REEDEL, 25. .NOVEMBRIL FRIBAY, NOVEMBER 25 Meie Elu" m.. 47 (1450} 1977*
Coebb Tartu likooli aastapeva aktuse
Kes meist ei teaks, et prohvetid pote kuulsad omal maal? Ka eestlas- tel on niisuguseid isiksusi keda v- lismaailm nib paremini tundvat kui meie ise. ks neist sinastest nib ole- vat astronoom Ernst J . pik dok- tori kraad Tartust (1923) ja kaks au- doktori kraadf (QeenVBelfast 1968 ja Sheffield 1911). Teaduslikkude tde arvust rgib umbkaudselt Austraalia Eesti Arhiiv 142 numbri- ga. Enam veel rgib asjaolu,- et Ma- rylandi likooli andmeil ori tal peale 1960 (s.o. peale tema 67 eluaastat) il- munud tervelt 97 teost, nendest kolm kesoleval aastal.
Peale- rikkaliku, teadusliku panuse .viitab see imetlusvrsele vitaalsuse-
- leV Oma 84-dal eluaastal ta ikka ja- gab oma aega kahe kontinendi, va-
: hei:.. Armagh Observatoorium phja Iirimaal kus ta oli juhatajaks veel 197476 ja oi! praegugi Iiri astro-'
' nuomia ajakirja toimetajaks. Teine koht on Marylandi likoolis alates 1956 aastast mitme ametnimetuseg, praegu professor fsikas ja astro noomias, ilmselt tegevuses ka ini- meste tehtud taevakehadega.
Ja nd ta ei, pea paljuks tulla tal- visesse Torontosse thistama Tar- tu likooli aastapeva.
: Kolmas meeldiv llatus on,' et tal on ilmunud neli vihku klaveripalasid mida eldakse olevat^3,000. taktim- tu, mni' neist j 70-noodine. Mary- landi muusikaprofessor Mary de Vermond kirjeldab piku /'muusika-- loomingut viiel lehekljelTrisli Ast- ronomical Jaurnalls 1972 a. llatus- numbris". Sealt lteme, et pikust; on prantsuse muusikakirjandused
, juttu olnud jut^a 1938 ja 1940 ja 1947
.aastal. . ' ' . . Allakirjutanu ei ole kompetentne
iglaselt kondenseerima de Vermon- di analsi, 'Piisaku sellest kui mai- nime, et de Vermond kahjatseb, et
.artikli llatuse silitamise huvides, ta pole saanud uurida piku muusi- kalise hariduse; ltteid -ega ajaliselt jrjestada ta loomingut.... Ta loobub ka ..muusikalise; mikroskoobi all" uurimast kompositsiooni teoreetilist korrektsust kuid ta salutee.rib pi-
. ku loovat tungi ja suurt tundlikku suhtumist muusika - tonaalsusesse. Ta tleb, et pik annab mngijatele tpseid juhiseid, vahetab helistikku,
/ taktimQt jne. Ta loomisvime on tkestamata ja ideed nagu kukerpal- 1 itavad vlja suures klluses.. (tumb-
- ie i i l prolusion)". pik on otsija, ja nii nagu teadlane laboratooriumis jlgib uusi ideid,; et nha kuhu see viib, nii ka muusikas ta tihti kompo- sitsiooni keskel muudab mnda, mo- tiivi, et kuulda millele see vlja viib.
Miks piku tid pole sagedamini '. esitatud vib ehk vlja lugeda de
Vermondi . nuandest Arg klaveri- kunstnik kelk tehnika on nrk, kes on ebakindel rtmiprobleemide la-
: he-ndamise^ parem argu ritagu suu- remat osa . piku tdest". Ja kui ignoreeritaksej piku hoolega kirju- tatud mrkmeid ja juhiseid siis kao- tab Ettekanne selle vrvi ja varjundi mida atlitor pidas oluliseks elemen- diks selles ts".
