tl II
01 II
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd;, Estonian House,958 Broadview A V C M TorontOrOnt. Canada, M 4 K 2R6
;:' -v^ Tel:466-0951 ' ,. ' ' / ^
Toimetajad: H . Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Parming, 473 LuhmannDr., NawMil ford , N J . , U S A .
Tel. (201) 262-0773.
' Meie E l u " vljaandjaks on Eesti Kirjastus Asut, A . W e i l e r i algatusel 1950.
Meie Elu''\toimetus ja talitus Eesti Majas. 958 Ave., Toronto, Ont. M 4 K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvtmine igal tp. kl. 9 i 5p.l . , esmasp.janeljap. k l . 9hm.8.
, .MEIE E L U " lellimishinnad: Kanadas 1 a. S43.0P, 6 k. S24.00, 3 k. $15.00. USA-sse (USS) 1 a. S47.00, 6 k. S25.00, 3 k. S16.(5|0. lemeremaadesse 1 a. S52.00, 6 k. S28.00, 3 k. S18.00.' Kiripostilisa: Kanadas l a . S28.50, 6 k. 14.25, 3 k. $7.00. USA-sse 1 cj. S33.00, 6 k.'S16,50, 3 k. S8.0. hupostirisa le- meremaadeSse: 1 a. S62.00, 6 k. S31.00, 3 k. S15.50.
ksiknumber 7581)
feW!T\iui
omm r
eemi on heks suuremaks probleemiks Nukogude Liidu spionaazhivrk Lnes, mis ttab jut aatomrelva- de ksimuse toe^misel. Keegi ei tea, paljuks on nukogude spioone Lneks Need ei ole ainult vene saatkondade ttajad. Neile lisan- duvad nende ajgendid vastavates maades. Peale selle ttavad v^sta- v^ate maade kodanikud Nukogude
kasuks, nagu see on selgunud prot- sessidest siin ja seal. Mrgime ai- nult USA-d ja Lane-Saksamaad.
Hilisemaks spionaazhipommiks on Inglismaa korraldus 25 nuko- gude spiooni lafikumiseks Inglis- maalt kolme ndala jooksul. Huvi- tav on selle juures, et Briti valitsus Ise ei olnud ^eadlik nende spiooni- de' olemslsolust. Need tegi teata^ vaks nukoglide enda krgem spio- laazhijuht Gordievski, kes koos oma informatsiooniga astus le Inglismaa poolele. Olles KGB juht Inglismaal, oli Gordievskil teada informatsioon tpsustes nukogu- de luureorganite tegevusest Inglis- maal. Vljasaatmisele kuuluvate isikute hulgasttolid kuus nukogu- de saatkonna kposeisust.
Gordievski on tugeva kooliga KGB-lane. On ttanud varem sel alal Skandinaavias ja Inglismaal ja peaks seega olema heaks allikaks lneriikidele nukogude spio- Eaazhi ksimustes. 25 lahkuma sunnitu hulgas oli ka 5 nn. ajakir- janikku ja kaks tlki, kes olid hen- duses rahvusvaheliste organisatsi- oonidega Londonis.
Kuid LondoniS| huvitavad vime phjused, miks Gordievski le jooksis Briti pbolele ja palus as- li, mis temale ka anti. On ksimus, et edasi tegutsede^ olnuks tal hoo- pis ro\kem vimalusi oma uude lejooksiku missiooni svenemi- seks. Kuid arvatavasti oli see nii, et Gordievski tllaalused KGB juhina muutusid kuidagi tuliseks ja ta pi- das igeks endakindluse mttes poqlt vahetada. Gordievskil oma positsioonis olnuks keprast kogu
KGB aktiivsus Inglisniaal, kui ka inglise enda agendid vrvatud KGB
Gordievski luureagendi karjr on siiski silmapaistvaim Kopen- haagenis, kus asus KGB suurim arv kaastlisi. Gordievski oli erinev teistest nukogude diplomaatidest. Riietus lnelikult, huvitus spor- dist. Ta huvitus artistidest, muusi- kameestest. Taani TV toimetaja ise- loomustas teda lahtisena mtetes ja jutus, isegi katoliiklust mistva- na. Vimelisena knelema teema- del lnemaailmast. Taanis ei mistetud, et see oligi Gordievski taktika, millega ta li ligipsu ini- mestele, kelle juures nukogude inimese tavaline taktika ei tta. Mis iganes teeb Gordievski nd lne poolel, jb ta ka siin kahtlu- saluseks ja jlitatavaks.
