8 r^nf ' T t ^ l l I H 1 " M W M M
REEDEL, 1. APRILLIL - ERIDY, APRILL ,,MeieElu" nr; 13 (1416) iffi
ma r Saage alastuseks
varisesid manalasse 3. mrtsil, a. Sinuga kaotas Thndey Bay
tulihingelise-juhi ja ,,Kue'lahe Vanema". 'v' , Sa; sndisid 20. aug. 1908. a. Vao vallas talupidaja pojana. Algharidu- se omandasid Vike-Maarja -algkoo- lis, .ppisid, edasi Rakvere petaja- te Seminaris, mille lpetasid petaja kutsega. Vahe1 peal kisid Sjakoo- lis, lpetades selle, reserv-lipniku au- astmega 1931. a. Kooli petaja ame- tit pidasid Avispeal' ja. Haljalas. Va- bariigi lpupevil olid Sa algkooli juhatajaks Valtu's Harjumaal. 1939. a. valisid Sa endale elukaaslaseks p r l Helene Arro, kellega koos oled jagiuutd rmusid ja muresid kuni lahkumiseni. (; .
Noore petajana nitasid Sa oma tugevat eesti vaimu, mida: hoidsid alal kigi oma eluaastate vltel. Sel- le eesti vaimu Inimel 'sai. Sinust ka
metsavener ja Omakaitse .akliivne. liige.- 7' .'
Saksa okupatsiooni ajal jtkasid .Sa. jlle oma td 'koolijuhatajana VaUu'.s, mille lpetas mobilisatsioon ja lpuks lahkumine kodumaalt koos abikaasaga 1944. a. septembris. Sinu teekond sjamehena kulges n- gu paljudel teistel, ka Tshehhi rn- naku tegid kaasa.
Saksamaal viibisid.Sa mitmes p- genikelaagris, viimasena Geislinge- nis. Laagrites phendasid Sa oma aja sdamelhedasele tegevusele, noorte petamisele ja. kasvatamise- le..;.-'
7-947, a. siirdusid Sa Belgiasse koos abikaasaga, ttades, seal sekaevu- rina. Ja sealt 1950. a. detsembris Ka- nadasse,, asudes- Port Arthurisse, praegune .Thunder Bay. Peale katse- tamist mitmesugustel taladel asu- sid tle Great. Lakes'i paberi ts- tusse metsalaagri arveametnikuna, mis ji Sinu tks kuni pensionile minekuni 1973. a.
Sinu tegevuses eesti seltskonnas ja eest.r organisatsioonides Thunder Bays ilmnesid Sinu suured juhioma- dued eestluse ja rahvuskultuuri alalhoidmiseks. Oma tegevusega tee- nisid Sa nime Kuelahe Vanem", S'acl vahti Thunder Bay Eesti Seltsi auliikmeks. Sa olid mitmekordne Eesti. Seltsi esimees ja juhatuse lii- ge; endise Tiendus- ja Phapeva- kooli asutaja ja juhataja; kauaaegne Thunder Bay Eesti Seltsi Segakoori jvM. Sinu t eestluse heaks ei piir- dunud aga ainult, Thunder Bayga. Sa o)id meie ajalehtede Meie Elu", ,;Vaba Eestlane" j kuukirja ,,Varra- ku" kaastline. Sa olid mitmekord- ne valitud liige EKN'is ja Thunder Bay esindaja Eesti Liit Kanadas.
Aitmekultuurilluse alal ttades olid Sa ks kohaliku Ethnic Coun- cc ! 'i asutajatest liikmetest ja kuulu- sid .kuukirja ..Mosaic" toimetusse..
