NELIAPEVL, 13. DETSEMBRIL-THURSDAY, DECEMBER 13 Mei Elu*' nr. 50 (1815) 1984 Tri Reial 1 ,
JN MEMORIAM : :
Jri Reial sndis 1. novembril 1905
K 01 g a - ] a a n i s t a 1 u p e r e m e h e pojana.
Alghariduse omandas Kslri-nimeli-
gmnaasiumis, mille lpetamise j-
rele astus Tartu l i k o o l i igustea-
duskonda. l i k o o l i lpetamise jrele
1934.aastal v a l i s enda kui juristi kut-
setegevuseks kohtuala;, sooritas vga
vanema kohtuametikandidaadina
linna jaoskonhakohtutes.
Ta abiellus IQQ.aastal M i l i z a Fri-
doliniga, millisest labielqst sndisid
haiguste eriarslr ja ttar P i a .
Venelaste juba Eestis sees olles
pses 1944.a, dramaatilistes olukor-
dades ja eluga r|skide!| p g e n e m a le
mere Rootsi, kuhu perekond oli jud-
nud, varemini m/l Juhani" pardal.
Rootsis ttas' Vsterasis ja hiljem
Stokbolmis kantseleiametnikuna.
aastad Torontos Eatoni harukauba-
maja mbli speditsiooni osakonnas
ajaga advokaadjfirmas Goodenough-
MacDonell-Higginbottom-Colville.
Saunal ajal jtkas pinguid Kanada iguse alal Osgods HalTis. H i l j e m
tegi mitmele advokaadifirmale kaas-
lise ajaga Land Registry Office'is.
Kiri Quebecist 0
Kanadas o Reial 1949-1953
Eesti igusteadlaste hingu juhatu-
gu kohta linnulennulised read: Eestis
katkenud kobtualane karjr ja
siga seotud tegevuse piirimaadel. Sa-
ma du a l i s t l i k u elukigu osaliseks on
samaealised eesti juristid olnud omas
suures enamuses. . .
Ometi ei thendaks Jri R e i a l i ela-
tud elu vline klg tavalise tsinai-
nimese elu. Vlisel taustal tuseb,
meie silmade ette kuju vga sisurik^
kast ja avarast inimesest. M i l j o n i d
inimesed snnivad ja surevad, kuid
iga elu. on Oma avaldusis ainus ja
kordumatu. Tihti on ini|mese elu ku-
junemist vrreldud kunstiteose loo-
misega, sest igas kunstiteoses kajas-
tub suuremal vi vbemal rriral
looja vaim, m i s n ainukordne. E r i t i
o nsee paikapidav kadunu puhul.
ri Reial oli isiksus, kes elas har-
moonilist elu iseendaga, oma pere-
konnaga ning hiskonnaga, keda ta
teenis. Ta ei olnud nuriseja ega ms-
saja. Ta iseioom rling elu sgevikest
' lbikinu moraalne ja religioosne
mustas teda krge intellektuaalne
<;apatsiteet, .lausa intuitiivne iglus-
tunne ja siiras i n i m l i k k u s , m i l l i s e i d
omadusi veelgi soodustas kodus va-
Titsenudperekondlik atmosfr, mil^
'ie kujundasid ta juristist abikaasa ja i autoriteetne riigikohtunik E.
Muistsed balti kaubitsejad, keda Inglismaal hti Easterlings", andsid nimetuse 13, sajandi briti mndile sterling", vidab hbe- ehete disainer Peter Wong, kes uu- rinud selle vrismetalli ajalugu.
, H i i n l a s e d olid tenolikult esime-
sed, kesavastasid hbeda vrtuse ja
arendasid tehnika selle mitmeklg-
seks kasutamiseks eheteks ja Isere-
F r i d o l i n . Kadunu ei leppinud vaid
n; mehaanilise kohtumistmisega
ma Iniuria, et suurim igus vib olla
ka suurimaks lekohtukjs. ning t a l i -
tas selle jrgi. Jri Reial oli iguse
preester. :
obligatur: keegi ei ole kohustatud
andma le vimalikkuse, tlesid \ .a-
nad rooma juristid.
