ir. 31 (1434) 1977 ,iMeie.-Elu? nr, 31 (1434) 197? mzamxamm:
REEDEL, 5. AUGUSTIL - FRIDAY, AUGUST 5 , -  j m J J 1 1 j T m T n B ' 1 ' I I M L U T B W U - l l l " M B  "  " T T n m r n i n m
3'
 
likute eeskava- ~ klaverimngu- j*
(juba 7 iseseis-f  w
Ott
isioom Filiae? |t tantsus ja | ii vastuvtul.?
CD
me. eliit vim-? OK
ippi ..ja ..selle ldnud rah- = ladil Tallinna 1 Istierine eliit-1 tnud osa mit- |t vlismaal, =
t r
tis ja Phja-1 Ilmsete Eesti f esines Ba!|ti-1
Miss ESTO-f astatel Nora-1 It balletti ' ja | [ttu ta judis I Iile eliit vim- i., hma. Seilei
k lemaa-| )76. ' J on klaveri-1
[on ja temalt | la muusikali-J |da kaugele |
pib klaveri-' looh muusika-
klassis jaji [nt Smfoo-=
- W
end: hsti | noorte seas I
oo
Ide'ritustest |n eranditultf isaks mned I noored. Tal Triinul" ja fjtub ppimi- = ja esinemi-1 ,femiseks se-1
|iimasel ajal jj meeldib te-f
[Arvi Kork'i  Luuletuste |
- m
|f ahvuslikke " organisatsi-1 kiselt. Eesti f ikus neaks" (tahteline,! >alju kiire-1
[Nora-Mall. 1 |i:si:;ii!i!Hii'i:;ii!i!iiii>j
i        ( I I n
"talituses;' [ronto, Ont.
|p   i c i . i a n t r i i
i-maridel U !. 1 $7.50).
|i korda aa-- blletni.
EA..-
ff u
Tsijariaja lpul Venemaal elanud ja bolshevikeaja algul vabasse Ees- tisse opteerunud haritud eestlaste jreltulijad hivavad Rootsis suure reisijate-leiinuki ja nuavad, et Rootsi oma suursaadikute kaudu va- bas lnes deklareeriks vaba Eesti uut' tunnustamist? Selline seik on peaaineks Enn Nu sja E. Kirj. Kooperatiivi vljaandel ilmunud ar- mastus-romaanidcjle Ligatud tiiba- dega" ja ,)Prandusmaks". Kuna neis teoseis leidub lisaks eriprasustele kompositsioonis ja tehnilises kujun- damises ka hulk meeldivaid llatusi autori snni eelaegade detailsnd- muste, milj kujutamise eepika jne. valdkonnas, siis  arendades lhi- vestlust autoriga -oli meie endast- mistetavaks esimeseks ksimuseks pdlus selgitada, millistel kaalut- lustel vi eeskujudel on kaksikteoses liidetud faktiliselt kahe vi veel roh- kema romaani aine heks jutustu- seks? '.   "". 
 Mul oli alguses kavatsus kirju-
teeraa mind enam vabaks. Intervjuu- de materjalid sstematiseerisin ro-. maani lhtekohast ja osaliselt and- sin ka ^allikatele" vimaluse kirju- tamise protsessi jlgi3a, sellesse sek- kuda ja mind andmetega tiendada vi korrigeerida. Autor peab teadma, mida ksida j kui ksitletud on ol- nud head silmad detailide jaoks, siis vib niimoodi koosts palju mhist lahti raputada ja vga sgavale tun- gida. Mnikord vib-olla liiga' sga- vale. Pevikumaterjaii olen kasuta- nud ainult hel juhul intervjuu tiendamiseks Vladivostoki peatki osas. M u siht. oli ajalooline tpsus ilukirjanduslikus teoses".
 Kuna ksitate meie teliste rii- gitegelaste kaaslasena oma raama- tu he vi isegi kahe peategelase samme ja nende osa Eesti Vaba- riigi snnil ja ajal, siis ei ole ehk phjust hoida prototpe varjatu- na. Kas nustuksite kergitama siin pisut katet?
