NELIAPEVAL, 3. JUuUL T H U R S D A Y , | U L Y 3 Meie Elu" nr.27 (1844) 1985
S A N FRANCISGO - Lneran- iiik XVlI-te Eesti pevade puhul (15. juul. Portlandis, Ore.) on oo- data San Francisco Eesti Seeniori- de Klubi vastuvtmist Lneranni- ku Eesti Organisatsioonide Liidu liikmeks, arvult 25-da liikmesorga-
Kigil maailma seenioridel tuleb aktiivsest tprotsessist vljalange- mise ajaks otsusele juda^ mida on targem teha omajudeajaga, kas lasta ennast ra kuluda elavas jukohases tegevuses uute harrastuste kallal, vi ra roostetada tegevuseta olekus. Francisco seeniorid nivad ole- vat otsustanud esimese variandi ka- suks, kui nad oma klubiks koondu- sid. Klubi koosviibimised toimuvad iga kuu esimesel neljapeval San Francisco relinna, San Mteos'e linnapargis asuvas seenioride klubis (Central Park SeniorCitizehsClub  50 East 5-th Avenue.) Need klubi- ruumid on kigiti mugavad ja ngu- sad ja'hoone asukoht enamikule liik- meist hlpsalt kttesaadav, oUes" seega parimaks aseaineks kikide eesti organisatsioonide hiskodule, millise soetamiseni San Francisco eestlaskond veel judnud pole.
Klubi peakoosolekud, kus peale muu ka juhatuse valimine toimub, peetakse aasta alul, millega Klubi te- gevusaastad kokku langevad kalend- naastatega." ^
KAKS LOENGUT . ' Kesoleva aasata algatusist maini-
tagu kahte loengut, mis elava huvi osaliseks said: ks Taara Studio" kaasomanikult, Sirje . Bewley'lt, Vriskivide Uus Maailm" koos' valguspiltidega ja ehete demonstrat- siooniga kneleja stuudiost ja teine^ Soola Smisest ja Kohvi Joomi-, sest" dr. Minna Kannelaualt. Evald Steiri on.kahel kbrral demonstreeri- nd'tema poolt ^fideo-lindistatud vt- teid Lneranniku Eesti Pevade sndmusist ^Seattlef, Wa. ja San Franciscos, yniastel Lneranniku Eesti Pevadel thistati ka 30-ne aas- ta mdumist esimestest sellenime- iistest pidustustest San Franciscos 1953. 
Klubi on korraldanud kaks huvi- reisi J^enosse.Nevadas,selle ,, vlude linna" omapradega tutvumiseks. kski klubiliig^ pole senini veel Re- nost oma miljonit kaasa toonud, kuid loodetavasti naeratab Frtuna mne- le osalejale jrgmisest ekskursioo- nist, mille ettevalmistused juba ki- mas olevat.
Ma i algpevil teostati kahepeva- ne huvireis San Francisco ja Los
Angeles' vahemaal asuvasse duslikult Kaunisse San Simeon'i, klastamaks muinasjutulist Hearst Castle'it, mille peahoone, La Casa Grande, sisaldab 100 mitmesuguse suurusega ruumi alatas teatriga, bal- lisaaliga ja veeremngu radadega ning lpetades .38 magamistoaga ja 31 vannitoaga. Selle 42 m krguse lossi ehitusega, millele hiljem lisan- dusid veel.kolm krvalhoonet kokku 46-e ruumiga, alustas William Ran- dolph Hearst - kidnappimise ohvri- na kuulsaks saanud Patricia Hearsti vanaisa - aastal 1922 ja ki ta aastal 1961 suri, siis oli osa lossi sisemust ikka veel lpetamata. Lpetamata kujul annetati loss koos seda mbrit- seva maa-alaga ka California osarii- gile, kes selle muutis avalikuks vaa- tamisvrsuseks, mida senini on k- lastanud le kahekmne miljoni ini- mese;
V A H E L D U S R I K K U S Klubi tegevuskava koostamisel on
juhatus taotelnud vaheldusrikkust ja uudsust ning on algatust^ elluviimi- sel suurt leidlikkust ilmutanud, sa- mal ajal hoidudes kulunud shabloo- nide tarvitamisest. Selles vaimus lesseatud eesmrke saavutada p- des on alati liikmeskonna ksmeel ilmsiks tulnud." Mainitagu 'niteks Ed.Tubina/rvo Pardi loomingu sal- vestamise fondi toetamist 500 dolla- riga.
