R E E D E L , 8. J U L I L ; _ ' F R I D A Y , ' J L Y 8 Meie Elu" nr. 27 (1430) 197?
Ajal, mil USA j Nukogude Liit allveelaevu ka Norra fjordides. Et knelevad vastastikustel konverent- Murmanski sjalises baasis ksinda sidel deteritest ja relvastuse piirami- on 51 suuremat lahinglaeva ja 180 sest, nitavad tegelikud andmed, et allveelaeva, rgib selget keelt ise- N. Liit liigutab enda ha tugevamalt erada eest. vljaehitatud baase ha lne suu- Kuid ka Taani on N. Liidu agres- nas, tuumrelvade ulatuse kaugusse, siivsuse suhtes samas olukorras Phja-Ameerika mandri vastu NATO norralastega, sest nukogude ha ar> liikmesriikide sjalised spetsialistid vukamad sjalaevad manverdavad leiavad koguni, et baaside varustus, sageli Taani ranniku piirkonnas, la> perioodilised manvrid ja nende hinglennukid rikuvad teritoriaalseid eesmrk on Moskva viinud defensii- igusi ja peale selle nikse vene s- vist ofensiivi olukorda. jalaevad patrullivat Taani vinu per-
Kne all on sedapuhku Lnemeri, manentselt. Kuid arvestades Nuko- SkandiriaaVia maad koos Soomega gude Liidu, Poola ja Ida-Saksamaa ja Phjameri. Meie lehti lbisid alles relvajude Lnemere vetes, on see hiljuti kirjutised Sme garnisooni- rahulik sisemeri ise muutunud puna- de tugevdamise alal phja-ida sekto- ses valduses olevaks, kui mitte rahu: ris, kus ei ole midagi muud, kui jaa- siis sjaajal. Nii jb ksimuseks, klmad tundraalad, meri ja muidugi kuidas jvad sjakorral opereerima ka Nukogude Liidu sjalised baa- Rootsi mereve osad, mis on kll id koos Murmans^ is asuva tugevai- hsti varustatud ja relvastatud, kuid ma baasiga.-Siit on selge, et soomla- on suletud Lnemerre? sed ei karda thitundraid ja j- Veelgi enam, nukogude tuumrel- merd, vaid N. Liidu relvastatud ju- vadega varustatud allveelaevad tun- de, kes sellest sektorist otsivad kind- givad kogemuste hankimise lesan- lustatud vljapsu ookeanile. Neid del ha kaugemale Phja Jmerele, ookeane vajah^N. Liit sjaliste pe- kus nad end varjavad soovimata sil- ratsioonide puhuks, et seista Amee- made eest ujuvj katte all. Need on rika hendriikidest mitte kaugemal 14 tuhande tonnised ja 5000 miili ui* km 5000 miili missilite ulatuse kau- tusega missilitega varustatud rn- guses. nakhikud, milliste tegevusraadius
Laane suunas aktiivsus on phjen- ulatab Phja-Ameerika mandrile, iatud sellega, et hoida vaba seda N siis seisavad Moskva ja NATO sektorit vljapsuks -, ookeanidele, judude ksused Euroopa mandril kui peaks Taani vinad osutuma N. valvel ja vastamisi enam vhem ta- Liidule suletuks. Koos sjalise eks- savgises jukaalus. Vib olla, et see pansiooniga kivad ka majandusli- tagab relvastatud paigalseisu frondi kud nudmised, et kindlustada kala- selles sektoris. N A T O l ei ole aga ni- pgi alasid ja vimalikke lileide metamisvrset vastu panna selle niteks Teravmgede saartel, mis frondi phjaival, millist Nukogu- kuuluvad kll Norra lemvalitsuse de Liit nd strateegiliselt vlja ehi- alla, kuid kus ka venelastel on ase- t a b J a katsetab. Kui pohjafront tatud 3400-meheline garnison, eraisi- peaks kord aktiviseeruma ja N. Liit kute sildi all. Territoriaalsed vaielu- U S A relvabaasid kodupinnal oma sed venelaste ja norralaste vahei kai- missilitega halvama, siis on teno- vad 59.870 ruutmiilise ala kohta juba Hk k a Euroopa mandri lnepoolse aastaid. frondi kokkulangemine.
