REEDEL, 16. DETSEMBRIL _ FRIDAY. DECEMBER "Meie Elu" nr. 50 (14531 1977
Kanada postiteenmdusl on lnga- nud aastaid provotseeritud teenistu- jate streikide prast. Vaatamata moodsatele masinatele ja korduva- tele palgatstmistele, kerkivad sise- mised protestid; ja ^ tkohalt lahku- mised endiselt. Seda tehakse ajal, mil postiteenistujad peaksid phade eel tegevuses olema tiskoormusega,- et mitmekordseks tusnud post siht- kohta juaks.
Seekordselt paistab, et ..revolutsi- line'.' pisik on uuesti pead tstmas Torontos, koormatuse tttu palgatud juhutotajate. prast,- Streik ei ole leppeprane vaid ttajate omaalga- tuslik t takistuse korras. Meid hu- vitab vhem, kuidas vaatab sellele postivaiitsuse krgem juhtkond pos- tiministriga. eesotsas! Meid huvitab asjaolu, et jtkub avalik obstruktsi- bn riiklikus, asutuses, mis kahjustab mitte ainult julposti.saajalt vaid ma j andust ja Kanada elanikkonda tervikult; '.Sest - ttajate .^faja^nlad/trei-.
gid Kanada postkontorites! on ka va- reni alguse saanud lokaalsetest pro- vokatsioonidest ja siis levinud; le terve maa. Kui see -kordub: uuesti, siis ,snnib riiklikus elus lubamatu, mis oleks pidanud Likvideeritud ole- ma aastaid tagasi. 1
Ailes see oli. kui postiminister su- : yatses - argumenteerida postkontori kasuks seletusega, et Kanada posti; korralduse efektiivsus on maailma parimate, hulgas. See argument on ebaoluline, sest Kanada pole huvita- tud vlismaistest vrdlustest, vaid ootab postikorraldust, mis on hea. Moodsate vahendite ja kllaldase tju saadavusel on Kanada! oma postiministrilt oodata .ainult head
posti kttesaamist. :( . Hea postikorraldus saab olla ai* nult see. kui post, ajalehed jne. siht- kohta^ lnetaiakse esimeste vimali- ke transportvahenditega. Halb posti- korraldus on see,. Jitii-niteks posti- saadetis juab Montreal ist Torontos- se alles viie peva prast, vi ni- teks kui ajalehed ei,.jua niigi kiires- ti prale. Kuid see on tpselt see. mis Kanada postisaadetistega juhtub ja see ei kuulu efektiivsuse- hulka. ': Kanada ,po?;;i*'rin'iter ei arsumen-
ni vahepeal kerkinud eraleverande: ' vastu, kes postkontorite teenistust vhendavad oma suurema efektiiv- suse lbi. Postimihister ei arvesta- nud seda, et Kanada ootab postkon- toreid posti kiiret kttetoimetamist ja ei ole huvitatud riikliku postiva-: henduse olemasolust. Sest kui era- j
... ettevtlus suudaks postkontorite | lesanded efektiivsemalt asendada, j siis ei kaota Kanada elanikkond, ma- j jandusja isegi valitsus midagi muud j kui postiministeeriumi puudujgid.:| Sarnane kaotus thendaksjid .vi-1 tui . : ; - ; ' j .Aastaid kestnud postistreigid vii- tavad vaid sellele, et kusagil sstee- mis on lngad, milliseid pole suude- tud krvaldada.. Esiteks ei ole post- kontorite juhtkonnas kllaldast j-1 relvalvet, et slmitud lepingud selli- selt tidetakse, et : mittetitmiste | prast ei phjus tuks argumendid. \ Teiseks, riiklik . vim pole nidanud j otsustavust, krvaldades koosseisu dest isikud, kes t takistusi provot
seerivad. ., Kanadat'- on efektiivse postikorral
Laenu vaiaduse korral kasutage TOROXTO EESTI HISPANGA madalaid laeniiintressimrasid.
Intressid arvestatakse veerandaasta .viisil ':
f . 5 % QQStS laenud on lahtised
Persnaae.nud on laenuvtja siirma -ja jdava tvi oiihui' kindIusiatudfl.OOO.00 ulatuses; - i ' /
oimetuse:
AKTUAMSELTEEMAl
s-a a!