- Romaanis ..esinevad ajalooliselt tada armastusromaan, mille tegevus j ehtsad tegelased igete nimedega ja toimuks\. Venemaa eestlaste hulgas
. teiselpool Uraali mgesid", selgitab Enn Nu. sna varsti aga veendu- sin, et 'selleteemalist romaani, ei loeks tnapeva eesti noored, sest- igaks 'tahab leida raamatutest mi-
"dagi enda elule bivjfc- Pagulasidee- deJpl ikud ja halastamatud konsek :
yentsid olid ,mind huvitanud juba ' kaua a-ega tagasi ja- ma olin ise sel-
lest poliitilisest tegevusest mitmel pinnal osa v  4 n u d . Lennukihivami-
' ne kui teema oli pikemat aega1 esile kerkinud meie knede, ja tegude vas-
. tuoksuste vlja 'toomiseks. : N i i vii- sin kokku oma mlemad teemad, si- higa kirjutada raamatut, noortele, mis viiks neid kokku mdunuga, ja vanadele, mis tooks nende silmi ette tnapeva pagulaskonna keskmise vi noorema plve dilemma. hes-'. naga pranduse lunastamine, kus- juures pranduseks oleks peamiselt
. he generatsiooni elu ja saavutused pearhuga Venemaa eestlastel tsaa- fi.aja lpul, kuna viimasest pole meil
: pai ju kirjutatud. Samal ajal tahtsin . anda ka tkikese meie rahva viima- se kuuekmne aasta ajaloost teatud mttes enda silmade.-lbi, Selleks osutus sobivaks selline romaani vorm. Viks lisada, et romaanis, po- le vib-olla kaks, jvaid hoopis neli vi isegi kuus romaani peidus,^olenevalt sellest, kuidas raamatut lahata.. Igal juhul peaks see, kes'terve romaani lbi viitsib lugeda,V saama. sealt tun- duval t rohkem kui see, kes eelislab osast peatkkidest le hpata. Aga valik, jgu siin lugejale, mina ei sunni kedagi. Olen ka kuulnud,.et mni on lugenud esimese hooga ai- nult mineviku'joont pidi,, mni; aga olevikuga, alates.; Niimoodi vib-olla viivad erinevad huvi niidid ehk l-
. puks generatsioonid ksteisele lhe*  male vi ratavad vhemalt natuke-
gi huvi ksteise, maailma vastu."  Kui lahutada need ained, siis osutub neist esimene  elu Vene- maal tsaariaja lpujrgus ja bol- shevike-perioodi alguses  lihu- vitavaks ja meie kirjanduses detai- lie argi- ja koolielu ksitluse mt- tes uudseks. Kuidas ja milliste pevikute ning usutluste alusel osutus see vimalikuks, kuna olete ju ise sndinud Eesti Vabariigis sgaval rahuajal 1933?
 Lapseplvest saadik .olen tundnud huvi eesti kunsti ja ajaloo' vastu. Vi i - mased viisteist.. aastat olen lindista- nud terve rea intervjuusid eestlaste-
... ga, kes minevikus palju lbi elanud. Ka olen kogunud igasugust rrfuud lindimaterjali Voice of America ees- tikeelsetest' saadetest eestlaste koh- ta,. lindistanud aktusi ja. noppinud ht-teist Tallinna raadiosaadetest.
; Lindimaterjal hlmab koos eesti muusikaga umBes.280 tundi. Olen ko- gunud . ajalehevljalikepilte eesti ajaloost kuni tnapevani vlja, alustades-korjamist 1945. aastal. Mu kogu hlmab le 30 000 pildi sste- matiseeritud kujul. Kasutasin ainult autentset materjali ja vltisin raa- matutarkust. Erandiks on kolme- kmnendate aastate detailid, mi li i- >.ed leidsin peaaegu | kik ajakirja ...\"dal' pildis"' lbi sirvides. Olulise mad ailikmatcriaii kogumise inter-
 vjiiud on aga. tehtud: romaani kirju- . . tarn ise ajal, millega alustasin 1972.