ksikliikmeist, kes oma talenti po- le keelanud pidulaudade sndmuse- kohaselt dekoreerimisel, on piduliste ksmeelse- thelepanu ja lugupida- mise ra teeninud, on Florida Ilves, <elle originaalsete ideede kllus nib olevat ammendamatu. ;
Klubi perioodilised koosviibimi- sed ja hisettevtted on kujunenud oodatud sndmusiks seenioride elus, kus seltskondlikus lbikimises s- veneb ksteise mistmise, vastastik- kuse lugupidamise ja moraalse toeta- mise tervendav vaim. Jb ainult loo- ta, et ka need seeniorid, kellel senini veelklubiga kontakti pole tekkinud, leiaksid tee oma mttekaaslaste juur- de, rikastamaks oma elmusi, osale- des Klubi tegevuses ja jagamaks oma rme ja muresid, talente ja ideesid uute spradega uues mbruses, kus neid avatud ktega oodatakse.
SFES Klubi on kujunenud heks aktiivsemaks organisatsiooniks San Franciscos ja selle mbruses. Klubi asutamisest saadik on selle esime- heks olnud Alfred Ilves. Teisteks juhatusliikmeiks on kesoleval aas- tal Erna Lepp, Marta Veske, Uudo Sumeri, ja Luule Jaani.
. '-ts-^--
Moskvast teatatakse, et Mihhail Gorbatchev on kustutanud 62-aas- tase Romanovi Poliitbroo koos- seisust tervislikel phjusteL Kuul^ duste kohaselt on selle phjuseks olnud Gorbatchevi soov lahti saada Poliitbroos ona peamistest vaen- lastest JQ kritiseerijatest, kelleks
del.
lUlllillSllllllilillllllilllllliliUiilillllllililllliilillillllUilllll^ ^^
l]llllilillilllillllllllilli9HliillllllllllilllllHlililllltSlililllinilin^
Sport Kotkajrve majaomanikud tulid kokku
See, kuidas AlbertB noored aus- tasid meie seeniore Gymnaestra da" ettekannetel, peaks olema ee kujuks ka meie noortele Torontos. Selgus ka nende huvi selle maa ja keele vastu,kus sndis nende pe- taja Helgi Leesment. Peale vimle- mise pivad nad veidi ka eesti keelt ja selle tenduseks tlesid kne- kooris eestikeelsed numbrid hest kuni viieni.
Helgi Leesment jutustas, et ta oli. ainult kaheaastane, kui vanemad suure pgenemislaine ajal 1944.a. iile mere Rootsi pgenedes ta kaasa toid Nad elasid Stockholmis, kus ta ppe- tga alustas eesti algkoolis. Kana- dasse tulid ta vanemad 1951.a. ja asu- sid elama Vancouveri. Seal omandas hariduse algkoolist kuni likoolil- petamiseni. Eesti keele, mida ta val- dab nii knes kui kirjas, omandas vanematelt ja Vancouveri eesti tien- duskoolis. ~
K A L I F O R N I A S S E E S I N E M A  Viies kneaine rtmilisele vim-
lemisele jutustas, et temale ja ka teistele seal elavatele eesti ttarlas- : tele, kelledega ta tienduskoolis j gaidide tegevuses spradeks oli saa- nud, tekkis vimlemise mte ainult Kliforniasse mineku prast. Kuul- sid, et Kalifornia eestlased korralda- vad oma esimese suurema kokkutule- ku 1969. aastal San Francisco's mit- mekesise kavaga ja nad tahtsid sinna minna teisi eestlasi vaatama. Oleta- sid, et vanematelt on palju kergem reisiluba saada, kui neid on kutsutud' sinna esinema. Kavaks valisidrtmi- Hse vimllemise, mis Ernst Idla alga- tusel Rootsis elavate eestlaste hulgas oli vga populaarseks saanud. n- neks oli Vancouver i tulnud endine Idla vimleja Endla Rehtlane, kelle nad endile petajaks palusid ja kes neile ka esimese esinemise kava koostas. ppisid hoolega, ja kui nad juba esinemiseks valmis olid^teatasid San Francisco kokkutuleku korral- dajatele, et ka, nemad vivad kava korraldamisel abiks olla, kui neid kutsutakse. Sealt saabus kutse ja see- jrel ttarlapsed teatasid oma vane- matele, et isegi Kalifornia eestlased juba teavad, et nendel onvimlemis- rhm ja neid on kutsutud sinna esi- nema. Reisiloa saamiseks ei olnud enam raskusi ja ttarlapsed koos oma juhiga sitsid San Francisco'sse esinema. Esinemine nnestus ja sel- lest tnvustatuna jtkasid oma tege- vust. Hiljem liitus nendega veel tei- sigi sealseid eesti ttarlapsi. ,
