N E L J A P  E V A L , W. ]VV^ "^.THURSDAY, fULY 1
is, ja ka Oregon, IVaikse ookeani Yorgis mned enamasti kasi-jani rannikul on Ija laevamehed, l ika ei ole..." ^.a., kus J. Meer h^es juba enam Mab. Nit. elas sealse eestlase imbes 100 eest" kuulsin Vino jtlasest petaja leestlasi (ka lt-Itonis, Philadel- IAmerika Eesti 4), Ameerika heale ja neil oli jkogudus(vaata fisten" 1904,lk. neid oli Salatsi ^isel enne 1897.
iS (ltlasi 1400,. kis juba enne palju Ameeri-nad kodumaal et V. Durch-meremisjpnisse atsuma ja nen-iduse hankimi" a (vaata nit. s" 24. IV 1895, ju, mis teistes odudes jrele-lin Pensacolas ari Franciscos imaal). }gu on soomia-jnud, aga mle-le: oleks aeg, et )tud ksimuse kindlamalt kl-ininion vinud
' - (M.EJ  Juunikuu ^^ ^^ ^^ ^^ tegid ukraina, slova^ ^^ ^ '^WlS jooksul korraldas U S A vUsminis-; ffl^ leedu esindajad lisaks suu-
""^ teerium rea koosolekuid neis kes- 'r^^e seletustele. Eesti organisat- kusis idarannikul, kus asub ikesta- f^^^^ Michiganis esindasid Harry tud rahvaid, et kuulda nende esin- fj^^^ (DEHS Kodu"), Arvo Loke dajate arvamusi inimiguste rikku- f^^^^y^^ Raimond Tralla (EV.ja mise osas nende okupeeritud ko- ^ ^ 4 ' H. Kord pris andmeid polii- dumaadel Ka sooviti kudlda and- "^^ t^e vangide kohta ja R. Tralla esi- meid venestamise ja mberasusta- f^ ^^sndmeid sjaliste seadmete kohta mise kohta prast TshernobM ka- ^^ "^ ^^ ^^ . .On teada, et endiste tastrooE tsaariaegsete rannakahurite maa-dluste kindlustuste vljaehitamine Koosolekut patroneeris Ikestatud j^^Uiskis ja Pillaus (Ltis), kuhu saa-Rahvuste Komitee Suur-Detroidis ja vene aatomjallveelaevad varjule selle avas. tervitusliku snavtuga ^^ 11^ , et vajaduse korral tulistada ra-vlisministeeriumi vlissuhete osa- ^^ ^^ e^ Lnemerelt lneriikide suu-knna esindaja Marjorie Krome- f^ s^! Kui vrrelda sjast Tshernobli Weisskohl. Esildisi soovitakse 4. no- Pj^hvatust inimiguste rikkumisega vembril Viinis toimuvale Euroopa sjalises vaatesektoris, siis on teada, julgeoleku- ja koost konverentsile, ^-7 a. tagasi on toimunud Paldiski . mis on jtkuks Helsingi konverentsi- n^^a-aluses kindluses plahvatus", le ja peaks kujunema tienduseks mida ka Rootsi seismograaf id regist-samasisulisile konverentsidele, mis reerisid. Arvesse vttes nende baasi-on juba toimunud, kuid pole saanud de ohtlikkust lneriikide sjalisele soovitud kokkulepet. Seekord soo- kaitsele, on U S A lennuvgi oma tu-viksime olla rohkem ettevalmistatud listamiskaardile lisanud need tugi-ja selleks soovib ldkokkuvtet Ida- Punktid. On selge milline katastroof Euroopa ikestatud rahvaste problee-midest! Jrgnevalt tervitas Ikestatud Rah-vuste Komitee esimees Bohdan Fe-dorak (ukraina) ja tutvustas vlismi-
Laura Randmaa
aapani Laura Randmaa (M-a.),visteldes ^L'Amoreaux Tennis Centrels, mis 2.- 4. juulini Kanada Tenniseliidu * asub samanimelises pargis vi selle
