m Meie
REEDEL,.23. SEPTEMBRIL - FRIDAY, SEPTEMBER 23' Meie Elu" nr. 38 (1441) 1977
S^ksIdseTeisimus ;eid Eestis Frankfurter Allgemeine Zeitung" avaldas le leheklje pikkuse, piltide ja maakaardiga..varustatud kirjel-
duse Eestist ja Ltist. Artikkel on kirjutatud P. J. Wintersi poolt, kes tutvustab eestlasi ja Eestit saksakeelsele lugejaskonnale nagu ht iseseisvuse kaotanud Lne-Eu roopa mentaliteediga rahvast ja maad.
Eestlaste seisukohalt lhtudes on rmustav nha.. autori phjalikku aineksitlust ja vaga sbralikku Ees- ti tutvustamist. Er i t i thtis on asja- olu, et see kirjutis annab.nooremale, saksa lugejaskonnale informatsioo/. ni eesti kultuuri erinevusest slaavi kultuurist ja samaaegselt illustreerib eestlaste iseseisvuse pete phjusi. Eelkige on thtsad autori omad rei- simuljed tema ksteist .peva kest- nud reisus t Lne-Sksamaalt Balti- kurni. . . .
Sarnased, peensusteni organiseeri- tud lennureisud Interturist Rei- sen, Baltikumi" poolt algavad Lenin- gradiga, sealt siirdutakse Tallinna, siis Riiga ja.le Vilno.edasi lpppea- tusse . Moskvasse; , Baltikumi reis maksab 1210 DR (umbes'550 dolla- r i l ) . V :
".129.JB0" TURISTI SAKSAMAALT .
Ajalehe andmetel klastas 1976 aastal Baltikumi le 129 00.0 Lne- Saksamaa turisti.' Ida-Saksamaa- ja teiste ida-euroopa riikide .turistide kohta puuduvad andmed, kuid Soo- mest teatatakse, et otsehendus.lae- vaga Helsingi ja Tallinna vahel mee- litas umbes 171.000 soomlast Tallin- nat klastama.
Interturist-Reiseni" plaani koha- selt oli ette nhtud saksa turistide lend Leningradist Tallinna, aga min- gil phjusel toimus see reis autobus- siga. Winters loobus tielikult Lenin- gradi, Vilno ja Moskva kirjeldami- sest. Ta viitas nagu muuseas, et Ve : nemaa klades on naha ngusaid va-, nu palkehitusi, kuna nende krvale ehitatud moodsad elamud jtvat eba- mrase ja vahel lihtsalt koleda mul- je. ': ' ; '
NARVAS. LPEB/VENEMAA.'
Narvast lbi sites mrgib Win- ters, et koht kus asus1, Ivangorod (va- naaegne Venemaa poolne Narva je- le ehitatud kindlus) on varemetes, kuid siin lppeb' Venemaa ja algab Baltikum. See kunagine Saksa Ordu- riigi; ja Venemaa piirijoon on ka nd piiriks mis lahutab Eestit Ve- nemaast ja lne-kultuuri ida-ku tuu- rist. ; . j
Eesti oma 1,4 miljoni, elanikuga, nendest 75% eestlased,, on vikseim Nukogude Liidu riikidest. Lbides klasid,, asulaid ja linnasid sidul Tallinna jvat muljet, et nd ,.oli- me judnud lnde". Esmalt mrga- tavad on ladina thestikus kohani- med ja ehitusstiili muutus. Linnades on gootistiilis. ehitatud kirikuid mil- lised on.tunnustuseks Kesk-Euroopa kultuuri levikust. Reisijale jb. ld- mulje, et Eestis elab rahvas paremi-
, : i i kui mujal .Nukogude Liidus.
