nr. 35 (1903) 198(S Meie Elu" nr. 3S (1903) 198 NELJAPEVAL, 28. AUGUSTIt
ca
lk- -
l l l l i i i l l i i i i i i ilMiiiiiliillili
i l p i l l i i i i i l i
jilvelt ja psti. to  H . Raigna
P P ledaiit. Rahvus- 11 vistles esma-Ihikos, kus vitis proinksmedalit. )ameisterklas'si, ilm ja on praegu
pib Waterloo jadust, treenib Inud aegadel 3-4 Ivadel 7-8 tundi.. jngu kasutab ka loga petuse ko- jl leksGuelph'! :tor. Kasutades ib oma vaimset (ja vistleb vi- japssiga. Sel
;in, saavutas ta [misesll65 sil- |()ma parimaks
jsteldes ta ka-part on vga ra-Iku iseloomuga,^ lpsi3ortlasteks
Tippsportls- oma aladel on
leistritiitlid vi Iie suurtel rah-itel. Neid on |tse, kuus indi- leitmes mees-
on kik pea-ja nende suu- Iride. tagajrge- jgasihoidlikku-
b R A I G N A
5. sept.
e, lastele,
4-1674 !2-5751
Kuulsaid armastajaid
Tiberius Glaudius DrusMS Wero korralduse tegi, et igasugune keisrin- Germanicus (10 e. Kr.  54 p.^ Kr.) na ksk peab vastuvaidlematult ti- sai Rooma keisriks, kui tema hullu- detama. Mnester lahkuski lavalt ja meelne eelkija, Galigula krval- sai keisrinna kuulekaks teenijaks, dati ja hukati. Ta pandi troonile hoolimata oma kskijanna toorusest, preetorite poolt, kes soovisid valit- nagu ta hiljem tunnistas, nidates 96ja kohal nha nrka, ja kuulekat haava-arme/oma ihul.
- M  N G I S LBUNAIST: Kui Glaudius oma vgedega Bri-
Vlimuselt pii Glaudius. pikk, tannias viibis, andus kojujnud khn, khmus ja khukas. Ta kn- Messalina kige metsikumale por- dis longates, tema pea vabises, ta ko- duelule. lulgustatud keisri krraidu- ktas ja tema suu ja nina olid alati sest, ksundas ta mehi krgeltsndi- vesised. Tema enda emagi pii nime- nud roomlaste hulgast osa saama tanud oma lapsukest Vikseks tema lembusest. Keeldujad veti vas- monstrumik" ja tema suguliased pi- tutusele riigivastasuse prast. L- dasid teda veidi totakaks. TegeUkult puks tdines Messalina suhteliselt oli see hinnang ebaiglane kui vtta taltsaloomulisist seiklusist palee- ' arvesse, et oma eluea vltel oli Glau-; keskkonnas. Loorisse mhitud pi dius kirjutanud 20 kidet etruskide hulkus ta krvaltnavail ja krtsides, ajaloost, 8 teost Kartaagost, he leidmaks sobivaid mehi. Vahel sekka ' kreekakeelse nidendi ja kaheksa- kaasus sellega ka alasti tants vabas
5 B||^^^i.'r|jHp
Sport lhidalt
Maailma ujumise meistrivistlus- tel, mis sja lppesid Madridis, His- paanias, saavutasid osavtjad riigid medaleid jrgmiselt: 1. Ida-Saksa- maa  14 kuld-A2 hbe- ja 4 pronks- medalit. 2. Ameerika hendriigid  9 kuld-, 10 hbe- ja 13 pronksmedalit. 3. Kanada  4 kuld-^ hbe- ja 2 pronksmedalit Nukogude Vene ji 7-le kohale 2-e kuld-, 3-e hbe- ja 7- me pronksmedaliga. Austraalia tuli 9-ks, saavutades 1-e kuldmedali ja. Inglismaa 17-ks, saavutades 2 pronksmedalit.
