimelised teenindama etni-lisi organisatsioone ja ksikisikuid kodakondsuse avalduste titmisest kuni riiklike toetuste taotlemiseni. Minister eeldab umbes 500 Metro-ala etniliste gruppidega tegeleva or-
allkirja aindlTliSgai ganisatsiooni osavttu uue broo teenindusest. Uus ,,Storefront"-broo on esime-ne taoline Kanadas. Avamisele oli kogunenud arvukalt etniliste organi-satsioonide ja meedia esindajaid. M i -nister Otto Jelinek nimetas, avak-nes, et kogu ritus on teatud mral piloot-projekt, ning kui see osutub edukaks, vidakse samalaadsed b-rood edaspidi avada ka Montrealis ja Vancouveris. Uue broo juhataja on )ohn Nic-holls, kes Ontario konservatiivide valitsusajast on rahvusgruppide esindajaile tuntud ja hinnatud. Uus mitmekultuuri vahendus- ja teenindusbroo on teretulnud samm keskvalitsuse ,,brokraatia toomi-sest tnavale", nagu vidab minister Otto Jelinek. V . A .
iiiiiiiiiiiiiiiiiiHiHiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiHiniiiii]
hjucQ puilhastamind Eesti ROLAND KULL IK Te l (416) 275-1280
JlliiiliilllllllllllllliillHIItiilflliSSIIIilllliliJIIIIIIIIiillliillilH
, Eesti rahva ja riigi smbolite, sini-must-valge lipu, hmni ja vapi aja-lugude kirjutamise ja ksitlemise jt-kuna on allakirjutanu koostanud ka meie Vabadussja mlestusmrkide pstitamise ja hvitamise lood. Teos sisaldab palju andmeid ja pil-te nii kodumaal kui Ltis ja Soomes pstitatud mlestussammastest ning -tahvlitest. Piltide hulgas on palju neid, mis esmakordselt nevad trki-musta. Andmed on esitatud ka nende mlestusmrkide kohta, mis on j-nud 1940. aastal Nukogude Liidu vgivaldse okupatsiooni tttu ava-mata. Kigile neile lisanduvad Vabas Maailmas, nagu Ameerika hendrii-kides, Austraalias, Kanadas, Rootsis Saksamaal ja Soomes prast Teist maailmasda pstitatud eestlaste mlestusmrgid. T koostamine on toimunud entsklopeediliselt ning on selletttu vga kergelt ksitletav. Teos ilmub 272 - lehekljelisena ning 244 pildiga. Kuna mul puudub vastav kapital ning ma ei ole kir-jastaja, ei tule ka see teos hiljem vabamgile. Kik toimub sarnaselt nagu varem hmni ja vapi ajalugude-ga ning muude minu tdega. Kes soovib kneallolevat teost siis-ki omandada, palun tasuda trkiku-lude katteks minu atvele: Sparbanken i Lund, Sverige, konto nr. 31124134 Rootsi krooni 240:-. Prast teose i l -mumist saadan siis selle kigile neile postiteel. Et saatmine oleks tpne ja hea, palun mulle kirjalikult teatada nimi ja aadress. K u i keegi tahab ni-metatud summat saata mulle panga tsheki nol, tuleb juurde arvata veel 25:- Rootsi krooni. See on summa, mida Rootsi pangad oma kulude kat-teks igalt tshekilt maha arvavad. Ettepanek kehtib kuni 15. juulini 1986. aastal. Dr. jur. A R T U R T A S K A Terminsvgen 4.' S-223 67 Lund. Sverige. NNA? jdrioru Suve- lo.
iiiiiiiiiiiiiiiitiiiiinii
7
estlaed ja
Mheaega. h otsustati [misega, kigi- i:vlub, 24. juunil ig'is F l , maan-ias Anderson'! [stet olgu veel i'a jmalatee-). Juhan Suur-listas klakos> |'dia Kp K-:iti hsti mju-le ja kiriku hea ihvste selts jsknna nioQ-me eri etnilist lidendiks Nor rpist.
