(ifuriiimiBiij
MELJAPEVAL, 10. JAANUARIS,ITOURSDAY, JANUARY 10 Meie Elu" nr. 2 (1819) 198S
, Siia judis teade, et julfu eel 15. detsembril suri Tallinnas eel;ti tuntud kujur Juhan Raudsepp. Tsisem hai-gus alanud dgisel, millele jrgnenud nrvipletik ja neeruhaigus. Ta suri haiglas- parast operatsiooni, saades mni pev enne surma 88 aastat va-haks. Valgamaalt prinev Raudsepp sndis 10. dets. 1896 Luke vallas, ppis koolides Kaagjrvel 1906-09, antslas 19ob-12 ja Valgas 1912-14. Kunsilise haridi|se omandas Pensa kunstikoolis Venemaal 1914-18. See-jrel vttis osa Eesti Vabadussjast 1918-20. , 24-aastasena 4lgas oma kutsetd joonistamispetajana Tartu kesk-kooles ^920-24, Tallinnas Vesthlmi gmnaasiumis 1925-27 ja Tallinna petajate-semi|iaris 1925-29. Seej-rel ttas oipa ateljees, mis aastast 1934'asus Kunstihoones. Kujuri parima loomingu hulka on loetud kaks ala; algupraselt vormi-kindlalt isiku karakterit esiletstvad portreebstid; samuti peene dekora-tiivse kujundusega monumendid. Portreebstidest on tuntumad; Rusivana "(griniit, 1927], nitleja Merjanski pea (grant, 1929), maali-, kunstnik Triiki pea (pronks, 1929)  kik paigutati Kunstimuuseumi Tal-linnas. Eesti Rah\^a Muuseumi Tar-tusse paigutati Oskar Kallase port-reebst (pronks, 1937).'Thelepanu-vrsed on samuti; ttre Naata pea . hbetatud pronks, 1931), kujur Ran-nuse pea (graniit, 1927), Eesti iludus-kuninganna prl. L. Silbergi portree (marmor, 1931), A . Uibopuu portree (pronks, 1931)-. , Monumentidest on mned laialda-selt tuntud. Tallinnas vga populaar-seks kujunes 1905.a. ohvrite mles-tussammas Estonia teatrihoone juu-res, samuti iliidusmodelli jrgi kujun-datud purskkaev Tornide vljakul (pronk^ 1934, les seatud 1936). Haapsalus, kus ta suveti harrastas purjesporti, pstitati sanatooriumi ette iseloomustav Kepimurdja (pronks, 1933): Antslas asetses tema loodud monument Vabadussjas lan-genuile (1925), samuti ka Koerus (1934). Kalmistuile kujundas ta hise hauamonumendi nitlejate Alter-manni ja Jungholzi mlestuseks, ka koolitegelase Vestholmi hauamonu-mendi Rahumel (1936). Arhitektuu-ris kaks pronksfiguuri oli paigutatud Tartus Eestli Panga osakonna hoone fassadile (1936), samuti kaks Kunsti-hoone fassaadile Tallinnas (1937). 'Oma intelligentsi, organiseerimis-vimete, pedagoogiliste kogemuste ja meeldiva'suhlumuse kaasabil vttis ta edukalt osa eesti kunstielu, kor- raldamisest. Ta oli ifudse E. Kunst-nikkude Rhma asutajaid (1923), te-gev Kunstnikkude Kutsehingu ju-hatuses. Rakenduskunsti hingu ju-hatuses, oli Kunstnikkude Klubi esi-meheks 1937-38, teotses kultuurka-pitali Kujutavate Kunstide Sihtkapi-tali valitsuses, Eesti Kunstimuuseu-mi hingus jm. Ta oli iseseisvusajal mitme kunstinituse tegelik korral-' ; daja sidemes ltlaste ja soomlastega, Vanemas eas prast 2. maailma-sda elas Juhan Raudsepp oma pere-ga Tallinna lhistel, loomisvimeks oludest varjutatur^a, aga kunstivete- rnina eluhtuni., .  V ^ '^AGr.'.