Kremnoloogid ja/X. Liidu sisemise olukorra tundjad ennustavad jl- le Venemaale- suuri sisemisi majanduslikke ia poliitilisi; kriise. Leitakse; et X. Liidu juhtkonnal on vajalik 'ettevotta terve: rida radikaalseid muu- datusi j v reformel mida praegune vananenud juhtkond ei tee. X. Liitu
t . .. .. . ... hvardab ehersia. kuid veel rohkem loiiainete puudus. Selleks, et lahen- duse nimel igus mlemi P ^ t a i t - j m ^ ^omsl tdtairiete puudust tuleks muuta-kolhosissteemi. Tuleks mist oodata, Koik; vahendid s e l l e k s : \ ^ m talupoegadele eraomandit, mida ei oie vimalik teha poliitilistel on; yahtsuse: ktes: ,voim, lepingud.; p h j u t e L K u M ennustatakse; et X.:Liitu ootavad tasasildd Lhis-Idas. raha ja-toojud. Mis;ole*s lihtsam,.i;A afrikas'ja vahekordades Hiin kui leppevastased streikijad ^kohta- j v a ] e p e a v a ] u > k l d Kremlis ei'teata; kuidas neid kohelda. Sisemine delt vabastada? Xende asendamine ei tohi olla ttute hulkade juures raske. . Postiministeerium ' kardab!
surve.nooremalt juhtkond iuhtkonnas.. ; ; / /
teerinud Kanada huvides, vaid kosu
streike rohkem kui streikijad,oma X. . .L i idu tkohtade kaotust, kuna iga, uus sde vib tekitada suurema tulekah- ju. ' ;
. Kuid ka vallandatud illegaalsete streikijatega kaasuvad toetusstreigid kuuluvad sarnasel juhul vabastamise alla. Ka nende asendamine uutega ei tohi mingit raskust tekitada. Sest Kanadal on ligemale 9.0 tuhat t- tut, kellest, suurem osa oleks valmis lesanded omale vtma. Prast. kulu- j kaid ja vsitavaid streike posti aial. ei. ole Kanada avalikkusel sooja ega ! klma, kui' kogu postkontorite per- sonaal vlja vahetub; Sest streikijad on ammu'kaotanud igasuguse; kaas-j tunde elanikkonnas, kes ootab les annete titmist inimestelt alalt, mil leks nad.on palgatud. .",
ao uus. tjaa ksivad.
>^ . . .C i . -
T .':>,1
oo: jarjeKpruicLi. aniciii! _ et- kuhu/ tr ib Venemaa?; Kas .suu- rema- stabiilsuse'.'vi--.s rsi-se' sise
" 1 siinasi . Ennustata ' iO-iel. aastatel tabab X . raskeid kriise.. Tuleb ja -igab majanduslik tagasimi-
...mis snnib;edte vtma ulatustik- ke Tercrme. Praegune- juhtkond on aga kmuc i : et - :rac/\on voimeLLsec
Novembrikuud hakkasime nimeta- vahetud kogemused, ma juba aastaid tagasi raamatu- Vajame eesti jutustava ilkirjan- kuuks. Juuli on .heinakuu, august duse loojaid kikides asukohamaa- likuskuu., september rnihklikuu, des, vajame nende"-tunneter- kanna- oktoober \iinakuu. November o tuste, tugevuste ja nrkuste kujun- vanarahva keeles talvekuu, nd kut-; dajaid elavas snas, millised this- sume seda lisaks ka raamatu-kuks. i tavad meie teekonda 1950-ndist aas-
Aga. kus on raamat ise ja huvi ning; taist tnaseni. Sipna.-.-". on peidetud kohustus raamatu vastu? Mis on te- teethis ja valgust nitav knal ka mast saanud, miks temast nii vhe. noorematele ja noortele. Ja see nue ja haruharva kneldakse-kirjutatak- ja vajadus on koostatud, kuna juhti- se? See on ksimus, millele ei de enamus ei ole suutnud selle tht- / pratud suuremat thelepanu eel-- sust mista. . miste aastate raamatu-kudei, ega: Oleme - v e e j teist-kolmandatki kanti prata vist ka sel aastal. Oleme tek; muust maailmast erinevas, olukorras., hudlihtsali. nii, hagu snnib beebiga Kodumaal ttavad btohutujtallid su nimeks on Mari. Ella, Tnis, vabrikud eestlaste ajaloo, hinge ja Annus vi Andres,; ja' asi thel Lapsel snnipra: mberkujundamiseks in- on ristimisel ka vaderid ristiemad- di v i d lis t li kus t mtlejast vaimutui- : ristiisad. Kllap on.vadereid ka raa- maks massproduktiks kahel peagu matu-kuul nagu neid oli klluses raa- paljal jalal. 