nr. 12 (1415) 1WT Meie EIu"hr. 12 (1415) 1971. KEEDEL, 25. 3
OHUK!
| Kanadas ttute- u Kanada toolis- i on praeguse libe- (kontrollimise po- Irgi pooldab libe- ] kavatseb Ottawa [.' Majandusneius- jmiseks ja tmi- 'eaminister P, E<, |elavad le ju.
itd odavamaid lid autosid. Siis ikem ja tlised [kse, et uute m- eks, elustada sel- antakse odavama. -
|ja majade hpo- ; alandada. Ren-' tkeegi krvalda-
ks see partei r- bs; tahavad elada ides. Kuid enne 'kaotatud ei : ole ehitamisele asu-
[i tasu rimaja- / itamine.
vimaldada t-'
Iks .on ka veel. as- iparaat on ks Kanadas on koi-. isaprat, Fde.- iokaalne linnava- bneb see veel ka- iikuks linnavaiit- \vad suuri amet- [rgete palkadega.,
igus ja nael on luses. Kige ine- . jkkude, koolipe- |e,. prahivedajate
lis toodi konser- 'i poolt ette,, et Kanadas vtab
limed ja vajab lalisi : abinusid. |jaga aga paljud id. Tminister |et ei ole phjust
Peaminister! P, i tpuudus on :
et kanadlased (skavad liiga pal- ksis P. E. Tru- ltleb raiskami-.
kanadlased ehita- isseine,"nagu P,:' iskis he sellise ida. Sellele R. l.e ei antud vas- , vastati, et tema sel aastal 13,5% II aastal ja elab \ luurendab inflat-
la muud telda Indus on raskus-;V
silmapiiril abi- I Kanada majan- 0
jsest nhtavasti Ikartuses on Ka- las oma praegu-
ja tema kont- Koetamiseks.
selles.
:JSA-d?
piidal; ;srm'e .mrei,. fcesed* . -
sse Nvns.
pevat.' Iie kukkus, [ved .:.., vakas tukkus. ked. Y
:
ETNILINE PRESS'-JA. : MASSIMEEDIA, '
Lootustandvalt' palju uusi ideeka- vandeid on rakendamisel. Esialgu on valitsuse kavas kuulutuste kuluposti tunduv krgendamine ning tulevikus suunavad kik fderaalvalitsuse osa- konnad"' osa oma .kuulutuste^elar- vest etnilisele pressile;
Samaaegselt peaks etniline ajakir- jandus kasutama kiki olemasole- vaid Department of the Secretary of State ja teisi programme. ks sellis- test on niteks Student Community Services Program; mis vimaldab summasid lipilastele ttamiseks hiskondlikes suveprogrammides.
EtriihVe ajakirjanduse probleemi- de lahendamiseks ja tulevikueesmr- kide formuleerimiseks-peeti 11., 12. ja 13. mrtsil Torontos Kanada Et- nilise Pressiliidu konverents, millest osa vtsid ka CCCM Meedia-Komi- tee liikmed.
Meedia-Komiteel seisab ees laial- dane tpld ka inglise- ja prantsus- keelse ajakirjanduse ning elektroo- nilise -meedia-t ja meetodite kohta Kanada htsuse ja mitmekultuurili- suse edutamise osas. Ettekanded te- hakse otseselt ministrile. . . '
Minister Munr poolt leidis- tihe- dat ksitlemist ka
, jKUNSTID MITME- V : \ - . : KULTURIpSES; HISKONNAS"
Nimetamist leidsid muuhulgas Muiticultural Theatre Association j Canadian Folk Arts. Council. Folk Arts Councifi osavtt. kultuuri- olmpiaadist Montrealis ja National Muiticultural Theatije Festival said mlemad erilise majandusliku toe- tuse ning Mult.iculturalism Directo- rate kavatseb ka edaspidi konsultee- rida ning ^ abistada taoliste keskorga- nisatsiooriide tegevust regulaarsel alusel. ' ' * Edasi peatus minister veel mitme- kultuuri toetuste, immigrantide probleemide ja noorte os ja hoiaku juures. Kiki neid ksimusi on va- rem snas ja kirjas phjalikult ksi- tatud, kuid ministril oli seegi kord lisada palju uut ja tiendavat.