I '  .
VanapoisS; (59) soovib abie11umis- T  t v ,  S T / lesega ( 4 0 a. vi noorem). ks kuni kolm viksemat Jast soovitud, Talvitused Flpridas. Kirjad selle lehe talitusele mrgusna , ,59" all.
iiiBitBiiiiiiniHongiiBiiGiiaiiDiiiiiDiiiiBiiBiieiiBiiiiiBMBiiBiiiiiiiiiiieHiniiiBiiDiiomjiiDiiDnoiieiiinm^^
l i l l l l l l l l l l l l lHillllll l l l i l i l l lHililill l i l l l l l i l l i i i i l l l l i l l l ltl^ KUHU MINNA?  Esmasp., 7.31. jaan. kunsti-nitus Etobicoke'iCivic Centrels.  Phap.j 13. jaan. kunstnik Abel Lee loeng Eesti limaal Eestiise seisvuse ajal" Van-Andrese kiri- ku saalis algusega kl . 5.30 .  Neijap., 17. jaan. pensionride laiskoor ja t^t^visvimlejate P-rastluna K9hv Eesti Majas algu-sega kl . 2 p.  Phap., 20. jaan. EELK Peetri ko-guduse naisringi moenitus algi-sega kl . 12.30 p. ^ Laup., 2. veebr, saarlaste kn-lapeva pidu Eesti Majas algusega kl . 6 .  Phap., 17. veebr. Kbi Laretel klaverikontsert Walter HalPis uein's Park) algusega kl. 3.30 p. ijiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiiHiiiiiniiiin
e g 1 I
n
n
5
K A U A A E G S E T KALLIST SPRA
MEINHARD ja S I I N A K O F A perekomaga HELGA RAJA perekonnaga ARNOLD ja NIINA KIVI perekomiEiaga ristittar ILME ristipoeg ERIK o 5 
Anne LIIS TiiiH ja Vino. Verner Keelmann abiellusid Torohtos. Lau-latas praost Andres Taul 30. detsembril Peetp kirikus. Abielupaar veedab mesindalad VermountMs. / Foto - K. A Lehela Tervishoidlikke remrkmeid Moodsa arstiteaduse suund tun- ja.teise kega teeb organismile pai? dub olevat vildakas ja lugejale saab See loogika meenutab mulle lugu see kohe selgeks, kui me selle kor- setu sauna plemisest. Vaese mehe raks luubi alla vtame. Inimene ainus vilets eluase oli leni leekides, jb haigeks ja lheb arsti juurde, kuid mees ise seisis keset ue, ngu Arst teeb diagnoosi ja jrelduse, et naerul ja hrus ksi, et aga nd haiguse phjustajaks on pisik vi saab lutikatest lahti!" viirus, kes on endale eluasemeks valinud inimese muidu nii terve or-
Stokhlmi Eesti Maja tieneb uute organisatsioonidega Aaastavahetusel kolisid oma prae-gusest ajutisest asukohast Drottning-gatan 35, Eesti Majja Wallinggatan 34, IV korrale Eesti Rahvusnukogu, Balti Komitee, Balti Arhiiv ja ajaleht Teataja". Kigi nende organisat-sioonide postiaadressid ja telefonid jvad aga endiseks. Need aadressid ja telefoninumbrid on; Eesti Rahvus-nukogu  Box 16388,103 27 Stock-holm, tel. 08/206088. Balti Komitee - Box 16042,103 21 Stockholm, tel. 08/213147. Bahi Arhiiv - Box 16042, 103 21 Stockholm, tel. 212775. Aja-leht  T e a t a j a " - Box 16323,103 26 Stockholm, tel. 08/207061. EI
MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA K. Pts - 1918.
