- Eln Kungla
esti Rahvusnu-Isolekul avaldati isristlemise akt-
listel seisukohti: iides tuleks eri-^
l Helsingi 1. au- le, kokkutuleku- taktsioni eesti-(ka lubanud teha. Isel Lnemerel [rvestada, et me-
Ahvenamaast ;Ole Rootsi ja N .
[ingit kokkulepet sistoimub nor-
(ootsis. Eestlas- |985.a. suvlsuur- leaastaks/ mida 1 ise korraldajail cs arvestada. 4) )nidel Rootsis leaastal majah-
aktsiooni la- seks. 5) Aktsioo-
seeprast siiri jt^le ja leedulas- duilastel on ka
vlisvitlusli- istlastel veel ei
11 Eesti Majas in, 'mis tmbaks luudeks phjus- liseeritud kos-
lupp nooremaid jesti Maja lhe- ahel, et nad ka- [ohkem.kui seal kooskimiseks
)tsus, et algatu- la Eesti Majas ihk brunch'i", Majas on juba
ihapevane lokku mitu sada )n hsti lbil-' mns, osa vta- bored, perekon- ltakse rikkalik:, on korraldatud
u eestlasi lti vas he grupi- ada Eesti Ma-
ch. Esialgu on itus, kuid loo- ielle vastu, et ed korraldada toBrunch toi- .mrts i l kell alis. Pakutak- sooja einet ja- aldajad looda- jvad osa hulga- a, Bt on huvi.'
lutlemiseks. t rahalist le- :i hiskonna n otsustanud, tlMajajuhata- k 'peakomi" i.s. On vajalik,
ajanduslikuli eestlaste hul- sutada. d on saadaval
ee ris ja kor- n$9.50,mison
10 a. $5.) On s ette ostetud una kohapeal.
ed,kes oleksid baaris vi ette- ytta kontakti I--4441) vi Ing- 5).^^:::^^.:
I R A LD A J A D
\
ii Iij'.10'{a827) 198S N E L J A P E V A L , 7. M E T S I L ' -" ' . 'URSY, M I G H 1
m
Eestlastele on veebruarikuu rah-. vuslikkude aktuste ja phi tsemiste kuu. Esimesena Torontos thistas aktusega, sel aastal, Eesti Vabariigi S7. sifnipeva Toronto E.S. Tien- duskool 19. veebruaril^ Eesti Maja suures saalis, millest osa .vtsid, peale pilaste, ka nende vanemad
Rahvarivais 5. kl . ppil^ste poolt kanti saali meie sini-must-valge lipp. Sellele jrgnesid kuuenda klassi pi- lased. Koolijuhataja Valdek Lerik kutsus koosviibijaid laulma lipulau-
lu . ; ; . Koolikomitee esimees Hans Lupp
tervitas aktusest osavtjaid ja pi- ' laste poole prdudes lausus muu- hulgas:
Vime meie Vabaduspeva siin Kanadas vabalt, uhkuseja rmuga t- histada. Nagu teate, ei ole see oku- peeritud Eestis lubatud. Selle peva phitsemine on seal karistatav rn- galt. Seda peva thistab aga iga tsieestlane. K u i teisiti ei saa, siis vhemalt oma sdames. Sel {kaeval lubatakse oma rahyale olla hea eest- lane ja anda oma vpimetekohane pa- nus eestluse olem|asolu vitluseks. Teie noored teete seda eesti keele ja teiste eestiaineliste teadmiste 9ppi- misega. See on praegu teie panus eestluse altarile. Kigem uhkelt ja hoolega seda teed, sest niikaua, kui meil leidub teiesuguseid plvepikku- seid eesti tdrukuid ja poisse, elab edasi vabaduspe\ra vaim, mis kord jlle toob iseseisvuse meie kannata- vale rahvale!" /
Koolikomitee esimees palus kne- pulti endist eesti koolide petajat ja vaimulikku praost Emanuel Lepikut.
Praost Lepik koerteles Eesti Vaba- riigi aastapeva kohasel teemal. Ta mainis, et aastasadade jrgi pii meie maa jlle vaba veidi le 21. aasta. See aeg oli vga lhike. Ta oli nagu hele vliu shvatus pimedas s. Kuid maailmas ei leidu htegi teist maad
' ega' rahvast, kes oleks nii kiiresti lesmge linud, arenenud, edene- nud igal alal, kui meie raiuvas. Teie vanemad isegi ei saanud seda nha, aga teie vanavanemad teay^d. Palu- ge, nad jutustavad teile meie vitle-
vast, ttavast, edasipdlikust eesti rahvast.
Luule- ja l au lpimiku , ,Kuule oma lapsi. Eesti, kodumaa..." esita- sid tienduskooli pilased, kooliju- hataja V. Lengi juhtimisel.