Gindy unpuu saavutas 200 m rin- nuliujumises viienda koha, ajaga 2:32,32. Esikoha vitis Silke Hoer- ner, Ida-Saksamaalt, uue maailma- rekordiga  2:27,40. Eelmine rekord oli 2:28, 20 Silvia Geraschi nimel, Ida-Saksamaah. 100 m rinnuliujumi- se vitis Silvia Gerasch Ida-Saksa- maalt, samuti uue maailmarekordiga 1:08,11. Endine rekord oli tema ni- mel ajaga 1:08,28. Gindy unpuu tuli kaheksandaks ajaga 1:12,28.
kitelise autobiograafia. Ta kirjutas hus. Kord tuli tal tuju mngi^^^ ^ , ^ , , . . . . . . . uurimusi nnemngude ja rooma t- bunaist. Ta lasi selleks he toa palees "^o^^^cc^cuti eestlaste rahvataitsurunm jaanik on idara imiku uks suuremaid ja aktiivsemaid, omades PENNIS hestiku kohta, millele ta jmuide 1 l i - sisustada lbumaja eeskujul ja ripu- ridades tantsijaid, lauljaid ja teisi esinejaid. Rhmas valitseb elevus osavtuks Austraalias toimu- Lau^a Randmaa (14 a.), visteldes sandas 3 uut thte. Avalikust elust tada uksele Rooma he kige kuul- ^ast ESTO-88-st, milleks otsus tehti Toronto ESTO pidustusil ja milleks kogutakse leidlike aktsioonidega Lne-Kanada 16 a. vanusegrupi hakkas tabaga osa vtmalalles prast sama prostituudi nimesildi. Seal vt- reisiraha. Rhm on siin pildistatud sjastel spordimngudel Lakewoodis, kus kahjuks vl ise valguspidu meistrivistlustel, mis peeti Victo- troonile tusmist ja seal oli ta tiesti tis ta vastu mehi tnavalt, keda ta sisustamine nendelt ji ra olukorras  . . .vihma kest rsta alla, rsta alt katuse a l l a . . s . t . lpeks nas. B.G., finaalis vitis 16 a. vanu- oma naiste ja preetorite moju aii. osutatud teeninduse eest maksustas sisse Eesti Maja lavale. Nende seal jrgnenud esinemistele andis kaasnevalt seletusi Conn. Eesti Seltsi ^^S^^P^ vistlejat Maureen Drake'i,
agaresimeesVaikeLugus .PildiltagareasvasakulrelrhmajuhtIndrikLinask. Foto-SalmeParming 6 - 3, 6 - 7, 6 - 3, tuh Tema valitsemisaja thtsamaks seaduslike tariif ide jrele, mida pros- sndmuseks oli Britannia vallutami- tituutidel igus oli nuda (ks obu- ne a. 43. Ta ji meeleldi viina, kuid oli Jus). Tiivustatud klientuuri rhku- vaba perverssustest, mis tema bei- sest saatis ta hele tuntuimale Roo- kijaid olid iseloomustanud. ma prostituudile vljakutse vistlu-
seks, kumb neist suudab pakkuda M A D A L M O R A A L suuremale meestehulgale meelela-
Muistse Rooma moraal oli madal, hutust tihe bi jooksul. Plihiuse, sen, kuigi abielurikkujaid naisi surma- teatel olevat Messalina vitnud. Sf nuhtlusega karistati ja nende mees- jaretkelt naasnud Glaudius ei taiba- kaassdlasi jdavate kehavigas- nud midagi oma noore naise ebadisk- tuste tekitamisega nuheldi. Karistuse reetsusist.
TEADAANNE T.E.M. NAISSEKTSIOONI PEAKOOS- OLEK peetakse 9. sept. Kell 7.30 .
teisipeval 62,9% vrreldes 1979.a. 64-,7%-ga. Eesti Majas, millest palutakse kigi aug.) toimus Tartu Instituudi Alates 1982.a. on eestlaste osa Tal- T.E.M. tegev-ja toetajaliikmetenais-
vltimiseks registreerisid paljud nu- tikad abielunaised endid ametivi- mude juures prostituutidena vlja- meldud nimede all, sest abielusea- dused prostituutide kohta ei kehti- nud. Abielurikkumisi esines kigis hiskonnakihtides, ja keisrikodagi
esimeseks j vitis meistritiitli, jttes Maureen Drake'i teisele kohale.