E r i t i tuleb esile tsta kadunu tee-
neid Kanadas Peetri koguduse ja k i -
riku lesehitamisel, kus ta koguduse
esimehena oma kaaluka ja l e p l i k u
hoiakuga tasandas teed, kui see juhtus
olema konarline ning soodustffs isegi
vimatusena nivate eesmrkide to i -
metuleku. Toronto Peetri kogudusel
rajamisaegset esimeest tnulikus
gusteadlaste hing Kanadas.
' K A U L K A D A K
Saatke ,JWele Elu" tatuseHc tellimine Ja meie saadame teile le-
andmlseko kinkekaardi, vi saadame teie nimel otse saajaleo
Tellin -.MEIE ELU" J, poolaastaks):
' Hr
Aadress:
Aadress:
e o * a t t * o * o * ^ * a D > a i ) * o 9 0 B O > t * t o e f t 0 9 i ) D > * i t i e e i > c i f t o o o o i } i i t c o 9 0 0 0 9 0 0 i o e t 0 0
a a a a a a a > e o 3 o - f t a t a a a * * a o o a a a a a a o * a a a a * f t i i Q o a a a o a a o o O a a a a D ( > o e i ) e D s o t * a a f t 6 0 o g o o o o [ > o * a O f t 0 * O l O o
' t O O a o o o a o a B a > i * * a e a * a a a a a a a a a a t * a a a a a a i a 9 t a t a o o a ' a a a * a e o a O p a a a a a a f t a * * * a a a a a v * * ^ 0
kesolev kupong tita ja saata koos rahaga, Meie 958 Broadview Ave., Toronlo, Ont. M4K 2R6
(0
like ja vrvusega meenutades pi-
kesevalgusl,smboliseerides tavalisi
kaga imetlemist eriti idarahvaste
maailma entusiastlikuraad bbeda
On teada, et oma rektetel nad plga-
sid kulda ja rvisid vaid hbedal.
K u i d v i i k i n g i d polnud alati rvi-
mas; Neist said kaubitsejad ja maai -
ma esimesed meresitjad^ kes, kas
otseselt vi kaudseltjolid seotud H i i -
naga kaua enne M a r c o Polo't. Aja-
loolased mrgivad m l e m a s kultuu-
ris l e i d u v a mtoloogia ja smbolita!
silmapaistvat himlust. Seda vis
mrgata v i i k i n g i t e tsivilisatsiooni
eksponaatidest kolm aastat; tagasi
New Yorgi Metropolitan muuseumis,
teised mtilise'd olevused. Kuigi
nad regulaarselt samas sobituses.-
metes. "
Vib arvata, et vi i k i n g i t e kiindu-
mus hbedasse on kandunud kvali-
teedinuetesse. mis reguleerivad t-
A a s t a l 1300 Inglise kuningas Ed-
ward I tuli -nrbuva majanduse pa-
randamiseks mttele standardiseeri-
kunagi kindlad palju neile tasuti. See
soodustas vahetuskaubandust ja ta-
enne seda oli Inglismaal kaupmehi,
kelle raha veti vastu hea meelega,
kuna poinud kah11 ust nende vrtu-
ses. Need o l i d kuulsad balti kauhil-
sejad, p a l j u d n e i s t eestlased, tol-^jal
tuntud kui ,,Easterlings", mis viis nime-
tusele ,-,sterling" ja. anti ka uuele
reguleeritud rahale.
bridge" Torontos Cumberland Str.,
ja kujundab sellest ehteid, mis tema
arvates omavad harulduse vrtuse,
kuna ainult vhesed valivad hbeda.
Ta tleb, et peab olema vga nnnsn- kindel, et tnapeva materjalisllikus
hiskonnas kanda hbeehteid ja mit-
te nidata oma staatust kullaga,
A L A N A. V E R N O N
5 9 0' 0 0
(Algus esikljel)
(M vtnud ja palju on. neidki, kes
sellest teada said vaid nadalajiev.ul
hiljem, need muidugi seda igeks (M
M u e d on arvamisel,cl selle kok-
kulul(>ku t(;gfdikeks ..niiditmhajii-
teks" olid s i i s k i kodumaa esiiidjjiid
s a l v i H l p o l i t r u k i d , V l ^ K S A l(;g(ilii-
se,d ja Kanada N. Edu sprusringi
ieg(>lane (;(M)rge. Mfue vaenliuH. Nii-
sutas ra esinijjaNi siins(Md sugulasi.