MITMEKLTUURI-TOETUSED .' '';' Suur osa neist toetustest on seni
linud n.n. rahvakunsti vi folkloo- ri aktiviteetidele. Lhem vaatlus ent nitab, et suurem protsent nendest
. summadest on kasutatud pigem folkloori esitamise kui. folkloorilise
,: prandi identifitseerimise vi peta- mise peale. Siin peab tungivalt soo- vitama paremat tasakaalu kogu te- gevuse eriaspektide vahel.
^Edaspidised folkloori toetused toimuvad ainult -siis, kui projektid selgelt vihjavad etniliste traditsioo- nide jagamisele vi tlgendamisele suuremalle hiskonnale.
Nimetamist ja ksitelu leidsid veel Canada Council, National Library, National Museum of Man, Canadian Centre for Folk Cultre Studies ja Public Archives of Canada.
Rkides teemal: Immigrant mitmekultuurillises
isekne pidas JohVKo^ DETROIT (M. E), - Vabariigi 59-da aastapeva pidulik thistamine
algas laupeval, 26. veebruaril kell 17.00 Lti kirikus Kontsert-Jumalatee- nistusega, kus esines klalisena Soome Meeskoor Finlandia" eesti ja soo- me lauludega, keda orelil saatis Carol Jouppi. Vabadussda meenutav( sgavtsise jutluse pidas koguduse p. dr. M. Soovik ja organistina -timil Emilie Kalkun. . - . ' : ,
petaja mlestas kiki vabaduse net. Kneleja ei esitanud uusi por- eest langenuid, eriti aga neid, kes j delisi mtteid, vaid viis kuulajate oma elud ohvehrdasid Vabadussjas mtted tagasi vabale kodumaale. P- Eesti Riigi ja rahva eest. Kikide lahkunute mlestuseks laulis bass- bariton Rairhond Tralla K. Trnpu Muru kasvab mulla peale...!" ja hiljem veel eraldi EV Michiganis hiljuti surma lbi lahkunud esimeest Rutar Mgi mlestuseks J. Tam- verk'i ,,htu rahuM. Lahkunute m- lestuseks olid lilled altaril ja erilise phaliku tunde valmistas kirikulisile see, kui mlestamise ajal kirikus tu- led kustusid ja eriline valgus paistis ainult meie Rahvuslipule! Kirikus oli ka Lti Seltsi esimees Sigurds Rud- zitis. Jumalateenistuse lpul laulis Soome Meeskoor Soome ja meie EV hmne.
Prast kiriklikku teenistust siirdu- ti Bonnie-BrookT golfiklubisse, kus enne ametlikku osa pakuti htuei- net. Kontsert-aktuse alul laulis USA hmni,R., Trallaja avasna ning S-
rast knet laulis, ja juhatas ldlaulu Saa vabaks Eesti meri" R ; Tralla, mida akkordeonil saatis endine Viet- nami sja veteran Heikki Reinmann, kes on omale sdameasjaks vtnud koos oma abikaasaga Rahvatantsu- rhmale kaasa aitamise.
Kuberner W. G. Millikenl tervitu- se luges ette lle Ruben ja esimese tervituse ti Leedu Organisatsiooni- de Keskuse abiesimees ins. B. Bri gys, kellele jrgnes Lti Seltsi ja Ikestatud Rahvuste Komitee esime he S. Rudzitis'e stitav tervituskne. Viimase tervitajana kneles Soome Meeskoor Finlandi" ja 'endiste Soome Sjaveteranide esindaja ltn U. . Lehikoinen, kes esmalt kneles soome keeles ja siis andissellest .l- hikokkuvtte inglise keeles.
Eeskava erinevas osas kuuldi noorte Raivo Balciunase ja Andres
OA
javeteranide austamise toimetas kor- Ploompuu luulepimikut, mille oli raldava toimkonna esimees Toivo koostanud Tiia Smer, kes ka toi- Smer ja noored ntisikud kinnita-'mis htu nauditava teadustajana, sid endiste sdalaste rinda valge nel- j Lppsna tles Raimond Surna. giie. Kontsert-osas esitas R. Tralla dr. Johannes Tall'i Rndaja htu- laulu" ja Raimund KH'i patrioti-
Kontsert-akts lppes hmniga.