/Jrgmisena kirjutab Winters lhi- kese, kuid hea levaate Baltimaade ajaloost. Ta algab mkadega" risti- usu toomisega ja lpetab Teise Maa- ilmasja sndmustega Baltikumis. Lugeja thelepanu on juhitud isegi sarnastele asjaoludele nii nagu seda on ajaloo sihilik vltsimine. Eesti iseseisvuse periood 191840 on Nu- kogude Liidu ajalooraamatutes k- sitletud kui ht kodanlikku-fashist- likku ajajrku (,,Brgerlich-faschis- tisches zwischenspiel"), mida see te- gelikult ei olnud..Kuna kirjutis on meldud saksa lugejaskonnale siis on ka antud lhikene levaade balti- sakslastest. n mainitud, et saksa pritoluga elanikkond oli arvult vi- kene 1,5% Eestis ja 3,2% Ltis, enne Teist Maailmasda), kuid nende aas- tasadu kestnud tegevus jttis omad jljed. On rhutatud, et.relvade abil toodud ristiusk ja maarahva orjas- tamine pidurdas eestlaste iseseisvat arengut. '
HITLER LPETAS SAKSLASTE MJU,
Alles prast Baltikumi Vene Tsaa- ri vimu alla langemist asusid koha- likud sakslased vrdselt maa pris- rahvaga rhuva venestamispoliitika vastu ttama. Sakslaste mju Bal- tikumis lpetas Hitler, kuid Eestisse ji psima Lne-Euroopa kultuur ja luteriusk. Hitleri ja Stalini oma- vaheline salajane leping andis Nu- kogude Liidule vimaluse l i i ta ise- seisvad Baltimaa riigid (Eesti; Lti ja Leedu) Venemaaga/Saksa prit- oluga elanikud asustati mber ja nad psesid selle tt tu jrgnevast Bal- timaadele saabuvast raskest kanna- tusajast. V-
Tuhanded inimesed pgenesid, tu- handeid kditati ja tuhandeid lan- ges uue rezhiimi ohvriks. 1940 aastal ji Eesti sjakeerisesse ja sellele jrgnes Saksa okupatsioon. 1944 aas- tal toimus saksa-okupatsioonist ./va- bastamine" ja see ti kaasa suuri majanduslikke kaotusi ja nudis' Uu- si ohvreid..
SALASPILSL MONUMENT ' Turistid ei leia Eestis htegi m-
lestusmrki, mis oleks phendatud Stalini ajastu ohvritele,., kll aga ni- datakse. Baltikumi reisijatele suurt monumenti 'Salaspilsis, Riia lhedal, seal oli kord fashistilikkude vimu-' meeste poolt ehitatud koonduslaa- ger. .Mlestusmrgi eesmrgiks on ilustreerida- poliitilist survet rahvale ja nidata koonduslaagri: vangide alandamist, piinamist ja nende sur- ma. Mlestusmrgi peaosa moodus- tab.-'.vimas, betoonmr. Mrile on antud taevapoole" tusev kallak mis aga jrsku katkeb,. nii nagu oleks
mr selle koha pealt pinge vi sur ve tagajrjel murdunud. !
On vimalik,.et Winters on teadlik asjaolust, et ka tnapeval asub Riia- lhedal uus koonduslaager, kuna ta mrgib oma reisikirjelduses, et ku- jur'-vi kujurid ei olevat piirdunud ainult fashismi ohvrite mlestamise- ga. Monument Saalspilsis smboli- seerivat totalitaarse riigikorra sur- .vet ja nii nagu see vimas mr- murdub" nii murtakse ka ksikini- meste ja isegi rahvaste vastupanu halastamatu poliitilise survega.