Nagu tavaliselt, reageerib Mosk- va omapoolse diplomaatilise rep- ressaaliaga. Moskvas ongi juba tea- tatud, et 25 Briti diplomaati ja era- isikut on sunnitud Nukogude Lii- dust lahkuma kui soovimatud isi- kud. Nendest kuulub 18 saatkonna koosseisu, viis on ajakirjanikud ja kaks on rimehed. Inglismaa on lubanud vastata ka omapoolse vl- jaheitmisega lisaks endisele 25-le. Inglismaa nimetab Moskva aktsi- ooni kttemaksuliseks, sest Inglis- maa sundis lahkuma oma julgeole- ku prast. Inglismaa kinnitab, et mitte kski Moskvast lahkuma sunnitud isik ei ole tegelenud vas- ftulurelistes lesannetes.
TASS nimetab Briti valitsuse sammu provokatiivseks ja phjen- damatuks. Briti vlisminister on Moskva aktsiooni hukka mistnud ja juhib thelepanu, et see aktsioon rikub Briti ja Nukogude Liidu va- hekordi. Moskva otsuses nhakse ka Mihail Gorbatchevi tugevat ktt, kuigi Gbrbachev on viimastel nda- latel pdnud paremate vahekor- dade poole Lnega. Nib, et need pdlused\ jvad sordiini alla pi- kema'ks ajaks. '
Ksimus nib ehk llatavana, kui melda neile pgenikele, kes ka- he kompsuga ke otsas" lahkusid kodumaalt ca nelikmmend aastat tagasi laia ja tundmata maailma. Aga aeg on lbi mitmesuguste vilet- suste ja vapustuste teinud nendest sna edukad pagulased ehk pi- sut juba prismaala8edki" eriti vhe nooremas generatsioonis. Ja raha ksimus ei tee enam suurt muret oma puudumise, vai^ roh kem keprast oleku tttu.
Raskest ,algusest murti lbi, kuni tekkisid oma majadl, autod sageli enam kui ks minkkasukad ja juba lennukidki; ei ole puudust rahast ka lendamiseks ringi laias maailmas, Phal maal (mitu korda), Kreekas Egiptuses ja Hiinas lhematest kohtadest rkimata. Florida on na- gu oma uksealune! Suured peope- vad jtavad veerand miljonilisi le- jke ja head tulu teevad ka mned muud ettevtted. Niisiis itsevad ka igasugused korjandused, kapitalid ja kultuurilised projektid (kaasa arva- tud suusarajad). Kuhugi tekib ka pro- fessuur, millest on kasu selle poo- lest, et temast saab rkida kui uh- kusest.
Niisiis raha on! Ja siis tekibki ksimus, kui huvi on, kuidas seda paigutada otstarbekalt. See on mitte panka intressidele, vaid eestlaskon- na lesanneteks seoses kahe suure eesmrgiga: eestlust silitada ja vi- delda kodumaa iseseisvuse ja vaba- duse eest. Need mlemad oleme kuu- lutanud thtsailus ja ttamise nen- des suundades oluliseks, Noorem generatsioon on hsti koolitatud, enamasti hsti siteeritud ja vanema- te tiiva alt vljas. Niisiis on ka pere- kondliku edasiarengu mure vike.' Sageli pole lastele midagi jtta, neil on enestel juba rohkem. Vnusepe- vade mured ka ei koorma palju, sest hiskond hoolitseb lesaamisest hai- gustest ja vanuseajast.
Phimtteliselt ei keelduta ju toe- tuse andmist siia ja sinna, kui seda csitakse. See pole probleem, kui olles saabunud kustki Veenetsiast vi Havaist, leiad kodus kirjakese, palvega anda kaks dollarit skautide- le, niteks Austraaliasse siduks, Saksamaa eesti lastekodujaoksjne., ja on lahtist raha le jnud. Kui seda pole jus t tarv is oma lastelegi" (kes kivad lennukijuhtimise tundides). Noh, tleme, et erand kinnitab reeg-. lit ja lugu pole nii paha. Keegi on arvestanud, et meil on le maaljjna le saja igasuguse kapitali uihbes samade eesmrkidega. Igale poole on jtkunud piskut!