Tantsumpusika eest hoolitses H. Reinmann oma akkordeonil, mis va- heldus rahvatantsijate esinemistega.
Peosaali oli seekord rahvuslippu- dega kaunistanud R. Suuraa ja. aga- ra psmete mjana tegutses Pee- ter Einpalv Ootamatu halb ilma- muutus vihma ja lumesajuga peletas
ERKU laekuri ja tuntud seltskonna-! mitmeid kaugemalt tulejaid . koju tegelase, Johannes Koorfi aktusek- jma.
lise Kalevi laulu", mida on siin v- he kuuldud ja. sai sooja aplausi osa- lises. Klaveril saatis oskuslikult E. Kalkun.
Kuna aktusel viibis hulk endisi tartlasi, siis oodati erilise pnevuse- ga New ; Yorgist kohale sitnud
VIIS imm-
ROett Presidenti. Carter pidas Liitunud
Rahvaste Organisatsiooni ees thtsa kne, kus ta selgitas tema ja USA vlispoliitikat, mille phiprintsiibiks on inimiguste eest vitlemine. Pre- sident rhutas, et USA tahab eelole- val neljal aastal kasutada nii oma majanduslikku, kui ka sjalist judu ainult selleks, et austada ldiseid p^ hilist igusreegleid ja eriti inimigu- si. See saab olema USA vlispoliiti- ka selgrooks.
Ta mrkis, et N . Liit ja USA on viimasel 9-sal aastal oma aatomra- kettide tagavarasid suurendanud 5 korda, mis suurendab aatomsj vi- malusi. Kuid USA austab ainult kest- vat rahu ja sprust, rahvaste vahel, mis on rajatud philiste igusreeg- lite ja inimiguste tunnustamisele ja rakendamisele. USA ei suuda ksi lahendada tnapeva maailma prpb leeme. Kuid USA toetab kigiti ki- ki neid maid ja rahvaid, kes austa vad inimigusi ja demokraatlikke phiprintsiipe. Meie toetame derno' kraatlikke printsiipe Euroopas, His paanias ja Portugalis. Meie taotlu seks on, et. kik Helsingi leppe .alla- kirjutajad selle deklaratsiooni phi- mtteid oma siseriigis rakendaks. Ta nimetas .veel Lhis-Ida tlikollet, Aafrika lunapoolset osa ja Panama kanalit, kus 'SA tahab saavutada kokkuleppeid rahulikul teel. . USA taotleb Hiinaga koostd ja N. L i i duga seisab ees SALT, relvastuse kontrolli kokkulepete pikendamine ja uuendamine. Lpuks ; kutsus - ta les kiki UNO; liikmeid vitlema inimiguste eest.
I H . m i l l l i K l i l . I I U U H H I . H M I
Alumiinium uste j akende ja vlisseina katete td (siding). 5-tolIised alumiiniumist veerennid ilma jtkudeta (hes pikku-
ses)/neljas vrvis. Vtan tellimisi vastu ii linna kui suvema- jade osas. Tasuta hindamine.
Helistada H. OSSO, iel. 884-4558, 832-2238 Eesti Alumiinium Kompanii. Met. 11c. B888
mm i UMALTEENiSTU HAMILTONI
Aksel Salumets Mdunud phapeval toimus Eesti Rahvuslaste Kogu Kanadas pea-
koosolek> kus prduti eesti avalikkuse poole jrgmiste resolutsioonidega: 1) Eesti rahva psimine oma plisel kodumaal ei seisne "ainult inimiguste taotlemises, vaid veel olulisemana Vene vgivalla okupatsioonist vabane- mises. 2) Suhtlemist Vene okupatsiooni ksilastega tuleb tingimusteta vl- tida, sest see kahjustab Eesti vabdusvitluslikku tegevust. 3) Eesti vaba- dusvitlus paguluses peab tuginema kindlatele rahvusideoloogilistele phi- mtetele. Ainult siis psib eestlus vrsil ja saab olla kasuks'-pma kodud maale. Eesti Rahvuslaste Kogu tegevuse aluseks on eestluse juhtlaused ja eesti rahva kustumatu nue vabadusele.