Nukogude sjalennukid teostavad Nii on N. Liit agressiivses ja kohu- perioodilisi sisselende Norra kohale t a v a s malemngus pidevalt. Tema ja nukogude merevgi teostab Nor- relvaksused teenivad ka majandus- r ranniku lhiduses manvreid v- Wkke eesmrke strateegiliste krval, hemalt kaks korda aastas. Olles N^g * e m a kalalaevastikud Phja- NATO liige, trjuvad norra vitlus- Ameerika mandri lheduses pavad lennukid venelased igakordselt otsus- kll kala, kuid teostavad ka luuret tavalt tagasi. Need ksused on pide*- ja merephja uurimist. Moskva ei vas treeningus *a lhtuvad livim- puhka tundigi oma agressiivsetes sast Murmanski baasist vimalike pdlustes. Seeprast peab detente vitluste tegelikku olukorda. Kola 3a relvakontroll koosts N. Liiduga poolsaarel -teostavad nukogude am- jma vaid ajaviiteliseks snaklk- fiibksused pidevaid manvreid, suks, mille rakendamine on vimata, kusjuures sageli nhakse nukogude V.
Gni!llll!!llllllll[lllilll!lllllllllllllllilill!iS!fin!IIIIIIH gill!!llilll!!III!in!!!il!ll]il!l!!!
" I LUGEJA KIRJUTAB -
281, D A N F R T H A V E . Tel. 463-3331
Soome pagarisaadused krdemoni- saiad, struudelid, soome. tordid, kpsi- sed. Lihapirukad.
Soome rykkileib EUROBAMAITSELISED JUUSTUD; KALAKONSERVID, DELIKATESSID
Avatud teisipv kolmap;, neljap; 96, ; reedel 97, laup. 9-4. Esmaspeval suletud. -
LSIPSDK! ei kki Leesmenfi knest
Seedriory! Kas oh ige ja kohane siin vrsil knelda Viduphast, kui meie isa-
demaa on ra videtud, meie sangaritele pstitatud sambad ja mlestus- mrgidki hvitatud ja eesti rahva hinges ptakse vallutajate poolt kigi vahenditega lmmatada vabadus tulukest? Kas sellises olukorras ei tundu ligi kuuskmmend aastat tagasi saavutatud vidu thistamine siin mt- tetuna vi lausa pentsikuna? Ma tleksin siiski, et nii kaua kui kestab* voitlusjon ka vimalusi viduks. Ja nii kaua kui psib eesti rahvas, on ka vimalusi iseseisvaks Eestiks!
AKTUAALSEL TEEMAI
Mitmet liiki mass-meedia, elektrooniline teadete ja uudiste teenistuai TV ja raadio ning trkisnas, ajalehtedes ja ajakirjades avaldatud kirjum tised mjutavad ja suunavad tnapeva hiskonda nii suurel mral, e^ arvatakse olevat judnud mass-meedia ajastusse, heltpoolt nutakse, et hiskond peaks uudisteteenistuse seadma kontrolli alla. Teiseltpoolt nu- takse jlle, et valitud esindajaile, parlamendi liikmeile tuleb7 anda privileeg, et nad -ei-allu isegi kohtu kontrollile. Mass-meediaga tegutsejad leiavad, et neil peab olema piiramata snavabadus. Leitakse, et mass-meediat juhib ainult ks kitsas ringkond oma huvides.
Mneltpoolt leitakse, et tnapeva rolli rimehed, tsturid j panku- hiskonnas on TV-il, raadiol, ajaleh- tedel j ajakirjadel selline piiramata mju, et oleme judnud mass-mee- dia ajastusse. Sellele ajastule eelne- vat ajajrku sada aastat tagasi viks pidada usu, kirikute ja vaimulikku- de ajastuks, kes siis sjave abiga domineerisid tolleaja hiskonnas. Mlemas hiskonnas mngisid suurt
(J o
(Algus esikljel) . ' - \ . - '
tele, et nende broshri vastu tun- takse kohaliku elanikkonna poolt nii suurt huvi, et vetakse neid lausa pakkide viisi kaasa.
Kokku korjatud broshride lehe- kljele, kus on toodud vale infor- matsioon Balti riikide kohta, Balti noored lasid peale trkkida suurte siniste thtedega Correction" ja sel- le alla, sama^ suure trkiga, jrgmise ienduse:'
,,Lithuania, Latvia and Estonia are independent Countries which in 1940 were occupied by the red army and force to jin the Soviet Union. The Russian occupation halted progress in the onee culturally and economic- ally rich countries. The loss of inde- pendence was followed by loss of human rights".