Hiljem, Kanada 16 a. vanusegrupi meistrivistlustel, mis peeti Vancou- veris, B.G., Maureen Drake finaalis vitis Laura Randmaa'de - 2,6 - 2, ja tuli Kanada meistriks, jttes Laura Randmaa teisele kohale.
PURJETAMINE I hendriikide ja Kanada purjejah-
A L A S T I TANTS : Messalina armatsemise hullustus
jtkus pidurdamatult. Ki keiser Os- tiasse (Rooma sadam) teryisvetele lks, ji Messalina Rooma maha, kus ta silma oli visanud noorele aris-
polnud erand. N i i juhtuski, et oma ^  ^ ' f f ^ ' " ^ ^ ^ ajastu kuulsaimaks kbielurikkujaks kingitustega, ahvatles ja
korraldusel poliitiline loeng Kali- linnas langenud alla 50%. Statistika pere osavttu. Kesolevrt teada-" tide eelvistlused ,,Solingen'i" klas- fornia likooli fsika doktor prof. kneleb, et kige suurem venelaste annet palutakse vtta kutsena. Rein Taageperalt teemal Gorbat- asustamine toimub Phj.a-Eesti ran- shovi-aegsed Balti Higid". See oli nikul, kus Kohtla-Jrjerajoonis elab T.E.M. NAISSEKTSIOONI JUHATUS lhendatud pikemast ettekandest, eestlasi ainult 23%, Rakvere- 77%, mida prof. Taagepera pidas ndal Tallinn-Harju- 54%, Haapsalu- 85%, varem Kotkajrve Metsalikoolis, Rapla- 91%, Paide- 91%, Jgeva- _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ ksitledes Balti riike viiekmne 87%, Tartu- 77%, Viljandi- 90%, Pr- ~ ~ ' ' ' " aastases vahemikus, alates 1939 ilu- 79%, Valga- 77%, Plva- 93%, tub nukogude ssteemis. Selle pa-
osutus nii krge isik kui Rooma ^ 11^^ veenis oma naisest lahu- kuni tnapevani. Lektor mainis, et Vru- 89%, Hiiumaa- 95% jaSaare- rndamiseks on valik kas majandust tuma. Messalina lks veel kaiugema- le  ta lubas Siliusele Rooma trooni, kui see temaga abielluks. Ta la vas- taski avaliku laulatuse ja kroonirnis pidustuse koos sellele jrgneva baka- naaliga. Selle krgpunktiks oli tants elevandiluust krooni kandva uue
keisrinna,, Glaudiuse abikaasa iMes- salina (22 - 48). Valeria Messalina isa oli senaator, kes uskus naiselikesse voorusisse ja naisesse kui perekon- na nurgakivisse. Tema ema aga pol- nud vooruslik ei naisena ega emana, ja nii kasvas Valeria les moraalse . , ... i . . . . . . lodevuse hkkonnas. 16-iastase- "TO^^^^^ na pandi ta mehele temastkolmkor- PoolMessalmaga eesotsas, m.speEi- p^^f Taagepera alustas oma ro!?- da vanemale Claudiusele, kellest 3 \ " ' ' l . ^ seati abieluvoodi mi l i l ^ ^ui tunniajalist ettekannet hu- aastat hiljem keiseriai.  "^f'f P*?^ onia asjasolraitud vljendusega, et Gorbat-
, abielu konsummeens joobunud pi- M E S S A L I N A duliste kiiduavalduste saatel.