a., kui olin uuesti ninud filmi ,,Dok- tor Zhi.vago'' ja keegi jutustas mulle oma eiust sel 1 e sndmustiku piirkoiv
 rias. Sellest.-hetkest peale ei lasknud
nende osas olen ka jlginud tegelik-
 Me sidame hommikul bussi, trammi vi autoga ja vaatame igapev samu maju, puid" ja tnava- silte ja midagi ei juhtu. Me ei rea- geeri. Me ei negi. Hivajad sida- vad ka oma teed igapevase.harju- musega, sama teed, mida nad varem on sitnud- ja mille krval nad mida- gi pole ninud, aga nendel juhtub midagi. Nende majade ja puude va- hele on peidetud tkke hivajatest endist, mille avastamine nuab tera- vat jlgimist lugeja poolt, K a siin ot- sustavad detailid. Olen ise omal ajal maalinud. Vib hetoonilisi pilte te- ha ja mni tleks, et need n igavad, teine leiaks vastupidi. Maitse on nii erinev.. Romaan ei ole meldudki ainult intriigi arendamiseks, vaid ka teatud mttes muusikaks vi rahus- tavaks . pildiks, enne dramaatilisi sndmusi. E . Vabariigi kronoloogia, laulude tiitlid ja kommentaarid on valik, on tehtud mningate selle. aja lbimeldult ksteisega pimitud ja joonte edasi andmiseks. Need killud annavad tagaphja ja jlle omamoo- di muusika. Noorem, generatsioon, ei tea sellest pealegi palju. Arvan, et
kust ajaloolise tpsusega Peategela- ^ r o m a a n i e i peaks vsinud pea sed on ilukirjanduslikud kujud oma eeskujudega, kusjuures tegelikkus rohkem vi. vhem esineb; aga ku- nagi mitte tielikult. Oletan, et mt- lete peatkki ,,Tallinn", kus Juhan Teeveere eeskujuks on kadunud Jaan Mets.' Haapsalu j Virtsu kir- jeldused tuginevad aga minu vane- mate mlestuspiltidele. Soomusron- gi sjapildid oii prit mujalt. Kik materjal tugineb minu enda poolt lindistatud intervjuudele eri puhku- del. Kui ma Asutava Kogu aega uu- risin ja Jaan Metsa : intervjueerisin,
gei olnud romaani kirjutamise idu veel trganud. Oli vist kunagi kuue- kmnendate aastate keskel vi isegi veel varem."
ga lugema, sest siis vib i sna palju
 Lennukihivamine selleks, et sundida maailma uinuvat sdame- tunnistust ngema ka orjastatid ja nende olukorda, olnuks uue tee- mana oiayliseks aineks meie kir- janduses omaette pshholoogilise teose ulatuses. Kas kavatsete tulla selle juurde tagasi hivajate koh- tuprotsessi vi muu nol, kuna praegune lpplahendus ei paista ju ajendi sgavust selgitavat ega lu-| munna varjus", gejat tielikult rahuldavat?
 Praegu mul ei ole sellist kavat- sust. Mis tulevikus juhtub, ei. tea aga lubada.' Romaanis esineb hulk tsi- taate paguluse suurte meeste kne- dest j a esinemistest igasugustes Seostes. (August. Rei, Aleksander Varma, Aksel Mark,. Johannes Mih- kelson, Arvo - Horm, Heikki Lees- ment, Ernst Jaakson j.n.e.) Lennuki- hivamine oleks minu meelest kige selle absoluutne ja absurdne konsek- vents, mis, viib ja ei vii kuhugi, sest- juudid hivasid lennuki, araablased hivavad, 'jaapanlased hivavad, kroaadid hivavad, eestlased istuvad kirjutuslaudade taga ja kirjutavad pikki kirju. Lennukihivamineoleks teatud mral eestlaste irreaalsus nagu minu. kirjelduses paglasvalil- suski. Seega soovin meelega reaalsu- sest vahetevahel vlja lennata, sest. me ei mahu alati sinna"..
