\
NEL}PEVL, 4. APRILLIL - THURSDAY, PRIL 4 OB Published))y Estonian Publishing Co. Toronto Ltd^, Estonian House,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. Canda, M4K 2R6 _ Tel. 466-0951 ^ Toimetajad: H . Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Parming, 473 Luhmann D L , New I^ilford, N.JMUSA. Tel. (201) 262-077. ' Meie E l u " vljaandjaks n Eesti Kirjastus Kanadas, Asut: A . W e i l e n algatusel 1950, nMeie E l i i " toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave. , Toronto, Ont. M 4 K 2R6 Canada - Tel . 466-0951
"' () '.:/ Tellimiste ja kuulutuste vastuvtmine igal tp. k l . 9 hm. 5 |) . l . , esmaspjia neljap. k l . 9 hm.8 .. laup. k l . 9 h m . - 1 P^l- M E I E E L U " tellimishinnad: Kanadas l a . 40.00,6 k. S22.00, 3 k. S15.50. USA-sse (US^) 1. a. 44.00, 6 k. 25.00, 3 k. 17.00. lemeremaadesse - 1 a. 48.00, 6 k. ^26.00, 3 k. 19.00. ' Kiripostilisa Kanadas: 1 a. 28.50, 6 k. 14.25. K i r i - ja hupostilisa USA-sse:;;i a. 30.80, 6 k. 15.40. Qhupostilisa lemeremaadesse: l a . 58.00, 6 k.
i l ksiknumber - 75C Kuulutushinnad: 1 toll hel veerul esikljel $5.50, tekstis 5 .00, kuulutuste kljel 4.75. iSiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitHiiiSiiiltiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiin
Vaiba maailma Eesti hiskonna enesesilitamisvime ja aktiivsus on hiriv Nqukogude Vene vimu-meestele, sest niikaua kui see kes-tab, on neil vimatu hvitada Eesti rahvast. Kuna avalik aktiivne ter-ror Eesti pagulashiskonna vastu on poliitiliselt ebasobiv, siis kasu-tatakse teisi meetodeid selle tasal-litamiseks. ks neist on aeg-ajalt kodumaalt rahvuskultuuri gruppi-de siia saatmine, mille sihiks on meie omavahelise solidaarsuse lhkumine. Venelastel on vga selge, et nii-palju kui on kodumaaga tegemist, oleme enam-vhem kik sentimen-taalsed.omades tundeid nagu kodu-maaarmastus ja lugupidamine ko-dumaa eestlaste vastu. Kui aga m-nedel lisandub ka naiivsus nendele tunnetele, siis vib neist mnikord saada teadmatud triistad nuko-gude vene propagandamasinale. Kahju on noortest kunstnikkest kodumaalt^ kelledel on ainult siis vimalik vljaspool esineda, kui ametvimude poolt vangivalvurid kaasas. Olgu neil teadmiseks, et meie hindame krgelt kodumaa eestlaste pdlusi rahvuse ja rah-vuskultuuri silitamiseks ja Eesti iiiimepropag(eerimiseks vljaspool. Igal vastutustundelikul Kanada eestlasel on selge meie lim ees-mrk ja siht,mis on Eesti rahva
enesemramise igusse taastami-ne. Kuna oleme etniline ja geograa-filine hik,mis on tuhandeid aas-taid vana, on meil selleks suurem igus kui paljudel riikidel,kellele hendatud Rahvaste Organisatsioon hiljuti iseseisvust taotlenud on. Meie eesmrgi taotlemine nuab aga enesesalgamist, ohvreid ja selgroogu. Kui tahame kodumaale ldse kasulikud olla.siis peame hoiduma igasugusest tegevusest, mis kahjustaks meie vlisvitlust. Nukogude Vene ametyimudeg suhtlemine kuulub kahtlemata sinna kategooriasse. Ka nende oma katuse alla laskmine on meldama-tu. Kui meie hulgas on naiivseid idealiste vi oma arvates eliiti, kes ei tunnusta neid tekspidamisi ja eesmrke ja kes arvavad, et nende kohta ei ki ldised hiskondlikud nuded^siis teeme oma parima, et neid igele teele seada. Meie eesmrkide aktiivseks taot-lemiseks ja ka endi kohustuste aeg-ajalt meelde tuletamiseks on vali-tud Eestlaste Kesknukogu Kana-das. Vastavalt valimiste statuudile on kikidel Kanada eestlastel vi-malus selle organisatsiooni juhti-miseks. Peame seda meeles eelole-vatel valimistel. EESTLASTE KESKNUKOGU KANADAS PoliitiHsed-maailmavaatelised . arusaamad mngivad mravat osa kahe naabri vahel. Peaminister