NELJAPEVAL, 29. AUGUSTIL - T H U E S D A Y , A U G U S T 29 Meie Elu" nr. 35 (1852) 1985 l U l i i l T
J' -
atkamtiljeid
Foto E . Runge
Paarindalase Soomematka kok- kuvtteks vib telda, et see karge phjamaa vib testi olla stitav, eriti veel kui klastad teda esma- kordselt.
Kigepealt see suur sarnasus ko- dumaaga! Juba maaridumisel Helsin- gi lennuvljal tundus, et maandume tihedasse metsa, kikjal mbritses sgavroheline loodus,, kuna Toron- tost-lahkudes ngi silm aina kolla- seks tiinbuvaid^viljavlju. Sit Hel- singist pWisse dii ilus. Teer palis- tatud sihvakate mndidega, kuuske- dega, valgete kodumaiste kaskedega, ja kui siis algasid korrastatud talud siledate pldudega", palusin mitu korda autot peatada, et jdvustada seda ilusat pilti,mis avanes jlle aas-, tate jrele. Roheliste viljapldude va- hel itses suur kartulipld, suur val- ge vli, oli silmale nii armas, sarna- nedes sellele pildile, mille jtsin ma- ha Eestist lahkudes. Mitu korda mt- lesin laulule,,Seal ks rukkivli hl- jub", sest neid hljus.Soome teerel mitmeid. Aga mitu korda oli ka sda- mel valus, nhes neid plde vihma poolt mahapekstuna ja pllumehe pojana teadsin, et sealt saaki ei saa. Soonles pole ju tornaadosid, ometi tugev ikesevihm jtab oma jljed tihti ka kultuurilisad loodusse.
Soome juulikuu temperatuur mei- ega vrreldes on madal, seal puudub ga suur huniiskus ja nii vib ka Botnia lahe merptuulolla soojalt pat- tav pikesepaistel. See mahe tuul tervitas mnd Soome lnekaldale saabumisel.
KLALISLAHKUS Soomlaste klalislahkus on leta-
matu, eriti kui kohtad neid esma- kordselt. Hea nide sellest on see, et minu sinnajudes saabus minu vas- tuvtjate randa kaks kanada hane, milliseid linde seal tihti ei nej kas pole kena kokkusattumus, vi oli see testi soomV klalislahkuse tipp?
Loomulikult keti kohe sauna, et reisusaasta maha pesta. Klm kmblus .saunast karastavasse merevette m- jus testi el^^utavalt ja teadmine, et sama karastav merevesi uhub Viru- maa kallast mitte kaugel kodumaal, ti neelatuse kupku. Seda juhtus hil- jem veel mitmelgi korral, kui sattusid mlestsile lapseplvest, pistes jala sgavale itsvasse kanarbikku, vi haarates hinaga teerest ngese, teades, et see krvetab, oli aga nii kodumaiselt armas!
Muidugi esimene saunaskik oli pikk, sest on ju saunalava see koht,, kus maailma umbslme arutatakse. Sama tuliseks teemaks kui saunaleil, oli tol korral just Helsingisse saabuv Balti Vabadusdemonstratsiooni laev. Ksiti, miks pidi see just Soome ja Helsingisse tulema? Pdsin selgita- da, et peatselt Helsingis peetav Inim- iguste konverents tmbab maailma pilgud sinna j protst just seal m- juks vga positiivselt. Ja nagu olu- kord hiljem, nitas, andis Soome va- litsuse klmavereline ki- tumine ettevttele positiivse tagajr-
VIINE Uus riseaduste revideerimine, mis on Ontario valitsusel kavas, thendab sejJa, et uue seaduse kehtima hakkamisel majaomanike ja riliste kohustused muutuvad alates 1 .au- gustist 1985. Sellest pevast hakkavad maksma rikontrolli juhised mis piiravad ride tstmist le 4% enamuses korterimajadest, ritud linnamajades ,,townhouses", dup- """'^ os, kondomiiniumites ja individuaalelamutes.
Edasi tpsustades juhiseid:
rikontrolli revideerimise alusel on majaomanikel vimalik tsta ri ettenhtud hul- ilma, et esitada nudmist revisjoni komisjonile. KUi aga rnik ei ole riotsusega ui ISEGI KUI R I T U S ON ALLA LUBATUD PROTSENT! - rnik vib sel
juhul nuda rihinna revideerimist. '
Kuni 1 .augustini 1985. a. 6% ritusu lemmr oli peamiselt kehtiv erakorterite koh- ta, mis lksid rimisele enne 1975. a. ja teatud korterite kohta, mille r oli rohkem kui
je ja Soome ajalehtede jrgi,otsusta- \ des, mis Vabadusmarsile paraja the- lepanu prasid, oli Soome rahva arusaamine protesti vajadusest tie- lik.