Seda parandatud broshri hakati levitama nituse klastajaile Nuko- gude paviljoni ees laupeval, 18. juu- ni l . s,o. ks pev enne nituse sulge- mist. Juti levitada hulk broshre ennekui vene tegelased said asjast teadlikuks/ -Inimesed, kes juhtusid seda pealt ngema, kinnitavad, et Nukogude tegelaste, seas tekkis suur.paanika ja ka suur sim. Joosti broshride levitajate juurde . ja nuti, et nad lpetaks oma tegevust ja nnak^, Droshrid tagasi,, kuid Balti noored ei teinud neist vlja, jtkates broshride levitamist.
Oli kuulda, et vene paviljoni tege- lased . arutasid, omavahel; kas ei tu- leks helistada politseile ja sdista- da Balti noori broshride varguses, kuid seda teinud nad nhtavasti siis- ki ei.ole, arvatavasti skandaali lespuhumise .kartusel sest polit-. sei vahelesegamist ei jrgnenud.
Igatahes parandatud broshre le- vitati, kuni need otsa said.
Kuigi veleteateid sisaldavate bro- shride: levitamine Nukogude te- gelaste poolt phjustas esialgu suurt kibedust kohalike Balti rahvusgrup- pide seas, noorte bumerang-aktsioo- ni teatavaks saamisel lks meeleolu kigil lbusaks ja kikjal kuuldus
Meie Ehi'' avaldab meelsasti oma lugejate mtteavaldusi ka neid mis ei htu ajalehe seisukoh- tadega. Palume kirjutada kokku- vtlikult ja lisada oma nimi ja aadress. Toimetus jtah endale i- puse lugejate kirju redi$ee\ida ja lhendada ning mii korral jtta avaldamata.
ivuse
sifnu Ukselt vaadates on ksitde ni-
tuse ruumidesse sisenemise ldmul- je hea. Nahatde hulgast; nopib silm he prli see on'hall Oleviste kiriku ja tornide vljaku album, ha- ruldase ttlemisega ja peenemaitse- line vrvilt.
Haapsalu rtikud n vastavalt nen- de pitsilisusele rna kega paiguta- tud. Eriti hea on maikellukese kirja- ga rtt. Jalutame kohviku nurka,.kus harilikult ripub meie lipuvrvidega maal. Tunnen puudust meie lipust. Miks on Design Coordinatorid" just lipuvrvides maali kinni katnud k : sitdega? Taani r Norra, Soome, Rootsi lipud olid vljas. Meil oleks ka hea tunne, olnud kui silmadega saad lipuvrve paitada ja mnele ni- data, et see on meie rahvusvrv. Ksitid on liiga palju kokku too- dud. Ristpiste' tikandi uputus. Need pikad ristpiste vaibad, mis on kordu- valt nitustel mjuvad, juba tta- valt. Samuti oleks vabalt vinud ra jtta mdavad ristpiste padjad, mil :
ledel puudus tiesti vrve lesehitav skaala/Kinnaste (labakud) kogus 'oli seekord vrvide sobivusega arvesta-..' tud, 'kuid arvuliselt. liiga palju.
Rahvarivad ori rahuldavalt esita- tud,, aga., mitte kski neist pole vaba olulistest pisivigadest. Selle peale peame karmilt rhku hakkama pa-
;e la i iBnna
fSaviljoriist . Tulles teistelt Karavanidelt ji mulje; et Eesti Maja esine on meel- divalt puhas. Tujutstvalt mjub s- damlik ja soe perenaise naeratus, kes mul 1 e lemmiklillehibiscuse ie rinda pistab,' Skandinaavlaste ukse juures ms ilus noor nitsik 'nrtsinud roose 39 c. tkk. ' :
Esinema stib end Andres Raud- seppa^ laul jte grupp. Ettekanne l- heb libedalt' ja korrektselt vahel sek- ka kommentaatori vaimushvatusi ning' publiku lbusat naeru. hes- naga hea ettekanne. Mc; i s v 0 i ni! e m i n e j a rahvatantsu esindus noortelt on sujuv ja otse va- helduvale' maalidena mjuvad jrg- mises numbris noorte naiste kehade mustad siluetid oraanzh foonil. Au meie jrglastele, kelledel on sellised vimed: ja" oskused.