GALGARY'S. likoolihariduse keelte alal oman-
das Vancouver'i likoolis ja prat
H E L G I L E E S M E N T Foto  Mart in Gramer
abiellumist keemiainsener Lees- menfiga asusid elama Niagara Falls' i, Ont. kus ttas kohalikus High SchooPis ingliskeele petajana. Seal olles asutas selle kooli pilastest vimlemisrhma. Hiljem asusid ela- ma Calgary'sse, kus abikaasa ttab he suure lifirma juures. Seal ela- des sai Calgary Linna Parkidevalit- suselt ettepaneku alustada rtmilise vimlemise petamisega kohalikus Community Centre'is. Algas esialgu 10 ttarlapsega. Tema algatusel oli edu ja praegu treenib North Glenmo- re park Community Centre'is 55-t ja Woodland Pubhc Schooris 35-t vinilejat. Hiljem valiti ta Alberta Gymnastic Federation'i tehniliseks direktoriks. Calgary linna elanik- kond vlgneb tnu talle selle eest, et tema pani aluse seal rtmilisele vimlemisele. Meie seeniorid-vim- lejad olid llatatud, et nad ,,Gymna- estrada" esinemise ajal said eesti- keelseid tnuhdeid. Need olid Helgi Leesmenfi kanadalannadest pilased, kes nendele eesti keeles hdsid ,,Vga hea, vga hea!"
H A R A L D - R A I G N A
Kotkajrve nime tuntakse le maailma, eriti noorte hulgas. To- ronto Eesti Skaudisprade Seltsile Kesk-Ontario Muskoka piirkonnas kuuluvat maa-ala on kasutatud lu- gematuteks skautlike noorte laag- riteks ja metsalikooli kursuste l- biviimiseks. Metsakrundid osteti 1953.a. Raha selleks saadi seltsi liikmeilt, kes Vastutasuks laenu eest said vikesed suvituskrundid igaveseks kasutamiseks. Riik pla- neeris lisaks veel mningad krun- did TSS-i piirimaile ja ms need seltsi liikmeile. NJii Kotkajrvel kui ka vljaspoole TESS-i maa-ala on aastate jooksul kerkinud kokku 29 suvemaja.
See asundus kohati oma teedevr- cguga on Kotkajrve teine pale, mil- lest teavad paljud seal laagrisviibi- nud noored ja nende juhid vga vhe. Sama vhe on Kotkajrve metsako- dudest olnud juttu eesti ajakirjandu- ses. Phjus on lihtne: metsamajade omanikud on enamasti noortesbrad vi tegelikud skaut- ja gaidjuhid, kel- lede primaarne siht on Kotkajrve laagriaiade vljaarendamine ja noor- tet lbiviimine nii linnas kui maas- tikul. Alles teises jrjekorras tuleb oma isiklik suvekodu Kotkajrvel. Selleprast pole imestada.kui metsa- kodude omanike kokkutuleku kor- raldamine vttis aega le kolmekm- ne aasta"ja sai teoks laupeval, 22. juunil kesoleval aastal jaanipeva phitsemise nime all. Algatus tuli selleks TESS-i juhatuselt. Tegeli- kuks korraldajaks oli seltsi liikmes- konna sekretr [seltsil on veel teine sekretr) Heino Je.
Laupeva htul oli kogunenud Kotkajrve kohvikusse le kolme- knfine inimese. Lauad olid kaetud kaasatoodud suupistetega ja kohvi- katel hoolitses joodava eest. htu oli meldud omavaheliseks jlletutvu- miseks. Kotkajrvel vib elada suve vi kaks jrjest, ilma et kohtaksid spra. Metsakurud pakuvad suuri
^peiduvimalusi. Seda kohtamisvi- maluste loomise tarvidust nd ja edaspidi nimetas.ka Heino Je oma avasnas. Ta tles, et seltsi esimees Lembit Pikkov oli takistatud tule-
mast, kuid ta soovib Kotkajrve rah- vale head jaanipeva.
