-\.' "
reaks olema ka tea- lijaskonna vastu, llati sdi need, kes |t osalt kodumaisest ievast generatsioo-
)d, Estivalid, Otsed lutavalt ja noortete- jaita ha suuremat )lla pestlased }a see ikse rkida ka ees- ei hheneta nagu g^a ritused, olgu
jatudnoort poolt, ei Iga. Sellest on kind- Inoortel esinejatel, luseks generatsioo- |Kui noored endale |s on noored kohal, (on etableeritud'*,
noori. Rahvslik- jrem osa ori seotud jutega, perekonna- |aatidega,. reisidega
aga seda, et va- lorganisatsioonides
i, on piiratud arvul.
juhtis kongressil ilepanu sellele, et
itud* Meie inim- Imajanduslikud ori
ra kasutatud, lada. Selliselt, et
[i neid selleks ori ida oma panuse ja |ndumise rahvusli- ajadust mber vl-
fea^jatutkonk- [rdseid mehitamis- lib see just nende lilised naudivad rii~ I toetusi/mida suu- jministreeritkse",: jiroode lalpidanii- londumisel jtkuks Ikte ressursid  ?st-^ vajaduste ra- linija eriti siis, kui
tnetoleants vtab
sobi,, veda jaiks". [investi" loomisel [helepanuvfsel rootsi hiskonna
fi vaja siiski seda, [ikettevtte teos-
;teSiorganites on ' . k  s i m u s ,
i p a l ' "
I
I
Meie Elim" nr. 16 (1833) 1985 THURSDAY, APRIL 18 3 HSXP
 I  i i i i i i i i i
Ligi inimest vttis osa st t i tes Toronto Eesti Maja e Foto  S. Preem
otsib Ehataress@
Selle populaarse rituse puhas- kasu kuulub Maakondliku Esin- duskogu kasupdmatu ettepane- ku kohaselt Eesti Majale hiskond- like ruumide, eriti kgi, ajakohas- tamiseks.
Selleaastane .killapidu toimus lau- peval, 13. aprillil. Eesti Maja:Suu- res ja keskmisesr puupsti tidetud saalides, ' \
Killapeodel le meldud tavaliste tantsupidudena, pearhk on alati o - liud eeskaval, kuid.ka jalakeerutami- seks on alati aega jnud.
 Ka: seekordne, eeskava oli vga- ulatuslik, phinedes peamiselt maa- kondlikel ettekandeil rahvusvahelise lisandiga. Kigile lisandps veel Elr mar Maripuutatritrupi eeskava sa- .mai ajal all kohviku ruumes, mida , lemi;se saali klaliste huvides korra- ti peale maakondliku eeskava lppe- mist.
Ki^VA'KUNSTIKRGE A L G U S , -^ Eeskava algas klassikaliselt krg- kunstilise esinemsiega 30-liikmelise '
ttarlaste koori, The Nightingale- Bamford Chorale" poolt, kes esita- sid viis helitd: J. S. Bach ' i Wi r eilen", Helen Dobias-Duesburgi Ti- pa-tapa" ning ,,Uinulaulu", kaks Thomas Morley a capella madrigali armastuslaulu] ja lpuks H . John-
son'! ,,Honor, honor". See Maaja .Duesburg-Roos'i poolt juhatatud lau- lukoor on Ameerika hendriikides vga krgelt hinnatud ning auhinna- tud. Nad on esinenud Lincoln Celit- ris ning ees on kontsertreis Inglis- maale. Need tigad rgivad ise koo- ri tasemest ja vimetest, millele oleks leliigne enam midagi juurde lisacja.,
Kuigi selle koori liikmete seas puu- duvad eestlased, sisaldab koori re- pertuaar umbes 25% eesti helilcjo- mingut eesti keeles. See testab, rrii- da vib teha ks dnaamiline, sihi- kindel ja hea koorijuht umbkeelse kooriga.
Kaugelt kllasitnud koorile lau- sus tnusnad Anne-Liis Keelmann, jagades igale kooriliikmele sini- must-valgesse seotud smboolse On- tario trilliumi ning koorijuhile kim- butie kevadlilli.
Maakondliku Esinduskogu esimees Johannes Vihma tervitamas killa- peol. Keskel  esinejad Avo Kittask, Olev Hrm, Elna Libe, Laine Koost,  i n e L a i W e . A l l - - H e l g i E o s e n ja Evyjaagus^^^^
PEO A M E T L I K SISSEJUHATUS Lhikese vaheaja jrele jrgnes
killapeo ametlik osa, kus sna vtsid Johanes Vihma, Ervin Aleve, Peeter Vilde ja Osvald Pi i l .