..Esile peab tstma meie kuulsuse saavutanud andekas Edmnd S. Valtmanl. karikatuure, mis panevad oma vaimukuse, tabavuse ja leidlik- kusega otse hmmastama;
Kinnitame keha. hapukapsaste ja vorstikesega. Kapsad on kll soola- sevitu, aga ju sellega on meldud tsta jookide lbimki. V-
Lpuks olgu tnatud nnestunud ja 1 hsti organiseeritud Karavani tlised, sest Eesti Maja ees ei pinud ttavat sabas seismist, nagu mujal, vaid tule ja istu saalides lauda. Passi hinnast peaks tegelased, need suure-
vaeva ngijad, vhemalt poole omale saama. Kuuldavasti saab Karavani idee algataja ja see idee on hea Ottawast etniliste gruppide heaks $100.000 millele lisandub veel %-id. Majanduslik asi vajab tulevikus pa- remat lahendust, et tegelased ei pea oma kulu ja kirjadega kellegi lahtist taskut titma/ "'"'''*
: . E . T. .
See ei olnud muuseas,ainus eba- . meeldivus Nukogude Liidu tegelas- tele nitusel. .Teiseks olid Nukogu- de vastased lendlehed, mida levitas nituse avamise peval Tliste-li-
pilaste Liit. Selle vahejuhtumi iroo- nia seisneb selles., et nimetatud liidu
"nol-on' tegemist kommunistliku or- ganisatsiooniga, mis aga' nhtavasti
ei sida Moskva kommunismi sidu- vees.. V '
Austraalia kommunistlik partei on lagunenud omal ajal kolmeks omaet- te erakonnaks, ks neist on truu Moskva joonele, teise ustavus kuu- lub Hiina peremeestele ja.kolmas on trotskistlik kommunistlik erakond.
nema, sest pole ju kaugel eelseisev . 1980' aasta laulupidu. Niteks on tiesti lubamatu vte, et rahvariva srgi rinnaesise (paistab igale silma) lhendi teeme smppistel! Seal peab olema'.pilupalitus, vi lihtne ksitsi pesupalistus. sageli slm- vi madal- piste tagidega..
Lapse Vike-Marja kostmi alt tuleks krvaldada vralt mjuv kuld-kard pits. Kust kll saadakse sellised eeskujud?. Mustjala seeliku- te alaveered lpetamata. helg tusel oleval rahvarival ei olnud kor- ralikke kurde. Kurdude tegemine te- kitab suuri raskusi, neid on vimatu teha snteetilisele materjalile ia sel- leprast peaks seal tarvitama 3 mm lopp-volte. Prnumaa listikul oli omamoodi lige, kursi krael liiga pi- kad ja korratud pisted,
Praegu on kodumaaga suhtlemine vga elav. Oleks tore. kui nitusel oleks olnud demonstratsioonil kane- pi asemele ehtne lina koonal. . Ksit ruumist, vljudes mlgu la- sin mtteid, et kui kodumaalt k-
rid. Mas-meediaga, nii elektroonilise,
kui ka trkisnaga teotsevad palju ajakirjanikke ja eriteadlasi omal alal, kes koguvad ja ttavad mber teateid ja uudiseid. Kuid videtakse, et need ei ole mitte vabad oma tege- vuses, vaid neid suunavad ja juhivad mitmet liiki toimetajad,..kes enda, suurettevtete ja valitsuse huvides manipuleerivad rahvast. '
Viimastel aastatel viks mrgata ka Kanada mas-meedias suunamist, kas hes vi teises suunas. Kanada teadete-teenistust mjutab kahtle- mata SA TV, raadio ja trkisna, sest mlemad maad on majandusli- kult ksteisega seotud. Mlemal maal ttavad hised suurettevtted ja isegi hised ametihingud. Vime panna lahele, et uudiste teenistuses muudetakse sageli kiiresti suundi. KiiiP. E. Trudeau valitsus mni aas- ta tagiisi rakendas hindade ja kasu- mi kontrolli seadused, siis suhtus mas-meedia liiduvalitsusse vaga. te- rava' ;kriitikaga; Olukord, on nd aga muutunud. Liberaalid teevad he pahanduse teise jrele, kui P. E..Tru- deau on peagu rahvuskangelane, kes peab pstma Kanada htluse ja tervikluse. Sellesama tervikluse, mis liberaalide valitsuse ajal on linud kaduma:'' /