'Meil valitseb endasilita- mat-aastal. Aga paljuke seda siis -on. misel vaikus. Eestlaste enamserva- niida ristiemad-ristiisad teliselt; bas maailmas ei ole vimalusi kodu- ema beebi eest, hoblitsemisel teevad, "maise saastamistga ksikasjades ' nii telda tema haljale; oksale, aita-': tutvuda^Seda tunnevad ja /peavad; misel?! tundma j andma edasi, meie .vabalt . 'Nnda ei ole tusnud haljale oksa- loovad kirjanikud. Kui see toimub, le ka raaniatu-kuu; Kahjuks. Suureks vheneb tungalterade arv ka noore- kahjuks.; E i seadnud: ka nit., USA-s] mas-'generatsioonis ja tuseb nende hiljuti toimunud rahvusorganisaisi-1 ldine huvi: ldhariduslikus ja- rah- oonide kongress sihtjooni. ei raama-' vuslikus sektoris./ tule ldse, ei ka noorsoo- ega. laste- Kuid kike seda ei ole selgitatud .' kirjandusele. :Sellest lhtuvalt vib] ei raamatu-aasta' ega raamatu-kuude
F T i r . uus .Esinduskogu ja ERKU heita sel-{.raamides, kamitte seda, et kirjanik \ : ,c'-,...-., :. | ai korral ksimuse kui ebaolulis.3 ei sa luua .sahtlisse vi kui ta seda
(lihtsalt k r v a l e . . ; . ; . .-;''teeks-; siis ei oleks 'sellest mingitika- I Kuid raamat ei ole ebaoluline hes- su. Loomingul peab olema lugejaid,
.'.-asm.-X/ige.''naivern on see, et
.-va .ci"' :ea,;-K.u:da-.'neidi-k-stiada. Uosk\
; ne. i \ [ T '/: < a.vse: :et
l a^naKse . suurs '1 P : s-Idasi-E^ Dres:-- aa t r iisracj.i-.reis
,kide hise: rinde. *'o-ne. -mi: iom.
A m r : :\.- -i
kizhanris, lihtne ilukirjandus kaasa i nagu.nitleja esinemisel laval ~ pub- : T : . U X -- :- ' X v ^ V ' arvatud. Ja. raamatu-kuu' raamatuI likut saalis. Rumalusi -hoolimatus^ ia
^ p ; T ; ^ r v ; i elu vi-surma ..vaderina"; ei-ole sa-; kadedus ei vii meid vabadusele,; J a / r ) ;p j n l.^ / : -; muti ebaoluline, nii et isegi selle s- j kui midagi nutakse loojalt/siis peab
. ; . . . ^ / ; ! ! . J v . . n ; ' c / i iavamat mtet ei. oleks vaia.. selslia-J loojale midasi ka antama/ Meie lo-:; T-<r^^:'.;^':: fda ega;^ selgitust korrata. Raamatusse: ja, ..kes ohverdab, ennast jud-etundi- .
v "" i / 'on ktketud meie 'ehijured ja raa-, del, millal .jukas.'-.ostja -puhkab vi ' b-matu-kuu ei loodud mitte ainult raa- /lbutsebi ':peaks kll olema igus ta- . ..maru"' .levitamiseks ikima-. raamat Uud soovima, et krged: 'rahve-sind-1
l i p;eab .kvima Tl kuu jooksul/aastas),; sed' raama tukuises novembris .ja '.ka ' i. vaid' ^smaj.rjekorras raamatu osai. teistel aegadel tulevad..,vllsvkluse'; :/se:^undsek.s meie .olukorras,, . / -'.]{'mis peaks aseridurha\'mistega .--.va-'
-:Mkk suurimaks traagikaks elus-pn/badusvitlus"/ /pilvedelt
>us
iii!!i!i;;:.:;H::iHiiiin!:!i!i!:;T:;:;;^
LUGEJA KIRJUTAB
' :..3ig:e- Eai" CVCLCCD jv.e:.scsti oma lugejate .-/brrsc-i-ulcui fc^ .- neid'ns_ ei iir.t-'zjdehe seisukoh- tadega. Palur. e}:i~j\ilcc': kokku-- viki: -;c /.siiz or;\a nb:ni. . aadress. Toi; :/e:/.? ; t c b endale i
:guse luoe:-cte k:.'"':'ii redioeetida \a lhendada: r.i",g rr/.p:eiob::rise krrekjtta avaldamata.' ./ .
Esf Mutuel Fund Ltd.