Tartu likooli aastapeval Toron- tos tuleb et tekandmisele kaks klaveripala ja ^s koorilaul.
Eleegiline ballaad on phendatud Gustav II Adolfile, kes asutas Tartu
likooli 345 a. tagasi. Teiseks on K i -
ri (The Message. kigil piku t- del on pealkirjad neljas:keeles),, mi- da de Vermond peab vga -heaks niteks piku tundeTikkusest ja leiab ..mistahes selles snumis ka oli meldud, muusika on sgavalt mt- lik ja.kummitav (pensive and haunt- ingj". Laul segakoorile Valguse in- ternatsionaal kannab' aastaarve 1931 ja 1946, Snad on neljas keeles eesti, inglise, saksa ja vene.: Milline neist on originaalsem ei selgu nooti- dest. Saksakeelsest; versioonist: on teada selle ettekandmine Balti li- koolis, Pinnebergis, 1946. a'. Pavasari juhatusel. Ingliskeelne, versioon on ra toodud koos nootidega aja- kirjas Sky and Telescope, september 1975 (Cambridge,; Mass.)
Tuleme veel tagasi professor pi- ku elut juurde; Sndinud .23. ok- toobril 1893 Port- Kundas, lpetas Moska likooli 1916, oli samas assis- tendiks neli aastat, siis dotsendiks Tashkenfis (Turkestan) 1920/21, ala- tes 1921 Tartu likoolis astronoom ja ppejud kuni 1944 (doktreerus Tartus 1923). Vahepeal reisis kll ka ringi meteoore otsides ja 193034 oli klalislektoriks Harvardis. ^pik oli Balti likooli eestipoolseks rektoriks 194548. Alates 1948 kuni praeguse- ni on ta Phja-Iirimaal Armagh the- torni astronoomiks ja Iris Astrno- mical Journal toimetajaks, vahepeal oli thetorni juhatajaks. Alates' 1956, kuni praeguseni on ta olnud seotud Maryland likooliga . (Washingtoni lhedal) kas klalis- vi uurimis- vi hiljem korralise professori nirnetu-- sega lsikas ja astronoomias ning ilmselt seoses ka ilmaruumisitude probleemidega. .
. Peale eelnimetatud kahe audokto- : ri kraadi on ; ' . / : \ '
professori td hinnatud viie me- daliga ja valitud kahe akadeemia liikmeks
(Nat. Acad. Science, Washington 1975 ja Am. Acad. Arts & Sci., Boston 1977). Medali annetuse phjendusest loeme tema teadusliku panuse 'hl- gas: Meteoriitide. atmosfris rea- geerimine pani aluse rakettide lb.i- plemisekaitse ehitamise pikesess- teemis suure kiirusega; liikuvate iga- suguste aineosakeste . kokkuprke toime ja tenosus on ilmselt oluli- ne teada /ilmaruumilennukite julge- olekuks; maapealse fsika rakenda- mine, planeetide, pinnase ja atmos- fri uurimisel;' pikese sisemuses toimuvate muudatuste ja . Maa. klii- ma vahekorrad; . thtede, vanuse ja arenemise uurimine ja meie filosoo- filine ettekujutus maailma loomisest ja vimalikust lpust jne. -\
Dr. G. Westerhaut tunnistab: ^Te- ma (pik) on esmaklassiline nide telisest teadlasest, te otsijast tea- duses ja inimkonnas, taotlemata kuulsust vi varandust. Ta on annud olulist (major) lisa peagu igas astro1
jioomia harus,. tihti kaugelt enne kui teised sellest isegi mtlema hakka- sid (niteks Marsi kraatrid mille ole- masolu ta vitis juba a. 1951, kuid mis. avastati alles 1967). Ta on ks enim. stimuleerivaist lektoreist tea- dusliku edasippijate tasemel". Pro- fessor H . Laster tleb, et ,.professor pik on viiskmmend aastat olnud ks maailma thelepandavamaid (most profond) ja viljakamaid ast- ronoome".