Kui aastapevad tagasi' toimusid Quebeci provintsi valimised, siis suhtus, mass-meedia vga kriitiliselt R. Bourassa Quebeci liberaalide va- litsusse ja listas ning kiitis separa- tisti ja sotsialisti Rene Levesqued. Selle .tulemusena kaotasid liberaalid ja tulid vimule separatistid. Nd veti kohe vastupidine suund. R. Le- vesque ei klvanud enam kuhugi ja P . E . Trudeau kurs tusis, sest loo- detakse, et ta pstab Kanada ter- vikluse. Konservatiivide juhti Joe- Clarki listati varem, kuid nd langesid tema aktsiad madalale, kui- gi, ta ei ole vahepeal olnud vimul ning ei ole midagi paha teinud. Aja- lehtedes TV-is ja raadios jrgneb ks kampaania .teisele. Ei ole mtet siinkohal puudutada Luna-Aafrika hukkamistmise probleemi ja kom- munistlike terroristide listamist. Lun-Aafrika vlisminister mrkis selle' kohta USA-s, et ameeriklased katsuvad oma kodust rassiprobleemi leevendada . Luna-Afrika neegrite soosimisega. V ' V
Senini toetati- ja igustati ning kaitsti. Iisraeli,.sest Iisrael oli ainu- kene kommunismivastane kants L- his-Idas. Olukord muutus prast li- k r Ii mitu aas ta t tagasi. OPEC.i. li- riigid moodustasid monopoli ja ts- tavad jrjekindlalt li hinda.. Phal maal ei leidu aga tilkagi li see asub araablaste maadel. Araablased saavad list; nii suurt kasu, et nad investeerivad suuri summasid USA-s ja nende rngju SA mas-meedias suureneb igapevaga. Selle tulemu- seks on/et president J. Carteri v.ils- poliitika kige viimane deklaratsioon nuab, et Iisrael peab kik okupee- ritud araablaste maad loovutama. Aga" siis ei ole enam Iisraeli riiki praegusel kujul Lhis-Idas. Judude iasakaal/muutub. . ; : ; :
'.Lugedes -: Kanada ajakirjandust saame, mulje, et ks kallaletung praegusele ssteemile jrgneb teise1
je. ks vangide mrgel, pantvangide vtmine, vangla pletamine jrgneb teisele. Parlamendi opositsioonist saadetakse komisjon kohale. See ko- misjon u u s de mo k raa t i de st ja kon-
Selieprast ei tohi' loobuda knele- mast vitudest. mis toimusid Eesti Vabadussja pevil saksa vgede le, vitudest mida eesti ved saavutasid punaarmee le, ega ka ma j andusli- kest ja .kultuurilisist vitudest ise- seisva Eesti Vabariigi kestvusel.
Aga lisaks neile on. meil phjust, knelda ka neist vitudest, mida ees- ti rahvusgrupid on saavutanud kik- jal le vaba maailma selleks, et Eesti nime alal hoida ja et meie rahva traagilist saatust mitte lasta kustuda avalikkuse teadvusest.
Ent suurimaks viduks tnapeval on siiski vast see, et eesti rahvas ei ole vaimselt murtud, ei ole kaota- nud oma rahvuslikku identsust, ei ole minetanud tahet olla ja jda eestlasteks omal snnimaal!
Arvestades kigi vahepealsete aasta- te sihikindlat rhumist, vgivalda, majanduslikke ja kultuurilisi surve- vahendeid 'mida vene impeerium cn tarvitanud eesti prisrahva vastu, on lausa ime; et see tillukene rahvakene on suutnud psima jda ega ole omaks vtnud vene keelt ega meelt. Ta ei ole kaugeltki veel. hte sula- nud slaavlaste halli massiga, ega ole ennast lasknud rahvuslikult maha tallata., v
See on teliselt suureks viduks ja meie iseolemise kindlaimaks pan- diks. Seda vitu vrib thistada ja' sellest peab knelema lugupidamise ja austusega eesti rahva vastu, kel- lest meie siin ka oleme ks osa.