TALLINNA V A N A L I N N ; Eesti osas toimunud reisi peatee-
maks on muidugi Tallinn. Juttu on ajaloolistest -vaatamisvrsustest ja klastaja isiklikkudest muljetest t- napeva elst-olust.. Turistidele ni- datakse Tallinna vanalinna/ mis 1966 aastast saadik on looduskaitse .all. Selle gruppi- turistid olid llatanud, sest nendele., tundus, et nad on sat- tunud mnda vanaaegsesse Saksa- maa linna.. Gooti ja ka renessanss, stiilis, ehitatud majad ja kirikud meenutavad keskaegset Lne-Eu- roopa arhitektuuri. Winters annab ksikasjaliku ja aastaarvudega le- vaate kikidest thtsamatest ehitus- test alates ,,Pika.Hermaniga" ja l- petades Paksu Margaretega" (Kiek- in-de-kk). On juttu Raekojast (1403), kus vana Toomas" asus (Tallinna; mstiline linnavaht) ja Raekoja apteegist (1422) milline on ks vanem pidevalt tegutsenud ap- teeke Euroopas. Uutest ehitustest on nimetatud 1972 aastal avatud hotell Vi ru ja muidugi mainitakse, et Tal- linn saab olema 1980 aastal purje- spordi Olmpialinnaks. '.-"...*'
Montreali eesti skaudid on tuntud oma silmapaistvate lasketulemute poolest. Seekord Lttemel toimunud las- kurlaager asetas pearhu jrelkasvule. . Foto Hille Sutt
llllllllllllillllllllllllllllllllllllillllllllllllllllllllllilllin
OLEVISTE BAPTISTIDE PHAKODA .
Omal kel linnas liikudes sattus ta Oleviste kiriku juurde (Olafkirche katoliku aegne St. Olaf Kirehe) ja leidis omaks imestuseks, et see ku- nagine Saksa koguduse kirik olevat juba 25'aastat Tallinna Baptisti ko- guduse phakojaks. Kogudus paist- vat olema vimeline kirikut majan- dama. Iaptiste on aga Eestis vhe, j tkab kirjutaja juhtides lugeja t : helepanu asjaolule,, et" Eestis olevat 250 000 ja Ltis 400 000 iuterikiriku liiget. Seega on Eesti ja Lti ainuke- sed suuremad luteriusu levikualad Nukogude. Liidus,
Tallinnast siirdutakse edasi Riisa. Reisikirjeldus Ltist on lhem, kuid sama levaatlik. Autor kurdab, et Riia linna 800.000 elamikust on pea- aegu pooled venelased.. Tema arvates on sja tegevuse all kannatanud Tal- linn paremini silunud, kui seda on Riia linn.
. AEG' '
niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiu
Sygisesie t?@pyhe$ki6M j tuseks ja meie jume mjub ka mus- talt kahvatuna. K a neme me vlja
Ksimus: Pevituse kadudes on mu nonahk kaua ilmetult hallikas pruun. Millest on see tingitud ja kui- das saavutada jllegi ilusat jumet?
Aeg, mil suvine pevitus hakkab kaduma on ks ebameeldivamaid ilu- dusrutiinis, : sest ilus vrskust ja ter- vist eeldav'pevitus muutub haigla- selt mjuvalt, ilmetuks. Mida kiiremi- ni vabaneme sellest suve mlestu- sest seda parem meie vlimusele kui ka naha tervisele.
Meie vline nonahk puduneb vi koorub pidevalt ja seega ka uuendub kogu aeg. Uus rakkude kiht vormub iga pev,, kuid see vtab umbes 27 peva kuni ta naha pinnale juab. . Sellele loomulikule protsessile on nd aga lisandunud pevituse taga- jrjel mitu kihti surnud naharakuke-
"si, olenevalt kui palju-me oleme pe- vitanud. K u i see pealmine'''rakku.de- kiht on jetud nahale mneks pe- vaks vi isegi ndalaks vi kaheks, siis muutuh seepinnapealseks mus-
Kalevi skaufl S pkon na nui
IHillilllillllllillllllllinilllllllllllllllllSlIllilllllllillllllllllllllH
iiJIIjlllllilllllllllllM
Ilmastiku poolest just mitte eriti hea suvi n mdumas ja selja taha on jnud mlestusrikkad puhkuse- reisud. Paljud kaasmaalased said sel suvel hakkama eriti pikkade auto- matkadega seoses Vancouveris toi- munud Eesti Pevadega ja on teada kangelasi", kes kuni 15.000 km. sel- le reisuga seoses maha kihutasid. Kuna eestlased on philiselt korrali- kud, rahulikud ja ettevaatlikud sit- jad pole kuulda olnud, et keegi oleks lbi elanud eriti raskeid autonnetu- si. Viksed pardused on selle maa suures liikluses vltimatud, aga nii- kaua, kui ei ole tegemist surmajuh- tumite ega tervist rikkuvate vigas- tustega, peame Jumalat tnama. Su- vi ti aga kikidele Kanada autosit- jatele siiski palju muudatusi.
