4: REEDEL, 22. Ap^ujj-L - F R I D A Y , A P R I L 22 Meie Elu" nr, 16 (1419) 1977'
MLESTUSMRK TEISEST MAA estlostf
Hamiltoni Eesti
H, E. V. .-gu aasta^ kokkutulefc toimus 3. aprillil Y W C A ruumes, pea- aegu poolte hingu liikmete osav- tul. Koosoleku avas hingu kauaaeg- ne esimees A . Jurs, kes valiti ka koosoleku juhatajaks. Protokollijaks valiti E. Linda ja.
Vaikse seisakuga mlestati linud aasta jooksul niulda varisenud A.
.Rebast ja R. Magi,.petajat A . Kivi- sikk^ ning pr. L. Niinvee'd. ,' i
hingu tegevusest andis aru esi- mees, kelle eestvedamisel sai teoks Baiti Veteranide' Korpus Hamiltonis ning pandi ka alus balti veteranide organisatsioonile kogu Kanada ula- tuses. Olles ^ lemaailmse Eesti Vaba- dusvitlejate Keskuse abiesimees; on A. Jurs organisatsiooni II Maailma- sja veksuste ja lahingutandrite mlestusmrgi vlja andmise korral- daja. Toimunud kokkutulekul said II Maailmasjast osavtnu mrki A. Jurs, A; Voode,-.H. Lember, E. Lindaja, L. Ploom, F. Koger, M . Per- tens, E. Tiilen ja' 0. Poltov.
Meed mlestusmrgid ei ole, mel- ' dud mitte ainult vitlejate liikumise
liikmetele, vaid tuleksid annetamise- le kigile soovijaile, kellel prl vastav kvalifikatsioon.
. Vaatamata juhatuse pdlustele on' siiski linud aastal korraldatud ritused olnud osavtjate osas napi- vitu ja tihti jtnud; korraldajatele ki bes tus tunde. Pai j ud meie kaasmaa-
lastest on unustanud kohustuse oma maa ja rahva vastu, rkimata meie noorema plvkonna jrelkasvust.
Kassaaruandest, mille esitas L . Ploom, nhtus, et  hingu rahaline lbikik esmakordselt letas $4.000 ja oli lppenud vikese puudujgi- ga
Tegevuskava esitas- hingu sekre- tr E. Lindaja, milles, muu hulgas toetati Liidu seisukohti kodumaalt tulevate ,kultuuritegelastega" ja l- diselt kodumaaga suhtlemise ksi- muses. Tegevuskavasse veti ka S- jameeste Suvepevade korraldamine Seedriorul Ja mlestusmrgi pstita- mine A.: Rebasele ja H. Riipalule.  Valimiste tulemused olid: esimees  A. Jurs, juhatuse liikmeteks  A. Voode, M. Pertens,_L. Ploom ja E. Lindaja. Kandidaatideks  I;.' Ko- ger ja K , Merimets. Revisjonikomis- joni A. Prna, F. Koger ja V. Tera, kandidaatideks H. Lember ja A. K- bar, Esindajateks Liidu esindusko- gusse valiti H . Lember, E. Lindaja, L. Ploom ja V. Tera.
Snavttudes kerkis lesse hin- gu eestikeelse nime ksimus. Samuti arutati suvepevade korraldamist ja ehituskrundi omandamist.
Koosolekule jrgnes omavaheline koosviibimine, mille kestel nidati filmi II Maailmasjast.
Rohke arvuline osavtt koosole- kust ja snavttude hulk andis indu uuele juhatusele.
Grupp eestlasiVncouverisotsus- tasid heskoos kprterimaja oman- dada.
Enamus pooldasid juriidiliselt Strats Title Act" alusel registreeri- tud korterimaja phimtet. Arutati maja ehitamist, samuti grupina sis- seostmist valmisehitatud korteri- majja. ldiselt aga pooldati uue ma- ja ehitmise mtet, kuna sus oh vi- malik oma erinudeid rakendada ja veel/olenedes krundi asukohast ja tsoonimisest, ehk oleks sinnajuurde ka vimalik Eesti Seltsi klubiruume kombineerida.