detailitihedusest kaotsi minna. Mui- dugi oleks vinud kmme raamatut kigest sellest kirjutada,, aga see ei ole minu viis. Suurte thtedega n antud nimed, vrkeelsed tekstid ja knede otsetsitaadid. Leian, et ka t rki tud ' leheklgedes on, tarvis va heldust, sest k a leheklg moodustab omamoodi pildi. Kll.leian nd,, et tsitaadid ja knede tekstid oleks pa- remini sobinud kursiivstiilis ja olnud siis ka kergemini loetavad. Tunnis- tused ja; argipeva dokumendid t- levad palju nende omanike kohta, i l ma, et. oleks tarvis rohkem trki- musta raisata. Miks ei viks ilukir- janduses nii katsetada? Osa jreldu- si j tan lugejate teha. Niipalju lugu- pidamist peaks tohtima nendele ni- data. E i ole tarvis kike alati lbi- seeditult serveerida. Ma ei leia,; et kirjanduse raamid peaksid kindlad ja murdmatud olema. Lpuks olen tahtnud ka teatud aega ajalooliselt peegeldada. Meil on liiga sageli m- da mindud igapevastest detailidest suurte sndmuste, kra ja trummi-
 Olete paigutanud raamatutesse sna suures leheklgede arvus kirjeldusi majadest-puudest teede res, teeviitadest (ka rootsi kee- les), kronoloogiat E. Vabariigi-aj^ pevasndmustest jne., samuti ratmbeid koolitunnistustest, mis ei ole sndmustikuga edasiviivas seoses ja kipuvad lugejat pigem vsitama kui arendama sisutihe- dust ja intriigi. Milline oli selline stiili- ja .kompositsioonivaliku phjus? Sinna kuuluvad ka suur- ja kapiteel-thtedega vljatstetud ning teksti sissetmbed.
 Keeles on huviratavad eriti Venemaa ajastu originaalnimetu- sed triistadele, toitudele, taime- dele jne., isegi paiklikes keelepruu- kides. Kuidas osutus see vimali- kuks, kuna autor ise vist vene keelt ega siberi murdeid koolipin- kidel ju ppinud ei ole?
 Need on vaevarikka ja phjaliku .koost tulemused allikmaterjali andjatega. Leidsin, .et oli tarvis nii palju kui vimalik sellest erakordselt huvitavast ajast katsuda edasi anda. Ma ise vene keelt ej valda." 
Saatesnas mainib Adson, teose koostaja, et eluraamat kajastab Ma- rie Lnderi "elu- ja luuleteekonda. Teos on varustatud rohke pildima- terjaliga: fotodega luuletajast ene- sest, ta omakseist, spradest, kpllee- gidest, tuttavatest jt. Lisaks sellele antakse koopiaid IJnderit iseloomus- favaist kirjadest ta spradelt ja kol- leegidelt. Ei puudu ka pilte poetessi elu- ja suvituskohtadest ning arvu- kailt reisidelt j^ n. Underi luuleteoste kaantest ja illustratsioonidest on sa- muti, lisatud jljendeid. Kik see moodustab kujuka tausta teose keskkuju elule ja loomingule.
Peale puhtisikulooliste andmete toomise pab teos ka teenida eesti kultuurilugu, esitades muljeid Un- deriga seoseis olevaist isikuist, kes on jtnud jljed eesti vaimse elu vormide pinnale.
Esseed, artiklid, arvustused ja le- vaated Underi loomingust moodus tavad eluraamatu teise osa* Teine osa sisaldab ka arvustusi soome, un- gari, saksa jt. rahvuste autoreilt.
Teose tiitellehest eelneval lehekl- jel n paigutatud ratrkk Laipmaa kuulsast pastellportreest poetessist  noor Marie, vaimselt srav ja il niekas, tia nooruslikku elurmu ja kevadist pikesepaistet. Teose lpplehel on toodud surivoodis la mava Tuglase dramaatiline viimne kiri Eestist, mis otse peegeldab mi naskreeka eludraamat  aga teps on ju eluraamat...
