peakoosolck. li riku ruumes, hata oli kohate ; tst;. Rmusta- .
losolekul ..ii.ha Liit. vtsid Sell- tj.ed-- oma. i/a-
;va^ti / Nurmi ' ie Edmonton:' luteri) Osakuiv Iheks sai enci- uusauk. Sek iv-, lekuriks Tiina. <kmete.-Hilja ;
Ivoni valiti 'Agu :ok.:
50 eesti, pere- lisina on oo/a-, laskurina kas-;-. laritiasie hci',,
totingimu/ ina.das. / / - . . ' Limaga teenigu--, l i t i / et ei- u le . fcesl'Edmontu-:
tnud kohalike \tiileti ja Cu'- lole.Edmor.v -.-' \Valter J u : > jr rai ka ees;-. 60. aas.iapae-
\v 'korraldada ja ball. pris
ui: on kavas' };oos/koikiae [istega.- K O - J S - |s inda ja Valiv '
le organisee- . / detsembril; aktiivsemaks lise tegevuse-;
luhansoni ku- li aks ol i ; uus: sbleku pida--
paljiv .plem- isele-eesthv legevusrmu lest lased vi- uude;aas>-
; '.v.j;:--
:Y k a u p .
smirie
iravn-
hmme
[imme
Meie Elu" nr) 50 (1453) 1977 REEDEL, 16. DETSEMBRIL' - FRIDAY, DECEMBER 16
T T G !
etsember.1917: Veretu vitlus svenes enamlaste
la /.kodanlaste" vahel, Enamlaste S- j a ^ volutsioon il ine Komitee saavutas militreerimise ja nukogude moo-. dustamise teel omale laialdasema baasi. Tallinnas asuvate vene veosa- de, /toetusel- ta hakkas ' likvideerima Eesti omavalitsust, jt tes pudulama- ta eesti rahvuslikud .veosad,. Maa- pev ja tema Vanematekogu .teotse- sid juba pranda all ja Maavalitsus arvestas sama vimalusega.
1. dets. Maapeva Vanematekogu oma salajasel * koosolekul- otsustas anda suuremat krediiti oma valis- esindajatele,- J. Tnissonile ja .*Pii- buie. . - .':.-'
3. dets. Tuli mida kardeti, Sjare- volutsj.ooni-l.iiie- Komitee. vttis le Eesti Maavalitsuse asjaajamise ja selle; esimees K . Pts arreteeriti. Ta vabastati kahe ndala prast, arre- teeri ti uuesti .'enne julu ja karistati 4 ndalase vangistusega nukogude korra vastase, tegevuse parast. ISI. Eesti .ajaloolased, nende seas M . P-es-
16. ja 25. dets. K . Utuste-Kirsh- baum kahel korral sitis Petrogradi kokkusaamiseks Vene Asutava Kogu esimehega,: Eestimaa-, iseseisvaks kuulutamise ksimuse selgitami- seks. Asutava Kogu esimees luges selle vimaluse, juba vga ebareaal- seks. Eesti peab jma Vene fde- ratsiooni. /
J 8/dets. Maapeva Vanematekogu* nimetas ' t iendaval t Eesti vlissaa- dikuteks .'.-Neggp- ja J. Ainsni ning andis. neile vastavad volitused.
Samal peval. Eesti Sjarevolut- s iooni omi tee esimees V. Kingissepp andis volituse P. Olakil.e Saaremaa- le minekuks, et saada saksa okupat- sioonivimudelt luba saarlaste osa- vtuks. . Eesti Asutava Kogu. valimis- test. N . Eesti ajaloolased vidavad j vastupidist, et; kodanlased otsisid hendust sakslastega Saaremaal.
19. dets. 1. Eesti Diviisi staapi ha- kati formeerima Tallinnas. Formee- ri jaks.ning ajutiseks lemaks nime- tati "ai.polk. Jaan Soots. Diiviisi le-
ets, ' - Tais OM. '
' ' T - hind hind . LP # 71 (1) (laste) SGIS JA TALVE LAULUD $3.00 S2.00;
ti ja H." Arume joovad K . Ptsi rah- maks kutsuti ai .polk. Juhan: Laido- \ avpenlaseks nr. .1.