. 19-aastst keisrinnat kirjeldab KEISER LPETAS PEO rooma luuletaja Juvenalis (kas igus- Keisritruud ukondlased olid ks- tatult vi mitte] jrgmiselt: Kolla- kiksusega jlginud Messalina tegu- sed krsus juuksed kohevil vhelda- sid, kuna neil polnud poliitilist tht- se pea lamedal lael; madal otsmik, sust. Nd aga hakati taipama hda-
tema ettekanne phineb peamiselt maa- 92%. Need arvud vhenevad liberaliseerida vi kompartei totali- Rahva Hle*' lugemisel ja sealt iga aastaga eestlaste kahjuks (Eestla-- taarne vim majandusliku stagnee- saadud andmetel' Teema oli Tartu si kodumaal vib arvestada vhe le rumise hinnaga. Ajutine valik seisab CollegeMruumidessekokkutoonud 90ttuhande.  Toim.). ,,ksuhalduse" svenemisega vi erakordselt palju rahvast, nende Seoses venestamise suurenemise- meeleheite valikus, kus kasutatakse hulgas rohkesti nooremast plv- ga toimub aga rahvatulu ja tstus- vlisavantre. Gorbatshovi ainuke-
toodangu paigalseismine. Koguni vii- seks positiivseks sammuks tema l- mastel aastatel nii rahvatulu kui ka hikese aja valitsemise tulemuseks toodang nitab kahanemist eelmiste vib lugeda 1985.a. juunis alustatud aastate tulu ja toodanguga vrreldes, yiinavastast kampaaniat, mille tule- See thendab seda, et rahvalt on ve- musel on he aasta jooksul Vene
shov on vga populaarne eestlastele tud mida vtta on,vimalik, ja seda alkoholitoodang vhenenud 35% paguluses, sest kohal on 110 inimest, mitte Eesti vaid Venemaa huvides, vrra. Olles vlja jaganud kuulajaskonnale Ametlik statistika rgib kll majan- Metsalikoolis peetud ettekande duskasvu 2% ulatuses aastas, kuid VENELASED ON PROBLEEM kokkuvtte, alustas ta Eesti, Lti ja tegelikkuses see vrdub nulliga. Ve- Ettekandele^jrgnesid kuulajatelt Leedu rahvastiku i ja majandusliku ne majanduse pideva allakiguga ha- vhesed ksimused seoses Gorbat- olukorra jlgimist, analsimist ja kati 1970. aastast alates otsima teid shovi teemaga. Referendile esitati
suured silmad ebatavaliselt lhedal ohtu henduses Silluse seigaga ja seda peamiselt Eesti osas. Tstusli- olukorra parandamiseks ja selleks ksimus, et kuidas tema suhtub prae- ksteisele; vike hukeste huultega Narcissus, ks endine ori, kes Mes- ke suurprojektide rajamisega toimub rakendati Eestis ja Ltis teatud re- gu kimasolevasse Musta Lindi ja
hendatud Rahvaste Balti apelli akt- sioonidesse ning tema 1971.a. satel-
suu. Messalinale meelcjis troon, kuid
oma abikaasa vastu
saliriale andestada ei saanud he peamiselt Balti rahvaste venestami- form-eksperimente. oma sbra mrvamist, saatis he ne. Venemaalt tuuakse massiliselt EKSPERIMENDID EESTIS
undis ta ainult Glaudiuse sohinaisetest Ostiase inimesi tle ja need jvadki psi- N i i vimaldatakse teatud vikeel- liitsuse taotlemise ideesse Balti riiki- tlgastust. Olles snnitaniid talle poja keisrit olukorrast informeerima. Kei- vateks elanikeks, viies aata-aastalt tevtetes rakendada isiklikku teenin- dele, millega oleks Lne riikide de- (Britannicua;41) ja ttre (Octav iaa . se r asus viibimata koduteele. Messa- pri nende plisl kodumaal damist, kus tvtja maksab riigile jure tunnustus lpetatud ja tulemu- 42], hakkas ta otsima sensuaalseid lina, kuuldes keisri tulekust, tegi vhemusrahvaks. Need on dinosau- tasu ja mis tema eraettevtlikkusest sena suletud Balti riikide vlisesin- elamusi yljastpoolt.-Ta algas u- prasSingule jrsu lpu. Silius pge- rus-projektid venestamise sihiga, le jb, kuulub temale. Sama on dused ja konsulaadid. Prof. Taagepe-