Liibanoni moslemid sooritasid jr jekordse massmrva Liibanoni kris laste juures tappes mitme kla ra- hulikke klaelanikke, naisi, lapsi ja vanakesi le 200-ja. Mrva phjuse- na nad tid- ette, et Liibanonis sur- mati ks moslemi terroristide juhte Kamal Jumblat. Liibanoni president Elias Sarkis saatis sndmuste koha- le Sria rahuvalvureid Liibanonis, kuid arvatakse, et moslemite mass- mrvu ei saa peatada, kuid neid vib
lendad,
Jumalateenistus algas lippude de- ileega Hamiltoni skautide-gaidide
poolt, neile jrgnes koguduse1 peta- ja ja uus valitud nukogu, kogune- des altari ette, et anda-totus ja saa- da nnistatud, petaja oma nnis- tamisknes vrdles kogudust laevu- kesega ja nukogu kui selle laeva juhtkonnaga. Laevu on mitmesugu- seid, hed, mis veavad igasugu kau- na, mned Jllegi ainult lbusiduks. Kristlik kogudus pole siiski nagu l- bureisi laevuke, vaid kiriku laevas peab igaks oma peale vetud ko- hustused titma. Kui kik ked kl- ge panevad, lhevad asjad korda; nii ngu see on kirja pandud phakir- jas. ;. .'.
Jutlus oli iphendatiid. Vabariigi aastapevale ja selles ti petaja esile, et oleme nd phitsemas oma Vabariigi ; aastapeva juba rohkem' kordi vljaspool kodumaad, kui te- gime seda kodumaal. Paljud meist on hakanud vsima ja lootust' kaota- ma, : les kaega,. et- mis saame meie :teha. Phakiri neb aga asju hoopis teisiti. Taaveti Laulu 121 salmist loe- me, et enne tuleb klvata j siis ai les tuleb liku,s. Siin on heaks' vrel lseks Eesti rahva rkamisaja suur-
kujud, sest nende kasvatust oli na- gu seeme klvajalt ja sellest vrsus vabaduse taim, mis hiljem kpse viljana ligati Eesti Vabariigiks. Kuigi kik seeme ei lnge alati hea- le ipirinale ega kanna vilja, siis see seeme, mis langeb heale pinnale an- nab aga 100 kordse likuse. Vahel on kll seeme ja pind klviks, kuid puu- dub klvaja ja seda vib elda ka meie rahva kohta. Kui poleks olnud neid kes klvasid vabaduse seemet, poleks olnud meil 1918 aastat ega ka iseseisvat riiki. Kuigi oleme jllegi ajutiselt kaotanud vabaduse ja meie maad valitseb meie higivaenlane, ei taha meie lootust kaotada, sest j u - mala abiga saabub meie rahvale jl- le vabadus, sest Jumal on hea ja te- ma heldus kestab igavesti.
Eestpalves tuletati meelde meie kannatavat kodumaad ja kiki, kes on. ohverdanud*oma elud Isamaa al- tarile ja kogudus laulis,psti seistes nnista Looia vaim ... ' ' r
Jumalal eenisiust kaunistas kahe lauluga hendatult H.E.S. Segakoor ja Helletaiad",; lauldes Juhan Aa- vik'u ,-iPha pline ja llas", ning Enn Vrgu Lillesjde" juhatas Olaf Kopvillem; v
Jumalateenistuse kigu aial seisid lipuvalves Hamiltoni gaidid-skudid, alates kige viksemates hellakes- test-hundudest. Jumalateenistus lp- pes meie hmni laulmisega..
~ H . T . ; '
Peokoosolekut juhatas Aksel Salu- mets ja protokollis lo Jrim. Koosolekul esines A. Salumets lhi- kese poliitilise levaatega eestlaste osas ja samuti puudutas olukordi lemaailmses ulatuses. Ta ti esile neid tegureid,, mis mjustavad maa-
hiskonnas" vitis minister John I ilma ja sellega henduses olevalt ka Munr kokkuvtlikult:: I meie rahvast. Viimasel ajal rgitk-
Valitsus phendab erilist thele-|se ja kirjutatakse palju nn. teisiti- panu^ kultuuride konfliktile". Mit- (mtlejatest. Kas nad on palgatud, mekuituurilises hiskonnas on kui-.'ostetud vi spionaazhi lesannetes tuuride konfliktid ; vltimatud. On asjatu pda neid olematuks teha. Mida me peame taotlema, on pda vhendada, kui mitte elimineerida negatiivset pinget, mis resulteerub neist konfliktidest."