Kikideks kindlustusteks
Te!.: 6^ 3-7815 j 653-7816
Kik kolm vistlevad omavahel; Osa vsatoodud laualinad ara kuluvad, uusi srvatiividest ei sdista kunagi ku- ritegude sooritajaid ja ei nua kuna- <ji van iil a. korra kvendamist':'' ning
endise htse kommunistliku erakon- pole senini juurde tulnud,, siis ei oie na liikmeist aga ei ole. hinenud varsti enam midagi nidata,\ Meie hegi uue erakonnaga,' vaid astus noored nitsikud tulevad kursustele | v:u^ivahtide vimu' suurendamist, terakonda ja pab ..mrgatava organiseerida, sealt andekamad viJ va id sdistab vangivahte. rvatak- edga vtta see.oma mju alla. .. ja noppida, kes asja edasi .viivad. : j sL\ ei.ki vangide elu muuta vanglas
L. Trett E . ' - T . . . 1 Paradiisiks;- siis kaovad - rahutused.
Kuid -mida..liberaalsemaks- vangla kord muudetakse, seda rohkem ra- hutusi tekkib. ; ; ;
Nd on asutud sdistama polit- seid. Erilise kriitika all n Kuninglik ratsapolitsei. Seoses FLQ kriisi jrel- mjudega, sooritasid kolm Montrea- li politseijuhti pahempoolse Pres'se Libre" kontoris lbiotsimise ilma kohtuniku kest lbiotsimisluba taotlemata. Nad vltisid sellega mr- vu, kditamisi ja muud vgivalda ning kohtunik leidis, et neil oli.ph- jus selleks ning ei karistanud neid. Kummaline on, et mitte ksi uusde- mokraadid, vaid ka konservatiivid nuavad parlamendis eriti RCMP mberkorraldamist. See on teretul- nud P. E. Trudeaule, sest ta. vaba- neks siis selle politsei vimalikust uurimisest ja kontrollist.
1970 li Torontos laineid nn. pa- hempoolse agentuuri Praxise" afr, mida juhtis balti-saksa. pritoluga G. Hunnius. Tol ajal nudsid konserva- tiivid R. Stanfieldi juhtimisel Pra- xise" likivdeerimist. Nd, aastate prast rndab Albertast konservatii- vide parteisse valitud F. Oberle ni- meline valitsust ja sdistab, et Praxise" pahempoolsetele olevat tehtud lekohut. Mis peaks sel Al- berta konservatiivide mehel olema tegemist Toronto pahempoolsetega? Kige viimati lb laineid Ontario NDP parlamendiliikme Ed. Ziemba
!.afr,, kes taotleb omale:.privileegi, et ta ei tarvitse oma sdistusi koh- tus tendada. CIA-1 oli selline.igus. Mletame'veel selsesti kahe eestlase CIA agendi J. Rausija E. Heine koh- tuprotsesse ja selle tulemusi. .
Kokku; .tteks viks vita, et mida aeg edasi lheb seda vastuolulise- maks muutuvad selle mandri mass- meedia aktsioonid. Puhutakse les vanu thtsusetuid asju. Kuid selle varjus tstab liiduvalitsuse enersi- minister A. Gillespie liettevtete hu- vides lihinna tohutu krgele.- Kana- da dollar langeb sest riigi vlakoo- rem suureneb.: Tpuudus kasvab. Kuid sellele ei osuta mass-meedia mingit thelepanu, sest uudiste!ee- nistus tegeleb Luna-Aafrika. ksi- mus te, politsei, kohtu ja vangivahti- de.'sdistamisega.. Mss-meedia- vi- mutseb ja ruineerib ning nestab Kanada hiskonda ja praegust igus- korda. Ksime, kes on selle kige taga? ' ' '
. :''-;'^>; ;- :- AIK
Lpliku vidu saavutamiseks meie prisvaenlase le ei ole sellest aga veel kllalt. Vime vast knelda videtud lahingutest, piltlikult vl- jendatuna, aga oleme ikkagi kau- gel sellest, et eesti iseolemist kt-
te vita. Meie vaenlane on erakordselt tugev., hoolimatu ja vahendeid valimata, aplalt anastades he maa teise jre- le tohutusse orjaderiigi perre. On s- venemas ngistav tunne, et vibolla ei olegi enam vimu kes suudaks vastu panna sellele titmatule kolos- sile, kes kll ju, kll kavaluse, pea-, miselt aga kll pettuse, ja poliitilise kaabaklusega on kujunenud kogu maailma hvardavaks trannia ke- hastuseks.