E. A . .
ldiselt, kivul isuse j maksmise reegleid on->/. : ; parandatud.. Nd nad kajastavad tpsemalt nii t /
leidmise kui ka selle jtkumise lihtsust voi raskust selles piirkonnas kus ttuskindlustue nudlej elab.
Parlament on otsustanud, et isikutele kes elavad ' piirkondades; kus on palju ttust, antakseteatud soodustusi vrreldes inimestega kes elavad, kuskil kus tvimalusi on rohkesti.
See ori/j kikvga hea. Kuid mida thendab see inimesele kes parajasti on oma tkoha kaotanud?"
4-ndal detsembril muutuvad sisseastumise, tingimused.
Piirkondades kus on vhe ttust, nudlejatel on vaja kuni 14 ndalat kindlustatud td enne kui nad vivad saada ttuskindlustue abiraha. See juhtub ainult seal kus.on kergem td leida ning seda-td jtkata.
/Piirkondades kus n palju ttust, nudlejatel on 'vaja ainult 10 ndalat kvaHfitseerirnlseks.
' ; Ku id 4-nda detsembrini j b endiselt vajalikuks 8 ndalat sisseastumise eeldusena, vaatamata elukohale.
"' ; :Kas. kik see mjustab ootamisperioodi?";' , E i . 2-ndalane philine ootamisperiood jb
iglpool endiseks.. Endisteks jvad ka ootamisperioodi Teeglid juhul
kui nudlej .on: ise tkohast loobunud kehtiva phjuseta vi kui teda on tlt vallandatud halva kitumise prast ,
; Sellistel juhtudel nudlejal tuleb kuni 8 ndalat oodata sest ajast kui teenistus lppeb ja rahaline toetus algab.
Ning kui'kauaks .vib seda toetust saada?" Endine maksimum oli 51 ndalat. Uus maksimum on
. 50 ndalat. - ., Ku id 11-ndast septembrist saadik peegeldab ndalate
kogusumm milleks nudlej kvalifitseerub ka ttuse mra tema piirkonnas.
Praegust meie mdame ttust jagades Kanadat 16-sse majanduslikku piirkonda. Hiljem, 1978-ndal aastal, me jaotame seda programmi 54-ks piirkonnaks, ni i et ttuse kindlustus peegeldab veelgi paremini kohaliku . tturu olukorda.
':'/'''[' Kas:saab ikka;yee!-endise-rahasumma?": Absoluutselt. Ttuskindlustue abimaksu mr on
kaks kolmandikku teie keskmisest kindlustatavast ndala palgast. /
Maksimum on $147., miinus riigimaks.
,,Siis on veel emaduse, haiguse ja 65-aastase vanuse toetusmaksd. Kas seal on mingisuguseid iBuudatusi?" ;;,/;
Haigustoetust maksti ainult nudluse esimese : .; 39 ndala jooksul. Nd seda makstakse kskik mis ajal terve abimaksu perioodi jooksul. /
15-ndalane emadstoetus ja eriline" hekordne toetusmaks 6.5. aastaseks saamisel jvad endisteks.