poolt korraldatud maailma 16-a. ja lheduses, Kennedy Rd. lnes ja noorem, meistrivistluste  katse- Finch Ave E phjas. See vistlus on vistlustel, kvalifitseerus meistri^ Ontario 16-a. tippvistlejatele. vistlustest osavtuks. H A R A L D R A I G N A
tabaks siis eestlasi-ltlasi, kes sat-tuksid stuh" N. Liidu sjatandri vraile territooriumile viimise tttu.' Selle Vastu tundis 4-da grupi juht Ronald McNamara erilist huvi ja  I H iinisteeriumi esindajaile tutvu-miseks. Oma kirjas ta soovitas jaga-da konverentsi - poliitiline pearhk kolme ossa: 1) Helsingi akordi, kui
Aktuse kontsertosa solistid sopran Tamara Norheim-Lehela ja bass-bariton Raimond T r a l l a duetti laulmas. K l a v e r i l saadab A s t a B a l l -jtadt. Foto  S. Preem
nisteeriumi koosseisust saabunud soovis saada kirjalikku esildist, mille klalisi: CSCE (Conference on Secu- Tralla oli juba koostanud ja jagas rity and Cooperationin Europe) saa-dikut Warren Zimmermann'i, kes on delegatsiooni esimees saadiku iiles-andeis Viinis toimuvale jtku-konve-rentsile. Saadik tervitas kooole- nieile mitte vastuvetav, uuesti lbi kuist osavtjaid ja kirjeldas lhidalt arutada ja parandusi teha, 2) Majan-oma senist tegevust ja lesandeid duslike ja teaduslike projektide ohtv juhina. likkut, kui-USA alustab neid koos Edasi tutvustati saadiku abiRobert Venemaaga lbi viima, ja 3) Inimi-H . F r o w i c k ' u t , kes on olnud alates guste rikkumist poliitvangide, m-1960. a. vlisteenistuses ja samuti berrahvustamise jne. kaudu. K i r i (Algus- esikljel) ning nendelgi on pulmakavad sgi-sel N i i lpeb nidend kigile nneli-kult. nnetooma peremeest, Toomas ttar on linnakooli, viisegi likooli lpetanud. Tema knnak ja hoiak olid Tagametsa kla jaoks linnali-kud. Oma teksti ja tunded andis ta Aru kehastas Erik Kastein, landes edasi vga usutavalt ning oma osa vga hea taluperemehe tbi, hoidu- mngis ta vajaliku tasakaalukusega, des hetkekski lemrigust, rnHlele Salme on selle komdia keerukam. see mahlakas os tihtigi meelitas. nnetooma perenaist, Riiat mn-gis lavastaja Lydia Vohu, andes nii hea plise taluperenaise kuju, et ras^ ke on paremat ette. kujutadagi. seega ka raskem karakter. Talu teise perettre, Meeta osa oli Linda Lhmuse kes. Linda Lhmus on vhesema lavapraktikaga kui enamus teistest, kuid ta tuli oma
mrkis ka Tallinna ning Riia sadama-te svendamist j^ laiendamist sja-liseks otstarbeks! Prast tgruppide tegevuse lppu tuldi uuesti kokku, et kuulda ld-kokkuvtet. Esitati iildine seisukoht, et Ida-Euroopa rahvaile kige tere-ja tgruppi. Neis arutati lhemalt tulnumaks lahenduseks oleks nuda ksimusi. Kohal olid ka juudi orga- otsekohest Vene punaarmee vlja-nisatsioonide esindajad, kes nudsid tmbamist vallutatud maadelt. See juutide vljalaskmist Venemaalt. oleks kige selgem lahendus sellele Kigil snasoovijail oli vimalus II maailmasjas tehtud jrelvigade-omi mtteid avaldada. Kirjalikke le.