Trudeau suutis USA valitsusega luua ainult hapumaitselisi vahe-kordi ja alati ji midagi lahendama-ta ja hku rippuma, [segi konserva-tiivide peaminister |ohn Diefenba-ker suutis USA-ga vaid vahekordi rikkuda, sest siis dii Valges Majas demokraatide president. A^Nd klastas ^metlikult Kana-dat president R, Reagan^ kes on valitud republikanide poolt. Vas- ^ tuvtjaks oli konservatiivide pea-minister Brian Mulroney ja kik jooksis nagu lepase reega". Ni i sdamlikku kokkukaamist juhtub tnapeva riigipeade vahel tna-peval harva vi siis on need mae-tud lemraste protokollinuete alla, kust isilj:Iikud suhtumised vl-ja ei paista. S9bralikud vahekorrad riigipeade Vjahel ratavad usaldust ka laiema publiku hulgas. Kuigi president Reagani ja tema ^ abikaasa vastuvtt Quebecis n-nestus hsti ja tl^ i vahekordades USA-ga Kanadale kasuks, tstis liberaalide opositsioon parlamen-dis tigedat hlt kcjos NDP li ideri-ga ja Reagani'vastuvtus nhti ai-nult kosmeetilist" diplomaatiat ja Kanadat kahjustavaid jreldusi. Praktiliselt oli kahe i^iigipea konve-rents peamiselt selleks, et luua k-simuste lahendamiseni viiv hk-kond. Kuid iUSA pidi vastuvtust ngema, et Kanada on USA tugev toetaja peale kige muu k a UA sjalises juhtimises, v Liiga palju on Kanadas poliiti-kuid ja ka liberaalitsevaid masse, kes psivalt demonstreerivad USA rahvusvahelise kaitseloomise vas-tu. Seniks kui on rahUjon lihtne patsifistlikku meelsust -nidata. Tsises kriisis eli. ole Kanadale muud teed kui koost USA-ga ja viimase sjavimsuse kaitse. Kui see puudukSjturigiks vaenlane sa le phjanaba igal vimalikul ju-hul. Negatiivne suhtumine enda-kaitsesse ei tule ainult rumalusest. Selle taga on ka N. Liidu provokat-sioon nagu nii mitmel alal Mida siis otsustasid kaks riigi-pead Quebecis? Slmiti lhepgi leping Vaikse ookeani vete kohta.
Slmiti leping vastastikkuseks abis-tamiseks seadusprasuse hoidmi-seks. Otsustati, et Kanada vtab osa maailmaruumi vaatlusjaama ehi-tamisest omapoolse mehaanilise ke ehitamisest. Kanada vtab osa rdarjaamade moderniseerimisest mandri phjaaladel, mis asendaks senise vananenud radarvrgu. Ka-he maa vahelise kaubanduse alal mlemad juhid lubasid pdeida vabama kaubavahetuse poole kvootade ja tariifide eemaldamise kaudu. Happeliste sadestuste alal ji ksimus rohkem hku, kuigi moodustatakse segakomisjon, kes ksimust edasi uurib ja ettepane-kud teeb. sjast kokkusaamist peeti heks produktiivsemaks, mis sel alal on kunagi peetud. Peaminister Mul-roney kinnitas, et Kanada sooviks on. harrastada suurimat koostd kahe maa vahel. Kuigi Kanadale antakse USA poolt vimalus koos-tks 'huruumi kaitsessteemi uurimistdel. President Reagan mrkis siiski, et Kanadat ei taheta otseselt sisse tmmata selle ss-teemi vljakujundamiseks. Mulroney on optimistlik, et l i -hendamad sidemed on phjustatud juba sellega, et USA ostab 76 prot-senti Kanada ekspordist ja see va-hekord vib kujuneda veelgi pare-maks Kanadale. Juba see, et valit-sus on vtnud vabamad seisukohad vrkapitali paigutamiseks siin, vib Kanadale tuua uusi kapitali investeeringuid ja sellega ka ma* janduslikku ettevtlust. Mlemad opositsiooniparteid on limalt hiritud konservatiivide suurest enamusest parlamendis. Kuna on raske, eriti liberaalidel, oma erakonda kiiresti les ehitada, siis kasutatakse parlaniendis hi-rimiste taktikat, millega on limalt raske saavutada valijate seas sm-paatiat. NDP liider Ed.Broadbent judis oma revuses isegi niikau-gele, et tegi ettepaneku konserva-tiividele umbusaldust avaldada. Mlemad opositsiooniparteid tea-vad seejuures vga hsti, et konser-vatiivide enamuse juures on selli-ne taktika tiesti mttetu. V.