See ,,piskut" pole eldud mitte halvas mttes, vi kellelegi: ettehei- teks, vaid meenutamiseks, et nende
piskudega pulveriseeritakse meie majanduslikku tagatist seatud les- annete teostamise suunas. Paljudest vitstest saab kll head luuda, aga mitte luuavart, kui on vaja la luuavarrega!" Ja tarvidus sellisteks - suuremateks jukoondusteks on, vi peaks olema, kllalt ilmne. Oli sna sant tunne, kui ltlased organiseeri- sid hiljutist suureulatuslikku ettev- tet Rahvusvahelise Tribunalina, ja meil oli nendele kuludeks pakkuda vaid suhteliselt peenraha. Mille pea- le ltlased lid meile niielda kega ja tlesid me teeme ise! Ja nad tegidki!
Aga neil oli ka, kust vtta raha. Nagu teada, on nad kogunud juba le miljonilise kapitali just niisuguseiks suuremaiks ettevtmisteks. Juba aas- taid tagasi, Madriidi konverentsi ajal' tuli meie esindajail vi saadikuil si- ta ltlaste reejalastel. Leedulased hakkasid koguma juba oma viisteist aastat tagasi ja neil on nd olemas suuremgi summa kui ltlastel. Uk- rainlased, teatavasti, ja isegi juudid koguvad vitlusraha.
Eestlased asusid kujundama oma lemaailmset Vabadusfondi ka m- ned aastad tagasi, ja nd on see ka saavutatud, see on organisatoorselt. Fondi kujundajaks oli lemaailmne Eesti Kesknukogu, aga raha peab muidugi tulema annetuste nol meie kaasmaalastelt. Fond on isegi kujun- danud ngusa voldiku enese tutvus- tamiseks-petuseks, kuidas ja kuhu annetused suunata.
Aga kes on seda ninud? -Ilmsell vga vhesed. Ja vabadusfondist ld- se on ehk olnud kuulda Ameerikas, aga Kanadas vist ldsegi mitte! Aga ometi on lemaailmse Eesti- Kesk- nukogu liikmeiks ka Kanada esin- dajad. Nad on seal ka koosolekutel kinud ja hletanud kaasa eelmise aasta kuulutamisele vabadusfondi aastaks! On kll igus ksida, kuhu on jnud vastav informatsioon? Miks on meil kll olemas le- maailmne Vabadusfond, aga sellest keegi ei tea?
On loomulik pidada seda ettevtet meie hiseks ettevtteks lemaailm- selt. Vi on midagi, mis rgib selle vastu? Kas kik suuremad maad pole selles asjas hel meelel? Kas ehk ei saada le niinimetatud kolkapolii- tikast" meie pole sellega seotud ja ajame vaid edasi omaenda asjakesi. Olgugi, et knetoolis kneleme hi- sest vaenlasest! Aga talitame igaks omaette ja ehk oleme kadedad, et kui raha hakkab suunduma sinna, siis jb meile vhem. Nagu ,,kurjad kee- led" tikuvad rkima.
Ometi on oluline, et kik meie suuremad rahvusgrupid paneksid ked klge!
LR.
Ontario M4K 2R6
henduses on jud
li^ formatsiooniks helistag 465-4659
Majanduselu
eissiitiiiiiiiQ9!Hii3iiiiintiiiiiiiiiHniiiiiiiHiiHin^ ^
L U G E J A K I R J U T A B "
Meie Elu" avaldah meelsasti oma lugejate mtteavaldusi ---- ka neid mis ei vihtu ajalehe seisultoh- tadega. Palume kirjutada kokku- vtlikult ja lisada oma nimi ja \aadress. Toimetus jtab endale i- guse lugejate kirju redigeerida ja lhendada ning mittesohivuse korral jtta avaldamata.
Kuusalu rootsi
Mdunud ndalate jooksul on le- hes palju'kirjutatud Kuusalu kirikust ja Lauritsapeva pidustustest.
Minule juhtus ktte vike raamat, Grammatik der Ehtnische Sprache, mis on kirju!tatud Kuusalu kirikupe- taja Eduard Ahrens*! poolt ja Tallin- nas aastal 1843 vlja antud. See vib olla ks vanei^aid ..Tallinna murra- ku" snaraamatuid. "
Selles petaja Ahrens mainib, et koha nimi Kusal (saksa keeles) ja Kuusalu (eesti keeles) on tuletatud rootsi keelest iGudsval (saksa kee- les Gottesv\^ahl^ sellega vist Jumala
Parandamatu haigus jjAids" levimas
Kainadas Seni parandamatu haigus AIDS
on levimas Kanadas. Seni on kindlaks tehtud 302 juhtu, 150 nen- dest on juba surnud. Kui AIDS le- vib Kanadas sellises kiiruses nagu seni, siis arstide arvestuse kohaselt vib Kanadas olla juba aastal 1988 10 000 haiget.