.Olles peatunud pikemalt kommu- nistliku ssteemi edu phjuste juu- res, ksitanud N . Liidu sjalist vim- sust, kneleja kriipsutas alla presh dent parteri poolt algatatud; inimi- guste ksimuse thtsust ja tles:
Seemnest bn vrsunud idanev taim mis siis kui selleks ige aeg, saab ka vilja kandma. Idee on antud ja snadesse valatud, ning tuleb aeg, kus taas sna paneb mga liikuma. Kui ka ehk mitte orjastatud rahvas- te oma juga, siis vibolla Hiina rah- va abiga, sest neilgi on jud olemas ja neil on ka siht mille eest videl- da:. nimelt, hdavajalik eluruumi hankimiseks Siberi lhimaades.
Mis oleks siis meie lesanne selle ooteaja kestel mis vib veel kl- laltki pikaks kujuneda?
Ma arvan, et':lhidalt eldes tuleb meil jtkata seni vljakujunenud te- gevust, kliid seda palju intensiivse-. mait ja julisemalt. tlen seda' tie- likus veendes, et see. on teostatav, kuna olen ise aastakmneid olnud .aktiivselt tegev paljudes eesti. orga- nisatsioonides ja arvan, tundval meie inimesi, olukordi ja vimalusi. _
Tean, et .oleme kik majandusli- kult ' tugeval jrjel ja . vimelised kandma suuri ritusi. Ksimus vib vaid tekkida, kas oleme tahtelised seda tegema? Phja-Ameerika mand- ri Eesti Pevad, Spordipevad, L- nekalda E. Pevad, Mailmalaagrid,
.Meeskooride.kontsertmatkad le At- landi ja lpuks suurimad neist: le- maailmsed E. Pevad kinnitavad, et oleme vimelised ja ka tahtelised suuri ritusi lbi viima.
Seal on aga ks tingimus: asjal peab olema kllaldane tase ja kva- liteet, siis leidub ka osavtjaid ja kulude kandjaid.
Melge vaicl milliseid kulusid olid valmis kandma Esto pidustustest osavtjad, knelemata neist kes ko- hale tulid teistelt mandritelt!
On sageli / kurdetud, et eestlase kest ei ole > kerge dollarit saada ei heategevuseks, kiriklikuks tks ega muuks hiskondlikuks ettevtluseks. Kllap sellel kurtmisel on omajagu tde. Aga teisest kljest on eestlane osutunud vgagi beideks kas Eesti Majade hankimisel vi muudel suu- rematel aktsioonidel, millede vastu neis on kllaldast huvi osatud rata- da. Kui aga tegevus kulgeb kodusel kombel no. oma judude, kaasabil aastast aastasse, siis eemaldub rah- vas, kahanevad sissetulekud- ja kogu asi hbub varem hiljem. Sureb nii- elda .loomulikku surma.
.Sellest on meil kurb nide hest eestlaste keskusest USA-s. Algas see enam kui tosin aastaid tagasi juli- se aktsiooniga.oma kodu loomiseks hiskonna poolt kui oli vhem kui 250 peret. Sellevastu Seedrioru algus oli tagasihoidlik,; ilma; fanfaarideta, kuid siht oli suur ja tahe selle heaks ttada raugematu'. Seedrioru on alati pdnud pakkuda parimat, tuua tuntud :judusid' vljastpoolt esinema ja kavandanud oma ritusi suurejooneliselt. Tulemuseks on, et siia koguneb igal Suveharja pidustu- sel tuhandeid -inimesi; kes saavad; elamusi, millede eest nad on valmis k?. maksma, v
; Kui Seedrioru- pdniiks ka koiu- ::el; kombel' -nia jududega" ibr ajada, kadunul:'s rahva huvi selle ko- ha ja tema ettevtluste vastu ,pea>' Leif j a X ei olek? vimeline olnud, teostama seda peasihti, milleks ta. on algselt asutatud, S. eesti lastekodu lalpidamiseks.
Olles avaldanud; kiitust Seedaoiu ehitajatele ta. jtkas: ' '.'
..Analoogselt kigele eeleldule kib ka lastekodu kohta kvaliteetsu- se nue, See thendab, et kui vastu- vetavate o.sas seatakse -kindlad nu-
(Jrg. lk. 3)