Eelolevatel Ontario ldvalimis-tel kandideerib York South vali-mispiirkonnas Toomas unapuu B.A. P.B.E. LL. B. Tema thtsamaks vastaseks on uusdemokraatide partei liider Ontarios Bob Rae. Tei= seks vastaskandidaadiks on libe-raalide partei kandidaat, elukut selt petaja, Harry Hale. Toomas unapuu on agressiivne noorema ne.- Toomas u n a p u u on sndinud
Rootsis 1946.a. Ta tuli koos isaga
Kanadasse 1950.a. ning asusid elama
Torontosse. Siin la kasvas les ning .
kujunes osaks eesti ja kanada his-
k-^onnast.
Kristus o n . (Algus esikljel) ga Ja abiga. lestusnud Jee-suse vljendused olid nii jul-gustavad, rahustavad ja kinni-tavad, et isegi hirmunud Issan-da jrgija sda li plema rin-nus. Kaugused muutusid this-teks, enda julgustamine lukku-de ja riivi^dega muutusid naeru-vrseteks. Jeesuse ilmumine lestusmise ihus hvitas kik endised materiaalsed misted. Katsuge mindj"!Vaadake mu ksi ja jalgu!" kas teil on siin midagi sa?". Ja|Tema vttis ja si nende ees:" tleb meile Phakiri^ Kristuse isiksus oli sama, kuid maine/ihu oli s^ aa-nud uue materiaalse miste. Viimase Jeesuse lestusmise teks Oli lestusmise vaimu vgi. Jeesus ise tleb selle koh-
ta jrgmiselt: M B n u l e o n antud kik meelevald taevas ja maa peal. Minge ja tehke jngriteks kik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Pha Vaimu nimesse ja neid petades pidama kike, mida mina teid olen kskinud. Ja vaata, mina olen iga pev teie juures^maailma-ajastu ot-sanil" ! Millist kindlust vib omada iga kristlane keset kesaja ra-hutust, kuna lestusnud Kris-tus oma kik-vimsuses on t-,otanud olla oma jrgija juures. Kallis lugeja, austa Jumalat, sest lestusnud Jeesus tahab olla igal peval su juures selle maailma-ajastu lpuni. E. SARAOJA
Alg- ja keskhariduse sai ta koha-likes koolides: esimese B.A! Toronto likoolis, pshholoogia alal, mille lpetas 1967;a. See ei rahuldanud teda ja sama aasta sgisel ta astus entusiastiliku sportlasena McMaster likooli Hamiltonis. Saavutas seal kehalise kasvatuse alal B.P.E. (Bac-helor of Physical Educatidn) 1968.a. rgmisei, 1969.a. oli Toomas u-napuu Hollandis ja ppis Haagi Ra-huakadeemias" [Hague Peace Aca-demy] rahvlisv,ahelist igust ning l-petas selle'kursuse diplomiga rah-vusvahelise iguse alal. Samal ajal oli Toomas pilane Toronto Osgood Hall Law Schooris ja omandas 1971.a. LL .B; Kraadi. Lpuks ta praktiseeris Torontos advokaadina ja lpetas 1973.a. Law Society of Upper Canada Bar Admis-sion Course. Ta veti tisigusliku advokaadina vastu Law Society of Upper Canada liikmeks 2 3 . veebr. 1973.a. TEGEVUS - ppet krval Toomas unapuu ttas Robert HopkinsM ja Hgg and Hoolian firmades, peamiselt krimi-naal- ja immigratsiooni protsesside alal, 1971-1972.a; Aastatel 1973 ja 1974 Toomas t-tas iseseisva advokaadina Torontos Ja oli nuandjaks mitmele advokaa-'difirmale. Aastatel 1974-78 oli advo-kaadina valitsuse teenistuses ja aitas kaasa Yonge tnava puhastamiseks moraalivastasest tegevusest. Aastatel 1978-81 Toomas una-puu oli Bermuudas, valitsuse pea-nunik iguskaitse alal (Crown Council with Attorney GeneralV Champerj.Vmasel aastal Bermuu-das oli ta tegev iseseisva kohtuadvo-kaadina tsiviil- ka kriminaal protses-sides.