Samad isikud maksavad pndiselt programmi eest samades vahekordades, muutmata jvad ka tliigid milliseid vib tstuskindlustuseks (nemployment . Insurance) kindlustada. :..:
,,Kas lhen endiselt samasse ttus- kindlustue (nemployment Insurance) kontorisse?" ./ : : " ' : r ; : -
Ja. Kun i tstuskindlustuse (nemployment Insurance) kontorid ning Kanada Inimju Keskused (Ganada Manpower Centres). kolivad kokku, muudatusi ei tehta. . .:-"-.:
Tstuskindlustuse Komisjon (nemployment Insurance Gommission) ning Inimju ja Immigratsiooni Osakond (Department of Manpower and Immigration) on nd Kanada T ja Immigratsiooni Komisjon (Canada Employment, and Immigration Commissiori). Veel mnda aega leiate meie kohalikke kontoreid Ttuskindlustue Kontori ja Kanada Inimju Keskuse nimede all. Kui nad uhtuvad, hakatakse neid nimetama Kanada Teenistusekeskusteks (Canada Employment Centres),
inimestega ke
Eestlaste Kesknukogu Kanadas Vabadusfondi usaldusmees August Kaarna teostas' Vancoveris ja Victp- rias pikema aja jooksul toetuste ko- gumist EKN-ule, saates kevadel Va- badusfonlile Vancouveri eestlastelt vabadusvitlusliku tegevuse toetu- seks $1.000 ja suvel ning sgisel kor- janduse lpuosa $500., kokku
: $1.500. Vancouverist j a Victoriast, B.G.,
on E ^ N - u rahvuslikku td majan- duslikult toetanud:
J . Eila, P. Grama, Ants ja Hilja Hansson, E . Hansson, Andres Joa- salj Hilda Joasal, E . Jrve, K . Jr-
August Kaarna, Ernilie KaHas,. V. Kangro, E . Kaul, J. Kembi, E . Kirs ,
. V i i m a Kuus, V. 'Kvamees, B. Kn-
. Laane, Herta Laanela, Paul Le- pik, Willem Lepik, E . Lepnurm, K . Loo, 1 Juhan Lootsaar, P.. Malvet, M . McLeod (Raig), M . Marits, S. Mathie-
' sen, Ai Matiisen, A|. Mirk, V . Mcister- '.man, Eero Muna.
E.Naano, E . Napp, L . Noor, Oskar Oja, P. Ojapi Rudolf Olijum, K. Pae, A. Pallas, E . Past, E . Pe laan ,T . Pi-
^ gert, Kusto Pikker, L. Phvel,. M .
Pungar, Magda Puusepp, A. Prn. Joh. Randsalu, R. Rannala, K . Ran-
naoja, August Raudsepp, V. Raud- sepp, . Raudsik, A. Roosileht, O. Rumberg, E . ja A. Ruus, A. E . Saar, Ewi Saarnok, Leo Saarnok, P. San- der, H . Selde, R. Sukmit, R. Suur- kask. . A. Talve, E./Tambek, V . T a m m , A. Tammo, U . Tammpere, Peter Tanner* A. Tuulit', A.; Trva; F. Vide, Aug. Valdma, E . Vana jaan, A. Vare, L. Varma, V. Vartina, V. Veemees, O. Vesik, V. unapuu, H..unapuu. ;
Peale nende on Vancouverist ja Victoriast E K N Vabadusfondile: toe- tusi andnud veel 17 isikut. Suurema- teks toetajateks on olnud ehitusette- vtjad Jakob Kembi, Paul Lepik j Willem Lepik, end. paaditstuse omanik Enno Lepnurm, Leo ja Ewi Saarnok; dr. M . Marits ja A. E . Saar.
Eestlaste Kesknukogu Kanadas avaldab kigile toeta j aile lneranni- kult oma tsist tnu nende kaasabi eest meie- rahvuslikule tle!
f i M E I E E L U " asujas oesti hia knd ja seisab eesU hiskonna te>
Tuntud Lne-Berliini ajakirjanik Lothar Lwe vahistati mdunud aasta detsembris ja ta sunniti Ida- Saksamaalt lahkuma. Tema peamine s" oli Helsingi deklaratsiooni ra- kendamise katse. Muidugi, ei sdis- tatud Lwet avalikult Helsingi lepin- gu raamides ttamises, vaid hoopis 1972 aastal slmitud Berliini ja IV Saksamaa vaheliste lepingute rikku- mises. Tegeliku vljasaatmise ph- juse avaldas Lwe alles nd Toron- to likoolis peetud klalisloengus.