145 King Street West, Site 1900. Toronto M5H 3M1-^,tel.364-113'i
' htul t e l 925-6812 '
hti; sr.:ri'-suudeTa otsimistele. vaata//mimese madalui.se j ;a",a. hiid^ iseennast. Muutume, veel.j' lisele vbadusvoitluele .6 ;i:i:;:aikx .osaks; vkadunud generatsi- [peagu puudunud .he nurg
L /e , . -j\o:ge.: aa-- Krehili '
eenda leidmine on elu ks -mai/ on -kallis, serd. kuni. tir ' c i Ja- -thtsaimaid lesandeid -asemel5'925fi lugejat- Kuid 6zs z&
Iseenda leidmisena, kos /su laskonna arvu^J-a- "knae junj-s "1 x v
r l : 1 ----- ^
ba. Ju- K / i
fga uus ME!E ELU" tellija i+b kaa- sa sisukamale ajalehele'. i
.Kiiiamangud.-;;.:/ konnas, erakardie 5cKs. Te,et/n^i : -r
SeCieprast V v u i La xc - - i -. - -
'. )'
leiame 'rahuloiu-Jartee. argip-aevas;; iseennast j.a spru, solvamata la : tmata . ' : '".;, \ ; . . . / ; ; :' Iiugernine,-'enda'- -rideV-Ja 'v-ahetpi- \
'damatu .iiehdam.ine'on- endaleidmise' ks - phialuseid. S-eda ; juba .ldhari-' du s Hk.11, enda hoidmi se ga kat kes ta- rna tui t muutuva 'elu. ja elunuete ta- semel. //;--'
Meie olukord, kus rahvas-on liga- tud rohkemaks kui kaheks tkiks
->i \Q\Z-:5W) ldse' seks .hulgaks/ Ku
ma.n-a:i./.u vrra. /'; lans-eb.
Ki^eneai- K i i i . / - - / - : imi : -a-.: EP "/ .:
aaca teise/ viisil mii I U L L S s ri Kui-me .S;-.'vaa suuname. V Kiiiamngudega' ei- 'thistata' Voi- i
;i-'a'iuetd.''Vitle-
AJK
-na.;u l o r a n : / '
' d ; \ S.^ ^ '-w- U. Lt : Cl i i i 11 L v Asa K / tm vtt ieiaid!
Oien 7 .- -\
-jMamanguae.. n:-
:< Ui Eestiaste-..Suvepevad' vm ". 'phi: ks ori .ritusei -teiine nae/a -:u- : .mi,..Ki larnnsiice mttaasalised on
\ ' / . / m u h a -
xi r r a i i i i U S ;
:t"::: -miiavonaest iiiamngudest - jne. r""""b- oma ..Kalevi-1
ja': eeposega'kaugem-aie- Eesti .va- [ miv-^ga--ning'.viitab kiliakoorma-:
kii : apaati.de ie..-;.Eesti ; .Raama-'.; aolt Tainnas' ;1975. a: vlja .an-
I I S- "Krcutzv
reie. X i Liv.
. . C i i C -C..C
a saam taz: .'J0>-. Kuid 'Ni Liidu Gii:->
neb. Moskva.- IA' -/': "l-GUS;t
J V. ;:G/ aasta .Kaievipjai/ :.; seieLiise"-
.>naruiGaseuiate sunnitut: oli'-asemel.: vtma.: tarvitus.?
re . K vastus; i v n - V ^ V , ^
.olnu: .jMiut:
margitaitse; ate^a'.',- - .et,
i u u , ^ : . u i i i e . . a , 2 , d L ja.teist ener; - vorme. :.Ida-Euroopa' satediidi-di aga .vaga rau tudouba presu ja
A l : 11 Li. M i u , ; u .uc<ui u.iai4i -.usey:. '.ksivad iaba nd-Moskv
batei i.t ro
lirkmea. i \ . Lii:-
kildadest,; i
E. \ >..,.- i.
ja saavad igai aasta, vaner et oie vimeline oma-.-atei- ute;krr rliima.- kui-- need korraga--- tuse va iesr Seiieks: on-vaja'vaid-tOugetd sdet. Seepras t"ptakse Kremli tena'-kiii-mis -vtmalik; et-krlisi va tida.'- '/.'/' - . ; i ' , i - . ' .