Viimase aktina Maavalitsus andis A. Piibule ja1 J.'Tnissonile volikirjad
maavalitsuse, ametkond !as streiki. See kestis kuni nu-
esinemiseks vlismaal . Maapeva Cliarge., d'affaires'iclena. Neid ..kahte- loetakse Eesti esimesteks vlissaadi-
kuieks. Protestiks Maavalitsuse levtmi-
se, vastu : ' a lus
4. dets; .Eesti Tagavarapataijoii Tartus korraldas protesti-meeleaval- duse Raekoja platsil Maavalitsuse levtmise vastu enamlaste poolt. Sel;eprotestiga .hinesid teised ees-, ii rajivusijkud veosad. Nende for-
. meer/mine jtkub, sest korralagedus ' vene veosades suurenes "ja maa1: va- jas kaitset. 4. dets. hakati Viljandis formeerima 2. Eesti Polku, kap-t. Ju- lian Maide juhtimisel.
Protestidele vaatamata/hakkasid enamlased lev tmavar s t i ka maa- kondade; linnade.ja valdade omava- litsusi, -neid '-nukogudega asenda--
' . . ; :/- - i . ]"... " a/s/-,- \ - -.. ! . 10; ja 11! dets. Eesti Terakonna
konverents Tallinnas.'Konverents pi- das soovitavaks, kuulutada-Eesti ise- seisvaks ning erapooletuks riigiks, suurriikide protektsiooni all.
11. dets. Maapeva Vanematekogu tunnistas Eeslti. rahva saadikuteks Vene-Asutavas ogus J. Tnissoni, J.
Poska. J, Viims i ' j a J; Seiiainiaa. Men- dele anti volitus ' lbirkimiste pi-
. da mi seks vlisriikide .saadiku'ega .P.eirogradis. :
.13; dets. Postimees .Tartus avaldas teate, et sakslased teevad ettevalmis: tusi Eestimaa okupeerimiseks/Selle teate tagajrjel avalik arvamine
. Eestimaal prdus jrsult Eestimaa-' iseseisvaks kuulutamise poole, . 1 5 . dets. Brest-Litovskis slmiti va- heraliu sakslaste ja venelaste vahel.
.Enamlased/lugesid seda oma suu- reks poliitiliseks viduks. Sakslased tegid'sama ja lugesid omaks, kik sjana vallutatud maad. *
der. Diviisi staabi formeerimiseks saadi Johan Pitka kaudu 5000 rubla, Tallinna, eestlaskonnalt 90,000 ja .1. Eesti Polgult. 130,000 rubka. Enamik sellest rahast anti edasi uute eesti veosade formeerimiseks.
22. dets. Brest-Litovskis algasid ra- hibirkimised sakslaste ja; vene- laste vahel. heks peamiseks punk- tiks oli vliemusrahvastele antud enesemramise, iguse rakendamise ksimus. Venelaste esindus -ei nus- tunud seda ksimust arutama. Lbi-: rkimised venisid nikale ning: kat- kesid 10. veebruaril.