'-. Meetcrmdustikule lemineku kava kohaselt algas 6. septembril
-kikide tec-thiste mbermuutmine miilidelt kilomeetritele ja sellega peavad omavalitsused hakkama saa- ma hiljemalt septembri, lpuks.'-On-
tario-provintsil .tittt^ 45.000 teeta* liist mber muuta ja selleks kuluta
. . i i .le poole miljoni dollari. Nendele meist, kes siia maale immigreerusid,
. peaks uuele ssteemile kohanemine olema pris 1 lihtne. Elasime j u selle- ga kodumaal ja Euroopa mandri veedetud perioodi oma elust. Paneb aga imestama, kuidas, siinoleku'aja oleme harjunud tollide, miilide ja naeltega j teatud aja vtab see meil: gi uuesti mberharjumiseks. Esimes te km. thiste ilmumine 1 maanteede
le viis aga paljusid kanadlsi otse raevu ja ajalehtedes hakkas ge po leemika ssteemi plt ji vastu. L u
gejate kirjad sellel teemal ei taha ega .tahe lppeda. Nagu vastaste ni- medest vib jreldada, On need.ena- masti inglise pritoluga ja peamis- teks vastuvideteks on, et vana ss- teem on senini klbanud miks seda muuta, valitsus, ei olevat rahvalt h- etuse teel ldse arvamist ega nus-
olekut ksinud ja toimivat diktaator- id l t, selleks kulutatud summad (ca.
20 milj. dollarit) olevat lihtsalt rai- satud, jne. jne. Kik vasturkijad vaatavad' le tsiasjadest et senine, imperial, ssteem on ajast ja arust (kolm erisuurusega galloni!), et 95 o maailma rahvastest' on juba kasuta- mas meetermdustikku, mis' on lihtne, kergelt kalkuleeritav, sobiv l- bikimiseks ja ritegemiseks teiste rahvastega, sobivam kompjuuterite-. le, jne.
Autosit j atele thendab mu udatus da, et suur-maan teedel vib nd
sita veidi. kiiremini. Lubatud 100 km/h on veidi kiirem kui senine 60 mph. Linnasidu tavaline kiirus 30 mph muudeti 50 km/h,, mis samuti, veidi kiirem. K u i 1977. a. autode kii- rus-nitajad . nitavad miile ja . kilo- meetreid ja loevad.kaugusi miilides, peavad seaduse kohaselt kik autod, mis. ehitatud peale 1. septembrit ole- ma muudetud mber kilomeetritele. On tenolik, et vanematele autode- le, millede speedomeetrid nitavad ainult miile, annab valitsus koos jrgmise litsentsiga kliomeetri tabe- lid kleepimiseks speedomeetri klaa- sile, nii et iga sitja teaks, kui kiires- ti ta sidab kilomeetrites.