Maakondliku Esinduskogu  esi- , meesfohannes Vihma oma snav- tus tervitas kikide maakondade ni- mel auklalisi ja kiki pidulisi, kes olid tulnud sellele Eesti Maja tulu- htule.
,,Eesti Maja thtsus ja vajadus on meil selge igahel. See on meie teine kodu, kuhu tuleme rmsa meelega. Siin ttame ja vitleme tuleviku nimel kodumaa heaks. Seeprast on meie kigi kohus kaasa aidata, et see rahvuslik kants siliks,, psiks kaua ja oleks elujuline. Eesti Maja m- dunud 25 aastat on olnud viljakand- vad, hindame ja austame neid inime- si, kes selle' aja jooksul on andnud selleks oma panuse ja ka neid, kes seda td jtkavad".
,,Meie tnast pidu korraldavad ja sisustavad vanad ja noored hes- koos. Mei l on hea meel, et meie noored aitavad kaasa ja mistavad, et see kodu jb ka kunagi nende ko- duks/'
,,Tnast hist maakondade pidu avades soovime heskoos Eesti Ma- jale tema juubeliaastal palju judu ja edu jtkamaks meie thtsat rahvus- likku tegevust siin Eesti Majas. Head tuju sinule, pidulisele, ja head tulu Eesti Majale!"
Toronto Eesti Maja esimees Os- vald Pi i l oma snavtus ti tervitusi kigile koosviibijaile ning tnu Maa- kondlikule Esinduskogule selle peo korraldamise eest. ,,Maakondlik Esinduskogu on andnud elava nite sellest, mida vime saavutada noorte ja vanade hises koosts. Olgu see eeskujuks kigile". /
,,Eesti Maja ja eesti hiskonna elus seisab ees huvitav, nudlik, tegeVus- rohke ja otsustav ajajrk. hises koosts peame rajama oma sisete- gevuse kindlale alusele, milleks va- jame iga eesti hiskonnaliikme kaas- td ja majanduslikku abi. See annab ka noortele vimaluse rakendada oma andeid, teadmisi ja tjudu meie hiskondlikus elus". ^
Ttades ig la krval vime astuda julgelt vastu homsele. Jtku- valt head pidutuju.kigile!"
Lhikese ametliku osa lppedes tehti teatavaks maakondlike male- vistluste tagajrjed, kus,, A " klassis tuli esimeseks Jaak Triefeldt Tartu- maalt, teiseks Alfred Kuus Valga- maalt ja kolmandaks Endel Talve Vrumaalt. Teatati ka B" klassi ma- lemeistrid. Vidulintide jagamise j- rel algas peokava maakondade kau- pa, kus teadustajana tegutses Ervin Aleve.  -
M A A K O N D L I K U D ESINEMISED Harju maakonna nimel esitas Juta
Kbarsepp vabas vrsis koostatud Ajalugu kordub", andes linnulen- nulise levaate meie maa muistsest vabadusest tnapeva taascjrjastami- seni. Ettekande lpul laulsid koosoli- jad August Tuvikese klapillimeeste orkestri saatel vimsalt Kalevite kantsi".
Hi iu maakonna nimel Helme Kaju deklameeris Asta Villmann-Linnofi luuletMtisklus", kus autor kne- les oma kodumaaga.
Tartu maakonna nimel sopran Lai- ne Koost esines rieinarMedri kla- verisaatel kolme lauluga:Emaje jutustus", Phajrve mlestus" ja Kla mul tleb".
Petseri maakonna nimel esitasid Helgi Rosen j a E v y Jaaguste (kahe- peale kokku poolteist petserlast] laulvalt humoorika kahekne ema ja ttre vahel.
Jrva maakonna nimel esines lau- ludega meile kigile hstituntud ba- riton'Avo Kittask, end ise akordeo- nil saates, kes kohe kigile oma Jr- vamaa pritolu selgeks tegi: ,,ema sndis Jrvamaal, isa Tartumaal ja
VABA-AJA PROG RAM Ml JUHTU
(Recreation director) Sobivus vanemat inimestegs
ttamisoks nuetav. iinformatsiooniks helistada
Eesti Abistamiskomitee peakoosolek peetakse kolmapeval, 24. aprillil 1985 a., algusega kell 6.30 htul, Toronto Eesti Maja vikeses saalis,
958 Broadview Ave. EK liikmed, kes ei ole koosoleku kutset ktte saanud, palutakse teada-
annet vtta kutsena. Liikmemaksud palume iendada
EAK ris. EAK JUHATUS
peakoosolek peetakse esmaspe- val, 22. aprillil kell 7.30 . Eesti
^ Majas tavakohase pevakorraga. Juhatuse kutsub kikilnlasikoo- solekule.
ise sndisin Stockholmis". Nende paljude snnikohtade puhul esitas Avo Kittask kigepealt Portugali rahvaviisi ,,Sl, kus Emajgi voo- lab", mille refrnile kogu saalitis kaasa laulis. Teiseks laulis ta Paul Tammeveski,,ksainus is" ningl- puke koos rahvaga Noorus on ilus aeg".