24. dets. Maapiieva Vanematekogu otsustas ksmeelselt mitte pooldada saksa okupatsiooni ja selle hvardu- sel iseseisvus vlja kuulutada. , 26. dets. Pandi alus Eesti suurtki-
ve .Qrganiseerimisele. Relvad;java- rustus . selleks saadi ukrainlastest koosnevalt vene suurtkive brigaa- dil t. ; Brigaadi 'lemaks sai 1.6. jaan. al.polk. Andres I ^a rka ; , "
31.; dets. Tallinnas peeti 2. suure- mat koosolekut. 'he kutsus kokku Maapeva abiesimees; J . Jaakson -Estooiiias.'See oli Maapeva- juhatu- se, Vanematekogu, maavalitsuste ja poliitiliste erakondade esindajate hine - koosolek. hineti. Vanemate- kogu koosoleku otsusega .24. dets. Eestimaa iseseis\use- mtte vastu olid J. Semper ja G/Sui ts . Enamla- s e d, J. A.n veltiga ecso ts as selle st k.oosolekust osa ei vtnud. /
Teise koosoleku kutsus kokku Ees- timaa Tidesaatev Komitee (esimees J. Anvelt). Kohal; olid Tidesaatva Komitee liikmed, Eestimaa Komitee ja Tallinna komitee li ikmed.,Peva :
korras oli ka Eestimaa iseseisvaks kuulutamise ksimus. Tallinna linna- pea. V. Vl man oli: selle poolt; Vas- tu olid teised, kaasaarvatud j . An- velt, V. Kingissepp ja H . Pgelman. Tline kirjutas sel puhul Tallinnas,
.et iseseisvus olevat, eesti trahva raandmine.
: K.E.V..L.
LP # 72 (2) (laste) KEVAD JA SUVELAULD LP # 73 (3) (laste) JULULAULUD. LP l# 74(4) (laste): TILLUKE TIBUJALKE ..,....,..;;:
: LP: # ' 75 (5). (laste) ARMAS EMA .. L P #3402 V I N P I L I S E D VIISID (Kopvillem) .: LP #3403-N. Pld NAAN PLD LAULAB '....... L P #3404 Jrvi, ja Kopvillem VIISE JA V I N T E L P #3405 H . Verder KAS MLETAD/,:;............,........,,;,, LP #3406 H . Vefder SDURILAULUD LP #3407 N . Pld JULULAULUD ...;../ LP #3408 E. Loo KLASIMMAN. L P #3409 N . Pld PHJAMAA LAPSED' .......;.,...... LP #3410 J. Vil lard KLALAULUD LP #3411 I. Patrason-N. Pld: ENGHANTING EST. L P #3412 H . Liiv & E. Loa TANTSUTAKTIS LP #3413 N . Pld MUREMAA LP #3414 R. Andre M E TUSEME JLLE L P #3415 A. Raudsepp ON, AEG ANTUD LAULDA L P #3416 H . Betlem JULULAULUD ,..v........;..;...._.., LP #3417 E. Loo RAHA PANEB RATTAD KIMA LP #3418 V. Tali & H . Sepp M E E N U B A E G LP #0025 T A L L I N N A LAINEIL I L P #0026 TALLINNA LAINEIL II ,...........;.......,.......;.; LP # 1001 Heli neli T E E M E POPPI LP #1002 L. Ostrat ARMULAULU VIISE : L P #1003 Kaljo & Tarmo SDEMED;.....,...,;;........,.:..... L P #1005 L T T E R U S .. . . . . . . : ; .v^^-iv:.i . . :^.: . ; i i ; . ; . ; ; i . . : 4 < . ; LP #1006 A; Rinne K U I MA OLIN VIKSEKENE'';, L P #7001 K A J A K A S ;;^^,;^..^:..v^;:;;.^;,..L v.;..,.:^^
; LP #7201 PEEGELDUSI -.::...v..,:.v L P #7202: T U L E RNDAME MNDIDE VARJUS
6902 R E E T ^ LP LP L P LP LP LP
L. Gorradi ARMASTAN ....:...;,....,..;.......;............ L. Corfadi IGATSUS L H L I A ......,.;...;............
R Ufer . , . TLE: TAGASL'. ............... 7016 Orkester-ESTONIA ;..;..:.......;.......;....../........;...-.
LP-#'*-301--Estonian voiee MEREMUINASJUTT .;......,;... .-LP # 302 Estonian voi.ee K A L E V I T E K A N T S .:,......;. ... L P # 23 L Kuusk M M E E L E N KODUKOTUS ..;;;.:.. LP # 010 S. Purre : MA NEN L P # 305..VLUVAID VIISE VIISIMAALT......;.....,.;..;,. LP H.A.M. Riivald PHAPEV .'. LP . H.A.M. Riivald JULUD ..-.:.:....,.;.....:.....,;.;...