KOTKAJRVE METSAKODUD Nd selgitati lhidalt htu kava
jaljagati vlja TESS-i pooh vljaan- tud raamatuke ..Kotkajrve metsa- kodud", mille koostajaks on htu korraldaja. Raamatukeses on toodud kikide metsakodude nimed hes mnerealise kirjeldusega nime saa- misloost ja selle tagaphjast. Aktsi- oon metsakodudele nimede andmi- seks oli samuti organiseeritud seltsi juhatuse poolt ja leidis liikmeskon- nas head poolehoidu.
Kohvilauas piti selgeks uus laul Ma armastan Kotkajrvel". Muusi- kat tegi vga populaarne dr. Jaan Roosi perekonna viieliikmeline rah- vapillide orkester. Kui Jaanilt ksiti, kuidas ta nimetah oma orkestrit siin metsas, siis ta tles, et orukester" vihjates sellega oma Oru jrve res asuvale metsamajale.
Lpuks nitas oma valguspilte lo Soots. Heakvaliteedilised ja kunsti- prased diapositiivid viisid vaatajas- konna lbi nelja aastaaja Kotkajrve
, maastikul. Oli llatav nha metsatai- mede iterikkust ja klma talve ilu looduses. E i puudunud kaKotkajr- ve loomad ja linnud.
Koosolijate hulgas kerkis mte korraldada jrgmisel aastal hel jr- vel (kas Kotkajrvel vi Orujrvel) regatt, kuna kohapeal leidub rohkes- ti vhemaid veesidukeid ja neid vib juurde tuua.
NOORTEKLUBI Phapeva hommikul toimus Kot-
kajrve noorteklubi asutamine, kuhu kuuluvad metsakodude omanike lap- sed vi lapselapsed. Kohal oli 10 noort. Noorteklubi, esimese tle- sandena, viis lbi looduskaitse pro- jekti, mis seisnes kilpkonna vrskelt- munetud munade kaitsmises rv- loomade vastu. Samuti puhastati h- te vsastunud krunti.
TESS-i algtus^Kotkajrve raud- vara"  maja  ja krundiomanikel organiseerimisel oma pealesande noortetle kaasaitamise krval, lei- dis kigi poolt heakskiitu.
KAS MAJA VAJAB VRVIMIST?
Helistage 767-6464
NDALA RISTSNAD
Laupeval, 29. juunil surtVaba- duse Risti kavaler kol.-ltn. August Tomander, VR1/3, K.S. dipl. Ta oli 91-aastane ja pikemat aega haige. Lhematest jid leinama abikaasa, ttar ja poeg perekonnaga. Puusr- kipaneku-teenistus on komape- val, 3. juulil icl. 7.30 . Vana-Andre- se kirikus ja rasaatmine samast neljapeval k l . 10 ii. York surnii-
August Tomander sndis 8. sept. 1893.a. Harjupiaal. Enne 1. maailma- sda ttas ta Keila vallas Kumna algkooli |uhatajana,kuid sda sai te- ma elu prdepunktiks. Ica mobili- seeriti ja prast ohvitseridekooli l- petamist saadeji rindele, kus oli kuu- lipildujate kompanii lemaks.
pesti Vabadussja alates astus Eesti Rahvavkke, mille koosseisus vitles meie vabaduse eest raskekuu- lipildujate kompanii lemana kuni Vabadussja lpui^i. Sja lppedes lendati kapteniks ning Vabariigi va-
litsuse otsusel vristati Vabaduse Risti 1/3 ja normaal-suuruses autasu- taluga. Ta ji edasi sjavkke ning lpetas alalisve ohvitseride ja patal- jonilemate kursused ning Eesti Kr- gema Sjakooli. Ol i siis Narvas 1. Jalavergemendis pataljonile- maks ning alates 1934.a. kuni Eesti okupeerimiseni Jhvis 4. ksiku Ja- lavepataljoni lemaks rgemendi- lema igustega.
Mobiliseerituna sakslaste pooh, teenis 2. maailmasjas Viljandi 1. Eesti Tagavarargemendi ja hiljem Tartu Sjaveringkonna lemana.
Sja lppedes pandi Austrias sja- vangilaagrisse.
Prast lbielatud vintsutusi valis juubilar oma ajutiseks kodumaaks Kanada, kus ta oli ks Toronto Eesti Vitlejate hingu asutajaid, esimene esimees ja ndne auliige. Tema td sjameeste huvides on hinnatud hingu Kuldrinnamrgiga ja Vitle- jate Teeneterist 2. jrguga.