Prast lhikest vaheaega Lydia Tori deklameeris omaloomingulise MVisi id i" , mis peegeldas linnulennu- list klaskiku kodumaale.
Viljandi maakonna nimel talupe- remeheiik Kalle Viires esitas humo- reski Testisndinud lood", mis kir- jeldas mulgi peremehe klaskiku riigivanema juurde, hobusepassiga taskus.
Viru ja Prnu maakondade nimel Elna Libe ja Olev Hrm esitasid kolm duetti: Kodulinnale", ,,Virumaa valss" (Elna Libe snadel) ja Vnd- ramaale". KikHaule saatis akordeo- nil Elmar Tani.
Lne maakonna nimel luges Toomas Marley mulgi pritoluga El- len Irs'i poolt kirjutatud humoreski nAja-ratas", mis ksitab inimelu aja- ratast snnist surmani.
Saare maakonda esindasid H . Sulg, L. Riis ja . [Endine] Krid kolmel akordeonil:,,Ei paremat pole kuskil m a a l . . . " , ..Meremeeste laul" ja nSaarel mu kodupaik".
Vru maakonna snalise osa eest hoolitses Salme Vesi ning muusikali- se osa eest klapillimeeste orkester
, August Tuvikese laulu ja juhtimise- ga. Lpuks esilas sopran nne Laik- ve osalise orkester! saatel ...Vaikne kena kohakene" l a ..Kevadlaulu".
Killapeo eeskava lppes hislau- luga ,,Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt", mille jrel Eesti Maja esi- mees Osvald Pi i l veelkord sna vt- tes tnas selle rituse korraldajaid, eriti aga Johannes Vihma't, kellele ta tnuthiena le andis sletie l i l l i . Ka esinejaile jtkus igale valge ke- vadis. Loterii ja baar ttasid m- lemad edukalt.
Jrgnes tants, alul vanemale pub- likule klapillimeeste orkestri saatel, hiljem aga peamiselt noortele pris noorte orkestri mrinal,
 -m-
Rinnamrgid ka 15-le eestlasele
Ontario kodakondsuse ja kultuu- nministri Susan Fish algatusel kuulutati kesolev ndal Ontarios Vabatahtlike ttajate Ndalaks. (Volunteer Week in Ontario). Selle avas ametlikult minister Fish pha- peval,14. apr. Toronto Sheraton Gentre Hotelli suures ballisaalis, mis mahutab ligemale 3000 kla- list. Bronks, hbe ja kuld rinnamr- giga vristati 764 vabatahtlikku ttajat Toronto piirkonnast. Kok- ku vristatakse kesoleva ja jrg- mise ndala kestel, vabatahtliku ttaja rinnmrgiga Ontarios 2500 isikut. Selleks korraldatakse rinna- mrkide tseremoniaalne leand- mine Kitcheneris, Kenoras, Wind- soris, Sudburys, Londonis, Niaga- ras, Thunder Bays, Ottawas, Kings- tonis, Hamiltonis, Peterboroughs ja Orillias. Torontos vristati ka 15 eestlast.
Avades Vabatahtlike ttajate n- dalat Torontos, minister Fish then- das, et ta kasutab juhust ametlikuks tnu avaldamiseks kigile nendele, kes on ohverdanud oma talenti, os- kusi, energiat ja aega teiste isikute, organisatsioonide ja hiskonna abis- tamiseks. Vabatahtlike ttajate n- dal on meldud nende tnamiseks, austamiseks ning vristamiseks vastava rinnamrgiga. Oleme uhked teie t ja tegevuse le. Teie olete inimesed, kes vabatahtlikult ning ta- su nudmate on linud appi seal, kus midagi on olnudtarvisja vajalik teha. Olete kulutanud selleks tuhandeid tunde pidevalt ttades. Mned teie seas 20, 30, 40 ja isegi 50 aastat, mis on otse vapustama panev.
Vabatahtlike ttajate vristami- seks on Ontario Trilliumi lille lehe kujuline rinnamrk, (bronks 5 kuni 9;
Dr. Arthur Puksov Fondi Laureaadid
1985.a. Seekordseteks laureaatideks on
osutunud dr. Valev Uibopuu Root- sist ja dr. Reinhard Vogelsang Lne- Saksamaalt.