C n > < t 4 Z I > O < I J  < > 4 3  < >  9 O  B > 0 4 ] : D O 4 K ] M > a m ^ ^
BON IR APPLIANCE SERVICE PARANDAMl
klmutuskappe ja pliite  igat liiM
31 aastat tpraktikat ^
Tel. 533-9334 - Peter
ganismi ja teeb seal pahandust. La-hendus: sissetungija tuleb hivita-da, et keha saaks jlle oma tervisli-ku seisundi tagasi. Hvitajaks on droog  mrk, mille arst meile sstlaga ihusse torkab vi tabletti-de nol endai vtta ksib. Mni pev, ndal vi kaks, olenevalt h-da suurusest, ja me oleme jlle oma tavalises vormis tagasi. Lihtne ja loogiline, eks? Lihtne kll, kuid kuidas on lugu loogikaga?
gemat. Algab niaring, mis lpeb . sellega, et hel heal peval kski Loodan, et lugeja eelnenu phjal ei ^roog enam ei aita ja patsiendile el-rutta kohe autoris.ngema tpilist dakse nukra lakehitusega, et nd harimatut irvhammast, kes pilkab ja on kik ra proovitud, tuleb selle alahindab teadust.'Miski pole test probleemiga edasi elada nii kaua kui kaugemal. Ma pean teadusest v^f saab ja nii hsti-kurjasti kui saab. Vi lugu, kuid parimagi asjaga vib liia le siis soovitatakse operatsiooni. Ope-mmna. Meie keha vajab toitu, et olla matsioon on mnikord testi vajalik ja terve ja tugev kuid liigsmine on vib hid tulemusi anda, kuid ka seda ebatervislik, kskik kui vrtuslik-  tqhakse liiga kergekeliselt. Ollakse ku toitu me sme. Moodne arstitea-dus on valel teel ja jb valele teele, kui selle vastu hlt ei tsteta. Hip-pocratest, kes elas kaks ja pool tuhat arusaamisel, et kik, mis on vaja, on haige koht kehast vlja ligata. Haav paraneb ra ja lejnud keha on ju terve. Niiviisi vib rtsepakunstis
Unustagem nd korraks krge haridus ja teaduslikud uurimused, mille tulemused teda toetavad ja ka-sutagem Oma tervet talupoja mis- tudesHippocratese vande, kuid isa petussnad on unustatud. Primum est nii nocere  thtsaim on, et
, , ^ . . , V . .. (raviga) kahju ei tehta! Kuhu on j-u s . Kui pisik phjustas haiguse, sus. see l is printsiip? Me olem n ta kindlasti ei istu meil mugavalt ^^^^^ haigust, erunusta-
aastat tagasi, peetaksi arstiteaduse j^telda, kuid mitte arstiteaduses, isaks ja iga arst annab ametisse as- Kuueknarnukk kulub lbi ja pk-
kuskil khukoopas vi lama kahe rasvavoidi vahel, tsellofaanist kaitse mb^r. Sellisena ei saaks ta meile kurja teha. Ta on osa meie elavast organismist. telge nd mulle, head lugejad, kuidas teie arvates ori vimalik droogi abil kahjustada seda pisikut, ilma et me samaaegselt kah-justaksime organismi enimast? Kas te testi usute, et droog lheb ja n.. he kega batsillil kulmu rulli
me inimepe, kes seda haigust peb. Igal droogil on vimalikud krval-mjud, kuid me lohutame end selle-ga, et need krvalmjud oh thised kasuga, mis me ravist saa-vrreldes me. On see testi nii? Organism vitleb haigusega ja on sellest vitlusest nr-
sitagumik jb hredaks. Lme pai-gad peale ja asi nudi  augu.krvah on terve. Inimese organismis on asi veidi teisiti. Kuid kuskilt on katki, siis on augu krvalt ka katki. kski elund ei ole lejnud organismist isoleeritud ega ela oma iseseisvat elu. Inimkeha ttab perfektses harmoo-nias ni[ nagu kogu loodus ja he elundi haigus vi tervis mjustab kiki teisi. Haigust rnnates ja pat-sienti unustades juhtub sageli, et ope-ratsioon nnestub hiilgavalt ja kik tunnevad sellest tsist rmu, s.t. II Omandage korter uues eesti mugavas, kvaliteedilises ja ktte-saadavas korterimajas. Hinnad $90,200-96,800. Suurused: ^ 1020-1075 rj. Helistlada: C5uido E. Laikve, arhitekt, 444-6405 ehk444-2897.