Euroopa kogemustega diplomaat. Catherine Cosman ja Ronald McNa-mara on nooremad arhetnikud ja vii-binud Euroopas mitmesuguste polii-tiliste lesannetega. Koosolekust osavtjad jagati nel-
Talu perettre,Salme osa oli Valve osaga vga hsti toime. Tema pika-Tali kes. Valve Tali oleks sobinud sammuline knnak ja kneviis sobi-vaga hsti oma ossa, kui kirjanik sid maatdrukule ja- oma tundeid oleks millegagi vihjanud, et see pere-
^MISSI
Ihul ma
ektri M a r k u s Hess aktuseknet pida-mas. F o t o - S . Preem
konstaabli osas varjas ta jrjekindla jonnakusega. Jtkuv lavapraktika lihvib kindlasti ta praegu paiguti kainelt mjuvad tundepursked. nnetooma sulastjohannes Linki kehastas Heino Halling, kes andis vga usutava tbi korralikust, pai-galpsivast, tkast, paiguti aeglase arusaamisega, kuid igel ajalka ge-dast sulasest. Ta oskas siduda oma karakterisse paras jagu huumorit ja uljust ning ji jrjekindlaks teenija-tdruku pdmiseL nnetooma talu teenijat. M i i l i Srikut mngis Linda Kukk, kes oma ossa pani paras jagu srtsu ja tormikust, pakkudes koos sulasega he elavama karakteri. Tema kes oli ka pikem monoloog klauudistest, mis arvukate vahel elehete tttu nu-ab tpset ansamt3limngu. Selle ras-ke lesandega tuli Linda Kukk pris hsti toime. Kindlasti oli M i i l i Srik ks paremini mngitud karaktereid tema lavapraktikas. Naabritalu perepoega, Ludvig Kuusikut kehastas Enno unapuu, kelle lavapraktika siin paguluses al-gas ,,Klurineiuga". jEnno omab kll vist kaasasndinud vabaduse nite-laval. Ta andis vaidlematult usutava tbi nii kaine-kui ka purjuspiselt. Kigele lisaks omab Enno unapuu hea. lavakuju ning meeldiva laulu-hle.
Katsevistlused peeti Torontos Donalda Klubi , tennisevljakutel. Noorte maailmameistrivistlused. peetakse 3. - 9. novembrini Tokios. Riigid on jagatud kuude piirkonda. Igas piirkonnas korraldatakse katse-vistlused. Esimesele ja teisele koha-le tulnud riigid psevad Jaapanis peetavatele vistlustele. Kesk- ja Phja-Ameerikas asuvatest riikidest oli moodustatud omaette piirkond. Torontos peetud katsevistlustest vtsid osa Jamaika, Kuuba, U S A ja Kanada. Iga riik vis vistlustele saa-ta 3 poissi ja 3 ttarlast. Katsevist-lustel tuli esikohale U S A ja teisele Kanada, kes kvalifitseerusid maail-mavistlustest osavtuks. Kolman-daks tuli Kuuba ja neljandaks Jamai-ka. ' L A U R A R A N D M A A esimene vistlus toimus paarismn-gus, kus ta koos Jane Yates'iga mn-gis kuubalaste Rita Pavon'i ja Yoan-ny Rodriquez' i vastu, vites neid6 - 1 , 6 - 4. Teine vistlus oli ksikmngus jamaikalase Kelly Levi vatu, keda ta vitis 6 - 2 , 6 - 0 . Kolmas vistlus oli paarismngus koos Jane Yates'iga jamaikalaste Kelly Levy ja Camile Walter'i vastu, vites neid^6 - 0,6 - 1 . Tema viimane vistlus vistluste viimasel peval toimus paarismn-gus koos Maureen Drake'iga amee-riklaste Cammie Foley ja Kylie John-son'! vastu, kus nad kaotasid hen-driikidele 6 - 1 , 7 - 6 . TEINE K A T S E V  I S T L U S Laura Randmaai oli samal ajal ka veel teine katsevistlus, kus ta vist-les Ontario Racquet Club'is Missis-sauga's kanada naiste vistlustele psemiseks. Sellel katsevistlusel tuli tal vita kaks esimest mngu, et poolfinaali judes kvalifitseeru-da nendele vistlustele. Esimesena ta mngis Penny McLeod'i vastu To-rontost, keda vitis 6 - 2, 4 - 6, 6 - 2. Teisena mngis Kerri Cartv^righfi vastu Ottawa'st, keda vitis 6 - 0, 6 -2. Nende kahe viduga kvalifitseerus kanada naiste vistlustele, mis pee-takse Sun Life National" nime all Ontario Racquet Glub'is Mississaugas ja kus auhinnaks on vlja pandud 50,000 dollarit.