Luuletaja esivanemad olid hiidla sed. Aga poetess ise sndis Tallinnas Lugema ppis Marie ige varakult lugemisoskust rakendas ta hiljem saksa klassikute, Goethe, Schilleri jt; nautimiseks; Kolmeteistkmne aas tasena tegi Marie oma esimesed luu lekatsed saksa keeles; ks neist sat tus Eduard Vilde ktte, kes oma sak- sakeelses kirjas Mariele nendib, e ttarlapsel on luuleandi. Vilde kor raldas Mariele ametikoha Ptsi Tea ta ja" kontoris. Siis tuli noorelt abi ellumine ja siirdumine Moskvasse kiis Marie snnitas kaks ttart ja li kuulsa ,Ema laulu".
Jrgneb kirjeldus elust jlle Tal linnas, nn. Villa Torupillis", eluko- has/mida paljud tolleaegsed eesti literaadid, nagu Jbh. Aavik, Suits, Tuglas, Laipmaa jt., klastasid, isegi Juhan"Liiv tegi oma visiidi.luuleta- jale seal. Huvitavad mlestuskillud Siuru" ajastust vahelduvad vrvi- kate, meelihaaravate muljetega suvi- tuskohtadest, Phajrvelt, Kuresaa- rest, ..jt. ..ning ..vlisreisidelt. ..Vga meeldejv on kirjeldus reisist Ber- liini 1921. a., seal modisolevast ek- pressionismist, dadaistide nitusest ning htumaa manduvast hkkon- nast. Pgusad mlestuspildid Tara- pita rhma loomisest, vlisreisidelt, luuletaja juubeliaktuselt, PEN-klubi kongressidelt rikastavad eluraamatu leheklgi. .. Kirj ndslootastele . on huvipakkuv jlgida kus ja millal li Under oma parimad luuletused; nii niteks Pariisi-reisile jrgneval tal- velja kevadel 1927 valmisid ballaa- did: Porkuni preili", Lapsehukka- ja", ..Koterman" ..jt. ..Kirjeldusele oma maja ja suvila ehitamisest jrg- neb lhike, kuid dramaatiline mul- jeteseeria vene ja saksa okupatsioo- nidest Eestis; saksa okupatsioon on kirjeldatud Underi vimehe saksla- sest pastori Hermann Stooki poolt.
Marie Under endiselt ergas
 Millised on Teie arvates lhema tuleviku vljavaated vaba eesti kirjanduse ja selle loojate ning lu- gejaskonna suhtes?
 Ma ei kirjutaks ise eestikeelseid raamatuid, kui ma ei usuks, et on tulevikku. Kll ei julge ma olla In- ga optimistlik ei jrelkasvu ega lu- gejaskonna alalhoiii suhtes. Aga me oleme kaua jonnakalt suutnud ja miks mitte veel!? Ise tahaksin ka veel kirjutada. Mul on juba varsti kolmkmmend aastat olnud sdame peal meie kirjandusliku jrelkasvu ksimus, Tahaksin rhutada, et meie kirjanduslikult tegev /pagulaskond peaks. aktiivsemalt. noorte hulgast otsima, neid aitama, vlja tooma ja kaasa kiskuma, sest kik monumen- did jvad paksu t o l m u a l l a , kui pole tolmu raphkijid les kasva- mas",, lpetab Enn Nu.
Johannes Kaup
nii.'. .ka ..luuletaja . .pgeneb ..Eestist Rootsi maapakku, kus loomingulte ei ole kuivanud vaid tulvab. MureKi- vu suuga .jutustatakse kodumaa sngest saatusest, julmast lekoh- ust Eesti vastu" laulik muutub cogu eesti rahva hinge, sdameha- e, ja kannatuste snastajaks.
Tuuakse katkend Paul Saagpaki artiklist Yale'i likoolis esitatud oengsarjast eesti luule le 1969. a. Aleksis Rannit, poeet ja kriitik, olles Yle'1 Ida-Euroopa kogude kuraator corraidas selle vrika loengusarja. hel sellel loengul, Yalel professor Rene Wellek, rahvusvaheliselt tun- nustatud kirjandusloolane, mainis, et Under n kirjanik^ kes he vikse rahva suureks on teinud". Ameerika professor Emery George oma loen- gus Underi ja Goethe le Yalels nen- tis, et sonetis Under letab Goethe, ent ballaadi alal mlemad kohtuvad kui meistrid. Samuti professor Ants Oras pidas sisuka loengu Marie Un- der ja eesti luule" Yalel likoolis. Lisaks sellele esines Aleksis Rannit ise loenguga Underi le neljas tun- tud ameerika likoolis. Peale Yalel ja teiste ameerika likoolide austus- avalduste Underile, antakse levaa- de arvukaist jubeliaktustest Underi auks eri maades, tunnustustest j sprusavaldustest Eesti suurimale luuletajale Soomest, Rootsist, Saksa- maalt, Inglismaalt, Itaaliast, USA-st, Kanadast, Jaapanist, Austraaliast  igast maailma karest.