Enne vljasaatmist o l i ta ks nen- dest vhestest vlismaa ajakirjani- kest kellele oli antud piiramatu va- badus igal ajal ja igalpol Ida-Sak- samaal ringiliikumiseks. Arvatavasti avanes Lwel sarnane ainulaadne vimalus selleprast, et ta olLBerliini kodanik ja poliitiliselt idavimudele vastuvetav isik. Tema' t Berliini ja Lne-Saksama kirjasaatjana kestis ilma igasuguste probleemideta peaaegu kaks aastat ja lppes siis l- latavalt jrsku he omaprase vahe- juhtumi tttu. Nimelt 'surmati Ida- Saksa piirivalvurite poolt ks itaalia pritoluga veoautojuht hes Berliini piiripunktis. V .
Viimastel aastatel pn lnde pge- nemine muutunud vga ohtlikuks, uute ja moodsate kindlustusvahen dite kasutusele vtmisega.
Neid leidub vhe 'kes oma elu kaa- lule panevad p i in letamiseks. Olgu- gi et mdunud aastal oli piiril lask- mist ei ole teada, et kski nendest oleks lppenud surmaga. Just selle- prast ratas itaallasest veoauto juhi surmamine erilist thelepanu. Kuna
idapoolne ajakirjandus ei andnud mingit seletust vahejuhtumi kohta,
siis kuulsid ida-sakslaed sellest es- makordselt Lne-Berliini.. ringh- lingu kaudu kus Lwe kirjeldas juh- tumit kui mtetut j a hbivrset mrva. Ta sdistas Ida-Saksa valit- sust rahvusvaheliste. -inimiouste
mitte tunnustamises ja piirivalvureid ebainimlikkult rangelt kitumises. Lwe teravalt tabav vrdlus, et: Nii nagu jahimehed ktivad jneseid, nnda pn Ida-Saksamaal piirivalvu- ritel, lubatud pidada jahti inimeste- le". ; ; : ' ' . ; :
See kriitika oligi Lwe kuritegu mis lpetas ta tvimalused Ida- Saksamaal.
Helsmgi deklaratsiooni alla kirjuta-; nud kommunistlikud riigid andsid rahvusvaheliste inimiguste jalule- seadmiseks oma nusoleku, kuid nd ;nd pavad deklaratsiooni ametlikust rakendamisest mda hiilida. Ida-Saksama valitsus on se- da juba kindlasti kahetsenud, et nad kommunistliku propaganda levitami- se raamides trkkisid: deklaratsiooni sisu ties ulatuses. Helsingi deklarat- sioon on Lwe arvates ainukene ametlik dokument mis annab rahva- le vimaluse oma nudmisi valitsu- sele esitada.
Lwe kirjeldus ida-sakslaste elust on masendav.
Nad tunnevad end isoleerituna.' Ai- nult ksikutele antakse luba klasta- da perekonnaliikmeid lne-maail- mas. Ta ti juhuse kus ainult pojale anti luba sita Lne-Berliini isa ma- tustele kuna tema naine ja lapsed pidid jma pantvangidena" Ida- Berliini. Ainukeseks erandiks on pen- sionil olevad vanemad inimesed. Nendele antakse luba kuni 30 peva aastas; Lneriikides oma sugulasi klastada. Mdunud aastal kasuta sid; seda .vimalust le 1,3 miljoni pensionri. Vlimuselt on Ida-Berliin muutunud tbilisekslda-blokki r i i kide pealinnaks":. Tema' arvates asub momendil
Ida-Saksamaal umbes 25 Vene di viisi, kuid need n isoleeritud sarmute rajoonidesse.
Vene Vgede ja lne-liitlaste oma- vaheline koost katkes 1961 aastal
MESI! OSTATE SOODSAMALT SKANDINAAVIA: Elih, sgi- ja magamistoa mblil,
odern esemeid teie tubade kaunistamiseks Sl.. Kontrollige meie hindu enne kui ostate.