A L E K S . . , O . Aleksander Saan ehk lihtsalt Aleks oli truu kommunismi Ehita-ja. Sndinud venelannast,sai ta vene kasvatuse. Kohe peale Eesti liitmist Nukogude Liiduga, astus ta kom-munistlikku parteisse ning mrati komissariks hte'Tallinna suurtqs-tusse. Teise maailmasja ajal teenis ta Punaarmee Eesti Korpuse poliitosa-konnas. Prast sja lppu oli vabriku direktoriks hes maakonnalinnas. Pensionile siirdumisel asuS: ta elama Tallinna ja tuli tle meie vabrikus-se, : ^ , Niipea kui Aleks te^da sai.l et ka-vatsen esitada dokumendid vljasi-duloa saamiseks Iisraeli,! tormas ta minu juurde kabinetti j kigult k-sis: 01ed sa hulluks linud?" Sain kohe aru milles lugu on, kuid tees
no nagu ma midagi ei taipaks, ksi-sin lolli noga: , ,Aleks, milles on asi?" , ,Milles on asi?", rritus ta: ,,Seda ksin ma sinult, milles on asi! Minule eldi, et sa kavatsed sisse anda dokumendid Iisraeli siduks. Kas on see ige?" 0 n kll", vasta-sin rahulikult. Nd oli tal esimene tuhin mdas ja istudes tugitooli jt-kas: , ,Kuule, rgime rahulikult. t-le mulle palun, mida sa sealt otsid?" ,,Mitte midagi", vastasin, lihtsalt prdun tagasi oma ajaloolisele isa-maale, ja see ongi kik." , .Millisele ajaloolisele isamaale?", ironiseerib Aleks. ,,Juutidel pole isamaad, aga see,,mida sina nimetad,,ajalooliseks isamaaks" pole midagi muud kui piibli muinasjutt!" ''Nd muutusin minagi juba tsi-seks: ,,Vata, selles ksimuses lhe-vad meie arvamised lahku ja ma ei kavatse sulle siin pidada loengut juu-
di rahva ajaloost. Meie perekonna nukogu'*, kui nii vib vljendada, otsustas sita ja meie valmistume esi-tama vastavat taotlust seaduslikus korras." , .Kuule", haaras ta Vnast kinni, ,,]ta selline perekond, ma tutvustan sind he naisega, ehtsa kommunisti-ga!" Nd hakkasin ma naerma. ,,Ohoo . . . aga maei teadnudki, et sa oled k a veel naljahammas. Muide, ma elan oma naisega juba kolmkm-mend aastat ja mingit teist naist pole mul vaja!" ' Aleks gestus uuesti: ,,Reetur! Nukogude vim andis slle haridu-se'ja suhteliselt krge ametkoha, sina aga osutud reeturiks!" Vihastusin juba tsiselt, kuid kuigi minus kik, , kees'', hoidsin end taga-si ja vastasin rahulikult: See, et nu-kogude vim mulle hariduse andis, on selle eest, et ma sdisin hitlerliku Saksamaa vastu. K u i nende peagu nelja aasta prast, mis ma rindel olin anti mulle vimalus ppida, siis enda arvates olen ma nukogude vimuga tasa, pealegi olen ttanud juba pea-aegu kolmkmmend aastat. Aga mis puutub sellesse, nagu ma oleks ree-tur, siis ma tahan sulle meelde tule-tada hte asja. Mletad, et 1947-48. aastail paljud armeenlased, kes mit-mete plvedfe vltel olid elanud Va-
hemeremaades, prdusid tagasi Ar-meeniasse. Nukogude propaganda karjus tollal, et nad on oma rahva patrioodid, kuna prduvad tagasi oma isade maale. Meie ju ka pr-dume tagasi oma isade maale. Miks olid armeenlased patrioodid, juudid aga, kes sisuliselt teevad sedasama, on reeturid?" Aleks vaatas raevunult mulle otsa. Tundus, et tal oli segaduses, kuid kogus end ruttu ja karjudes viskas mulle nkku: Loll! Sa sodisid Sak-samaa vastu mitte selleprast, et sul-le oli kallis nukogude Vim, vaid oma ,,naha" prast, kuna hitlerlased tapsid teid nagu kahjulikke rotte. Mis aga puutub armeenlastesse, siis nad tulid siia. teie aga jooksete siit mi-nema!" Ja vljudes juumist li ukse enda jrel kinni. Peale seda me temaga enam ei r-kinud. Vib-oUa oli sere kokkuprge ka heks phjuseks, miks varsti p-rast Iisraeli saabumist elasin le ras-kekujulise sdameinfarkti. Hiljuti sain kirja oma endiselt kol-leegilt, kes muuhulgas kirjutas: Va-na Saan kis mda vabrikut ja r-kis kigile, et sa olevat surnud. Kuna sinuh kaua aega polnud mingit tea-det saabunud, mtlesin, et ehk ta kuuHs midagi. Nd, saades sinult ja teame et
vanamees. rkis seda vihast sinu vastu." Mis teha, kui kommunismiehita-jale" Aleksander Saanile ei meeldi juutide lahkumine Nukogude L i i -dust. ICAHEKNE Prast tpeva lppu vabrikust lahkudes kohtasin vravas Veera Petrovnat, vabriku veterani, kellega ttasime koos le kahekmne aas-ta. M i n d nhes ksis ta: ,,telge palun, kas see on tsi, et te kavatsete sita Iisraeli?" 0 n kll", vastasin. M i k s te seda teete, kas teil on siin halb elada? Meie kik austame ja armastame teid, pealegi oleme teiega harjunud. Ttame juba kaua aega koos ja kki teid enam ei ole", rkis ta kurva hlega. ,,Suur tnu teile,. Veera Petrovna,heade snade eest", vastan, tepoolest, me ttame juba kaua aega koos. Kunagi tulite vabri-kusse noore ttarlapsena, aga nd lheb teie poeg sjavkke. Jah, aas-tad lhevad tepoolest ruttu!" Kuulge", jtkas ta, mida te sealt otsite? Siin te sndisite, teil on autori-teeti mitte ainult meie vabrikus, vaid kogu linnas. Mletate, kui raske oli seda vabrikut ehitada? Oli ainult koini pressi ja needki asusid vanas sjaaegses barakis, aga praegu, vaa-