Tooksin Tuglase viimsest kii? j asi Underile ja Adsonile katkendi:
Ja veel midagi: kuna ametlikult pstitatud ausambad on enamasti nigelavitu, siis otsustasin siia aeda oma kulu ja kirjadega pstitada nende kirjanike mlestusmrgid, kellel murranguline thtsus meie kirjandusloos ja kes mu sdamele eriti lhedased: Kr. J. Petersonile, Koidulale, Vildele, Suitsule, Underile. Anton Starkopf saigi Juhan Liiviga hakkama. See. haruldaselt stiilne hai list graniidist monument, kahekord ses elusuuruses bareljeef on juba mitu aastat seisnud alumise suure toa akna ees muruplatsil. Kuid asu- des Kr. J. Petersoni monumendi raiumisele sai Starkopf infarkti ja suri jala pealt. Ei leidu minul enam judu millegi eest hoolitseda ega lei- du enam kohast skulptoritki. Jbki Juhan Liiv ksi siia aeda smboli- seerima kogu meie kirjanduse ke- kiku..."
Teos lpeb Underi ja Adsoni vas- tusega Tuglasele Eestis. Teose lpul tuuakse mahukas isikunimede regis- ter. "'.;,
Teoses torkavad silma ka-ksikud pisivead; niteks Eduard Vilde on kord he V-ga; siis jlle kahekordse W-ga kirjutatud, ameeriklane H. Ly- man, he Underi luuletuse tlkija, ei ole professor jt. Teose snastus on kohati konarlik. Teos vajaks hooli- kat redigeerimist. Oleks vinud an- da rohkem tsitaate Underi luuleloo- mingust vastavates kohtades, et ku- jukamalt selgitada Underi luuletee- konda ja loomingarengut.
Underi luule n kujunenud ammu- tarnata ltteks vabaduse pdlustele Eestile ja eesti vaimsuse viljelemi- sele nii me kodumaal kui ka pagulu- ses, Liha on saanud snaks. Vini kindlasti vjdab toore ju!
viibi-. STKHOLM - Stokholmis sid pikemal klastusel. Marie Underi' vanem tijitar. Dagmr abikaasa pas- tor Hermann .Stoekiga, kes alaliselt elavad Chiemingis lem-Baieris. Vih"- bergi pikaajaravihaiglas viibival poe- tessil oli suur rooni omakseid; j.c nha. Koos noorema e Hedda Hac- keriga klastati heas meeleolus pat- sienti peaaegu iga pev. Marie Ihie- r i l ' on klastajatest alati hea meel. .'Vaimselt on ta ikka ergas ja tleb korduvalt,: et tahab veel kaua. elada.
Pastor^'.Hermann Stoek qn riigi- sakslasena ra1 ppinud eesli keele snas ja kirjas ning tlkinud eesti luulet. lles, juba pensioneeritud. p- hendab ta suurema osa oma aiast kirjanduslikule loomingule. Sioekoi i avaldanud onia saksakeelset luulet;' kogus Gediehte" ja umbes .knvr.es antoloogias;: .