Simar, Sa olid meie vaimse ja kul- tuuri elu. juhiks. Kige oma tegevuse juures jid Sa alati tasakaalukaks, korrektseks, abivalmiks ja kikide sbraks. Sinuga kaob see tugipunkt, mieie toetus - 'kohalik hiskond oma seltskondlikus ts. Sina olid ,,maa soo!" ja kandsid oma rinnas meie koolipetajate ' traditsioonilist rah-l vusfcucnet. -Selleprast oli Sulle eriti sdamelhedane meie noorte hari'" di:s, nende rahvustunde ja emakeele ahihidmine. Sa vid uhkustundega elda,.et Sinu endised koolipilased, T'i-:ider Bays on ! kasvanud, tubli- deks inimesteks ja nii mitmedki v- tavad aktiivselt osa eesti organisat- sioonide tst.
ieks olnud veel nii palju teha,
?j.h'ka rahus armas sber!
Imar Sanqe saadeti 0
5. mrtsi hommikul levis Thunder Bays kurb teade Elmar Saage on surnud. Mningaid aastaid haige s- da lakkas tuksumast, ilma igasuguse hoiatuseta. Surm juhtus kodus, kui Elmar oli tusnud, et uut paev alus- tada. '
Thunder Bay eestlaskonda tabas Elmari surmateade vga raskelt. Kaks ndalat varem sngitasid nad maamulda teise hea sbra Leo Pintfi, tubli ja.. kohusetruu eestlase, ka ja : agara seltskonnategelase. Nii kokkuhoidvas eestlaspere, nagu ~e'da on Thunder Bay, on iga kaas- maalase lahkumine leinaks kikidele la suur themik jb jrele, kui kao- vad juhtivad ja teovimsad inime- sed.'
Elmar.-Saage matusetalitus toimus .8. mrtsi hommikul. Ma titse maja ka- bel, kus Elmar puhkas rohkete lille- de (mida ta oma eluaja jooksul nii ^ga armastas) keskel, oli .'tulvil lei- najaid kaasmaalasi, kandlasi ja teistest rahvustest spru. -Matuseta;. Mtuse pidas petaja Leiv. Thunder Bay Eesti Segakoor Kaja Kent'Lju- hatusel laulis jumalagajtuks oma armastatud juhile 2 laulul. Kiritu neatsis oli koori lipp kaetud leinaloo- riga. Viimsed lahkumis- ja tnusnad .,Kuelahe Vanemale", suurele ja t- sisele eestlasele ja armsale sbrale tlesid: Thunder Bay eestlaste ja Eesti Seltsi nimel Igor Kraus; Paul Mepea Eesti Kiriku ja noorte nimel, kes kunagi, olid Elmari poolt asuta- tud j juhatatud Tienduskooli pi- lased; Kaja Ken$ Segakoori nimel.
Oma viimsele teekonnale vttis El- mar kaasa peotie kodumaa mulda sini-must-valges lipukangas.
Elmar Saage't jvad leinama abi- kaasa Helene, de Rootsis, kes viibis ka matusel, - sugulased kodumaal, Thunder Bay. ja mbruskonna eest- ^sed, samuti arvukad sbrad ja tut- tavad tervel Ameerika mandril,
Elmar Saage prm lunastati jrg- misel hommikul omaste ja vikese arvu lhemate sprade juuresolekul. Lhikese lahkumis teenistuse pidas petaja Leo Leiv. .
Ellen Mehans
Alumiinium uste ja akende ja -vlisseina katete txHsiding). 5-tollised alumiiniumist veerennid ilma jtkudeta (hes pikku- . ses), neljas vrvis. Vtan te^mii vastu nii linna kui ^suvema-
jade osas. Tasuta hindamine; ?