Koosolekul registreeriti 12 korteri omandajat ja pole kahtlust, et see" arv tunduvalt kasvab. Et ritust kigile huvitatuile seatavaks teha, korraldatakse informatsioonikoos- olek, millest on osa vtma kutsutud ka eriteadlased. Samuti, on seal uutel korteri soovijatel vimalik registree- rida ja valitakse ka  majahingule ajutine juhatus. . : "' .
Koosolek toimub Meie Kodu aulas phapeval, 1. mail kesoleval aastal kell 1 p.l.
R; Kreeni
rahvuspoliitiline komisjon pidas lau- peval, 16, aprillil komisjoni esime- he H. Tederi juhatusel koosoleku, kus lhemalt olid kne all eesti noor- te rahvusliku kasvatuse ksimused. Ettekandega ksimuse kohta esines komisjoni liige Inga Toomes, kes on juhtivalt tegev eesti gaidluses.
Qma. kokkuvtlikus ettekandes In- ge. Toomes mrkis, et meie noored kasvavad lesse vras hiskonnas, mistttu nende eestimeelsus ja eesti id jn tsus ei kasva  nendes mitte loo-
. malikult. ;Neid.:;bn vaja eestlaseks kasvatada, mis asetab suurima vas- tutuse eesti perekonnale, kes peab seda kasvatustd .teadlikult,, sihi- kindlalt, ja Jrjekindlal j: tegema. Va- nemate eeskuju on seejuures suuri- maks kasvatajaks, r
Teismelises eas peab noorel ole- ma oma the eestlane olla. Sundimi- sel selles eas pole : enani pai j u m- tet. Kskimise Ja keelamisega, pele- tatakse iseseisvalt mtlevaid noori eestluse juurest eemale. Eesti noo- red vlismaadel on lesse kasvanud demokraatlikkudes hiskondades, kus eriarvamiste ja eriseisukohtade avaldamise eest ei misteta hukka.
'Kodu krval on eesti koolil, Ja ees- ti noorteorganisatsioonidel suur
: tktuS noorte eestluse juurde kit- miseks .Eesti kodu, eesti kool ja eesti organisatsioonid moodustavad eesti hiskondliku terviku, mida ees- ti noortele on vaja, et nad kasvaksid eestlasteks. . -
Keel on keskse thtsusega- eestlu- se silitamisel ja eesti keele psi- mine meie noorte juures n meie kige teravamaks probleemiks.
Tuleb senisest rohkem rhku panna nende eesti vanemate hutamiseks, kellel on eelkooliealised; lapsed, et nad oma lastele eesti keelt petak- sid ja nendega seda keelt kneleksid. Just eelkooli^aliste laste, petamisel on vga suur thtsus, sest siis nad pivad keelt nagu loomulikult ja on vastuvtliku juhtimisele. Seetttu on ka eesti lasteaial meie noorte kasvatamisel vga suur thtsus. Las- teaiast, saadakse tugev alus nii eesti keele kui; ka eesti meelsuse osas. . . .
Rohkem td \tuleb feha ka teis- meliste eesti noortega, kes enamikus omavahel knelevad asukohamaa keelt, et nendes tsta eesti keele r- kimise tahet,  Meie ajakirjandus viks rohkem esile tsta eesti noori, kes oma psiva eesti keele rkimi-
Eesti Organisatsioonide Liit L- nerannikul esimees B. Tesnov, andis 14. aprillil jutuajamise eesti ajaleh- tede 'kirjasaatjatele Vncouveris.
Ta toonitas, et Lneranniku Ees- ti pevade eeltd toimuvad edukalt. Kigi tundemrkide jrele otsusta- des tulevad pevad 1015 juulini re- kordilised osavtjate poolest.
Peoknelejaks on lubanud, tulla Eesti Liit Kanadas esimees Robert Kreem.