Juba a. 1949 ilmus tema tlkes va- limik Marie Underi luulet pealkirja all Slimme aus dem Sehatteu". See . sisaldas luuletusi ja ballaade niihsti Underi varajasest kui hilisest . loo- mingust. Silmapaistev.on tlkija r[it- mitunne ja . sakslakeelsete vasiete leidlikkus luuletaja nii rikkalikule emakeelsele snavarale, (EPL)
Paul Saagpakk
Miami Eesti Ameerika Kultuur? Klubi juhalusliikmed said jlile, et nende' piirkonnas suvitab alaliselt New Yorgis elunev Kalju Meri,'m/ao tuntuimaid l:ilmitegelasi j eriteaeia- si. Astuti, klalisega kontakti sihka teada saada, et kas tal on teekonna! kaasas filme,.millistest; Miami Eesti Majas saaks korraldada tilmideijioi;- stratsioonide htupooliku. Tulemuv sed .olid le ootuste posiliivsed: K:.I- iu Merel oli kaasas ulatuslik keiu linastusi ja ta oli lahkesti nus neai e sita ma kaas r ah vu s la s f e 1 e Mi a m ts
Kuna aeg oli juba jnud s i l lu t i - selt piiratuks, siis organiseeriti mai^ nitud filmihtu kiiremas korras, i i o - o postitati -vastavad kutsed piirkon- nas- elunevatele eestlastele, .rakenda- ti- knetraaclid jne. Tulemus- oli., e; demonstratsioonile kogunes, le iga- suguste lootus te 'rohkearvuliselt as- jast^ huvitatuid, kes. linastustele soo- jalt kaasa elasid.  ' .
Sisuliselt olid filmid ise mitmeke- ; Sisuliselt olid filmi'ige mitmeke- sistelt aladelt, kik rahvusliku;taus- taga. Tuumiku- moodustas .Mpeafi'mi- y
na", esitatud ESTO pidustus BaUi- mores, kust oli. linal ldparaad, \ 'ai-  guspidu ja-..hsti vali tuid., iseloomus- tavaimaid ja kunstikpsemaid kat-, kendeid Kanada, Lakewoodi"ja Ne\v Yorgi teatrile lavastustest; samuti tarmukaks osutus solistide kontsert.
Vljaspool ESTO suurlinastust  vastavat vljendust vib tarvitada julgesti'ilma liialdusse ka 1 dumai  esitas Kalju Meri veel katkendeid sja esietenduse saanud lavastusest. ,,Havaii l i l l " , Viktor Kurriksi esi ilu-, sel humoreske ning dokumentaalfil- mina vljavtteid USA Eesti Rahvus- komitee tkoosolekutest.
Hiljem jrgnes filmide demons- tratsioonile koosviibimine, hises kohvilauas, kus igal rahvuskaaslaei: oli vimalik klalisele tnutheks k tL suruda ja lootust avaldada, ei; selline vrika klakostiga visiit ei jks viimaseks.
^TIIBKLAVERID - r PIANIINOD'' Fetrof, Bluthner/ Forster. j.t.
Uued ja renoveeritud. Kitarrid, akordionid ja teised
.- ..MUSIICARIISTAD:.. Parandus. .rimMe.
5S3 Queen St. W., Toronto 133, On* Tel, 363-1966
Skip" Morgan'i tuntakse kui suu- rimate kogemustega skaudijuhti Ing- lismaal. Aastail enne I Maailmasda ei esinenud veel hundusid ega va- nemskaute, ka mitte kindlaid vanu- sepiire. Tema pdlikkus viis teda juba 9-aastaselt skaudiks.
I Maailmasja aegu oli Skip" sal- ga juht ja rhma'abi juht , saades 1925. aastal skautmastri-volituse (warrant) I Swansea Valley (Luna-Inglismaal) lipkonnale, kus ta tegutses 25. aastat. Jrgnevalt oli ta kahes teises lipkon- nas juhiks 25 aastat;ja veel 10 aastal mitmeil skautluse lesandeil, hte- kokku 60 aastat, ^
Elukutselt kutseline petaja, kunst- nik, loodusteadlane ja fotograaf. Ko- gu tema elu on phendunud skautlu- sele  oma. maa ja rahva; teenimi- sele. Tema t tunnustusena sai ta Baden-Powellilt krgeima teenete- mrgi Hbehundi". Kuninganna Elisabeth II dekoreeris teda M.B,E.