K u i keegi tahab kilomeetris thi- seid miilidega tagasi arvestada on see
vga lihtne. Kuna 1 mii l on mmar- guselt 1,6 kilomeetrit, saame km, ar- vu kuuega korrutades umbkaudse miilide arvu. Seda tuleb .vibolla va- ja USAvSse sites, kus teethised on praegu veel miilides. Kanada valitsu- sel dii kavas levitada 4 miljoni bro- shri abiks motoristidele mee te r- ssleemiga kohanemiseks. K u i ks neist nppu satub, on A'ibolla kasu- lik see mni aeg autos keprast hoi- da, eriti noorematel, kes mecterss- teemiga. esmakordselt tegemist tee- vad; Hakkame juba.harjuma 1975. a. alganud temperatuuri mtmisega Celsiuses ja loodame,, et. samuti ole- me .harjunud kilomeetritega 1979. a. juuliks, kui kaalud muutuvad kilo- grammideks ja grammideks.;
Nagu karta oli, tusis.bensiini hind suvel ' keskmiselt 4 centi gallonilt, mis viib hihna juba dollarile sna l- hedale. Juuli .alguses kis ajakirjan- dusest lbi teade kodurahu saabumi- sest araablaste petrooiiumi produt- seerivate maade vahel. Teatavasti tekkis lhe mdunud detsembris toorli' hinna prast ja senini m- sid Saudi Araabia ja paar emiiri oma toorli maailmaturule 5 senti odava- malt kui lejnud araablased. Kok- kuleppe kohaselt mvad kik O P E C i (Organization of Petroleum Exporting Countries)- kuuluvad, maad alates .1. juulist toorli sama hinnaga, mis on 10 centi krgem kui 1976. a. hinnad. nneks ja lohutuseks kigile.maailma tarbijatele ei nnes- tunud paaril kartelli liikmel lbi su- ruda oma plaani hinna, tstmiseks jlle 5 cendi vrra.
:'' '* :;;v;-v-..';:v.; Kaitseritjmade sunduslikuks tnuut^
mine ja maanteede, kiiruse vhenda- mine on viinud, surmajuhtumite ar- vu. Kanada maanteedel 30%. vrra alla, mis letab igasugused lootused. Kaudselt oh v uuest olukorrast kasu saanud kik autositjad, kuna esi- mest korda ei tea kui kaua aja jook- sul kindlustusseltsid oma autokind- lustuse preemiaid - alandanud. p 0 le
imestada, kui politseivimud' statis- tilistest andmetest julgustatult, pa- nevad rohkem, rhku seaduserikku-" jte korralekutsumisele.
On vhe meist, kes kunagi pole sattunud liikluspolitsei katte, olgu see siis liiklusmrustiku vastu eksi- mise puhul .vi lihtsait 1 iik 1 uskont- rollpunkti sattudes. K u i meile aga millegi pras t protokoll tehakse, on tavaliselt esimene reaktsioon katsu- da ennast stuks teha ja kui meil pole kllaldaselt enesekriitikat, kal- dub sageli pahameel le vaesele po- litseinikule, kes vaid oma tkohus- .tust titis. On kllalt neid kes van- nuvad politseid otse avalikult ja pavad samas musta 'valgeks teha. Mnikord on sellel hoopis vastupi- dine tagajrg, mida toredasti, illus- treerib juhtum he nende ridade kir- jutaja arisbraga.; Too - Vahemere maalt pr i tud kuumavereline noor-
mees sattus radari lksu kiiresti sit- mise prast ja 'sai protolli, :S28. trahviga. Mees muidugi vihastus vi- tes,' c i . ta sitis kll vib-olla veidi kiiremini, aga-mitte nii kiiresti kui politsei:vitis. Vaidluse vltel mr- kas pqltsei,. et sbral polnud peal kaitserihme ja rahulikult kirjutas vlja teise, protokolli ja $28 trah- viga. Kui mees ikkagi oma vaidlust ci. lpetanud- j a veelgi gedamaks muutus, kirjutas politsei kolmanda protokolli selle eest, et peegli klge oli riputatud Pha 'Christoferi kuju ja tagaakna kaunistamiseks selle m- ber riputatud igasuguseid vrvilisi ilustusi. K u i sber oli saanud kol- manda tiketi" arvas ta, et on ige aeg lahkuda ja suures .vihas pani oma vimsale siduriistale viimased tuurid peale l i i i , et politseid jid ma- ha tolmu ja krbenud kummihaisu sisse- Need olid aga sellist olukorda tenoliselt varemgi lbi elanud. Is- tusid rahulikult oma autosse; pd- sid mehe jrgmise punase tule ees kinni ja tegid talle neljanda proto- kolli hooilmatu ja ebamistliku si- du eest. Sellest kigist petus: k u i