hekordne vitlus  haiguse ja droo-gide krvalmjude vastu^Arvamus, et droog haiguse krvaldab, on eks-lik. Ta.surub ainult smptoomid ma-ha ja mnda aega ei ulatu organismi vitlus meie teadvusse. Kui nd batsill oma .pohmelusest toidub ja inimkeha uuesti rndab, on ta selle droogi vastu immuunneja vajab kan-
ID
m m  5 I s B a c o c CD
a s D
Meieeksitusisturbseks nri-tud maailm oleks juba ammu oma s raskuse all kokku va-risenud, kui ks rksam osa m6ie hiskonnast poleks seda oma voorusekilbiga kaitsnud. Need kilbikandjad, kes rahva ratamise ja eksijate vllapoo-mise on teinud oma elulesan-deks, on koondunud mitmesu-guseisse protestiorganisat-sioonidesse loendamatude l i -pukirjade all. nneks on ka talente senini leidunud selle liikumise juhtide kohale. Alamvelaste prast muret po-le  alati leidub rahva pare-miku hulgas neid, kes khkle-matult valmis on marssima mistahes loosungi all, kui see ainult millegi vastu on. Puhta sdametunnistusega kannavad nad loosungit niteks vandalis-mi vastu, kui ka vandaalide jl-gimise vastu politsei poolt; kr-gete tootmiskulude vastu ja mehaniseerimise vastu toot-miskulude vhendamise ees-mrgiga; ptrade hvimise vas-tu ja ptru hvitavate huntide hvitamise vastu.
n
S 5
gestatud. Kui droogid mngu tule- - kik peale patsiendi, sest tema suri vad, algab kurnatud organismis ka- ra. Operatsioon nnestus, kuid pai-sient suri. See pole lpimine, see on kurb reaalsus. M e i l on tegemist tai-pamisega, et inimese tervis ei ole parandatav samal viisil kui katkine pksitagumik ja et ta on palju enam ^ vrt kui setu saun. (Jrgmine kord  Kas kik on arsti s?") EERIK PURJE
tema tooted maitsvat eriti hsti ; selle tttu, et neis leiduvad ke-mikaalid, nagu atsetoon, atsee-taldehd, metlbutraat, hekslatsetaat, metanool, ak-roleiin ja krotoonaldehd, siis oleksid protestijate male-vad le maa lippude all juba eni\e kui trkimasin viimase lehb vlja oleks slitada jud-nud. Ja miks mitte  on ju igaks neist kaheksast kemi-kaalist mrk. Metanooli, niteks, rahvali-ku nimetusega puupiiritust, tarvitatakse laialdaselt kee-miatstuses, kuid ka viinapii-rituse denatureerimiseks, ehk mittejboi kavaks muutmiseks. Mned kustumatu januga sur-maplgurid, kes on denaturaa-dil lasknud hea maitsta, on kao-tanud oma ngemise vi kogu-ni elu. Krotoonaldehdi tarvitati vanasti Ameerikas erilise alko-hoolse joogi, n.n. Mickey Finn'i segamisel, mida serveeriti so-pakrtsides klalistele, kes oma kitumise tttu enam sal-litavad polnud. hestainsast lonksust piisas, et soovimata klalist jalamaid lahkuma pan-na. Kui ta aga ennast ka jrg-nevail pevil ei ilmutanud, siis polnud kahtlust, et baarimehe silmamt joogi segamisel vei-di petlik oli olnud ja et see kunde tuleb igaVaseks lahku-nute registrisse kanda. Kui veel mainida, et ks kol-mas kemikaal vaatluse all ole-vast kaheksast, nimelt akroliin, pole muud, kui ks sjagaas, siis tohiks neist niteist piisata ja me tohiksime jtkata oma teadusejanu kustutamist tarka-de raamatute varal. Ja rahvus-vahelise kuulsusega Chimica Aeta Helvetica" Nr. 47 Ihk. 1215 leiamegi, et kik kneall olevad kaheksa mrki leidu-vad kpses maasikmarjas.. . Enne aga, kui armas lugeja maasikate asemel vaarikate smisele le minna otsustab,