heks niteks on Muuga suursada- ptud mningatel juhtudel raken- ra vastas lhidalt, et ta pooldab akt- ma vljaehitamine Tallinna klje ai- dada ka kolhooside toodangu tst- sioone, mis ratavad thelepanu, la. Samal ajal toimub kontrollimatult miseks, kuid rahvas on umbusklik. Mis puutub satelliitsusesse, siis see Eesti maapinna ja vete reostamine, sest toodangu tusul vidakse riigi- on hea asi nii nagu seda neme Unga- Venestamise programmi alusel viidi norme suurendada ja tulemuseks on ris. Aga kige suurem probleem on 1979.a. vene keele petamine isegi inimese tkoorma suurenemine venelased ise. Koosoleku lpul kos-
kondlastega ja jtkas nitlejatega, nes, pidulised valgusid laiali, Messa- Hajameelne Glaudius olinagup^ime- lina aga ruttas keisrile vastu linna- dusega ldud, km Messalina.'teda vravasse, mbritsetuna kohalek- pettis Mnesteriga, hehea vlimuse- sundatud vestaneitsitest, nagu loo- ga nitlejaga, kellelt ta nudis, ei see tuses, et sellise voorusliku aatjas- teatrist lahkuks ja tema tisajaliseks konna keskel temagi mustad teod armastajaks saaks, Kui Mnester puhtamaina paistavad. Glaudiuse lasteaedadesse, keeldus, kaebas Messalina keisrile, vanker, Messalinale lhenedes, ka- et ks nitleja trkuvat tema kske handaskllkiirust, kuid kihutas pea- titmast, mispeale Glaudius range ' tmata mda. -
koos pingutustega nii, et vhe jb tis tagareas istuvalt daamilt protesti- eraettevtlikkusele jrele. Need eks- vad snad referendi aadressil, et hr- perimendid toodangu tstmiseks ei ra Taagepera oleks vinud elda sel- aita ja ldiselt arvatakse, et lhema gelt, et eestlasi tahetakse hvitada ja
miljon 530 tuhat 1979.a. 1 miljon 466 viie aasta jooksul pole loota Vene tielikult venestada, tuhande vastu, neist eestlasi 195.a. majanduselu paranemist. Viga pei-
T A L L I N N A S EESTLASI 50% : : Eesti elanike koguarv 1985.a. oli 1
sis tuleval aastal peetavatele Amee- rika kontinendi (Pan-America) meistrivistlustele peeti Michigani jrvel Michigani linna lheduses In- diana osariigis. Esimeseks tuli Hans Fogh'i jaht Torontost koosseisus; juht H . Fogh, meeskonnaliikmed Ro- bert Muru ja Steve Galder, saavuta- des 3 punkti. Teiseks Paul Thompso- n'i jaht, Nova Scptiast, 12 p. ja kol- mandaks Philiph Abbotfi jaht, Sar- nia, Ont. 22 p. Vistlustest, mis toi- musid vaikse tuulega, vttis osa 17 jahti, nendest 3 Kanadast ja 14 hen- driikidest. Ameerika kontinendi vistlustest, mis toimuvad 4-ja aasta ajavahemikul, saab iga riik igast jahi klassist vtta osa ainult he-jahiga. Selle eelvistluste tulemusena H. Fogh esindab samas koosseisus Ka- nadat jrgmisel aastal peetavatel Ameerika kontinendi meistrivist- lustel. hendriike esindab, neljan- daks tulnud hendriigi jaht.
Prast neid vistlusi H.. Fogh, sa- ma meeskonnaga sidab maailma- meistrivistlustele, mis peetakse septembris Prantsusmaal.
- H.R.
iHUiinUMllUOlHIUtlHiMiHIUltt^^
K U H U M I N N A ?  Reedel 26. sept. ja laup. 27. sept. sgissimman Eesti Majas. Brunch phap. 28. sept.  Laup., 30. ja phap., 31. aug. Phja-Ameerika Mandri Eesti S- jameeste Suvepevad Seedriorul.
 Phap. 14. sept. baltlaste laeva- sit kl. 14.30 - 17.00.