:  
Algkoolipilaste malevistlused, mis peeti L. Joselini juhatusel kahe- kmne osavtjaga jid ka sel aastal osalt lpetamata ja praeguste and- mete jrgi on vimalik.ainult edu- kamate maletajate nimetamine. Nel- jas klass; 1. Toivo Pajo, 2. Allan Metsalo. Viies klass: 1-2. Mark Ta- bur ja Tarmo Saks. Kuues klass: 1. Mat i Pajo ja kohti 2 - 3 . jagavad Mat- ti Pikk ja Risto Leiyat.
tegevusaasta oli jrje- kordset edukas. Klubi korraldas 8 kiirmale turniiri, he noorteturniiri, 2 killapeo-turniiri ja 3 meeskonna- vistlust teiste Toronto maleklubide-
Aeg
Olen alles 36 aastat vana."  ,,Meie arvestasime ttunnid kok-
ku, mis sa les kirjutasid," vastab Peetrus. ,,Selle arvestuse jrgi oled juba 96 aastat vana."
,,Mida teeb hberebane, kui tahab poegi saada?"
,,Sama, mida naine teeb,kui tahab hberebast saada."
Krtsmik klalisele:, Noh, kuidas toit maitses?" . ,,Nagu sibulaga hrutud saapa^
tald." 01ete teie aga igasorti toitusid
snud," imestab krtsmik.
Selles voodis," kiidab hotelli- omanik, on isegi Goethe maganud."
, ,Well," vastab ameeriklasest k- laline. Siis oleks aeg voodipesu va- hetada."
^Kinkisin oma naisele snnipe- vaks keti," tleb hrra Sarviste sb- rale.
,,Vg hea idee. Minu oma jookseb ka alati minema."
Noor paar istub u<mstavalt jrve kaldal. Poiss ohkab: \
, ,Kui mul rol)kem julgust oleks." Mida sa siis teeksid?" ksib td-
ruk lootusrikkait. ,-,Oleksin vtnud oma ngeridva
kaasa. S on kalastamine keelatud."
PIKI: 1. Mitte terve. 4. Rada. 7. ks omapraseid Tallinna tnavaid. 10. Vga vikese nsuse. 12. Kellelegi teisele mratud hatus. 13. Hapu kali. 16. Helilooja ooperile ,,Viker- lased". 17. Eesti rannavetes kasvav pruunvetikas  sisaldab joodi. 19. Ala , kus maapind on.pidevaU veest lbi immutatud. 20. Kaksikkonso- nant. 21. Vike luud. 23. Kirjambri- kule kirjutatavad kaks esimest thte. 24. Avar ruum. 26. Rgi ilma phju- seta kellegi kohta vgahalba. 28. ks veesidukite liike. 30. Alguses. 31. Vorm snast olema. 32. ks endisi Eesti suursportlast ja rekordioma- nikke krgushppes  eesnime esi- mene tht ja liignimi. 34. Metall Gal - liumi smbol. 36. M i l l e l 38. ....ajama  kinni, umbseks. 39. Sinul. 40. Endine Eesti Riigivanem 1924 a. 42. Kaksikvokaal. 43. Vanusest. 44. L- misega tugevasti klama panema.
j. 47. See on Igahele armas. 48. oti mehenimi.
PSTI: 1. Vilunud, tagajrjekas. 2. Heinahunniku. 3. Valuhatus. 4. Tema. 5. ks sidesnu. 6. Ega siis. 8. Mehenimi. 9. hel geomeetrilisel ke- hal. 10. Ameerika mehe vi naise hdnimi. 11. On alati hobuse seljas. 14. Varase koidu hmarus. 15. Toidu. 17. Lugupeetu, austatava  vanas keeles. 18.. Neid sai ainult tsaar vlja anda ja keht.ima panna. 21. Loba  knekeeles. 22. ks ajalisi misteid. 25..... Raha  antakse mingi saavu- tuse vi teenete eest. 27. Minu. 29. Kaugelt kostev kirikukella hl. 31. Enda. 33. un - murdes. 35. ks hleliike. 37. Kokkulepe. 39. ks talviseid sidukeid. 41. Kolmikkon- sonant. 43. ks vanematest. 45. Hoov. 46. Kaksikvokaal.
(Lahendus jrgmises lehes)