An-atakse, etl eelolev :'m:ajandusli krus . sunnib, l^.--- L i i tu /vhendan :
.oma kulutus i Tel vastusele :1a .iuva le. Sciie - tttu -oodatakse Dcumemo:
Egiptus sulges kommunistlikud kultuurikeskused
^...- -' 0.-^. /'"\" : J- C-- '- -
j"': ! rme nimelt unustame hoopis erine- ut. . ; vaid/ olukordi, ja omaae^seidlstardi-' ten
_ 1 tingimusi liSA-s, 'Kanadas,, Rootsis, -/de i Austraalias.'. Argentiinas, jne.), asetab-/tr:
; kirjandus ldise 'populaarteadusliku; ubt j zhanri krval eriti:suure .thtsuse ju-; uat Itutav-kjundavalev ilukirjandusele/ko-
',! romaanile, novellile, jutustuseje.i -.:" a- iKahjuks ei ole; leidnud seni ldise- / . ? k-/ mat selgitamist, et sellest ei ole veel 3- kllalt, kui pidevamalt, loob'nit. ks
: rra. Ku : nro [senti nult a u uu --
.c-ot)Luaarsuse: ..lansermse.v- non-iiu e >:s /tee: a-^ se' .too ta too uste- arvu; sui enemist. .segadused ia skandaali
nins- suurenev unila!
Kuigi Egiptus i-volid pagulusse snrdunute staxditingi- / ' imiomaatiiised.' _ vahekorrad mused algusest.peale.'..hoopis..-.teised. / ' 'Lupa-Yeemenil Sria -. ia . isegi elukutse philise muutmise va- . .siis ei peeta seda sndmust jadus-ei olnud seal' nii tungiv. Mee-/ . : siseks. kuna. vlissaadikute" nutagem- ka tingimusi-eeskirju Ing-; n ianudiEgipiusseua-diplo-. ' lismaal, . -Kanadas: ja Austraalias-; / ; kia-Euroupa diplomaadid e.nn.usta- lapsed jtkavad oma .koo;'/dunustamata; mitmeid trikke LSA-s. vad. et populaarne X. Liidu saadik
hdrei Gromk dsendamisei
F-3-jn'
' L i . ' %
Arvvi:akse/i tasuta kas ui asteks" vrbamisi, far-, LSA-s Anatoli ;Ddb.rnin viiakse \ ars- l imivcd eraic midesse sulgemiste katseid jne., eri- t l .Moskvasse j ta saab A. Gromko
iimeseks :>atnttluks ti aga 'inteliektuaaise : elukuts ei! iv abiks'. Ku i A i Gromko vlja.-\ aheta- aaUmiseks Lahis-: fsilistele lemineku: .murranguid-!.-takse/siis saab tema. krge positsi-
Kirjanikul Rootsis puuduvad sellest.
tl . . 1 ' : . . . t - A l s U s esisituiCi
cn keskustes. A.sta. \ t l .manni -siav ia variunuite "a vamtngute rt^tus on philisel:" kodumaine, ning muhedalt hiidiasiikl ?Ihiteemiki' on, positiivme
s "a 'sei-ic isasiuiiUsea v;anurt*
01
k0j-/u
A - -r*
. A U . u u c A U i i ; vai del Ees ti.-Man sude :.jtt Eesti Peva
le Ic-ne- -miljardi ja Ida-Euro- teil i i i ide-vlad oh le .24 " Selle' tttu- ei taheta r r Uute anua., Ka., satel
a m:/:rd
etem. . V K
ega teGorjd. 'Vai- . Aeg.- ja. areng on/m<
I U u i n as-ees t i as e ' i / - r ' - ' - '
i a 1,-3 1 f - - --li-Jy:.- Ku n'. .rn'
tonnt;'suure, -na-ii-a iKustutamiseks. ''.{'
utetaiia. r^ a-
;-:-iemuQ"-i!rui- - a i . a u v a . . veneprast: ei- : l h e ' m e 1 -Peavalu valmis tavad/Moskvale ka
KuradilKnarnukki ksteisega'tap-.;rtn. .eurokommumstid. kes'^rit-isee^- ie-malja vaatidest viina joonta, vaid vad' ' X l i L i i d u - : kommuriis-tlikku ; k-r- P ^ ^ r f - - " i -n i r /--terlja lootust jaga-'-'-d.-Peavad L l . l i l A , i - l^J i -Ci . ma. igem, siis- kik kiliamehed -4- -duva; abdused ia
gti O.L. . .UU igav.-vatu ^taas|akiisku.v'-OaiE dramaatiua .tui ua koomiliste pun- tideta-. '. -'
' ': ' OLI-OX
ituse 'G-sauseu!; Aida:.iem: he. hise kaasa : posi t i ivse^vaimu'ja; - teogalueX. 'Li idus ja'aitavad oma .kriiti
/\a.d. ssi tava. d ies;dlssid
Hid raihuahii aasa selleks, et Ida-Euroona L Kreem .; teliiidld /kosu-' eemalduvad-
kl
n VA
M ni S l l J :il vi <f| lo mj
f ' v i ^ vi
i -.:
iihi
d