VancouvfMi eestla.ste klalishrhkust
ja kaugusi Kanada eesli iihiskoiida-
de suuremal(;sl keskustest, kus selli-
.sel(! l a k i i k a l j ! on jud ja nu kc-
!rasi.
- : V,
Pensionride 23. novembri kiu- bihtu erines tavalisist igareedo- sesJst kokkutulekuid! selles mttes, et see Kadrihtuksoli kujundatud. Klalistele, kes sgilaudade m- ber oli istet vtnud, serveeriti daa- mide poolt soe eine sellele jrgnus- va kohvilauaga.
K l u b i esimfies. pr. Toome avas
kokkutuleku tftrvitusega ja Kadri-
f Ie Va ise 1 oo must a va sissejuhatuse-
ga. H. Hvel, k f i s j i d i a aaslaid on
olmid klubihiut(; eeskavade vsi-
matu korraldaja, tegi pevakohasi-
edaspidistes! algatustest.' .
mis kuuljad v i i s Kadrihiule f,'(!sli
K l a h i s k o n n a s , nhtuna Viksf; Il-
limari silmadega ligi sada aastat lii-
gasi.
las kuulajaid muisiself! Kadrililu
nangu pidi andma. Kaks daami ja ks
hrra, kes zhrii moodustasid, larigf;-
lasidki oma otsuse, olles ennf; fiea-
katteid ja nende kandjaid a v a l i k u l !
imetelnud ja salaja p i i l u n u d .
Esimene auhind daamide klassis
sajandi Burgundia peakttega ja vas-
tava rivastusega oli nagu elusiiurii-
! 1 e kuju Vr;nnaslf: Grimmide muiIIas-
juturaamatust'.
guga ja mjustamata kesolexa som-
base aasta-aja norulundesl,.sest ai-
n u l t k i r k a l sdasu-\-el \ ivad l i l l e d nii"
Ojjsakalt itseda, nagu Iv.mn kbara-, dekooril. Laureaat aga e avaldanud
saladusi, k a s t a ka psterngast tar-
vitab omfi l i l l i ka,stmise otstarbel le
ujutadfis.
lugemis! lagurpidi. ses! kolmanda
dise kbaraga nagu lestusmisep-
hade-a-egse Simpsoni katalogi kaan-
!e vahelt vlja astunud.
' Meeste klassis pris esimese au-
hinna E. K a l l a s , kes elavalt meelde
tuletades noori beetleid nende deb-
teerimise ajajrgul, testas, et paru-
kasVib vga hsli langeda ka pea-
katete definitsiooni alla. M u i d u g i
tingimusel, kui seda ei kanta pris-
juuste aseainena, ja'see eeltingimus
Teise auhinnaga kro o n i t i A, Aar-
ma; kes paljureisinud maailmarn-
kaasatoodud laia kbarat kandes en-
nast ilmselt vga mugavalt tundis.
Kolmandale k o h a l e l u l i ks Trgi
sultan, kes lhemal vaatlusel meie
oma hr. Metsaks osutus.
E. Leithamraeli poolt teatavaks
oma aplausiga-.
judnud ja pssirohu suits bajunud.