I peaks ta ehk heitma pilgu ka eelmainitud Acta" numbrisse 67, kus vrskete vaarikate ana-ls ra toodud on. Kas poleks protestijatel tar-gem pda oma vastast la tema enda relvaga  teaduse relvaga. Miks ei viks protesti-jadki leiutada midagi inimkon-nale kasulikku  kas vi ni-teks mingi tinktuuri, tilgaviisi sissevtmiseks iga kord enne ristiretkele minekut, tinktuuri, mis tstaks protestija enese-kriitika vimet ja sisendaks te-mas veidi alandlikku meelt kui tal ilmaparandamise retsepti-de loomine ksil. Selle tink-tuuri mju raproovimine ene-se kallal annaks neile moraal-se iguse seda aeg-ajalt pakku-da ka mnele teadlasele, kel-lel, niteks, kunagi meele ei tule igel ajal r nha, milli-sed ohud vivad henduses ol-la kemikaalidega, mida tstu-sed valmistavad jd ksitsevad. Kuna pole vinjalik ega ka tarvilik taotleda absoluutset kokkupuute vltimist kemikaa-lidega, siis oleks igeim neid surelik nha, milliseid kemi- ksitseda ettevaatusega, mille, kaale mingi toit sisaldab ja mis mr oleks proportsionaalne head vi kurja need inimesele meie ignorantsuse mrale, teha vivad. mida paraku meil kigil kipub Kui nd kujutella, et ks fir- olema pigemini liiga palju, kui ma kuulutaks lehes, et teatavad liiga vhe.
Eriti populaarne on ka pro-testeerimine kemikaalide vas-tu. Protestijad oleksid juba am-mu igasugused kemikaalid siit maa pealt ra hvitanud, kui seda neetud aine ehk mateeria psivuse seadust poleks olnud, mille Lavoisier avastas. Hvita kskik milline aine kskik millisel moel ra, kuid ikka sa temast lahti ei saa  see, nurja-tu, psib ikka edasi, kuigi m-nel teisel kujul, ^ee teeb pro-testijate t raskeks. Vaevalt on nad avalikuks teinud mne-de kemikaalide, niteks vase, seatina ja raua soolade mrgi-suse, kui eksperdid oma vastu-videtega nitavad, et needsa-mad soolad parajas koguses olevat inimesele koguni kasuli-kud. Ja edasi tulevad keemikud ja tlevad umbes nj ,,Ne, vrsked ja kige maitsvamadkii puu- ja aedviljad on tulvil ke-mikaalidest. Ja kigist nendest ssivesikutest, ketoonidest, estritest, laktoonidest, hape-test, alkoholidest ja merkap-taanidest on mitmed mrgised, kuid nende puudumisel see toit ei lhnaks nii isuratavalt, ei maitseks nii oivaliselt, ega oleks nii toitev, nagu ta on". Ja tepoolest, sibula lik hamburgeri peal vi soolahee-ringa juures teeb toidu maits-vaks selleprast, et ta sisaldab propl merkaptaani. Ks-lauk, seevastUi sisaldab alll merkaptaani ja auster metl merkaptaani. Muide, ka selle vedeliku oluliseks osiseks, mil-lega ks vihale-rritatud skunk oma vastast le piserdab, on peaasjalikult butl merkap-taan. Ka see vastik lehk, mida meie ninad vahel tabavad li-rafineeriinise tehastest alla-tuult mdudes, on phjusta-tud peaasjalikult merkaptaani-dest. Seda kik on elnud tead-lased. Ja ka kirja pannud kigi huvitatude jaoks. Sealt vib iga
n
ta
o
' i g i i i i i i i i i D i i B i i B i i r i i i i i B i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i s i i i i i i i i i o i i ^ i i i i i i i i i i a i i i i i o i i i i i i i i B i i o i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i r i i i i i D i i a i i a M