Hans Lupp, jcoolikomitee esimees, kneles eesti keele kursuste vajalik- kusest noorematele eestlastele ning teatas, et kursused algavad 18, mrt- sil s.a. Eesti Majas. Ta avaldas ka tnu meie kauaaegsetele petajatele, kes momendil on koolitst eemal: Ludvig Luide , Lydia Aruyald , ' E l - fride Kuusk ja Virve Geeringde hoolsa ja thusa t eest Toronto eesti koolides.
Lppsnas koolijuhataja Valdek Lenk tles, et meie koolil on ilus traditsioon kinnitada Eesti Vabariigi aastapeva thistamisel kuuenda klassi pilastele, kes kevadel tien- duskooli lpetavad, rinda hbedast kooli lpumrgid. Need on tunnus- tuseks kuus aastat kestnud psiva ja korraliku t eest eesti tienduskoo- lis. Tnavune kuues klass on Toron- to E.S. Tienduskooli 33. lend.
,,Lpetajad, kandke seda mrki uhkusega! See mrk on teile tunnus- tuseks, et oskate eesti keeh nii suuli- selt kui ka kirjalikult ning tunnete meie rahva ajalugu. Iga keel, mida inimene oskab n talle varanduseks. Meie oma eesti keel,on aga meile kallis, keel. rge keelduge kellelegi seletamast, mis mrk see on, ja mille eest olete selle saanud. Tuletagu see mrk ka teile meelde, et teil on nd igus oma pinguid jtkata sgisel eesii keskkoolis.
Koolijuhataja luges ette lpetajate nimed ja palus lpuklassi juhatajat, Hella Leivatil, kinnitada lpumargi rinda jrgmistele lpetajatele: Kl- vik Leena, Leesmeht Lehte, Leivt Risto, Matso Mrt, Medri Adam, Pikk Mati, Puhm Kia, Roos Martin, Trk Arno, Laansoo Arvo, Musta Leo, Pdjo Mati , Westerblom Peter.
hislauluna klas meie rahvus- hmn. Peale lipu vljaviimist siirdu- sid pilased klassidesse, kus klassi- juhatajad neile jagasid poolaja tun- nistused;
H.L.
llnius E@sti Vabariigr aastapevaks
Autor: S. Videnbaum. 1 S a a d a v a l j s t t G l I i n i i s e d : E e s t i K i r j a s t u s K a n a d a s , 9 5 8 B r o a d v i Q w Ave.
T o r o n t o , B 2 , C a n a d a O m a P r e s s , 1 9 5 5 L d s l i e S t . D o n M i l l s M 3 B 2 M 3
H i n d S l 5 . 0 0 C a n a d a . EBB&BBSEEEI
lemaailmne e vistlus
noortele ^ Toronto Eesti Seltsi Tienduskoo-
lid Kanadas kuulutavad vlja kirjan- dite vistluse 720-aastastele eesti noortele lemaailmses ulatuses. Vistlus toimub Eesti Sihtkapital Ka- nadas ja Esto '84 sini-must-vlge lipu 100 aasta juubelikomitee majandus- likul toetusel, et meenutada mdu- nud suvel toimunud lemaailmseid Eesti Pevi ja Eesti lipu 100 juubeli- aasta thistamist.
Kirjandite teemade valik on vaba, kuid need peavad- olema kirjutatud eelpoolnimetatud Esto '84 vi Eesti lipu Juubeliaasta ainetel. Niteks: Minu meeldejvam elamus Esto-
Sini-must-valge meie kodus", ^Vtsin osa skaudi-gaidi maailma- laagristEesti Lipp" , Eesti lipp - meie vabaduse smbol" jm. Kirjan- did peavad kajastama noorte omi mtteid ja olema omaloomingu vili .
Vistlus toimub viies vanusegru- pis. Rahalised auhinnad jgale vanu- segrupile on mratud; jrgmiselt:
I vanusegrupp 7- ljc,uni 10-aasta- sedM. auhind $80.-; 2. auhind $60.-3. auhind $40.-., II vanusegrupp I l - ja 12-aastased: 1. auhind i l 2 0 . - ; 2. auhind $90.-; 3. auhind $70.-, III vanusegrupp 13- kuni 15-aasta- sed: 1. auliind$170.-; 2. auhind $130.- 3. auhind $100.-, IV vanusegrupp 16- ja 17-aastased: 1. auhind $210.-;
.2. auhind $160,-; 3. auhind $120.-, V vanusegrupp 18- kuni 20-asta- sed: 1. auhind$300.-; 2. auhind$200- 3. auhind $150.-. ;
Kirjandi pikkus 'esimesel grupil' peab olema vhemaU 150 sna, tei- sel 250, kolmandal400, neljandal 500 ja viiendal 1000 sna. Soovitav on
. kirjutada lehe hele kljele. Hindamiskomisjoni kuuluvad:
Hella Leivat, Valdek Lenk, Leida Marley, Edgar Marten ja Hannes Oja. Komisjonil on igus mini auhind vlja andmata jtta, kui td ei ole selle vrilised. *'
Tde saatmise viimaseks thtajaks on 31. mai 1985.a. Neid vib aga ka varem ra saata. Td saata mrgu- sna al l jrgmisel aadressil: Edgar Marten, 24 Laurelwood Grescent, Westpn, Ont. M9P 1L5, Canada.