vis nha publiku.hulgas veel k l l a l -
daselt ehitud pid. mis auhinnatuc
peakatetega vistluse vlja kannata-
<erge polnud! Vast peaks tulevikus
selliste otsuste tegemine rahva ktte
jiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiii|iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiimiiiiiniiii7]
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa- miseks. Eeki Maja, 958 Broad- view Ave. Torohto, Ont. M4K 2116
iiiiiiiMiiiiiiiiiii)n!niiiiiiiiiniiiiiHnn.iiiHiiniBHttwiiiiiiin
iiiiiiiitiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiii
KUHU MINNA? Reedel, 14.-16. dets. Magda Pihla stuudionitus, 33 McNairn Ave. Phap., 16. dets. Vana-Andrese koguduse segakoor esitab Antonio Vivaldi Gloria" algusega kl. 11 h. Vana-Andrese kirikus. Phap., 16. dets. Tienduskooli julupuu Eesti Majas algusega kl. 2 p. Reedel, 21. dets. Caprikornus julupuu Tartu College'is algusega kl. 8 . Esmasp.,31.dets.HamiltoniEes- ti Seltsi uue aasta ball Convention CentreMs, 115 King St. West, alguse ga kl. 7.30 . @ Esmasp., 31. dets. uueaasta ball Seedriorul algusega kl. 8 . Esmasp., 31. dets. Meeskoori aastavahetuse Ball Inn on Ihe Park hotellis. Esmasp, 31. dets. Eesli Maja uueaasta-vastuvlu ball algusega kl. 7 . Phap. , 17. veebr. Kbi Laretei klaverikontsert Walter HalTis {Queen's Park) algusega kl. 3.30 p.
antama, ei V O X POPI 11,1 kiludn V O X ilmsiks lullaisaaks;
KULDMEDAE.SIIRI PAIJIJEE Kauaof)(la;tud Q I I E S T O \imli:-
mi.skl lihi riit mil ise \ im lein ise vfii si-
lus loinnis lanpevai.2't. tifivcrnhril
naslic.s (Icnler .New Mainpshiicsl:'
Edmonton R!i\ llimit, Sportiv c (ivi n -
iiasti(,s flhil) New H r u i i ^ w i e k i s l :
Kanata RSC; Club O i l n w a s l : Oak-
lainl Rliytmic, Imagcs Dctroilist:
Questo RSC Club M o i i i r c a l i s l .
United Cymiinslics A(;a(l(;iii.\
RSC f;lub Toroutost.
K o k k u oli \istjejaid 1:7, neist see- nioride klassis W jji juunioride P). M l e m a s klassis vist(;ldi viiel a l a l '
lippenrjr, rngas, nuiail^pa.ll ia1i.il.
Seenioride klassis vitis kuldme-
dali S i i r i Paul Questo klubist, libe-
mf:dali Nalliali' Snbniiin siunuti
Queslosl. kuna pronksiuediiligii vllll- r i s l a l i Mary Stanley 1 luited Cvmnas-
ties Academysl. juunioricie kolm iia-
rimal olid I',rika Sidler fjuestost
esimene; Charlfuie. l-dwards Oak-
land Rliytliini(,.rmages'ist teine ja
Pamela Newton Qu(!slost kolmas.
Pcakbhtuniku lesanded olid JAc-
Pingerikas tCtpev l p j M i s iiliise
einega Antico M a r t i n i lesloranis.
V A n A D U S S I A A E C I I S E
THISTAMINE
lis sel Valiadussjii alguse tliisi-
mise aktus Vitlejale Uliin.uu ' ja
skautlike organisatsioonide iil i i s e l
koj-.riddusel.
skm. landel Rubergi sissejuliatavale
snavtule jrgneva palvuse pidiis
dideskaude knekooi retsitei-ris
ce Rubergi ja Henn A r v o l mleslati
leinaseisakuga.
I,eks Soom luges ett e Maleva pea-
liku kskkirja, millfile }l'gn(^s kahe
pala eltekandmine noorle kn(>koori
pooli.