; Heii^nda H . OSS, fei. 8844SB8, 832-2238 - Eesti Alumiimuni Kompanii. Met. Iie, B888
' " " " " " " l i t i ^ a ,
'.red'Acchtan.t- Site 725 Bpn Mills Rd. Don Mills, Ontario
483-6308 4294944
nn
Kuidas suhtub Montreali eestlas- kond Oma hlekandjasse ^Montrea- li Snumid", mida Montreali Eesti Seltsi .poolt aasta jooksul kolm numbrit vlja antakse ning. postiteel 300 eesti kodusse Montrealis saade- takse? Kas vetakse seda nagu koha- likke, tasuta koju toodavaid reklaa- milehti n.n. junk mail", mida ige paljud sisse vaatamata prahikotti viskavad. Montreali Snumitega" aga pais- tab lugu selline olevat, et. eestlased seda loevad ning selle sisu thele .pa- nevad.' Selle tunnistuseks" on mdu- nud veebruarinumbris toodud vike teade Kalifornias ilmunud uue eesti- inglisekeelse 'kokaraamatu - kohta, mida Montreali Snumid" leidis olevat suureprase vahendi eestluse tutvustamisel, soovitades seda kui. maitsekat ning thelepanuratavat kingitust meie inglisekeelt. knele- vile spradele ja tuttavatele, aga lekige segaabielus eesti noortele. Kuna see osutus ainsaks viisiks sel- le teate edasikandmiseks, siis selle kokaraamatu . kulutuleline levik Montrealis sai alguse MoritreaIi S- numite" kaudu. See number, mida saadeti vlja 300 eesti kodusse on toonud tagajrgi Ngu TanniPiir i kest kuuleme, kes Montrealis selle raamatu levikut Los Angelesi Nais-, seltsi heaks korraldab, on siiamaani seda ostetud ning uusi tellitud kok- ku 142 raamatut. See tik tendab seega Montreali Snumite" phja- likku^ lbilugemist siinse eestlaskon- na poolt.
trriir Bukovski
iis Bi: on
Vene dissident Vladimir Bukovski, kes viibis hiljuti Valges Majas ja sai kokku ka president J. Carleriga, oli kahel korral -ka Kanada CBC TV-i saadetes. Ta jutustas oma rasketest lbielamustest N . Liidu pshhiaatri-
tes kliinikutes ja vangilaagreis. V- kovski mrkis, et vangilaagri elu
pshhiaatrilise ' kliiniku eluga vrreldes palju parem. Vangilaagris- se mistetakse teatud kindlaks ajaks ja kui see aeg mdub, siis on vi- malik saada vabaks. Pshhiaatrilises kliinikus bn patsient tiesti arstide meelevalla, all ja tema elu ja surm sltub arstidest. Ta on. ka vlismaa- ilmast tielikult isoleeritud. Ta bn vlismaailmale tielikult kadunud inimene. ;
V. Bukovski mrkis muuseas, et ta viibis' yangilaagris, kui Kanada peaminister P. E. Trudeau klastas Venemaad j muuseas ka kurikuul- sat artikas asuvat tstuslinna No- rilskit, mis oli varem isoleeritud vangide range rezhiimiga laager ja ks surid isegi vangistatud Balti oh- vitserid. Ta mrkis, et neile Oli suu- reks llatuseks, kui P. E. Trudeau Norilskis. tles, et Norilsk oh suu- reks eeskujuks Kanadale phja-ala- de: vljaarendamise alal. P. E. Tru- deau ei teadnud, et iga toll Norilski pinda sisaldab, kmnete tuhandete sunnitliste laipu. V. Bukosvki taotles ka. kokkusaamist peaminister P. E. Trudeauga, kuid senini ei ole teada, kas see nnestub.
EHA SUMBERG-EINOLA
Sndinud 1952. Keskhariduse 'maii? danud Oakwood Collegiate's. Lpe- tanud Toronto likooli University College'i 1976, a. Honour B. A. kraa- diga arhitektuuri ja kunstiajaloo alal. On London Architecturral Con- servation dvisory Comittee liige. Akadeemiiiselt kuulub Korp! Amici* tiasse.
Laup., 2. aprillil Segakoor Leelo" k^yadpid. Eesti Majas algusega kl.
j( Piiap., 3. aprillil T.E.S. Lasteaia mjeitus Eesti Majas algusega kl.