Mrgusna koos vanusegrupiga kirjutada.mbriku vasakule nurgale, millesse asetada vistlustcp. Selles- se suuremasse mbrikku lisada veel teine viksem kinnine mbrik, mis sisaldab kirjutaja ige nime, snniaja ja postiaadressi.
Vistlustulemused tehakse teata- vaks 1985/86. ppeaasta algul.
i keele kursus . J *^^at &^ ga on meie pedagoo-
gide Ja tienduskoolide ringkon- adesolnud juttu eeti keele kursu- se vajadusest noortele petajatele, kes ^ttavad kohalikes kanada koolides ja kellel oleks huvi laste- aias ja tienduskoolides petamise vastu, kuid vajaksid ja sooviksid taiendadaendid eesti keeles.
Osavtt eesti keele kursusest oleks soovitav ka lastevanemate- le, kikidele eestlastele, kes tunne- vad, et nad pole kllaldaselt oma emakeelt ppinud vi on unusta- nud ja tahaksid eriti oma kirjakeelt vrskendada, snavara rikartada. Kursusest osavtjad peaksid kne- lema eesti keelt.
Eesti petajale hing Kanadas oma aasta-peakoosolekul 1984.87 sgisel otsustas korraldada sellise kursuse. hingu esinaise Helgi Mippaku ettevtlikkuse tulemuse-Bia on leitud kursuse petaja, kel- leks on tuntud pedagoog Ellen Mar- tens. Kursus algab esmaspeval, 18. mrtsil kell 7.30 htul Eesti Ma- ja klubiruumis (kohviku taga) ja kestab sel ppeaastal kuni 17. juu- nini 15 loengut. Osavtumaks on umbes $30.00.
Lhemaks informatsiooniks ja registeerimiseks helistada: Helgi Nippak, tel. 444-7158 vi Leida Marley, tel 223-0080. Esialgsete j- relprimiste phjal noorte peta- jate, lastevanemate, lipilaste ja teiste huviliste hulgas tundub huvi kursuste vastu olevat vga elav.
Loodame kursuse niiestumise- ;istreerige
24, veebruaril Toronto raekoja ees. Taimi Petersoo saab tule Laine Loorand*! knlalt. (Foto ilmus hommikulehes Toronto Sun").
EESTI PJSTAIATA HING Kanadas
toorust Aarne Vahtra rgib oma koge-
mustest Nukogude bTkraatia t- meetoditest Eestis. Ta oli 1 9 7 4 - 7 6 aastani E N S V Riikliku Noorsooteat- ri direktor, 1976-81 E N S V Kultuu- riministeeriumi teatrite valitsuse ju- hataja asetitja ja 198182 sama valitsuse juhataja. Seejuures kuulus taipinisteeriumi kolleegiumi, oli kul- tuuiit ootajate ametiiiliingu vabariik- liku presiidiumi liige, noorsoo-orga- nisatsioonide komitee presiidiumi liige, neli korda valiti teda minis-. teeriumi parteibroo sekretriks. Need kaheksa aastat viisid teda kok- ku partei- ja kultuuribrokraatia tip- pudega ja nitasid ra,kuidas ttab kommunistliku impeeriumi vimu- aparaat.
Loengusaalis on ka vimalik nha ja omandada toid, mida ta on Pariisis teinud. Saadaval on kaEinarSandeni raamat Vllame kavalkaad", illus-
. treeritud Vahtra 48 pilapildiga. Loeng on neljapeval, 14. mrtsil
kell 19.3Q Tartu Collegeis.
Kultuurfond Ennu-nimelist noorsoo- kirjanduse auhinna fondi, millest kmne aasta jooksul anti igal aastal sajadollariline auhind kas mnele vastava rii poolt valitud noorsoo- raamatule vi noortele soovitatud ilukirjanduslikule teosele.