A k t u s e kne pidas dr. Tiit K a u r i
Rootsist, kes i)ra(;gu teadlaste valie-
tuse korrtis ttab Ottawa l i k o o l i
juures. Prast lhikest' tagasivaadet
mjustavaile sndmusile ja Vaba-
dussja kigule, analsis kneleja
neid tegureid, millele-rajan(l) viiba
m a a i 1 m a v. e s 11 a s k o n n a h is j u d e e s 1 - iuse silitamise tcjs ja tuli jreldu-
sele, et kik n(^ed sltuvad sellest,
mill i s e l mral eesti keele oskus
psima.jb. On ju ilmne, et puudu-
lik keeleoskus takistab, osasaamist
tu. kuna neist enam aru ei suudeta
saiula. Rootsi kogemuste jrel oleval
seal.esial.nsele keeleoskuse kaliaue-
kee e ppimise vastu oleval e e s l i
i t o o i s o o seas v ii-masel ajal tusmas,
Kneleja omistas suuri thtsust
tusvate j^eiieratsiooiiide psivale
huvih: t.eaduste ja oskuste omanda-
m i s e , vastu, N i i naj^u Vabadussja
V i l m i s e juui"es oli patriotismi krvb
thtsaks l a k t o i i k s vitiejate haridus
lik leolek ja klsimeses maaibnasjas
.omaiiilatud sjaline kompetentsus,
lus koos kompeteidsi^a \ mitme-
su.uuste! aladel pandiks eestluse p-
simise-l(; ia E(;sti sltumatuse laasin. .
misele.
esimees Peet('i' Mtildre, kes oma s-
niivlu lpelas vite.i^a ,,Meie vit
lusrelvad on aastate jooksul kll
muutunud, kuid meie ei'smrk on
sama, I l l i s Vabadus.sjas". Montreali
Eesti Seltsi nimel l(.'rv ilas ( l o k l o r a i K
aan Raudsepp ja IJSA Skautide
Malev'a nime.l skm, Valdeko Sir^o.
Soome Sjaveteraaiiide ja Kanada'
,ui t(;nlavaks skm. E, Ruberi;,
jr.unes tunnustusmrkide vljaja-
kuste mr.i^id said Kristjan Phvel
libemrk, kuna proiiksmr.i^id said
juan K ukk. A l l a n Sutt ja l l i k k i V i i t a ,
Peale s(;lle sai Kristjan IMilivel. C l l / i
hbemedali tpsuslaskmis{!S. V i i l i s , -
e(!sti ,n;iidliku l i i k u m i s e liTi-aastase
kesiv use mleslusmridd said hella-
ke T i i u Sir^o ja .t-aid In.urid Sir.t^o,
.Aktust kaunistasid deklainatsioo-
nir!ttekaiiete,L;a' hellake T i i u Sir^o,
uaid In.nrid Sir.qo ja vaiuunf^iiid Kin- da Kukk, E|)])sna,tles Montreali
Vitleja (]liiii,L;u kii'jatoimelaja. kaas-
Aktusf^le jrj.;nes kohvilaud, mis-
puhul loositi vljakuks E. Rubt^r^d
maal, mille autor oli aii!i(!tanud ja pr,
' Vismanni iiin ^ ^ Vitlejate hingu
jioolt loteriile" annalud raamaUiid,
SURNIJTEPUIIA r.nneval p h a p e v a l , 21'). nov(un-
br i l , oli Suriiute])lia j u m a l a t i M m i s -
tus kokku toonud kiikulie palveli-.
si, . ,
ots rajanud Malleuse ev;nigeeliumi
::!r), ])ealki salmidele [\] kuni M). ]{M:suse maine (du lpeb k l l sur-
maga, kuid s(dleh! jrgneb lestus-
mine. Igasugune maine \ im on raja-
tud e ( d d i i s ( d e , et surm on midagi
iilikku, S(;(^ oleks ka nii. kui ei
u s u t a k s Kristuse leslsmisesse.
Ke.s* aga sellesse usub ja jdab feesuse
pets(; kohaselt, saab vabaks sur-
mahirmust.ja tohib loota jumalariigi
Eahkunuid mlestasid k s i k i s i -
kud, i)ei'ekoniia(l ja akadriemilised
organisatsioonid. i
i i i i i i i i i i i i i i i i g i i i i i n i i i i i i i n i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i s n i i i i i H
Montreali skautlikud noored oma tpsuslaskmise trofeede vitriini ees. Vasakult - Ingrid Sirgo, jaan Kukk, Kristjan Phvel. All - pensio- nrid Kadrihtul. Vasakult-L. Oja, H. Metsa, H. Hvel , E. Leitham- mel, A. Arma, D. Kokker, L. Kallas, M. Unutshka.