Hinnad soodsad; Isiklik ja usalduslik teenindus.
Ari avatud: esmasp., teisip., keskndalal 106, neljap., reedel 109 j a laup. 106.
Te!. 787-5767
liouseof (HWY 401 2 b l . lunasse)
mri" ehitamise ajal. kui lpetati Berliini patrulleerimine. Nd hoidu- vad Lne sjajud Ida-Berlilni pi ir i letamisest, kuigi nendel on varase- mate lepingute phjal selleks igus.
K u i Berliin 1961 kuni 1972 aastani oli Nukogude Li idu ja lne-liitlas- te jukutsumis areeniks ja poliitili- seks tulipunktiks, siis nd on Ber- li ini sndmused jnud tahaplaanile rahvusvahelisest vaatevinklist vaada- tuna. ;
On kadunud lootused, et Berliinist vib saada hendatud Saksamaa
'-pealinn: .: nii nagu seda loodeti prast Austria hendamisest Vi in i eeskujul. '
Liitlaste koost piirdub Spandau vanglas Rudolf Hessi valvamisega ;ja Berliini huliiklemise. reguleerimise: ga. Nukogude Liit ei usalda hulii- kumise kontrollimist ida-sakslaste ktte. '..-;-';-':/;;'/:
Tnapeva Lne-Berliini elanikud (2 miljonit) on harjunud oma.;;eba- .normaalsete elutingimustega ja vaa :
tavad oma idanaabritele kui mri" taga. elavatele vangidele. Ja miks mitte, sest/nendel on Vimalik oma passiga igal ajal ni i Lne- kui ka Ida-Saksmad klastada ja mujal
: maailmas reisida. Mdunud aastal vljus Berliinist 6 miljonit inimest
kes kisid Ida-Saksamaal oma sugu- lasi klastamas vi puhkusel turisti
Teid teenib sisedekoraator WILLY DAENZER.
dena. E i muretseta lne-liitlaste s- javgede lahkumise le ega kardeta ka vene vgede rnnakut Lne-Ber- Iiinilc. Berliinis e i ole tpuudust, kuid seal on mned teised problee- mid. Aastate jooksul on paljud noo- red ja eriti-energilised kutsealalise haridusega inimesed mber asunud Lne-Saksamaale ja selle tttu on suur vanemate inimeste lekaal. Nd on asutud noorte tagasi meeli- tamisele. ;'. ; -
mberasujatele antakse isikliku tulumaksu soodustusi
Lne-Saksa valitsuse poolt. Lne- Berliini soovitatakse tsturitele tu- lutoova kergetstuse asukohana. Vastava informatsiooni levitamisega loodetakse/ edustada Lne-Berliini majanduslikku heaolu' j a kauban- dust. Lne-Saksamaa on pidevalt .Berliini .majanduslikult abistanud. Otseselt on seda tehtud Berliini l in- navalitsusele rahalise toetuse andmi- sega ja kaudselt toimub'see: Berliini kodanikkudele vanadus- j sjavigas- tuste-pensiooni maksude lbi. Toe- tust antakse isegi uute riiklikkude hoonete ehitamiseks lootusega neid. siiski, kord tulevikus kasutada, kui Berl i in jlle on hendatud Saksamaa pealinnaks.
Paistab, et ks Berliini omapra- susi on see, et berliinlane ei kaota
kunagi lootust.
Bass-baril vembril
Mdii rontos sopran kige \ii ilmne pc| seda kod ette vai kunstiak jne vimi ikkagi a| phjalik)
Konist tanud ni hid von siooni li
Avanul Nahmt kindlusel tal puudi se laulul oli sellel likindla tooni ja sega esi't
Kontse grupp k lude tst Hoolikiu joonistai de sisu v ged ja v.i sulises k des tutvi ge tugev; pianissin diga mu kuv kavi mida lau lauludes
Onne teeti nil gutised 1 nesid vai
lyfh.
1