Olukord on alarmeeriv. Korja- takse raha uurimisteks ja selgitava kirjanduse levitamiseks, kuidas AIDS leviku vastu videlda ja la- boratoorsete uurimuste teostami" seks, et parandada neid haigeid.
Praeguseks eesmrgiks on vlti- da, et haige ei levitaks seda surma- vat haigust. Selline haiglaravi vib kesta kuni 75 peva ja maksta kuni S42U00.
AIDS haiguse uurimiseks on gutud viimasel ajal $2 miljonit.
valitud). Gotlandi Gudsval olevat ol- nud he kloostri nimi Gotlandi aa-
ahetuskaubandus spioonidega
Viimastel aastatel on mitmes de- mokraatlikus riigis avastatud spioo- ne ja riigi saladuste mjaid. hen- driikides on ks protsess teise jrele.
Nukogude Liidus ei ole reetureid. Ni i seletavad sealtpoolt tulnud asja- mehed ja turistid. Seal on kik.valit- su"se poliitikaga tiesti nus selle- prast pole ei opositsiooni ega ree- tureid. On mningaid huligaane ja hullumeelseid.
Ko-eksistenti vi detanti ajal lks spioonide vahetamine eriti moodi. See imeprane kaubandus kib tna- pevani.
Kust saab Nukogude Liit spioo- ne, keda vahetada?
Moskva vi Leningradi tnaval teh akse haarang ameerika ri- mees, kes oli ettevaatamata valuuta- ga; saatkonna ametnik, kes oli vene tdrukule sgavale silma vaadanud; turist, kes sadamas laevas pildistas need on kik CIA poolt sinna saadetud ja teolt tabatud. helgi neist, nn. CIA agentidest, pole olnud vhimatki kokkupuudet Nukogude riiklike saladustega. Sealseid saladu- si hoitakse salajas. Kige spioonim hendriikide spioon oli Gary Pov^ers, ke U2 pardalt Venemaad pildistas.
Spioonide vahetamisega on Nuko- gud saanud oma poisid ilusasti ktte, kuid see polegi kige thtsam. Sajad spioonid hendriikides, kes pole veel tabatud ja tuhanded, kes mtle- vad seda ametit proovida ning need, kes Marxi ja tema skismat armasta- vad need on vahetuskaubanduse tttu veendunud,' et neile iialgi ei juhtu vhematki halba, sest Nuko- gude Onu tulb suure hda puhu appi ja pstab.
Mida on hendriigid selle kauban- dusega saavutanud?
On ktte saadud hulk Ameerika kodanikke, kes olid alusetuh sdis- tatud vi mingi lavastuse ohvrid, on ktte saadud Nukogude dissidente, kes olid sealsele valitsusele peava- luks; vib-oUa on saadud lubadus mnesaja juudi emigreerumiseks.. Ainukese hiilgava .erandina on V.
T E A T E I D E E S T I S T
KAmU POOLib
EI MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA
K . P t s - 1918.
ai<V04B<><>m>n><>B^>4aM>4B<>B!<><IX<>I^^
Bukovsky vahetamine. Temast on kujunenud siin tubli nunik ja kom- munismi-vstane tegur.
idrun on kuiv! Majanduslik ajakiri Report on
Business " annab huvitavaid and- meid Kanada ettevtete kohta.
llatav on, et Bell Canada Enter- prises on kigist teistest ettevte- test kaugel ees, aastatuluga 940 mil- jonit, knitamas miljardit. Viie suurema panga kasum on kokku 1,64 miljardit ja nende varandused on 338 miljardit. Pankade tulud on ^ " arvatavasti veelgi suuremad, kuid osa neist on juhitud varade (assets) pealkirja alla, seaduslikus korras. Osa sellest 338 miljardist on hsti nhtav kigile. Need on pilvelh- kujad suurlinnades ja sajad kaunid ehitused igalpool viksemates lin- nades. Pangad on suutnud aastate jooksul koguda suuri rikkusi.
jrgnevalt suuremad , profiidi- saajad on lifirmad. Kolme suu- rema kontserni profiil on kokku 1,3 miljardit, kuid nende varad on kigest" 18 miljardit. Suurte ka- susaajate hulgas on veel viinavab-
hendriikides pn pevakorral me- revespiooni Walker ja Co.protsess ja hiljem vahetu skauplemine.