:2.B:p.J.- 'V;
jir l^hp., 3. aprillil Toronto Eesti Segakoori juubelikontsert West To- rmdv Secondary School ruumes, '330- Liysdowne Ave. algusega kl. 3 p.l.
^ iplaap., 3. aprillil T.E.R.R. Kung- W l tntslavastus ,,Rehetondid" Mo-
..n-irwl Park keskkoolis, Hanson St. algusega kl. 5 p.l.
i* Ndjap., 7. aprillil Emerich :Kal- muti operet ^Krahvinna Mariza" Helsingi Opereti teatri esituses Law- re i^ee Park Collegiate'is, 125 Chats^ wivth Dr., algusega Id. 8 .
^ Laup., 16. j phap., 17. aprillil -.Havai lill" Eesti Rahvusteatri esi tusel Monarch Park Secondary
"'School auditooriumis.
i( Laup.; 14. mail Rahvatantsijate Rhina ,JCungla" Mai-ball Harbour Castle Hilton Hoteli ballisaalis algu- sega kl. 8 .
KAI VIRKUS
Sndinud 1954. Keskhariduse oman- danud Erindale Secondary Schooris. Lpetanud Sheridan College 3 a. kur- suse Business Administrationl alal 1976. a. Akadeemiiiselt kuulub Korp! Amicitiasse.
Noore viljapuu vra. (pukroon) likamise peamine lesanne on vra kujundamine, kandeealise viljapuu vra likamisel on peaeesmrgiks luua vrale kik eeldused ja tingi- mused suurte saakide kasvatami- seks.
Suui*e sagikandevimega viljapuu vral peab olema peale tugeva tve ja hsti arenenud vraharude palju erivanuses viljaoksi. Tal peab olema terve, elujuline lehestik, ning ta peab igal aastal andma vhemalt 7,8" (20 cm) - 11,8" (30 cm) pikkusi juurdekasve. Kike seda on vima- lik saavutada ige likamisega.
Kndeealisi viljapuid on soovitav ligata igal aastal kevadtalvel, mil puidu koed on juba sulanud, kuid mahlade liikumine "pole veel alanud. Klmunud oksi ei ole soovitav liga- ta, sest need murduvad likekohalt kergesti, tekitades suuri haavii; mis paranevad halvasti. Ligata tuleb nii, et ei'jks tkaid ja, et like- haavad oleksid' vimalikult vike- sed. ]
Viljapuu vra (puu kroon) vajab harvendamist siis, kui see: n rriuu1
tunud liiga tihedaks, s.o. kui .vra sees jvad lehed kiduraks, ksikud yiljaoksad hakkavad kuivama, vilja de kvaliteet halveneb', nad jvad vikeseks; ei vrvu normaalselt ja haigestuvad mitmesugustesse seene-, haigustesse. Vra harvendamisega luuakse parajalt hre okste seis, mis soodustab valguse j a hu psu vra sisemusse ning aitab vltida eeltoo- dud ebasoovitavad nhted. Kande- ealise viljapuu vra hooldamisel osu- tub mnikord vajalikuks tagasihoid- lik vraharude ja esimese ning teise jrgu; phiokste krpimine.. Kui ee- maldatakse viimase 23 vi enama aasta jooksul juurdekasvanud osa, siis On see noorendav tagasilikami- ne, mille mju on suur ja kutsub ka vanematel okstel esile uute juurde- kasvude tekke.
Ainetel 1. g.gi issiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
ene merejSudude feleyisioonis
Inglise, Kanada ja Ameerika me- rejudude juhid tunnevad muret Ve- ne merejudude suurest kasvust, mis moodustab jrjest suureneva hdaoftu-- lnemaailmale. Inglise BBC" on selle kohta valmistanud fil- mi, mida nd nidatakse Kanadas ja Ameerikas. Torontos esitatakse film City TV-s, kanal 79, reedel, 8. aprillil',, kell" 67 htul Filmi vaata- mist soovitab Yorg Rangeriite rge- mendi endine lem koi.-Itn. M . Ste- venson, kes on saatnud ringkirja Ka- nada Leegioni osakondadele ja etni- listele organisatsioonidele, kutsudes les ; seda BBC filmi jlgima.