Dr. V. Uibopuu t on auhinnatud Can. % 2,500 suuruses raamatu eest: Meie ja meie himud. Peatkke soo- me-ugrilaste minevikust ja olevikust." Teoses antakse ammendav levaade eestlaste ja himurahvaste pritolust, ajaloost ja aktuaalsest olukorrast. Autor on esile toonud kik olulise vihmase aja uurimustulemusist, mida rikkalikult tsiteeritakse peatkkide lpul. See annab tle erilise ak- tuaalsuse nii pperaamatuna, kui ka informatsioonivahendina laiemas mttes. Lisavrtuseks osutub 12 Ihk. soome-ugri bibliograafiat.
Dr. R. Vogelsangi tid on auhinna- tud Can. S 2,000 suuruses raamatute eest :Kmmereibuch der Stadt Re- val 1432-1463", ilmunud 1976.a.^746 ihk. ja teine raamat sama pealkirja- ga aastate ,,1463-1507" suhtes, ilmu- nud 1983.a.-948 Ihk. Tallinna rae hiliskeskaegsete kassaraamatute" deifreerimise ja tppisteaduslikult vljaandmisega on autor loonud ka- pitaalse  vundamendi . mitte ainult Tallinna, vaid kikide Lnemere linnade administratiiv-, kaubandus-, finantside ja sotsiaalajaloo mistmi- seks vastaval epohhil. Tendatakse soHidselt Tallinna keskset funktsioo-. ni Lnemereruumi uurimists. To- hutult rikkalike andmete kttesaada- vaks tegemisega 00 nd pandud
hbe 10 kuni 14 ja kuld 15 ja rohkem aastaid vabatahtlikku td). Kuldrin- namrgid andis le minister Susan Fish. Teistele olid rinnamrkide le- andjaiks ministriabid Goug Mc Cullough ja Randy Norberg. Kuld- rinnamrgi saajaid oli 301] hbe 197 ja bronks 252 isikut.
Eestlastest vristati vabathtliku ttaja rinnamrgiga Rein Andre (23 aastat vabatahtlikku td), Richard Antik (17), Henny Aruja (5). Endel Aruja (9), Karl Aun (10), Vello Hubel (15), Malle Laansoo (17), Valdo Lilla- kas (7), Evelyn Koop (15)," Hans J. Lupp (25), Ene Runge (30), Alfred Sepa (27), Ermi Soomet (19), Elmar Tampld (17) ja Harald Teder (15).
Vabatahtlike ttajate ndal kuju- neb iga-aataseks rituseks.
Vristada vib selle rinnamrgi- ga Ontarios elavaid Kanada kodanik- ke, kes pidevalt on vabatahtlikult .ttanud 5 ja rohkem aastaid, minis- teeriumi poolt tunnustatud taladel ning ette pandud rinnamrgiga v- ristamiseks kohaliku valitsuse vi organisatsiooni juhatuse poolt, kelle juures isik on pidevalt ilnpa palgata ttanud. ks organisatsioon vib ette panna hel aastal kuni 6 isikut vristamiseks.
Ministeeriumi poolt on tunnusta- tud ttamine kunsti, raamatuko- gunduse, hiskondliku nuande, p- ritolu, mitmekultuuri, kodakondsuse aladel, uustulnukate ja tiende rah- vuslike organisatsioonide raames.
Lhemat informatsiooni vib saa- da Kodakoifiduse ja kultuuri minis- teeriumilt, 5. kord,'77 Bloor St. W. Toronto, Ont . 'M7A 2R9. Tel (416)
.965-7509. Rinnamrkide leandmise tsere-
Eesti Seltsi kevadpidu
Eesti Majas
Toronto Eesti Seltsi esimees ,aan Terts tles Meie Elule", ke- vadpopurrii eeltd on judmas lpufaasi. Eelolev Kevadpopur rii" on jrjekordselt neljas ning toimub phapeval, 21. aprillil k l 15:00 Eesti Majas, lootes head ilma ja rohket osavttu. Kava ldkorral- dajaks on Toomas Merilo ning esi- nejateks on: Eesti Rahvapillide Or- kester, rahvatantsijad, vimlejad, solistid, deklamaatorid, dsstant- sijad, instrumentaal-duett (K. ja R. Hiir], laulukoor jne.
Kevadpeo sissetulek kasutatakse Seltsi poolt toetuste andmi- noorte organisatsioonidele,
T.E. seks tienduskoolile ja lasteaiale.
alus eriksimuste uurimiseks ja tt- lemiseks.
Dr. A . Puksovi testamendi koha- selt moodustatud Fondi lesandeks on anda auhindu uuemate teadusli- ke uurimust eekt. mis ksitavad eesti ajalugu peamiseh enne 1721.a. Selle Fondi rii koosseisu kuuluvad Kieli likooli Phja-Euroopa ajaloo pro- fessor dr.' Hain Rebas (esimees). Taa- ni riigiarhivar. dr. Vello Helk ja dr. Peep P. Rebane, ajaloo professor Pennsylvania likoolis, USA.