Kelle vastu? Kust saavad Nuko- gud spioone, keda vahetada?
hendriikide juutide ..lobbyT' on mitu ettepanekut Sahhaarov, Sha- ransky Jt., vi ehk 500 juudile emi- greerumise luba . . . Arvestades mi- neviku sndmusi ja tnapeva meeleolusid hendriikides see vib nii toimudai kas ks vi kik variandid koos.
(3)
rngad, enamasti surmanuhtlus. Reeturite puhul peaks kehtima just samasugused reeglid. Surm ja mitte vljavahetamine. Ltvus ja jrele- andmine selles olukorras edutab ku- ritegevuse kasvu.
Sjavangide vahetamine on aus ja iglane tegu, kasulik mlemale poo- ele. Spioonide vahetamine hen-
driikide ja Nukogude vahel, nii na- gu see on olnud,pole muud, kui kau- ba mmine Nukogudelepuura- hade" vastu.
H . RIGA
tiivselt sotsialismi^arendama ja lae- nude mittemaksmist propageerima kui vaesele riikide igust pankade poolt neilt rvitud rahadele, huta- des nn. Vlgnike streiki"
hendriikides asuv panganduse hiiglane IMF (International Mone-
rikud Seagram ja Hiram, kumbki tary Fund) ja ka World Bank koos umbes 0,3 miljardi profiidiga ja 5 hendriikide rahaasutustega seisa- miljardi varadega. lletstused vad kurva fakti ees - antud laenud, on kaugel taga - Carling'i tulu on vi suurem osa neist, ei laeku iialgi. 54 miljonit ja Molsonil 51 mil- jonit.
Tuhandest ettevttest, mida aja- kiri vaatleb, on Umbes 1/3 ttanud kahjudega. Kuid kui leida profiidi
Moratooriumid ei aita enam vla- vankrit edasi ajada. Kanada olukord pole parem.,
Tagantjrele vaadates peab nenti- mskuspunkt, siis on selge, et Ka- m, et mitmed pangad tegid lekohut nada majandus on ldiselt vga farmeritele ja vikeettevtjatele, kui heas korras. neid maksujuetuse prast oksjonile
sunniti. Need pisivlad oma rahva KONTRAST pllumeestelt pigistati, kuimiljardi-
Kuid Kanada riik on vlgades, na- lised vlisvlgade kustutamised on gu kik teised riigid, suured ja vi- tulemas! Samuti oleks lekohtune kesed. Iga hinge arvel Kanadas on karistada neid riike, mis kigest just le $5000.-vlga. Kanada riigi eelar- on pdnud Vlgu tasuda (vrdle vet on igal aastal raske ots-otsaga kok- Soome, mis oma sjavla tasus, Nu- k saada, kuna iga-aastane vla ja kogude Liit, mis otse keeldub Lend- protsentide mahamaks haarab suure lease" eest tasumast). Tublid riigid osa riigi sissetulekutest. See kohu- peaks osa saama, kui ldine vlgade vait suur ja tiesti ebaproduktiivne kustutamine teostub, koorem on aasta-aastalt kasvanud ja | sellest vabanemist pole ette nha. IGE S A M M
Pankade poolt^kogutud suurte va- Pole vaja olla majandusteadlane rade krvutamisel Kanada valitsuse vi prohvet, et nha mis tulemas on. trgimisega, et aasta-eelarvet kulda- Kik riigid ja pangad seisavad m- gi kokku saada kontrast muutub dapsematu otsuse ees vlad vga teravaks. Pankade soodustatud peab kustutatama! Kas seda tehtakse olukord ratab mtte, kas kodanik- vabatahtlikult ja univ.ersaalselt; vi konna esmajrguline lesanne on sunnituna ja selekteerivalt; varem pankade lesehitamine vi riigi, kui vi hiljem; heaga vi kurjaga tu- terviku, heaolu saavutamine. Seal- lemused peegelduvad jrgnevate juures paistab, et pankade varandus- aastate maaiimapoliitilises pales. test 1/10 tagasisuunamine ijgile Laenud anti ju selleks, et abivajav pstaks paari aasta jooksul Kanada riik vabaneks nljast ja stabilisee- vlgadest. Pstaks muredest ja ma- ruks majanduslikult, mitte selleks, et jandus puhkeks itsele. vaesest riigist viimast eluju-natu- ' Kanadat ei saa vaadelda erinevalt kest vljapigistada ja suurlinnades
hendriikidest. Nende mured on pilvelhkujaid ehitada. Olukord on hised vi vhemalt sarnased, nendo aga mitmel phjusel just niisuguseks rmud siiski erinevad. hendriiki- kujunenud. Ahnus ei tphiks maailma delonsamutimureoma vlgadega ja auku ajada, suured raskused aasta-eelarvete koostamisel.
