2t
Second Glass Mail Registration No. 1354. NELJAPEVAL, 17. OKTOOBRIL-THURSDAY, 0CT0BER17 XXXVI aastakik
95 Meie Elli" ji Mdunud ndala M e i e E l u " ji seisma postil, kuna Mississauga
sorteerimiskeskuse oli illegaalne tseisak, 30 tlist vitsid, et pata- ffiruum on ohtlik ja lpetasid t. Ttlide lahendamise komisjon saatis nad tagasi tle, kuid paari
, pevaga oli kuhjunud ligi 4 miljo- Kanada valitsnisel ei ole vimalik sjaroimades sdistatuilt vtta ra koidakondsust phjusel , et maa jiit postisaadetist millede edasitoi-
valetasid, kuna puuduvad vastavad dokumendid. Paar aasta tagasi hvitati sajad tuhanded immigratsioo- metamine vtab aega selle ndala
ni-paberid, mis oleksid olnud tendmaterjaleks valeandmete kohta. Miks ja k^^ . did jahvatati, ei ole selge^ kuid immigratsionimimster Flora MacDonald lubas alustada uurimist. ,Meie Elu" talitusele tulnud kae- bustest selgub, et tellijad pole ku
U S A robotristleja T i c o n d e r o g a " ei ole teretulnud Stockholmi sada-
raasse, nagu ka robotfregatt H a l y b u r t o n " . Rootsi valitsus otsustas
klastuse ra telda, kuna samal ajal oli ette nhtud ka Inglise
hvitaja L i v e r p o o l i " visiit ja seega oleks korraga liiga palju N A T O
sjalaevu Rootsi pealinnas, mis hiriks N. Liitu. N A T O sjalaevad,
nende hulgas ka maailma suurim lahinglaev, USA I o w a " sitsid
L n e m e r e l e manvritele. USA lahinglaeV Lnemerel Dokumentide hvitamise k^imu- tles et kaustade hvitamine toimus ses, millest juba varem olnud napis- ajal, kui juudi hiskond nudis vali-nalisi teateid, andis nd informat- Isuselt aktsiooni sjakuritegudes siooniDeschenes'i-komisJQnieeseel- khtlustatute vastu ja algas, k u i H e l -mise valitsuse kohtuminister Robert mut Rauca vahistati vljaandmiseks Kaplan, kes vitis, et kuulis immi- Lne-Saksamaale, kus teda sdis-gratsioonipaberite hvitaniisest tati 11 584 leedu juudi ja teiste hvi-varsti prast seda, kui ta tegi korral- tamises. Rauca suri Saksamaal vang-duse fderaalpolitseile (RCMP) ka- las,enne kui tema protsess algas.' sutada neid dokumente andmete ko-gumisel. Kaustad, mis sisaldasid L E G A A L S E D T K K E D immigratsiooniavaldusi pralt Teist Varem Deschenes'i uurimiskomis-maailmasda, kogutud andmeid isi-kute kohta jne., oleks olnud aluseks sjaroimades sdistatuilt koda-kondsuse ravtmisel. K u i isikud ise oma sdi ei tunnista, oleksid need dokumendid ainsaks tendiks. 12. dets. 1983.a. tegi minister Ro-bert' Kaplan RCMP-le , korralduse alustada nii ru^ t^u kui vilnalik dena-turaliseerimise uurimistega. D O K U M E N D I D H V I T A T U D Neli kuud hiljem R C M P commis-sioner Robert Simmonds kirjutas, et kaustad on hvitatud ajavahemikus veebruari kuust 1982 kuni septem-brini 1983. 30. aprillil 1984 dateeri-tud kirjas teldakse, et R C M P on valinud vlja vikse arvu sjaroima-des kahtlustatuid, kelle vastu taotle-takse sdistust. Kaplan laskis siis omaabil Fred Gibson'ilteh^ lhemat uurimist, kes 22. mail 1984 informee-ris, et ikka ei ole veel selkust, kas on tegu sditamisvrse tahtlikkusega vi halva eksitusega.