Kaheksa medalit
Craig Potsepale
Etobicoke ujumisklubi korraldusel 27-30. juunini peetud rahvusvahelis- tel noorte ujumismeistrivistlus- tel Etobicoke Olympiumi ujulas. Craig Ptsep (12 a.). visteldes 8-1 alal, saavutas kuld-, he hbe- ja he pronksmedali. Tuli esimeseks ja vitis kuldmeda-lid: 100 m vabalt - 1:01,43, 200 m vabalt ~ 2:14,1, 400 m vabalt -4:42,1 100 m liblikujumises - 1:07, 92, 200 m liblikujumises - 2:33,96 ja 400 m indiv.kompleksstiilis  5:24, 41. Tuli teiseks ja vitis hbemedali 200 m kompleksstiilis - 2:34,23. Tuli kolmandaks ja vitis pronksme-dali 50 m vabalt - 29,3.  Oli parim vistleja oma vanuse-grupis ja vitis eriauhinna (High point trophy). T^ma saavutus 100 m liblikujumises, ajaga 1:07,92, on pa-rim, mis on saavutatud sel aastal selle vanusegrupi poolt Kanadas. Lks vistlema USA-sse Missouri osariigi St., Louisi linna, kus vist-lused kestavad kogu ndala. Kui seal tuleb vitjaks hel alal kahel pikku-sel, siis tal tnleb minna vistlema Kaliforniasse. Craig Potsep ei ole veel spetsialiseerunud, kuid arvesta-des tema hid saavutusi liblikujumi-ses vib arvata, et ta saavutab selle 100 ja 200 m liblikujumistes. Vistlused Etobicoke Vs toimusid 50 m ujulas ja nendest vttis osa 643 vistlejat.
Meie vistlusujujatest Maria Lem-ber ja Valia Reinsalu on lpiitanud vistlemise. Maria Lember sooritas treeneri kutseeksami ja ttab nd Markham'i linna ujumistreenerina. Valia Reinsalu, kes pib High Schoofi eelviimases klassis, phen-dab oma vaba aja ppimisele. H A R A L D R A I G N A Laura Randmaa jrgmine vistlus Torontos toimub 14-20. juulini
Kanada kodakondsuskohtu vastwtult. E. Relvik, M. jrve, E. Niglas ja K. Krik koos minister 0. lel ineki ja kohtunik M. Silva'ga. Kodakondsuskohtu vastuvtt abistajatele Secretary. of State Benoit Bou- ter M a i Jrvele tnukirja.
5-9892^
chard ja kodakondsuse-kohtunikud korraldasid vastuvtu-toetajatele or-ganisatsioonidele 24. juunil. B. Bouchardi esindas mitmekl-tuurlminister Otto Jelinek. Kohal olid Kohtunik Warren nimetas, et 6 aastat tagasi olid neil mned ksikud organisatsioonid abiks,, kuid praegu on juba le saja. . Kohtunik Martin Silva tles, et Advokaat Rein Reb^ast, seda kige ligi l o kohtunikku ning le saja orga- heameelega vtavad nad uusi orga-nisatsiooni esindajad, nisatsioone vastu, kes omalt pooh Eesti Kunstnike Koondis Torontos samasuguseid vastuvtte korraldak-oli ainukene eesti organisatsioon^kes sid.
hm
ta advokaadist" koolivenna omast mahlakam olnud, kuid otsustades selle pisku jrgi, mida ta seekord pakkus, peaks temast kujunema ks andekas lavajud. Karjapoiss Atsi mngis noor Leiki Veskimets, tites oma osa kindla noorele koosseisule veelgi nooremat ning lbusamat. K u i meil jtkub Lei-ki aastates jrelkasvu, siis kestab eesti teater meil siin veel aastakm-neid.
kurja juurt, mngis Esko Luksepp. Esko titis oma lesande igati hsti, kuigi kirjanik oli selle osa kujunda-nud vrvivaeselt. Vrreldes teiste ka-rakteritega oli see osa ks kuivemaid ja Esko Luksepp tegi sellest parima, mis teha andis. Konstaabel Martin Pikk'a lhikest osa mngis Alan Teder voola-valt ja kindlalt. Ega temagi karakter htlase mngurbastiku vahele.