V L I S L A E N U D
Pikkamda on hendriikide ja sealsete pankade mure kasvanud v- ga tsiseks probleemiks. Omalajal anti laene liiga'kergekeliselt kigi- le maailma riikidele, ka kommunis- mimaadele. Nd vlgades siplevad riigid ei suuda enam maksta vla- protsentegi, rkimata phivla ta- sumisest.
Peale selle on Kuuba Castro, olu- korda rakasutades, asunud vga ak-
Kui valitsused ja pangad ajamrke ei taha mista, siis jutakse mne aasia prast selleni, et vga paljudes riikides lekib revolutsiooniline olu- kord (milliseid niteid, juba on), et vlgu sihilikult ei tasuta ja pangad natsionaliseeritakse.
Vlgade mdukas (s.o. suure osa, kui mitte kik) kustutamine annak^ kigile riikidele tugeva tuke majan- duslikule tusule, mille thtsust ja mju praegu hinnata ei misteta.
Ja pool muna on alati rohkem kui thi koor. i
H. RIGA.
STOP SICURITY
ALEXANDER TRASS % Tel. 881-4303
Uus ettepanek Gorbatshevilt
Moskvast tulnud teate kohaselt on kavatsus N. Liidu vimumehel Mihhail Gorbtshevil teha ettepa- nek president Ronald Reaganile, kui nad kohtuvad Genfis 19. nov., et N . Liit vhendab oma strateegiliste relvade arsenali 40% vrra, kui vas- tutasuks U S A lpetab oma uurimi-
sed Strateegilise Kaitse Initsiatiivi alal. See oleks heks eelduseks vidujooksu lpetamiseks relvas- tuse suurendamise alal.
Millise vrtuse annab sellele ettepanekule USA administrat- sioon, ei ole veel selgumiid.
nMeie Elul a a
Saan meri! kuuli
Kanada teatas Halil sel on kavt ga kuulutal Arktika sai da sisemel kontrolli h saartevahel tada Polaai ja, mis oh aasta ringi ja ehitus v( $500 miljoi
VlisminI selle juurel deklaratsiol ajal, et mit| teise riigi ga tahetak; kuuluvate meri, eriti tuntud lbil mereteeks.
Vlisminil vastuseisja le on U S A I
arvata, et tii| gitamiseks poole Haagj
Ksimus seks prast] saarte piiri maali ladcl tnapeva t( teostatav.
BON AIR PAll khnutuskuJ
31 aai . Tel.
Kalevil alustab togci tombril. AvI hundudolii l | saalis ning sl l i G s l i Majas
Hundupar\ vasiu uusi poi palun tulgo a
Kutsume kl ei ole veel ni meie ridadesj
Koondused mikul
Sgiste; k<
Phap. 8. baptisti k()gi| vushooaega. teenistusel k(| bolsetest us cu kombel vd laeva viisil d lpule viival segakoori lau tusel. htusJ jutlustas pasti duktist ja sij Laulis all As
7. sept. li olekul esitas vaale K o g u d i l kides ra su eesti suvilateJ ku laagril. V i i | noorte osas Anne Kaups tel, Vancouvd Toompuu. Au oli puhkusel, pastor Harry
Eels(Msval ;| kogudus kK)ti si, mis ka l a i huvitada. Ni i | 29, sept. kodi mille raames lisena dr. Taiil 20. okt. htul lismisjoni-htl kavas ,, Kodul kutsutud Hiiu lasi, muhulasil lilasi. Arvalavl hiidlane dr. nov. korraldal misjoni-paeval vad kogudusi] jrjekordse i- laarsed jumah luluskoosolekl kirikus, 883 1 selt kl. 11.00 h tel. koosoleku] vat suurt,ekrj lustreerimisekl
Tegevust oi| krval ka no( Kipperi taktik] esinemine on de krval lood ka rea solistej tab ppetegevj nedes, 22. sepi
Kaaseestlas( osa vtma ba] sist. Lhemat! pastor Raidilt,