Toomas unapuu tuli tagasi To-rontosse 1981.a. ja asutas iseseisva advokaadifirma, tsiviil-, immigratsi-ooni-, perekonna- ja bieluprotsessi-de alal. I Oma elukutselise t krval Too-mas unapuu on pidanud loenguid Ryerson Polytehnical InstituteM? Shaw Business College, politsei asu-tustes Torontos, USA-s ja Bermuu-
, TOOMAS. U N A P U U das ning olnud nuandjaks mitmel pool igusmistmise alal. Aastatel 1983-84 oli valitud Park-dale rimeeste hingu presidendiks. Aktiivset huvi hakkas tundma po-liitilise tegevuse vastu Ontario prog-ressiivsete konservatiivide partei liikmena 14!! i K-u-nlpva aasta alul selle partei innuins tegi iemai(; ettepaneku olla heks PC partei kan-didaadiks, eelseisvatel Ontario ld-valimistel. Sellega Toomas unapuu nustusi. Ametlikult ta valiti York South valimispiirkonna kandidaa-diks 16. mrtsil ja sellest ajast peale on ta poliitilises vitluses, et la Bob Raed, kes on selle valimispiir-konna esindaja Ontario palamendis. Liberaalide partei kandidaati ta. ei pea enesele nimetamisvrseks vas-taseks. ' YORK SOUTH , VALIMISPIIRKOND See valimispiirkond on vga eba-korraprase kujuga ning ulatub Bloor St. West .kuni magistraalteeni 401 phjas. Valijaid le 50,000, nen-de seas inglasi 19,000, itaallasi 16,000, shotlasi 5,000, iirlasi 3,500, ukrainlasi 2,600 ja sakslasi 2,000. Peale nende elab selles paarsada ees-ti perekonda. Valimispiirkonna ida-poolses osas elavad peamiselt ts-tustliste perekonnad ja lnepool-ses, Humber je oru piirkonnas ju-kam .rahvas, eriti Baby Point piir-konnas. Toomas unapuu valimiskampaa-nia broo asub 1366 Weston Road. Weston, Ontario M 6 M 4R8, tel 247- 6233. Valimiskampaania ldkorral-dajaks on Jaanus Raudkivi. Viimase sooviks on saada suurel hulgal kaas-tlisi ja kaasaaitajaid valimiskam-paania teostamisel igast rahvusgru-pist, eriti eestlaste seast. Oluline on kaast igal kujul ja rahaline toetus. Saatke oma toetus York South PC Campaign Chairman nimele, eelpoolaritud aadressil vi pange Toronto Eesti hispangas Toomas unapuu valimisvitluse toetamise fojidi. Toomas unapuu on poissmees. Tema peamisteks huvialadeks on sport, lugemine ja reisimine. Ta on ppinud Toronto Eesti tienduskoo-lis ja akadeemiliselt kuulub Korp! Rotaliasse. Valdab eesti, inglise ja prantsuse keelt. A . N .
Meie E l u " nr. 14 (1831) 1985 iiuiimiiii
Meie Elu
ARVO PART
,Jabula Rasa''
Tollimiseks helistada: ALAN TEDER (416) 465-5382
29 Bowden St., Tpronto, Ont. WI4K 2X3
TULUMAKSULEHTEDE TITMINE Mark Tuomola, B.A. 19! Eglinton Ave. E.. Toronto, Ruum 206 Soome his-
panga maja. Avatud: esmasp, reedeni kl. 1010, laup. 10-3. TEL. 488-1801
aa
sa
0 * *
224 Ihk. - Hind S20.00
Fr. B. Kreutzwald KALEVIPOEG'
ks ennemuistne jutt kahekmnes laulus, lind $4.00 (64 ihk.) 0
S EESTI KEELE LUHISONASTIK Koostanud HILD^GARD RINK EesSi Coolide Keskus USA-s vtjaanne 1974 166 Bhk. - Hind $9.50
* 0 o'.
Evald Past
sa
200 Ihk. (B) - Hind $24.00 HieinoAlap
iCILLUKESI ISEENDAST ELIK VRSSE JA VEMBLAID
lind S6.00. Postiteel saates p o s t i k M i , . S l . 0 0 ,
SDURILAULUD Vlja antud Lennuvepoiste Klubi poolt Torontos
Kodumaalt lahkumise 40. aastkl.
Valeria Kimberg-Kotkas
Postiteel tel l ides lisada saatekulu Kanadasse $1,75. USA-sseS2.35 .
Einar Sander^
NELI TOSINAT PILAPILTI LISANUD AARNE VAHTRA.
Hind S20.00. Postiteel tel l ides lisa(!la saatekulu: '
Kanadasse S l . 7 5 ja USA-se $2.35.
IFostiteeB ^liides Sisandud hindadele saatekulu.
gll MEIE ELU" talituses 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
Eesti Maja
uued toolid,!
nhtud vaiki
klubiks, mil
nab lhemad
nhtud MU
lik avamine
aastat tagasj
V A L I M I S E D I
Knne valin)
andis levaal
see krunt asul
le jrele see
ha kogumine
seisame proli
tulevikus? Sd
tnapeva n(
kud ruumid'!
aastaga. Vani
kused sdist