Soome rahva head ja arusaavat suhtumist vennasrahvasse.Eestis on nha mitmel sammul. Kui niteks vlismaalasena konetasin soomlast inglise keeles, siis tavaliselt vanemad inimesed polnud minust eriti huvita- tud; teismelised noored, kes inglise keelt knelesid, olid huvitatud kes- kustelema; kui aga avaldasin ennast eesti keeles, siis pdsid kik aida- ta, olgugi, et see vahel kerge polnud. Mitmed soomlased kellega knelesin olid Eestis kinud ja sinna jtnud suuri ainelisi toetusi.
Testi liigutav oli nha seda sna ja pildi vara, mida soome ajalehed phendasid eesti laulupeole Tallin- nas. ,,Uusi Suomi" ti ra 28. juuli phapevases vljaandes ajalehe keskel kahel lehekljel kirjeldusi ja pilte laulupeost, ks klg likepa- beril ja vrviliste piltidega, millest ks kattis pool leheklge, kujutas laululava, tis lauljaid ja lava ees 100.000 ulatuva rahvamassi; see ai- nulaadne pilt oli nagu aken raudees- riide taha. Kik Soome konservatiiv-, sed ajalehed kommenteerisid eesti " laulupidu iges ja vga positiivses valguses, nhes sellespeos iget rah- vuslikku eesmrki, mitte Nukogude poolt soovitud Eesti 45-aastast vallu- tuspeva. VAATAMISVRSUSI ^
Ne, kodumaa lhedus viis tunne- te valda, ometi stitas suvine Soome ka teisel viisil . Ol i vinialus tutvuda kuulsa soome pitsiga vana Rauma linna p^itsinitusel, kus pits nii ln- gas kui ka filigraanis oli testi es- maklassiline.
Turu linna vanas kindluses asuvad muuseumid andsid pgusa levaate Soome vanemast ajaloost, meelde- jv oli erakorraline Soome aumrki- de ja medalite kogu.
Tamperest ji meelde Kalevan Kirkko, milline oma krge avaruse, puu ja kivi hise kombinatsiooniga annab telise mdupuu inimesele oma vahekorra mtmiseks oma Loojaga ja tunnustuse kuulsale soo- me arhitektuurile.
Esile tstma peab ka- klastust soome vanameistrite"Alvar ' i ja A i - no Aalto,, Ville Mirea'sse". Suur elu- maja koos sauna ja mbritseva kau- nidusega on ehitatud juba 1937-39. aastal, ometi annab ta tnapevalgi inspiratsiooni noortele arhitektidele ja on Mekkaks arhitektuuri jngrite- le.^ .
Lhiklastused Helsingi kaljukiri- kusse,, Sibeliuse mlestussambale ja Kansallismuusiumisse, eriti soome- ugri osakonda suunasid pilgu ven- nasrahva hinge sgavusse ja avasid silmad phjamaisele kunstile need Kallen-Gallele maalid.
Aga reaalse pilguga vaadates elab soomlane suhteliselt hsti. Tnavapilt on kena, kord ja puhtus valitseb kik- jal, riietus inimestel lihtne, aga mait-
. . ' . (
Uue riseaduse maksule tulekuni vivad omanikud ksida 6% tusu, aga summad le 4% on tagastatavad kui revisjoni komisjon otsustab, et suurem r ei ole igustatud. Selletttu palutakse kiki omanikke vabatahtlikult alluda 4% ritusu mrusele, et vltida aeganudvaid tagasimaksmise protsesse.
Tpsema informatsiooni saamiseks teid puudutavate mruste kohta palume astuge endusse lhema rikomisjoni brooga (Residential Tenancy Commission Office), mis
on loetletud telefoniraamatu sinisevrvilistel leheklgedel
Ministry of Housing Hon. Alvin Curling, Min
Ontario
sekas. Sporti tehakse tugevalt, ter- vist hoiavad ka igas perekonnas ka- sutatavad jalgrattad, autokulu kok- kuhoid on vikestes sidukites, mil- lised tarvitavad dnsliktust. Dominee^ rivad euroopa ja jaapani vikeautod.
Eripeatki saaks pajatada soome . kalast ja kalasaadusist, lugesin huvi- parast tavalise suurkaubamaja kala- sorte j a leidsin kala-laualt 15 erisorti suitsukala ja sama palju vrske kala sorte. Suu jookseb praegu veel vett nendest vhkidest, suitsuforellist, l- hest, siiast ja silgust!
Toit oli maitsekalt ja vga puhtalt serveeritud, ni i rides kui ka skla- tes. Suvised riietus^vrvitoonid .t- navail: naistel valge ja roosa, mees- tel helehall; valitseb euroopalik vr- vihtlus, segavrve palju ei kanta.
Helsingis Stockmanni suurri puust, kristallist ja klaasist valmista- tud kinkeesemeilt ei saa pilku ra ja on raske leida igeid snu nende kauniduse kirjeldamiseks..