NOORTE OSA MITME-- . KULTUURILISES HISKONNAS
Ma.usUn, me kik nustume, et noorte tielik osavtt mitmekultu- rilisuse arengust on vajalik selle po- liitika eduks. Mitte vhem thtis on ,,mitmekultuurilisuse dimensiooni" sisenemine meie haridusssteemi" oli minister Munro kokkuvtlik sei- sukohavtt selle tulevpKu-perspcktii- videlt limalt thtsa. kultuuri-sektori
. osas. ', Kanada koolinooruse huvides soo-
vib minister, et produtseeritakse, kirjastatakse ja jaeatakse vlja.uut lendmaterjali etniliste gruppide pa- nuse kohta Kanada hiskonnale.
Minister prdus Nuandva Kogu j poole noorte leriikliku mitmekul- tuurilistise konverentsi lbiviimi-
.' seks. .:'.- '' . : '.'
N i i oma levaatlikus ja sisukas ettekandes Mitmekultuurilisuse Nuandvale Kogule kui. ka sellele jrgnenud teistes inspireeritud sna-
A'ttudes ^hutas. minister John- Mun- ro korduvalk pe-eesmrgina Kanada lihtsust, kigi rahvus- ja keelegrup- pide koostd, kokkukuuluvust ja hist ideaali terviklikku Kanadat.
ve>i istwgu
::hult vi
,MEIE ELU" asutas eesti hi& knd ja seisab eesti hiskonna lm
rakendunud vabadus vi tl usliku tege vuse vastu? Osa neist pavad tei- sitimtlejatena" omale nime teha ja ei mrkagi seda, et oma tegevusega on nad asunud nii vasakule, et rieid nimetatakse juba kommunistideks. Samal, ajal meie nuame oma' oku- peeritud kodumaale vabadust ja see vitlus peab edasi kestma. See on kahtlematult kigi vabadust armas- tavate eestlaste sooviks.
Kommunismi edasitungi plaanit- setakse ja finantseeritakse lemaa- ilmses ulatuses, millesse oh sisse ar- vatud ka vikesed pagularahvaste liikmed oma asukoha maadel. Selle- le ...edasitungile vastuseisvaks vi- muks saab olla ainult Ameerika hendriigid, kuid maailm ei tea veel, kus asub president Jimmy Carter. Aafrikas, Aasias ' ja Lhis-Idas .vi- vad olukorrad kergesti muutuda, sest Vene maailma vallutamishuvid on neis piirkondades tugevasti seo- tud. Ka Euroopas vivad toimuda suured poliitilised sndmused/sest Itaalias ja Prantsusmaal on.saavuta nud kommunistid paljudes omavalit- sustes' juhtimise/ Inglismaa tlis- partei juhid samal ajal tunnistavad endid avalikult marksistideks, so. kommunistideks. Vib kergesti kuju-1
ned olukorrad, kus kommunistid nimetatud maadel vivad saa\aitada riigi valitsemise positsiooni vi ni- teks Jugoslaaviasse, tungivad Ungari eeskujus sisse vene tankid. Samal ajal Kanada ja hendriigid ei res- pekteeri hdaohus olevate rahvaste vabaduspdlusi nende kaitsevime tugevdamisel.- Ptakse neis ksi- mustes i agu eemale hoida, ollakse nagu allamge minnes nii, nagu see toimus Rooma riigis. Inimesed, kes lhevad oma poliitilises mttes vasa-
kule sotsialismile, kus nende ees- mrgiks on eraomanduse j eralga tuse kaotamine natsionaliseerimi ne siis on see kommunismile va- ba. Selle tulemusel hvitatakse ma j andus. Tekivad rahutused ja valit- semisele asuvad rmised sotsialis tid ja lpptulemusel ollakse kommu- nismi raudses haardes, kust nuudub vljaps.- Juhtnrid selleks saabu- vad sealt, kust tuleb raha j relvad
Tegevuse, aruanded kinnitati, kus konstateeriti kaasmaalaste heldeke- list suhtumist organisatsiooni vastu nii, et mdunud tegevusaasta lp- pes thusa lejgiga! Kesoleva aasta eelarve esitati 6.000 dollariga.' Jrgnenud, valimistel valiti kaheks aastaks esimeheks Aksel Salumets ia juhatusse:. J. Aus,. E. Hallas, V. Isotam, . Jrima, R. Lenk ja R. Moks. Revisjonikomisjoni valiti V Siimon, A. Tooming ja A. Vaher.