. . . . ti.
astme ja tunnusega. 1 : . Taanis 1975-..: a. IFFSAG maailma-
konverentsil, '.mrgates, allakirjutanu rinnal miniatuurset Eesti 'vappi, esitles ennast ks vanem smpaatne hrra:  Minu. n i m i ' on Skip" Morgan. Olen ka Eestis kinud koos Baden-Powelliga 1933 aastal;' . . . Meil algas pidev kirjavahetus. Saa- nud mu raamatu ;,Eesti radadelt" ta kirjutas, et ka temal ilmub peatselt raamat tema skautluse elukroonika-
na. Ta soovis Eesti-Inglise snaraa- matut., -et aru saada, kigest, mis ma kirjutanud olen Inglismaast ja Ba- den-Powellist. Tnu Eesti saatkond Landonis asjaajaja pr. . Taru va- hendusele, ta. saigi snaraamatu, se- da nd kasutades. 
Brsselist sja .koju judnud pol- nud mu llatus vike, kui,eest leid- sin julukingina sissekirjutusega Skip" Morganilt haruldase, ainu- laadse kauni logiraamatu (mlestus- te pevik)  Still glow the Embers" (Veel hguvad seraasukesed) koos pikema kirjaga.
See pole. niivrd lugu enesest, kui just skautlusest, kohtadest, inimes- test, sndmusist , matkadest, laagri- test 6.0:aasta kestel mitmeil mail  fotode ja 'joonistega.. Eessnas ta mrgib, et kogu oma elupevil pida- nud ta. \ logiraamatut peamiselt skautlusest. ;
Balti maadele ja Ungarile on kip" phendanud 9 leheklge. Ees- tit pole ta unustanud; Teinud kaasa kuul sa -Baden-Powel 1 i j a La dv Ba- den-Powelli klastu.sreisi (vt. , ,E. ra- dad." lk. 143146) Calgarikul" 900 Bri t i skaudi-gaidiga 1933, peatusega Tallinnas.: 19. augustil, on sellest ta :raamatus 40 riela. Jrgneval t lhr- kokkuvte: ;
Idee Baiti ringreisuks tuli Lady B.-P-lt gaidide .maailmakonverentsil Poolas . . . Olime nnelikud B.-P. ja
Lady B.-P. klastusel saada V. l .P . (very important person) tervituste osaliseks kikjal Meie kohtusime Balti riigipid;, kohtusime tuhandeid skaute^aide : kigis sadamais. 'Meie Eestisse/Tallinnasse judmisel oii ge iksetorm. Kigest hoolimata  sadam oli tulvil elurmsaid poisse ja tdrukuid, kes kigi takistuste kiuste olid ka. vga kaugelt tulnud tervitama maailma peaskauli ja pea-  gaidi. Maandumisel, ks Ees ti skau t ruttas ette, le andes nelgikimbu ' esimesele Eestit klastavale : inglise -, gaidile. Sadu. lakkas, jrgnes maik juhtide saatel muistses'; ajaloolises l innas, Toompea loss. Liikusime pikki kitsaid tnavaid pidi , . judes Raekoja juurde, hoones ngime ha- \ ruldasi vanu punikerdusi. Tallinna klastuse hari t ipp hiigel lkkoru- li staadionil; loodi uus i tutvusi/Pea- , tribnil oli tohutu rahvahulk ia 2000 skauti-gaidi. Kogu areen oli val- gustatud vrviliste tuledega. Ngime .haruldasi -ettekandeid rahvatantsu ja mngu ga,. 1 aul u k oo r i et te ka n.d e i d; kik; rahvariietuse. .'Cbiqf jdel.e'':::;ui ilusaid kingitusi. Lahkusime arm>:-i, lahkest; rahvahulgast, rutates laey-;. . ie kigi Eesti skautide-g.aidide saatel..; klalislahkest Eesti, pealinnast. E:s- : . ia Lti on maad, kuhu tahak> u;- gasi: tulla ja rahvast rohkem n ' \v . ' . ;
Raamat on autori j tema spr:;Je poolt, teatud phendusteos, ple ava- likul, mgil. Tsistele asjahuviliste-' ie peaks raamatu saamine aut. vimalikuks-osutuma.
triit :