Kigepealt pean kll selgitama, 'miks me viimasel ajal seks oma vlisukse lukustame. Teatavasti te- hakse seda igasuguste sissetungijate sissetungimise vltimiseks. Kuna me aga siiakanti selliseid kabajantsikuid oodata ei oska, oli meie vlisuks lu- kustamata nii pevad kui k d. Kuni hel l
Terve me talupere magab. Nii. nel- ja- kui kahejalgsed; Vi vhemalt PEAKSID 'magama. rkan jrsku mingi elutoa pool kandis kostva klbina peale. Esimene, unesegane mte on vikettr, hullukene, on omale mingid kvad kingad jalga pannud ja marsib nd vannituppa minnes vi juua otsides mda maja ringi ; No 'kll t | varsti magama lheb loodan uniselt ja katsun uuesti magama jda. Kuid klbin kestab ha edasi. Vtan taskulambi, teen suugi, juba prgamiseks lahti ja torman hooga mber nurga. Praga- m-ise asemel kerkib kurgust selline juba hirmurgatus, et terve pere on korraga jalul. Ega ma hobuseid ei' karda. Eriti mitte meie Dollyt, kellega iga pev ksteist psk-pse vastu musitame. ga kui urtesegase peaga omaenda, elutoas kell neli hommikul hobustega vastastikku prkad, siis on vist hirmurgatus omal kohal. :
Eks ma oma hajameelsuses olin jlle talliukse riivistamat unusta- nud ja vlisuks nagunii lahti. Loo- make tundis, jrsku janu ja tuli toa juurde. Esimese, teise ja vibolla ka kolmanda hirntuse peale ei olnud mingit vastust ja nii ei jnudki muud le,, kui ninaga link alla suru- da, uks praokile lkata Ja veelkord hirnatada. Ja ikka veel ei anta juua! Siis lendas vlisuks klaasi klirisedes lahti ja loomake tuli tuppa. Sammus ja tammus 'kapjade plagisedes nii- kaua, kuni: keegi ometi tli.
Kui Dblly veel pisut nupukam oleks, treeniksin ma ta pangaseifide lahtimuukijaks. Sest selle loomake se pea ttab imeosavalt igasuguste uste avamiseks ja "kaeratnnil kaa- ne pealt kangutirriseks.
Bolly endine peremees,, kirglik hobustearmastj, hakkas" oma ho- bustele uusi'kodusid otsima: siis, kui tundis ;oma viimase, tunni lhene- mist. Kaks ndalat peale Dblly meile tulekut suri ta vhkh
Vikettre ,esimesel ratsasidul Dollyga juhtusin nneks temast um- bes veerand miili" taga sitma, olin teel 'alevisse. Judsin just mtelda, et milline ilus pilt jumalik suve- pev, vike, sale tdruk ilusa, sale- da hobusega, gedas galopis lehviv lakk ja juksepuhmas- just sama varjundiga blond!
Just siis kaotas tdruk tasakaalu ja kukkus kihutavalt hobuselt kruu- sateele, omal seljas vaid speltriko.
Oli ta : ju kll juba; pris hea ratsa- : mk, harjunud aga mu suvesulase Jaagu mmargue-seljalise poniga.
Koju judes oli esimeseks kiireks probleemiks mida anda lapsele rahustus- ja htlasi uimastusvahen- diks. Muidu ci kannataks ta oma marraskil haavadest liiva ja kruusa vijapesemist eluilmaski. Asperiin? Liiga aeglase mjuga. Siis kah-ma->- sin peaaegu mtlemata pudeli M a i \ tini Rossit, valasin pool klaasi ja eh- munud laps neelas selle alla ngugi krimpsutamata. Ji muidugi kenasti vinti ja kannatas mu tohterdamise ra suurema kisata. Siis ji magama ning rgates olid need kige suure- mad valud mdas. '
Nad harjusid ks teisega, tdruk ja. hobune, j Varsti kis ratsutamine jlle sellises kasakstiili -.le kraavide nii, et tdruk oli poolteed hus ja minul hirmu prast sda kurgus. Lpuks treenisin enda liht- salt mitte vaatama nii nrvide kokkuhoiuks.