Korterisoovijail prata: Harry Muld, 7362 Sussex Ave., Burnaby I, B.C. Telefon;434-1466 (area code 604)
sear Mllerbeek j
ihkel Voore said stipendiumi
Canada Council andis 46000 dolla- ri suurused stipendiumid edasippi- miseks scar Mllerbeckile ja Mih- kel Voorele. (j)scar Mllerbeek pib keeli ja Mihkel Voore ajalugu. Nad lpetavad Toronto likooli sel keva- del J a jtkavad pinguid magistri- kraadi saamiseks.
sega silma paistavad. Ka on tervita- tavad intervjuud eesti noortega,, kes mingi saavutusega eesti keele vi kultuuri alal silma paistavad. ' On ebareaalne loota, et kigist meie noortest saavad otsesed vlis- vitlejad. Osa. noortest rakendub siiski ka vlisvitluseks, kuna. osa rakendab oma energia eesti noorsoo- t . vi kultuurilise tegevuse aladel. Kiki noori, kes.vastavalt oma hu- vialadele . on . eesti hiskondlikku tsse rakendunud, on meil. vaja, et vlis-eesti hiskond saaks psida pi- kas perspektiivis. Siis psib ka meie vlisvitlus.,  .Mida rohkem on tolerantsust meie
hiskonnas, seda viksem on .vhe noorte ja vanade vahel ja seda ker- gem .on suuremal hulgal noori meie hiskondlikku tegevusse tmmata. Kasvatusmeetodid, ori muutunud Ja meil tuleb nendega kohaneda. Tna- peva kasvatuslikud normid on .va- bamad. Tuleb rohkem vaielda, aru- tada Ja selgitada kui kskida. Sihilik negatiivne kriitika aga, millega ei ki kaasas konstruktiivsed parandus- ettepanekud, nrgestab, meie his- konda ja peletab noori me hiskon- nast eemale.
Inga Toomese ettekandele jrgne- sid elavad lbirkimised. Sna vt- sid komisjoni liikmed H. Lupp, Re- gina Heinar, U. Petersoo, H. Teder, Anne Tll,;E. Salurand, T. Tsine, J. Pahapill, L. Kahro j J., tstes les mitmesuguseid meie noorte juures eestluse kindlustamisega henduses olevaid ksimusi.
Mitmetes snavttudes rhutati, et noorte juures eesti keele silita- miseks, .noorte eesti hiskonnas hoidmiseks ja seal kaasttajateks kasvatamiseks ei ole probleemiks niivrd noored ise, kui nende vane- mate hoiak oma laste kasvatamisel.
Kodu on eestluse taimelava, rhutati snavttudes, ja kui mne- des nooremates perekondades las- takse lapsed ingliskeelseks kasvada ja nendega rgitakse inglise keeles, siis ei saa siin lasteaed ega suveko- dud palju aidata. Koolieelsel kasva- tusel on suurim thtsus eesti noorte eestlusele silitamisel ning ksimuse raskuspunkt langeb noorematele va- nematele. Suur osa neist aitab tsi- selt kaasa noorte rahvuslikule kas- vatusele, viies lapsed lasteaeda ja tienduskooli, on aga ka neid, kes sellest ei hooli ja need perekonnad on probleemiks.  . Eestikeelset tiendusharidust saa- vate laste suhtes ja eesti noorte or- ganisatsioonides tegelevate noorte suhtes peeti oluliseks, et neile kasva tatakse rahvuslikku uhkust olla eest- lane.
Koosolekul ksitati veel mnin- gaid rahvuspoliitilisi pevaproblee me. E K N esimees U. Petersoo tstis les eestlaste kditamiste mles- tusaktustest osavtu ksimuse. Sel aastal on 14, Juuni mlestusaktus korraldada eestlaste juhtimisel ja eestlaste senisest suuremal mral kditamiste mlestamisest osavat
Uue kokaraamatu
reftseptid ingliskeelses
ldise populaarsuse saanud kahes keeles eesti kokaraamatu retseptid on judnud nd.ka ingliskeelse aja- kirjanduse veergudele. USA-s ilmuv Burbank Daily Review" avaldas sealt petused . shokolaadikoogi; kringli ja liivakoogi valmistamiseks. Retseptid juhatas sisse' sampikk sbralik kirjutis Eestist,' eestlastest ja kokaraamatu koostajast Viivia Piirisillast koos pildiga.