vanemaina, sest ilmetule jumele l i - sandub vana nahakihtide lademete tttu paksem ja tugevam nonahk. Sageli prast suve mdumist leia- me ka et meil on rohkem kortse nos kui tavaliselt. Need on tekki- nud surnud rakukeste koormuse tt- tu, sest nahk on kaotanud oma ker- guse paksenemise tttu. Koos" selle- ga muutub ka naha elastsus ja ta on vastuvtlikum murdumisele, mis omakorda annab, alguse joonte vi kortsude tekkimiseks. Loodan siiski, et me keegi oma nonahka sellise olukorrani .ei lase minna, sest kui jooned on juba tekkinud nuab see palju armastust ja vaeva oma vli-
. muse vastu, et neist jllegi vabane- da..';'' ; ' , ; , ' ; . ' / v / ; /
Nagu nete oh see sgisene olu- kord kllaltki oluline, et sellele ko- sist thelepanu osutada. Ainuke moodus endise jume taastamiseks on pealmise nahakihi rakkude krvalda- mine andes seega noortele ja uutele rakkukestele -vimaluse vljapaist- miseks. Selleks algame nahka vrs- kendava maskiga Dinner-Party Pick-Up", mis annab jumele n.. les- rkava; tunde. Ta stimuleerib vere- ringvoolu naha all, samaaegselt ka nahka toites. Kiirenev surnud raku-, keste kihtidest lbitungiv ringvool tmbab selleks maski alla pandud toitekreemi sgavale nahka ja viib ra rakasutatud ollused; See peh- mendab ja elustab jumet, .mis: on surnud rakkude alt oma loomuliku vrskuse kaotanud.
Selliselt; ettevalmistatud nahale kasutame jrgmisena; naha koori-' mismaski n.o. peel-off": maski. See on populaarne meetod naha uuenda- miseks ja. vrskema ilme saavutami- seks. Selle maski mr ime kergelt nahale j a umbes 20 min.. vi poole tnni, prast koorime ta . r a koos leliigsete rakukeste ja mustusega.
Neid maske on mitmeid vastavali erinevatele' nahatupidele, Tavalisel t nad sisaldavad ensme, mis lahus-
Kalevi lipkonna juht kogu pidas nupevi 17. ja 18.. septembril oma Kotkajrve Kodus, kus koos oli 19 juhti. ksmeelselt jagati lesanded juhtkogu;liikmete vahel.
Kalevi lipkond alustab uut tege- vusaastat vilunud juhtkonnaga ja noorema li pkon na juh iga.
Uueks lipkonna juhiks valiti nskm Peeter Loite, lipk. vanemaks on skm Enn Kiilaspea,; abijuhtideks skm Raul Olo ja nskm Jaak Haabniil, sekretriks skm Heikki Paara, ma- jandusjuhiks^laekuriks skm Jaan Terts ja varahoidjaks, nskm Johan- nes Kirsipuu. \j ;
Allksuste juhtkond ji suurema!t. jaol t endiseks mninga te. vars ke le l i- sandi tega noorema abijuhtkonna nol. ' ,'..", '.'"...'
Lipkonna avakoondus toimub nel- japeval, 29. septembril kell 7.00 Va- na-Andrese kiriku krvalruumes Jr- visa ja, CarltonT tnavate nurgal. Uusi poisse vetakse vastu kohapeal ja telefonitcel.
H u n du parvi ku t es se registreerimi- ne (poisid 711 a. vanad) Margus Tae tel. 2334490, koondused Eesti Majas ja Martin Jgi tel. .223-6622, koondused j Willovvdale'is. Yonge ja
Finch, ''.'. . ;... Skautrhmadesse registreerimine:
metsaskaudid Erik. Soostar tel. 762-4160, koondused Vana-Andlrese; ki r iku krval ruumes, ja Martin Jgi tel. 223-6622, koondused VVillowdalels Yonge ja Finch. Mereskaudid '- Raul Ol tel. -661-2754,'..'.koondused-' Wil!o\vdale'is. . ^
Vanemskautide pere Mati Kon- tus tel. 762-9620.
Teeme uusi ja parandame vanu, sa- muti suvilate katuseid.