joni ees seletusi andes tles igus-ministeeriumi advokaat Martin Low, et kaalum.isel on kohtuliku menetlu-se alustamine he vi rohkema arva-tava sjakurjategija deporteerimi-seks, kuid ei nimetanud nimesid. Valitsusel on heks vimaluseks kodaniku denaturaliseerimine ja de-
porteerimine tema pritolumaale, g kii lehte saanud, kuigi see viidi mida avaldas igusministeeriumi ad- postile tavalisel ajal, mdunud vkaat Christopher Amerasinghe, idala kolmapevaL kes oli Rauca sdistajaks kohtus, kirjas kohtuministrile, Robert Kapla-nile. Amerasinghe tles, et kui pole riiki , kes esitab natsi - sjaroimari vljaandmise nudmise, viks taot-leda kodakondsuse ravtmist kohtu kaudu. K u i see ei anna tulemusi, siis on parlamendi asi muuta seadust de-naturaliseerimise vimaldamiseks vi vtta vastu uus seadus taoliste juhtudel rakendamiseks. igusmini-ter MacGuigan kirjutas, et koda-
Tiirismilaeva kaaperdajad. Itaalia vaiglas Neli USA lennukit hivasid Egip-
tuse lennuki neljap. 10. okt. koos
Septembri viimasel ndalal saa- bus Kopenhaageni hendriikide sjalaevastikust lahingulaev U.S.S. lowa. See on esimest korda prast II maailmasda, kus sellest klassist sjalaev on sisenenud Lnemerre mida peetakse strateegiliselt thtsaks piirkonnaks nii NATO kui Varssavi-pakti ringkondades. La-
hingulaev lowal asuvad teada ole- valt Harpoon ja Tomahawk raketti- de alused, ent USA ametiisikud keeldusid vastama, kas laeval on tuumarelvi. lowa hineb seal NATO manvritega Lneme- res, millest vtavad osa ka Lne-Saksa, Norra, Taani j.t. sjalaevade
9 9
Minister jagas toetusi i moOO dollarit Toronto
kondsue ravtmiseks tuleb letada nelja terroristiga, kes kaaperdasid mitmed legaalsed tkked, nende hui- n^^w^ turismilaeva ja pidasid gas piisavalt tendeid, et isik immig- pantvangideks laeval olevad 511 mitmekultuurilistele
reerimisel valetas vi esitaa ebai-geid andmeid. EEST8 fgyVALUDE TOETAV ^ASBSff^G TOROMTOS
D A l Phapeval, 27. oktoobril 1985
a suures
reisijat. Nad nudsid lis" raeli valituselt 50 PLO liikme vabastamist vangistusest. Kui Iis- raeli valitsus sellele nudmisele vastu ei tulnud ja hivatud laevale bki sadam ei andnud luba sisse-suduks, siis piraadid alistusid Egiptuse vimudele Port Said sada- mas,
Mitte teades, et terroristid olid laeval mrvanud he ameerika juudi, Egiptuse valitsus lubas neil lahkuda Egiptuse lennukil Tunee- siasse. -
President Reagani korraldusel USA jahilennukid lennukikandjalt Saratoga" piirasid sisse Egiptuse
'(Jrg. lk. 3)
I
EI OLE, SELGUST v Kaplan tles komisjonile, et ta oli siis kohe lasknud ksida immigrat\ siooniministeeriumist,' miks doku-mendid hvitati, kuid kuna algasid- i valimised, ei saanud ta vastust. Ta ei vljendanud oma arvamist, kaskaus-tade hvitamine oli osa konspirat-sioonist sjaroimarite kaitsmiseks vi lihtsalt pe teha ruumi valitsus-asutuses. Kuid prof. Irwin Cotler, kes esindab uurimisel juutide organisat-siooni Canadian Jewi^h Congress",
EESTI R A H V S T E A T R i esitusel phapeva l 3. nov. s.a.
M 3.00 p.S. Castle Frank High Schoolis ( 7 l l Bloor St. E.
VEL! TALI komdia
Lavastus: Endla Komi. Lavapilt: Allan ja Manivald Meiusi. Kaastegevad: Erik Kastein, Endla Komi, Piret Komi, Richard Laanvere, Meeri Lehesalu, Glen Leis, Sandra Rannu, Hillar Srra,PeeterSrra, Kalle Viires ja Enno unapuu. Psmed $10.00 ja $8.00 eelmgil Eesti Abistamis- komitees ja kohapeal onne etendust.
7. okt. tegi Kanada mitmekuUuu- ri-minister Otto Jelinek teatavaks toetussummad ligi neljasaja tuhan- de dollari ulatuses 28-le projektile. Need hlmavad ja iseloomustavad Toronto etnokuituuriliste hiskon-dade eriilmelisust ja eelistusi kultuu-rilise rikastumise, gruppide arengu, kultuurilise terviku moodustamise, ettekandeliste ning visuaalsete kuns-tide, kirjanduse ja kirjastuse alal ning kultuuride vahelises kommunikat-sioonis. Toetused varieeruvad 500.00-st dollarist kuni 43 tuhande dollarini Suur-Toronto skautidele ,,kultuuri-lise terviku moodustamiseks"). Eesti organisatsioone eg.ksikisi-kuid toetuste dsasaajate nimekrijas ei esine. Samuti puuduvad sealt lt-lased ja leedulased. Otto jelinek kinnitati Kanada mit-mekultuuri-ministriks 20. aug. (Jrg lk. 3) MINISTER OTTO JELINEK
Phapeval, 8. dets. kell 6 p.l. Royal Conservatory of Music
T l n T II N S T I T U U T I A K I U ' 3^CBL00RST.WEST
; TORONTO, M531W4 SissekiK; Madi^ on Avnue Spadina jaam
evai
a
a
ILMAR MIKIVER ANNELI ANDRE-eARpglFT EVI VALGE OMR DANIEL LINDA KUKEC
Kohv, taamatudl ElESTe K9RJANIKE KOO^ERATBQV
TARTU INSTITUUT
ARMAS MAISTE
789 Yong St. (1 ). okt. 22-28/35
67 TOOGA Avatud raamatukogu aagadol Taisjp., kolmap., 10 h.-9 ., read ja laup. 10 h.-6 ., pyhagj. 1.30 P.I.-5. p.l., s m a s p e v okt. 28.
A.IC. korraldusel OMAL VIISIL TULLA LEMMIKLAUUANA EHK LAULUNA
18. oktoobril 1985 kell 8.00 . Tartu College'is
S I S SEPS - S5.00
;
ast&g@vad (kava jrjekorras): IREt^E LOOSBERG, A S T A BALLSTADT, MAARIKA JRVI, NEEME JRVI, TI INA MITT-KREEM, A V O KITTASK, CHARLES SC8PPER, ESTONIA KOOR ja R O M A N TOI
<i A V A S N A : MAESTRO N E E M E JRVI
Psmed (aktsiooni tootusona) hinnaga S20.00. Eolmgil: Toronto Eesti Segakoori, Cantate j: Domino, Estonia Koori, Toronto Eesti Meeskoori liikmetelt ja Abistamiskomitees ning kontserdi- ; I
is.