Kokaraamat lheb ^nagu soojad saiad" ja sellest tuleb Juba kolmas trkk.. .
s*0
emuss umssvoistluslte
Laup., 16. apr. toimusid Torontos muu kultuuri krval ka eestlaste ujumisvistlused koos Elizabeth Recreation Centre ujujatega, kus treeneriks on pr. Kreem.'
Kna eesti noorte registreerimine oli liig vikearvuline, otsustati dual- voistlus lbi viia. Kohal oli 15 eesti ujujat ja 15 teisest klubist, kes and- sid thusat konkurentsi meie ujuja- tele. .
Ujumispev Pape" Ree. Centres al- gas tdrukute iluujuimise demons- tratsiooniga j a. vettehpetega. Selle- le/Jrgnesid vistlusujumised ja eri- ti pnevad teateujumised. Ujuti 47-el alal ja 7-el teateujumisel kahe tunni jooksul. Vanusegrupid olid 10 ja al- la, 11-12, 1314; 1516 ja 17 ning vanemad.
Eesti ujumissporti esindasid: Va- lia Reinaslu, Mait Ainsaar, Tuula Hopp, Linda Paju, Ellen Valter, Hil- lar Lainevool, Jan Hopp, Robert Pa- ju, Merike Lainevool, Anne Kriisa, Kalev Entmaa, Hillar Heine, Piret Kreem, Martin Tiidus ja Hillar Rand- laid. Buffalost 3'-.'Krid'!, poega jid haiguse tttu tulemata ja mni eesti ujuja vistles mujal.
Kik osavtjad said E.S.S. Kalevi diplomeid ja parima ujuja trofee (Endel Const. Co'lt) lks 3-dat aastat ning jdavalt Martin Tiids'ele 100 j . rinnuliujumises, aeg 1:04.4. Hid aegu saavutasid ka mitmed teised ujujad, kes on vahepeal tublisti tree- ninguga arenenud. Peakorraldus pr. KreenVilt Ja energilised abistajad olid hr-d Entmaa, lguste, Oiling, Lainevool, Tiidus, Reinsalu j.t. Jb ksimuseks vaid kuhu jid kik tei- sed eesti noored?
mine on eestlaste aukohuseks. Selle mlestuspeva thistamisele tuleb meil aegsasti suuremat thelepanu
snd. 8. juunil 1916 surn. 29. mrtsil 1977
Puhka rahus!
. ttar MARET perekonnaga
snd. 17, augustil 1905 Tartus surn, 29. mrtsil 1977 Stokholmis
mlestavad leinas vend ARTUR Kodumaal  HELENE TEDER ARVO TEDER perekonnaga
REET ja TNU perekonnaga
LOORE ja ENDEL. VAHI :; '
SALME MRK perekonnaga ALMA TNNISON perekonnaga :: VIKTORIA PUUSEPP: perekonnaga MARTA SPERBER
Eesti Sihtkapital Kanadas on kolme aasta kestel saanud rahvusliku t ja kultuurilise tegevuse edutamiseks annetusi le 40.00^ dollari, mrgib esimees J. H. Lupp oma informatsioonis liikmetele.
See on laekunud otseste annetus- tena ksikisikuilt ja riettevtteilt, kelle hulgas on ka isikuid ja firma- sid vljastpoolt meie oma etnilist hiskonda, kokku ligemale 150 eri- annetajat. '
Eriti tnu- Ja i mrkimisvrse' jr- jekordse annetuse, |5.500, tegi sja ESK-le aiandusteadlane A. Haavaniit Owen Soundist. Tema panus koos varemate annetustega moodustab nd phikapitali, mille suurus on juba $16,500. Selle fondi dividendid on. meldud eestluse sihtide toeta- miseks laiemas ulatuses. Teadaole- vaist, on nimetatud summa suurim, mis meie oma hiskonna liikme poolt on otseselt antud eestluse tee- nistusse. . ESK sai hiljuti thusa annetuse ka Rahel Olbrei Kompuselt, kes oma lahkunud eluseltsilise mlestuseks koostas ja kirjastas raamatu Hanno Kompus  ..Kustumata nlg kunsti jrele .;.". Kogu selle4eose mgist laekuv raha lheb ESK juurde loo- dud permanentsesse Hanno Kompu- se .mlestusfondi, mille dividendidest antakse .toetusi kujutavkunsti edus- tamiseks. Laekunud on juba suurem summa, kuna teose esimene trkk on lbimdud. sja ilmunud teine trkk on viksearvuline.