LNE MIU" Loomulikult on kik see kenadus
kallis, tavaline soomlane ostab aga oma toiduained turult, otse tootjalt, sidab jalgrattal tle ja sidab dii- selmootoriga vikeautol. Tal on oma vike hekordne elumaja ilma keldrita aga sisseehitatud saunaga.
Noored kuulavad peamiselt soo- me, euroopa, vi ameerika muusikat ja kannavad moodsaid juuksesoen- guid. Vene muusikat kuuleb harva, raadios aga saateid Nuk. Liidust enam. Kommunismija venelaslkiru- takse, ainult Helsingis ngin venela- si, kelledega tavaliselt ei suhelda.
Ometi kigil on arusaam, et Soome heaolu oleneb tema idanaabrist ja t- siolu on.et Soome tehnilised oskused ja ettevtlikkus on annud idanaabrile ja idablokile suure panuse, milline omakorda td ja leiba suurele hul- gale tagab.
Soome noorus kasvab lne mju- de all, ameerikalik muusika, euroo- palik kirjandus ja T V on jtnud tuge- vad demokraatlikud jljed ja sjalp- penud Soome II jamboree 11,000 osa-
umlateenistus
Montreali Jaani koguduse tradit- siooniline vljasidu-jumalatee- nistus Dalesville'is toimus pha- peval, 18. augustil Karl Pruuli ta- lus, kus klalislahke peremees nagu alati oma peosaali selleks puhuks lahkesti kirikuliste kasu- tusse oli annud.
Kla l i s ihakkas kogunema juba varakult ja neid ootas ees suurepra- ne suvepev, mil kohata spru, kel- lest kaua eemal oldud, jalutada kau^ nis looduses ja imetella miniatuur- set botaanikaaeda" hie jrverse suvila naabruses.
Suveti, kui olulise osa koguduse- liikmete laialivalgumise tttu kiriku- elus mn tekib, on jumalateenistu- sed Dalesville'is nagu katalsaato- riks, mis sgise lhenedes kigis taa- sergutab vajadust jumalasna jrele. Seal tuleb kirik rahva juurde ajal, kui rahvast vhe on kiriku juurde tule- mas.
Jumalateenistusest, mille pidas petaja Heino Laaneots, vttis osa saalitis kirikulisi peaasjalikult Ltteme suvitajaid ja nende klalisi ligidalt ja kaugelt, kuid ka kohale- sitnuid Montrealist, Ottawast ja mujalt. Kirikumuusika eest kandis hooft organist Karl J. Raudsepp, kes sel korral oreli asemel klaveriga lep- pima pidi.
vtjaga, ning rahva suur huvi skaut- iikumise vastu nitavad, et Soome rahvas mtleb reaalselt ja suunab oma tuleviku julgelt lndesuunatud rbastele.
N i i kodumaiselt armas maa see Soome, nii suviselt stitav!
E.R.
'
toimub 30-st augustist kuni 2-e sep,- tembrini. Thelepandavam osa pi7 dustusist leiab aset 31-1 augustil ja 1- el septembril esinduslikus Place des Arts'i Wilfried-Pelletier kontsertsaa- lis. Laupeval, 31-1 augustil kell 13:30 on tantsupidustus ja kell 19:30 noorte kammermuusika kontsert, phapeval, samadel kellaaegadel toimub peval solistide kontsert ja htul laulupidu. Neile rahvuskultuu- rilisile pidustustele oodatakse sadu noori lauljaid, tantsijaid, nitlejaid ja muusikuid kogu Phja-Ameerikast.
K a meile, eetlasile, kelle kultuuri- loos nii palju sugulust meie luna- naabrite omaga, oleks neile pidustus- tele kaasaelamine meeldivaks koge- museks.
Soovigem oma 'naabrile nne ja edu oma rahvusliku suursndmuse kordaminekuks,
- ts -
Sihtasutus E.P.K. peakoosolek
Sihtasutus Eesti Pevad Kanadas peakoosolek toimub neljapeval, 19. septembril kell 19.00 Eesti Ma- jas, Torontos. Pevakorra thtsa- mad punktid on aruanded, tegevus- kava, valimised ja Esto '88 infor- matsioon.
Kirjalikud kutsed on saadetud neile liikmetele, kelle 1984.a. liik- memaks on tasutud. Endisi liik- meid palutakse kesolevat teadet vtta kutsena, samuti neid organi; satsioone ja isikuid, kes soovivad liikmeks astuda. Juhatus vtab soo- viavaldusi vastu kuni 12. septemb- rini. Sooviavaldus, koos liikme- maksuga 2,00 dollarit aastas, saata Sihtasutus E.P.K. juhatusele 98 Broadview Avenue, Toronto M4K 2R6, vi tuua Abistaniisekomitee ris olevasse Esto kirjakasti. *
ENDEL ARUJA
Kikideks kindlustusteks
JOHN E. SOOSAR, CA Chartered Accountant