Eelpool avaldatud resolutsioonide- le lisaks, .peakoosolek avaldas tnu oma toetajatele, ^Rahvuslase" luge- jatele ja eesti, sjameeste-metsaven- dade mlestusalbumi; Tuli tuha all" omandajatele, kes nii soojalt on suh- tunud Eesti Rahvuslaste Kogu. tege- vusse, mis annab juurde uut ener giat edaspidiseks rahvuslikuks tks,- htlasi peakoosolek-, konsta- teeris, et Kanada Eestlaste Ajaloo raamatus toodud.vide, kus nimeta- takse Rahvuslaste Kogu .ideoloogiks Edgar V. Saksa, ei vasta tele ja see viga tuleb parandada. Koosolek lp- pes; Su le Jumal valvaku..." laul- misega.
23 WESTMORE DR. SITE 404, RiEXDALE, . M9V 3Y7 Tel. 745
' Kanada: sjavgede staabilemaks kes. on tegelik I^anada sjave jui t mrati seadmiral / Bob Falls, kes lendatakse admiraliks. Senine staa bilem kindral Jacques Dextraze la ieb 15. sept. reservi. Admiral Falls n 'esimeseks merevelaseks, kes saab Kanada .sjavgede juhiks. Ta on 52-he. aastane ja teda peetakse dnaamiliseks juhiks, kes pn koos- tanud kavad Kanada rannavete pt- rulleerimiseks ja Kanada sjavele ,Leppard" tankide ostmiseks. -
Peaminister P. E; Trudeau kriti- seeris teravalt Quebec provintsi, kes \ oii. vtnud osa kahest rahvusvaheli- sest konverentsist Kanada delestsi- oonikoosseisus.- Quebeci delegaadid on aga kitunud vga .kummaliselt; Mad on kasutanud neid konverentse oma .separatismi .propageerimiseks. On. seletanud, et nad ei kuulu enam Canada fderatsiooni, vaid esitavat iseseisvat Quebeci' sotsialistlikku riiki. Peaminister P. E. Trudeau t-
s, et Quebec'i esindajad kitugu korralikult, vi; istugu kodus. Kuid, Quebeci provintsi majandusminister
, Parizeau pidas Torontos Impee- riumi klubis kne, kus. ta hvardas Ontriot ja hoiatas Quebeci iseseis- vuse vastu vitlemast. Ta tles, et Quebec saab iseseisvaks ja Ontario vajab iseseisvat Quebecit samapal- ju,, kui Quebec Ontriot. Quebeci peaminister R. Levesque nimetas P. E. Trudeaud avalikult provokaato- riks-.. r-V--. :.',.". "'..-' ; "
EI ;" MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA
Pentagoni ohtlikud .kqiefused pisikuteg
USA Senati uurimiskomisjonide ees on .selgunud, et president R. N.i- xoni presidendiks olles sooritas USA armee salajasi.katseid pisikute sja ettevalmistamise alal. n selgunud, et pisikutega katsetamiseks kasutati mitmeid USA linnu, lennuylju, mis nudsid inimohvreid nende keskelt,- kes sjavelaboratooriumites tta- sid, kuid tenoliselt ka nende linna- de kodanike hulgast, kus pisikuid katsetati.. Katsetused lpetati 19C3; a.jpaigu.