Eesti Sihtkapital Kanadas on le maaline organisatsioon, kellel on i
. gus oma phikirjakohaste annetuste vastu vljaanda tendit, mis vima! dab annetuste mahaarvamist sisse- tulekuist tulumaksu osas. Samuti on Eesti Sihtkapitalile Kanadas tehtud
prandussmmd vabastatavad p- randimaksust.
Igal annetajal on vimalus avalda- da, soovi oma panuse kasutamiseks nii, et ainult selle dividentidest an- takse toetusi, valides: ise vi jttes Eesti Sihtkapital Kanadas otsustada; kas need suunatakse eestluse tege- vusaladele ldiselt laiemas mttes vi ainult teatud sektorisse vi ka ainult teatud organisatsioonile. Tei- seks vimaluseks on taotleda Eesti Sihtkapital Kanadas otsust kogu an- netuse juhtimiseks annetaja erisoo- vi 'kohaselt mne organisatsiooni vi tegevusala toetamiseks. Erisoovide- ga annetused moodustavad umbes poole kogu Eesti Sihtkapital - Kana- das senistest laekumistest. Seda moodust on kasutanud paljud meie organisatsioonid oma ldise tegevu- se ja erirituste majandamiseks.
Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu on senini le poolesaja eesti organi- satsiooni toetusi saanud, mned neist mitmel korral. Kaetud on meie rajivusliku t ja kultuurilise tege- vuse mitmed alad ige laias ulatu- ses.
Sihtkapitali ' juhatusest lahkusid surma lbi Artur Ekbaum ja Arnold Areneem. Vastavalt, phikirjale kut- sus juhatus vakantseks jnud koh- tadele Voldemar Ernesaksa ja. Ha- rald Tederi.
Aasta peakoosolek peetakse pha- peval, 24. aprillil Toronto Eesti Ma- jas algusega kl. 1 p.
LEINATEATEID K O L . L T N . K A R L A B E L
S U R I U P P S A L A S ; i . .
Sv.-lendur kol.-leitnant Karl Abeli maine eluteekond" lppes Uppsalas 21. mrtsil 92 a. vanuses. Ajmt- meis oli ta ks vanemaid veterane eesti lennuyelaste peres ning vaa- tamata oma krgele eale silus tal vitaalsus kuni tema sdametuksed vaikselt vaibusid, j ,.' '
Kadunu lhemad leinajad on te- ma abikaasa, n-na Koppel, ttar Mee- ri Kivisalu laste ja lastelastega; poeg Enno, professor Chalmersi likoolis, perekonnaga jt. omaksed. Eesti Ien- nuvelaste pere mlestab kadunut kui entusiastlikku lennuasjanduse pioneeri ja mtleb tnutundega te- ma tpanusele E. V. Lennuves.
;} ; P I A N I S T I T E K L A ' K O H A :  U R ^ . T A L L I N N A S .
Tallinnas on surnud 20. mrtsil p- rast rasket haigust pianist Tekla Ko- ha (abielus Rajala) 67 a. vanuses.
Tekla Koha sai oma muusikalise ettevalmistuse Tallinna -konservatoo- riumis P. Rammu ja Teodor Lem- ba juures .aastatel 19281934. Oli seejrel ringhlingu klaverisaat- jaks, ja evakueerus sealt aug. 1941 Ve- nemaale, kust naastes prast sda taas ttas ringhlingus' kontsert- meistrina, Hiljem Estonias ooperire- petiilorina, astudes 1960 kommunist- liku partei liikmeks, tites teatris parteilisi funktsioone.
Vene Jro/oniaJ/smJ