oli kutsutud. Tnutheks koost eest vastuvtu korraldamisel uute-le Kanada kodanikele, andsid min. Otto Jelinek ja kohtunik Steven Wl- Puudusid staarid ja puudus ka le-mng, puudusid ka need piinlikud lngad, mis pahatihti vahele tkivad. Kikide osaliste diktsioon oli selge ja klav ning ldine lavaliikumine hsti organiseeritud. Publik vljendas oma kiitust korduvate vaheaplausi-
Prast tnukirjade leandmist oli hstikorraldatud vastuvtt. M A I J  R V E tussamba ette, millega publik nus-tus kestva aplausiga. Lydia Vohu avaldas ka erilist tnu lavakujunduse tde ldjuhile, Raimond Vistile.
Robert Muru
Phja-Ameerika
purjetamismeister
Phja-Ameerika meistri- vistlused SolingenM tpi purjejahtidele peeti 29. juunist - 2. juulini Ontarios Kingston'! lahes, kus Hans Fogh'i jaht Ka- nadast meeskonnaga kapten- trimees Hans Fogh, mees- konnaliikmed Robert Muru ja Steve Galder vitsid esikoha ja saavutasid Phja-Ameerika meistritiitlid. Vistlustest vt- sid osa 18 jahti, neist Ameerika hendriikidest 12, Kanadast 4, Jaapanist 1 ja Indiast 1. Teiseks tuli mdunud aasta maailma- meistri Curts'i jaht Californiast ja kolmandaks Coleman'i jaht samuti hendriikidest.
Prof. Poom surnud 1
Stockholmis suri l vastu 13, juunit oma kodus iseseisvusaegne Tartu likooli majandusosakonna professor Eduard Poom, kes pagu- luses Stockholmis oli Stockholmi likooli juures ppejuks ja uuri- jaks eriti Nukogude majanduse probleemides.
Pensioneerituna tegutses ta eda- si nende probleemide uurimisega ja tema sulest on nii sellel alal kui ka teistes majandusprobleemides ilmunud rohkeid teaduslikke tid ja artikleid.
sdikusega. Ta lisas lavastuse osalt dega ning tugeva lppaplausi^a. Kell 12.00 keskl toimus lange-nute mlestussamba ees ,,Mttelen-nul kodumaaie", kus Ivar Rammo pidas ilusa ja sdamessetungiva lhi-kese kne. Kell 12.10 algas tants vabas hus Elmar Silma kohta viks veel lisa-da, et 26 aasta jooksul on tema hoolit-senud Seedrioru vabahuteatri lava-pildi eest kujundajana-dekoraatorina Georg litali orkestri saatel, viieteistkmnel korral, neist heksal ; ^ "^^ ataat oli sel aastal Seedriorule Osaliste tekst jooksis viperusteta korral Eesti Rahvusteatri lavastusis, jrjekordselt armuline, andes Ilusa ja ladusamalt kui paljude varasemate Vabahulavastuse lppedes Seed-' Pikesepaistelise ning vga sooja lavastuste puhul. htu oli harlda- rioru esimees, Kalju Varangu, lausus P^^va ning htugi. Seetttu vinuks seltilus ja soe ning ldine kuuldavus nitlejaile'tnusnad Seedrioru juha- P^^^ikut. rohkearvulisemalt olla. oli hea. N i i sooja htut, kus vis tuse poolt ning andis lavastajale le Vib-oUa oli siin osaliselt sdi keskni srgi peal vljas istuda, ei suure korvi tulipunaste roosidega, ^^^^rioru juhatus, kes sel aastal oli mletagi Seedrioru minevikust. Lydia Vohu tnas rooside eest ning P'^^stuste-eelse reklaamiga vga LavastajanaoliLydiaVohuteinud andis need tagasi, eldes et need i^^^kuhoidlik. F o t o - S . Preem tohutu t, suunates kogu ansambli kuuluvad igemini langenute males- S. P R E E M
Hiljuti avatud SESTl ULLERl
1065 STEELES AVE W NORTH YORK ONT M2R 289
LINDA SEPP