USA sojcimiKister ei.de @ma lesannete krgusel
USA uue sjaministri Harold Browni vahekorrad Pentagoni ohvit- seridega muutuvad ikka teravamaks,. Ta pab veenda, kuid senini ilma tulemusteta president J. Carterit, et relvastuse kontrolli lepped on palju suurema thtsusega, kui inimiguste eestvitlejate toetamine N. Liidus. Ta pab vita, et USA vajab uusi relvastuse kontrolli kokkulenpeid rohkem, kui N. Liit. H. Brown on ks vhestest, kes usub, et N. Liit ausalt tidab slmitud leppeid.
"mus.t s SS.l
Rodeesia peaminister lan Smifh teatas,- et kik mustade geriljade. ju-
USA erukindral Georg. Keenan; hid, keda soovitatakse Inglismaa hoiatas NATO't ja mrkis, et N. Liit koos Warssavi pakti riikidega omab sjajud ja rnnakuplaanid 2436 tunni jooksul ilma. aatompommideta Euroopa vallutamiseks. Samal arva-
poolt uue Rodeesia mustade enamus- valitsuse' juhtideks "on N. Liidu agen- did ja viibivad Rodeesia naabermaa- des, kust- nad sooritavad terrori lo- ke Rodeesiasse Moskva relvastuse ja treeninguga. Ta tegi teatavaks terve
ks Kongo armee leitnant mrvas presidendipalees moskvameel.se Kon- go president Marien Ngouabi. Vim 1 ks 11 mehelise .'nukogu ktte ja Kongos kuulutati vlja erakorraline seisukord, Presidendi mrvamine on, ilmselt, seoses naabruses asuvas Zai- as toimuvate vitlustega Angoolast
sissetungivate kommunistlikkude jukude' vastu. USA saatis 2-he mil- joni eest sjavarustust- Zairesse, et sissetungi, mis hvardab suuri yase- kaevandusi, peatada. . : .
misel pn ka G. Fordi sjaminister D. Rumsfeld. Just errulinud lennu- j rea soodustusi, millega Rodeesia ve vastuluure lem G. -,/Keeha.n,! mustadele antakse valgetega vrdsed mrkis, et punaarmee hvitab kk- j igused.. Nad vivad kasutada val.-ie- . rnnakuga 75/o oma vastaste laevas-! te hotelle ja sada sjaves ohvitseri-; tikust ja USA rakettidest. , i de aukraade. .''.' .[
EESTI RINmiVARiE VAHENDUS ".V\
kolinud UUS AADRESS V 2670 A. YONGE ST. \
Sissekik Lytton Blvd-ilt
t e l 4874477. . . . ; v y K ^ ^ t^-':HI.74017..-;- Sbralik ja iglane teenimine.
Quebeci separatistlik peaminister R. Levesque avas oma provintsi par- lamendi istungi, kus ta esitas juba ksikasjaliku plaani Quebeci iseseis- vaks muutmiseks. Plaan oii koosta- tud vga osavasti ja, et rahvast mit- te, hirmutada ta ei rgi enam ise- seisvusest vaid rgib uuest koos- tst, kus Quebeci provints on kll oma asjade otsustamisel sltumatu, kuid ttab tihedalt Kanadaga koos. See uus moodus on vajalik, et rah- vahletusel saada enamust.
Eestlaste ajaleht. ,.MEIE ELU" levib le' kogu -maailma/ kus asub eestiasi. Tellige ja lugege M E I E ELU" . - Nudke. ;,METE ELU" provinumreid. ^-y^MEJE ELU".' tellimishinnad:' '..
Kanadas: l a i |20.00/6 kiVSll.O, 3. k. S^ OO. USA-sse: l a . S21.00, 6 k. $11.50,.. 3 k. $7.50. tJlemeremaaclcsse: l a . .^ 24,00-, 6 k. S13.00, 3 k.SS.OO Kiri- ja lennuposti: lisa: Kanadas ja USA-s:, l a . $10.50, 6 k, 5.25. lemeremaadesse: l a . $23.50, 6 k. $11.75.
M E I E E L " TALITUS , .;: v-> : / ;
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
Teliimiskupong: : '
Tellimisraha siinjuures
Nimi: . . . . . . . . . . ^ . . . . i . . . . . , . . . . . , . . . . . . , . . . . . . . . ; . ^
Postiaadress: Kuupev