Suve lpul oli luba kes kahe miili kaugusel elavate naabritdrukute klastamiseks, kellel ka hobused.
hel hilissgise htul istusime klla tulnud vanema ttrega juttu ajades soojas kgis. Vljas oli juba vaike hmarus nirig selleks ajaks oli' vikettrele ksk antud kodus olla. Jrsku lks vljas peaaegu kottpi- medaks ja algas selline lumemll, millist harva; ninud Olen. Autosse ja otsima! Kiiruseks oli umbes 5 miili tunnis> klaasipuhastajad kisid 'ki- ge krgemates tuurides ja teed vis umbkaudu aimata;
Leidsime nad' miili kauguselt, siis, kui autotuled just peale sattusid. Muidu poleks vist ninudki, sest m- lemad ngid vlja ngu kaks valget fantoomi. Seisid 'tee servas, hobusel pea norus ja tdruk seljas ktsa- kile. Tdruk sai' autosse pakitud ja hobust hoidis vanem- ttar valjaid- pidi lbi lahtise akna. Vike rkis kodus oma seiklusest nii: No ja siis korraga hakkas lund sadama ja Bol- ly ei ninud enam-teed'. Siis ma proo- visin tee teises servas sita, aga seal sadas ka. Ja siis Dolly ji lihtsalt seisma ja ei linudki edasi." v v - 4 - ' > ; - : ' :: <
Oma suviseid, aeda tikkuvaid. ka- nu pipardasin ragulkaga, sai lehmgi vahel vaikese kivi sama riistaga kl- jekontidesse. Dblly vastu pole aga kunagi ktt tstetud ja selleprast ta ongi 'meie talupere kige. pilHta- tum olend. Vhemalt paar korda pevas pean tusma kas oma puu- kasti-puhketnnit vi mne muu toimetuse pooleli \jatma. Sest vlis- uks on jlle klaasi .'klirisedes lahti lennanud ja Dolly ksib kena, tasa- se kurnatusega juua vi lcivapal- kest. "y:[.",_ .
Metsaliine
Kanada tervishoiuministeerium keelustas sahhariini, phjusel,, et sahhariin. phjustab vhjhaigust. Kolme aastane katsetamine rottide- ga on nidanud, et sahhariin phjus- tab rottide juures vhjhaigust. Sel- le tttu keelustatakse sahhariin ja ka kerged joogid, mis. on valmista- tud sahhariiniga. USA vimud ka- vatsevad sama keeldu kehtima pan- na. : Senini kasutati ahhariini see- prast, et suhkur aitas sellele kaasa, et kehakaalu, suurendada. >
AU MD Ajaloopetaja^ pragab) gmnaasiu-
miklassis: ' Kui Aleksander Suur nii vana oli
kui teie praegu; oli tai juba pool maailma vallutatud;'''
Pole kavmihgt ime;!'' vastab ks pilastest. J.&\ opetajts oli Aristo- teles."
' President J. Carler teatas, et edas- pidi on ameeriklastel: lubatud klas- tada Kuubat, Vietnami ja Kambodz- hat, milliste maadega ei le diplo- maatilisi vahekordi. Kuid klastajad ei oma neil maadel.diplomaatilist kaitset, sest seal ei. ole USA saat- kondi.: :
Hrra Sobraste; seisab kerge keha- vigastuse tekitamise' eest kohtulaua ees. Kohtunik Msibt . ';-Miks-- life.. sudisiaijale:- rusikaga
nkku?" : Se.e- tp astus: mulle kigepealt
jala peale. See poleks veel midagi ol- nud- Aga et ta mind prast seda veel
>ardoniks"' simas, ajas mu nrvi mustaks,, et pidin talle he mri-
mqas
iiiiliiiiiim
Ootamatut. abi said kaks eestlast Lida vabahupiirkonda suusatama minnes. Kitsal, .-auklikul', ja lumisel teel, mis viib sinna, ji eestlaste auto lumehange kinni. Kik katsed seda kigutaka" vlja lumest, kus rattad ikka sgavamalt end sisse uuristasid, ebannestusid.