Kui nimetatud fondi summad lp- pesid, annetas Eesti Kultuurfondi esimees Vi l l i Kangro koos abikaasa Virvega oma Vietnamis langenud po- . ja Lauri mlestuseks summa noor- sookirjanduse auhindamise jtkami- seks. Sellest uuest fondist sai esime- sena auhinna Rootsis elunev kirjanik August Mlk oma ulmekirjandusse kuuluva novellikogu Projekt Victo- ria" eest. mis ilmus 1978. aastal. Auhind 1979. aastal ilmunud teose eest mrati samuti Rootsis eluneva- le autorile Gustav Rnk-ile tema me- muaarteose ,,Sest mmargusest maailmast" eest. Noorsookirjanduse auhinna laureaadiks 1980. pastal i l - munud teose phjal sai Wales'is elu- nev Helgi pik oma romaani eest Trooja vljadel". j ^
Vastava teose puudumise tttu ji auhind vlja andmata 1981. ja 1982 aastal.
1983. aastal ilmunud romaani .,Pea suu" eest mrati noorsookirjanduse auhind kirjanik Helga Nule. Lauri-fnimeline auhind 1984. aastal ilmu- nud teose eest otsustati andja kirjani- kule ja keeleteadlasele Valev Uibo- puule tema raamatu eest: Meie ja peje himud".
rii koosseisus dr. Viktor K- ressaar, kirjandusloolane Eti Sirg, fi-
loloog Kadi Taniloo-Tekkei ph- jendas oma otsust jrgmiselt:
Valev Uibopuu laiahaardeline le- vaade soome-.ugri rahvaste minevi- kust ja olevikust on esimene eesti keeles avaldatud teos, mis ksitleb lhidalt kuid sstemaatiliselt kigi soome-gri rahvaste ning keelte ku- junemist ja arengut eelajaloolisest ajast kuni tnapevani. Teoses pee- gelduvad niihsti eesti kui 'ka teiste
Demonslratsioon Toronto raekoja ees
Ligi paarsada eestlast kogunes 24. veebruari htul kl. 6 Toront raekoja ette Eesti lipu juurde EKN poolt korraldatud demonstratsioo- nile knalde valguseL Kuna ilm oli jahe ja tuuline,oIi tegu vljaja- gatud knalde stamisega, kuid tulukesi siiski vilkus ja kned kuu- lati ra.
Sissejuhatuse tles EKN esimees Laas Leivat, mille jrele fderaal- parlamendi Liige Andrew Wither andis edasi multikultuuriministri Jack Murta tervitused. Jrgnesid Ontario Parlamendi liikme Tony Ruprechti ja E.V. aupeakonsul Il- mar Heinsoo pevakohased sna- vtud.
Esmakordne taoline ritus thjal raekojaesisel ei ratanud kohapeal thelepanu, kuid viidi kmnete tu- handete kodjude tv-ekraanidele. City tv andis rituse edasi oma hilishtuses pevauudiste saates. Toronlo Sun" avaldas foto.
Loeng Kalevalast
Reedel, 15. mrtsil kell 12.15-1.15 toimub Toronto likooli School of Continuing Studies juures oleva Uni- versity Lnch and Learn Club korral- dusel Innis Cqllege Town HallMs (St. George ja Sussex tnavate nurgal). Seeria III: Kunst ja muusika tna- peval. SilJH Ikheimonen-Lindgren'i loeng ,,Kalevala ainestik Kalevala seinamaalide kirjandusliku tagaph- jana".
maade some-ugri teadusi viljeleva- te petlaste seisukohad. Arheoloogi- liste, ajalooliste ja keeleteaduslike vaatluste krval ei ole jetud andma- ta ka linnulennulisi levaateid kigi uurali rahvaste kirjandusest. TeoJj on suureprane ksiraamat, mis kuulub iga eestlase kodusse, kes on oma ..juuriesl" huvitatud. Eriti peaks la aga kitma meie noori plvkonda.
1
,1
Teatavaks tehes Challenge '85 programmi, mille kaudu aitame pilasi astuda julgelt lhenevasse suvesse, et omada vrtuslikke tkogemusi.
Suvine T/Kogemuste Arendamine (SEED) Challenge '85 raames aitab eraettevtteid, koha- likke omavalitsusi ja kasumit mittetaotlevaid, organisatsioone tasuda oluline osa sellest kulust, mis antud pilastele tkogemuste saamiseks.
K u i teie suudate varuda selliseks sammuks esimese astme, mis vimaldaks pilastele prakti- lisi tkogemusi henduses nende ppe-eesmr-
giga elukutse saavutamiseks, siis astuge selleks esimene kindel samm juba tna. Sooviavalduse viimane thtpev varieerub, olenedes provints sist, ajavahemikes 15. mrts 1. aprill 1985 a. Kui teil on ksimusi vi vajate abi oma ettepaneku vljattamiseks, siis meie programmi ametnikud aitavad teid heameelega. Klastage oma kohalikku Employment Development Branch.Office't vi Canada Employment Centre'it tna tielikkude ksikasjade saamiseks, et mil viisil vite kasu saada Challenge '85 programmist.
k Employment and
&