,JV1EIE ELU" on a9unu|3 oma Jr- jekordse KALENDRI-THTRA. MATU koostamiseIel987.aastaks.
rKuna , ^ E I E ELU" KALENDER. THTRAAMAT on organisatsioo- uidele ja ,^eie Elu" laialdasele lugejaskonnale asendamatuks k- siraamatuks le kogu vaba maail- ma asuvate eesti organisatsiooni- de kohta, siis on olulhie, et Tht- raamatus oleksid organisatsiooHni- de tielikud iged aadressid.
Organisatsioonide praeguste ige- le aadresside saamiseks palutak- se kiki eesti organisatsioone Ka- nadas ja mujal saata oma tpsed aadressid Post Cde'i ramrldmi sega ,;VIeie Elule" HIUEMALT 15. OKTOOBRIKS s.a. aadressil;
,JM[EIE ELU" 958 B R O A D V I E W A V E . ,
TORONTO, ONT. M4K '2R
ige aadressi avaldamine ,J[Vleie Elu" Thtraamatus on iga organi- satsiooni enda huvides. Seeprast
^ saaike oma aadress Mde E W ' , Thtraaniatu Jaoks kohe. viivita- matult!
Halba aimates ruttas Messalina ; . oma ema saatel LucuUuse aeda, kus ta oma saatust ootama ji. Vahepeal A Almfl ornr oli viinastunudja.raevutsevGlaudius r l l l U d g U I
"surma mistnud Silluse ja MnesteH, otsuse tegemise Messalina kohta lkkas ta aga edasi. Narcissus, kar- tes et kui Messalina eluga pseb, siis vivad asjad vtta prde, kus ta oma elu hdaohtu satub, teatas pree- torite kaardivelastele, nagu oleks keiser ka Messalina surma mistnud ja viibimata hukata kskinud. Mes- salina, seda otsust kuuldes, lubas ise enesele lpu teha, milleks tema ema talle pistoda andis. K u i t a aga selle juures liiga kaua khkles, torkas ks ihukaitsjaist talle mga rinda ja keisrinna suri silmapilkselt. Kui vii- nauimasele keisrile jrgmisel peval vastust anti Messalina puudumise phjuse kohta lunalauast, siis kuulas ta seletust thelepanelikult, noogutas pead ja asus snatult toidu ja viina kallale. 
kohta, kes tema andmetel Teise maa- se kige rohkem kommunismi poolt ilmasja ajal olid koosts natsidega, kannatada saanud rahvaste hisrin-
Saadesoma ksutusse K G B arhiiv- net. Siinjuures on paras koht meenu- materjalid, prdusid Ameerika uu- tad meie,,vasaratega aktiviste", kes rijad vnmase poole tiendavate and- barbaarselt purustasid kommunismi
Ivan ehk John Demjanjuk toodi marssal Konevit, veendunud antise- mete saamiseks, ja Demjanjuki kohta ja faismi poolt kannatada saanud USA-st Iisraeli ja ootab Ajaloni" miiti, kes Auschwitzi koonduslaagri saadi neid vga kooperatiivselt. Ji juutidele ja ukrainlastele pstitatud vanglas kohtuprotsessi algust lhistel peatas oma ved selleks, et selline mulje, et seal oleks seda pai- mlestussamba Jeruusalemmas. See
Teate Demjanjuki saabumisest anda SS-lastele vimalus hvitada vet nagu oodatud. Saadi imekombel mlestussammas segas kedagi, ja ise- vttis Iisraeli ldsus vastu vai- viimaseid selles laagris ell^^^^ vga hsti silinud, ja teadmata kui- gi vga! mustuse ja rahuldustundega". Ta- inimesi. Mis puutuhkollaboratsionis- das K G B arhiivi sattunud isikutun- sapisi aga kired vaibusid ja Dem- mi, siis isegi Prantsusmaa kige "istus inimese fotoga kes oli vga KOLLEKTIIVNE VASTUTUS janjuki nimi kadus ajalehtede esi- progressiivsema partei" juht Georges i ^ ^ ^ J f f " j ^ S ^em- ^ . ^ ^ ^ . . ^^^^.^^ ^^^^^ leheklgedelt. Samaaegselt aga Marchais patustas sellega sja ajal. lanjuki isiklik toimik Treblmka laag- ^^gg^^ ^^^g^ ^gu ldse sp-
 1 , J ^ E I E E L U "
Uuesti abiellumisega  seekord Agrippina, nooremaga  kirjutas Glaudius alla surmaotsusele nii ise- enese kui oma laste kohta. Agrippina kireks oli, et tema poeg keisriks saaks. Tema survel adopteeriski kei- ser selle 13-aastase poisi nime all Nero, kes abiellus Octaviaga. Siis mrgitas Agrippina Glaudiuse ja Ne- ro hukkas Britannicuse, hiljem ka oma ema ja Octavia.