Siis tuli juurde ks noormees ja tles: Kas ei ole parem seda hiselt august vlja tsta?" - ;
eldud, tehtud. Kolrne mehega n- nestuski auto tstmine kindlamale kinnale. Ja siis aidati samal viisil ka abistaja enda autot.
Appirutanu oli kuningas Carl Gus taf. Eestlased-suusatajad pangadirek- tor Rudolf Jalakas ja faktor Rein Moora. (EPL)
ma..
R@berf Velleird neljandaks
Robert Vellend, kes Ontario ja K a - nada meistrivistluste ajal oli haige;, oli 19.22. mrtsini Morin Heights-- 'is, Quebecis, peetud Phja-Ameerika1
meistrivistlustel murdmaasuusata1- mises heas vormis ja tuli noorte klassis 10- krrr-s 4-ndaks ja 15 km-s, 6-ndaks..
Ms3o>nr^tangeb:;.mimsjate i kt- te vangi. Kohe pannakse suur. katel veega tulele. Misjonr laskub plvi- l i ja palub oma hinge eest. Kanni- balid asuvad samuti plvili olles pa veid lugema. Pha mees rmustab r
Issand ime on sndinud!' Mu pal- ved on teid pranud."
Eksid, vennas," tleb kannibali- de pealik. Me loeme praegu sgi- palvet."
Tolmuimejate proovireisija- tuleb ksiktalusse. Puistab paberikotist hunniku prgi prandale ning tleb perenaisele:
Son selle prgi ra- kui, mu tol- muimeja; seda ra ei vta."
Ma toon teile kohe lusika," vas- tab perenaine. ,,Meil. ple elektri- voolu majas." . v : , ; ; : : , ^ r . . ^ ^ . ;
Kaastundlik proua annab kerjuse- le dollari. Hetk hiljem ta neb, et kerjus viipab omale takso.
Mis!" pahandab proua. Teie si- date taksoga!"
Kas arvate, et saan omale he dollari eest auto osta?"
Presfdenf J. Carfrer iitgnsfas Sahharovi I
President J; Carter saatis Nv Liidii vastupanuliikumise, ja inimiguste eestvitlejale . SahharoviTe tele- grammi, milles ta mrkis muuseas, et USA toetab kigiti tema taotiusi inimiguste eest vitlemisel N . Li i - dus. SA kavatseb inimiguste rik- kumist ja Helsingi lepete rikkumisi Moskva poolt les vtta Liitunud' rahvaste organisatsioonis, mille vas- tu Moskva valjult protesteeris. Mosk- va omas, noodis vidab, et see on se- gamine N . Liidu, siseasjadesse. Kuid Valge Maja esindaja Jody Powell lkkas selle protesti tagasi. Ta mr- kis, et USA uus president ja tema administratsioon kavatseb inimigu- se ksimusi hoida lahus relvastuse kontrolli lepetest ja detentest. Inim- igused ei saa olla kauplemise objek- tiks majanduslikkudega sjaliste le- pingute slmimisel.
Vahepeal on Rumeenia valitsus pakkunud, neile, Rumeenia haritlas- tele, kes kirjutasid alla kirjanik P. Coma vabadusnudmise kirjale v- lisviisasid. p. Comaise ei ole vangis- tatud, kuid KGB piirab tema maja,
Miks seisab talvekuudel ehitus- tegevus.?"
Klm lb triistad lhki." ,,Missuugsed triistad?" '
ludelid."