Helistada tel.; 699-5295
allmdri y.
lab mustuse ja pealmise kihi surnud rakke' naha; pinnal. Samaaegselt v- hendab ta ka .suuri poore ja peaasi hoiab nad puhtad..
, Peel-off"' maski tuleb tarvitada 1 kuni 2 korda ndalas kuivale nahale, 3 korda normaalsele ja 3 kuni 4 kor- da rasvasele nahale., Tulemused on kllaltki kiired, sest eemaldades mustuse surnud rakukeste nol, uued rnad j rakud jvad pinnale j a varsti on meie nonahk pehme ja sel- gelt lbipaistvana mjuv. .
Erilist thelepanu peaksid liigse lisisaldavusega nonahas osutama oma naha normaalsusele, taastamise
sbralikus vaimus "ja rahuliku mee lega ei saa ennast antud olukorrast vlja rkida, ei ole mtet ka krat- seda ja kakelda. K u i tunned, et sulle on testi lekohut tehtud, on ige minna kohtusse. Sellisel juhul oh v- hemalt, vimalus, et kui politsei unustab vi ei saa millegi prast, tun- nistajaks tulla seega thistub s- distus automaatselt.
Nd on selgunud, cl \ r . Li idu-kiri-'.' k-u v r s t N i k o dj m, k e s h i 1 j u t i m r a - t l Kirikute Maailmanukogusse*, ei", ole ldse vaimulik ka Nukogude . mistes, vaid on hoopis K G B kind- ral . T a ige nimi on Boris Rotov p- rit Rjasani oblastist. Ta ^ai lenduse- peapiiskopiks - poliitiliste teenete eest.
le. sest mustad ja ummistunud poo- rid ehk ,,blackheads" jvad jrjest lisanduvate rakkihtide alla ja see teeb pooride puhastamise hiljem v- ga-raskeks. Sama. juhtub ka vikeste terasarnaste tpikeste. n.o. W.hite- il eads'ga", mis.on tekkinud le 1 iigse rasva kogunemisest kas.loomulikust rohkest lisisaldavusest vi mitte i- gete kreemide kasutamisest vastava- le nahatbile.
Olles saavutanud selge n.. talvise jume: kasutame neid maske harve- mini iludusmaskidena et sjataasta- tud-ilusat vrsket jumet alal hoida.
Ksimused vastamiseks saata ,,Meie Elu" toimetusse vi otseselt Elli Kalvik, 166 Sherwood Ave. Apt. 2. Toronto, M4P2A8, tel 48M545,
K M
m 1
i
Lm
Me teol letatud maid aj| veel vi ma tht i se, pidu] gips dele, mi| gurid. 1( gid riitl loonideg krgemal tnu lenl le, vis il gu uuriti ka krsi duse hui seks . si| kunstlil] dest. NaJ pilved nj seerilaksl tilgad on se kutsul pulber lennuk, netlus e sele, praj
. puale n Vettsisal troposiil j end ai u dl uiiesli n|
. siin loodi ved esinl kud veeri
Efcktst taevas oil okt. Taie Vaikse-OJ lumbiat kuid nali Kanadas, arvatud i nikul im j kui ida-ra
Kuu lal des: 12. o| kuu ehk Perigees km), apoi Planeet idl davad: serval p| ga. Veeni
: talil - on i | kest id asi planeet bes sanrtl Reuuius tuseb tal 'ute Ihk. silmale i | liigub K | ja on ligii Saturn (
Orioniij 15 .okt. ( kiirus 66
Ti Eesti
760 a. U Eesli rai juht Lemj Pala (Na\1 les vapral oma sunl Eestist L3 mehelise Hendriku le eestlastl daareks I ta.
250 aasl Phjasja Eesti Piibli oli pikem; kuid Ven. )\ seda 1 Lil sja ajal genenud tlketd, juba 1715. Tes tarneni
'1728 asus lis likooli kas kee leil '(1683-17481 juhtima ja na ilmus a.l mis ji 2001 janduse su j alates a. 17| Jri kogud eesti 'keelel (ega mees. teostas sel| keeles. Van; oli eesti kee| suuremaid maid leosei<|