K.
hakkasid kostma kained ja paistab, et mistlikud ksimuised: Ka8 on mtet?", Kes ta selline on?" ja Kellele see on kasulik?"
Tepoolest aga tundub, et kogu sellel lool on mingisugune krval- maik juures, midagi, mis on .lpli- kult selgitamata" ja kui soovite, siis ka mingisugune kahekordne raa- ma
KGB ARHIIVIST 32 aastat prast Teise maailmasja
lppu, 1977. aastal, tunneb Demjan- juki juhuslikult fotol ra ks endine Treblinka vang, tundes temas ra he krematooriumi ttaja Ivan Julma", kes oli silma paistnud erilise julmu-
rist. Sellised on faktid.
M O S K V A INITSIATIIV On vga vimalik, et Demjanjuk ja
 Ian Julm" on ks ja sama isik. On samuti vimalik, et sakslased panid 20-aastase Demjanjuki ,,t-
russe kahe rahva vahel, kuna sprus on isiksuse, aga mitte kollektiivne kategooria. Sprus rahvaste vahel on Nukogude propaganda vljamel- dis tpselt samuti, nagu kommunis- mgi. Suhted rahvaste vahel peavad tuginema vastastikusele austamisele
sega. Nimi Demjaniuk" ei rkinud ie" krematooriumi juurde, kus ta vis jS^rvS^^^^^^^^ endisele vangile midagi, kuid erilist tepoolest vlja paista oma julmuse f^^ n^t vp^^ huvi pakub see fakt, et pildil ei tuntud ja sadismiga. K ^ i d ks fakt kogu M Z^
Elas ja ttas Ameerikas, Gleve- ra mitte Demjanjuk'i, vaid kedagi selles loos "millest vaikib ka lne  Iand'i lmnas.hea automehaanik, ini. Fedorenko't. ka ukrainlast, kes elab ajakirjandus, on siiski niivrd thtis .'t^ ^^ ^^ ^^ ^^ " ^ n l ^^ 7^ Tv/n mene kuldsete ktega", ukrainlane praegu Nukogude Liidus, ja kelle et sellest ei saa vaikides mda min- 1,1^!^.^^
Demjanjuk, kes ei varjanud, et kohta pole isegi teada^ na: kogu selles loos kuulub initsia- i ^ s   d S ta teatud aja teenis Saksa sjaves j^^ ^^ tiiv KGB^e, kes jlgib oma tiesti Kunrt7pude7''kes"'d^ ^^ ^^ ^^ kes kunagi ei muutnud oma perekon- Kaks aastat enne neid sndmusi kindlat eesmrki. . Kuni tegudes, kes elusalt pletasid nanime. See fakt rgib minule sel- keegi Vassi l Iar tenko", ameerika lest, et see inimene ei tundnud kunagi - ukraina ajakirjanik, kes regulaar- Paistab, et mitte juhuslikult ei too enda arvates mingit sd. See, et ta selt klastab Nukogude Lii tu, , ja Vassil Jartenko" KGB-lt pidevalt teenis Saksa sjaves, ei thenda kellele on lahti K G B arhiivid, saatis materjale ukrainlaste kohta, mis siis veel midagi. Veelgi enam, ma austan USA immigratsioonivalitsusele ni- paralleelsete kanalite kaudu antakse palju rohkem kindral Vlass0vit, kui mekirja 73 Ameerika ukrainlase edasi ka Iisraelile. Kremlis kardetak-
vedurikatlates Valge armee ohvitse- re.
(jrgneb)