: LP.-> ; - H.A.M. Riivald LAULE KIGILE .................. #1007 HMARIK" Kasett ,..
LP #3419 EBATRUUDUS ; LP LP LP L P LP LP: LP LP 454-
". SDASUVI ::,.., '.u: v;.;.,::,:.. L E P A T R I I N U ...;.:........;...........................
.' A. Raudsepp .LUNAMALrNN ..;.;... LAULUPIDU EST0"
#3420 Dr. H . Tari M1N RA UNUSTA" R. Ufer .UNUSTUSTE T I L K " .'....-..'-...
.SUVE ;:;...;.;,;...;....., Eesti Laulupidu 1S69-1969 .-.
-6.-50" 6.50 .6.50 5.00 7.50 7,50 7.50 6.50 7.50
:. 7.50 7.50. 7.50 8.00 7.00 7.00 7.00 7.50 6.75 7.00 7.00 6.50 7.50
2.00 2.00 2.00 2.00 4.50 5.50 4.50 5.50 4.50 .5.50 4.50 5.30 4.50 4.50 4.50 . 5.50 4.50 5.50 5.50. 4.50 5.50 ' 4.50 ; 4.50 . 6.50 6.50 6.50 6.30.
. 6.00 . 4.50 4.50 5.85 5.85 5.85 5.85 5.85 5.85. 4.50 6.50
;6.50 "' 6.50 ' 5.85 . .6.50
.75 c
.NEUITLASTE STU
Ei ole kunagi vimalik selgitada, kui palju inimesi sai surma 1945. a. Dresdeni pommitamisel. Sama vimatu on selgitada, millisel arvul hukkus seal kodumaalt punase surma eest pgenenud eestlasi. Teame neist vi- kest osa, peamiselt sugulaste kaudu. Tunneme isiklikult ka mningaid sealt nnekombel' psenuid. Viimaste hulka kuulub suvel Kalifornias oma keeruka elutee 75-ndat kilmeetriposti letanud meister^otograaf Nikolai Nylander. Tnu tema poolt Dresdeni kohta kogutud ja meile kasutada an- tud lhemaile andmeile vime alljrgnevas teha kokkuvtteid sellest .aja* loo hest jubedaimast ja phjendamatuid
Dresden, jutustab- Nikolai .Nylan- der, oli ldiselt tuntud p h j a m a a d e Florencelna", linnana tulvil tis .kunstivarasid. Dresdenis ' elas sellal umbes 650.000 inimest, kellele 'liitus vhemalt 500.000 pgenikku lbirn- dajaina vi ajutiselt puhka j aina, .Lin- nal puudus peagu tielikult igasugu- ne sjaline thtsus, k n a ' : sealsed tstused peaasjalikult foto-ala- sed (Zeiss-Ikon, M.imosa j.t.) ei tootnud ei relvi ega laskemoona. Ko- gu stute, naiste-laste 'massmrva- niine, nagu seisab raamatuis, \vas rdered in spirit -on Sovvjet wartime requests for steeped up air aetivities against" Germany"", -isegi Winston Churehill oli snnitud hiljem, tun- nustama, et the destruetion pn Dresden remains/a serio.us querry against the conduet of Allied bomb-
mg. Lneliitlased Moskva kuulekate
soovititjatena olidki mrva soorita- jaiks, mis osutus seda mttetumaks, et punaarmee ise asus juba mitte le 130140 kilomeetri kaugusel Dresde- nist ja surus kaugele lunasse ula- tuva" lainena kogu rindel peale lne suunas. .See : oli ka kohutava pgeni-
liselt. aga kll. arvus vga lhedal 40.000-dele, Praktiliselt oli Dresden ;' veel nii hilja kui aastal 1951 surnud linn./
Koledusi, mis silmale avanesid, on peagu .vimatu kirjeldada. N i i . oli 'hunnikutes ksteise otsas kogusum- mas- kuhi 34.000 laipa.pearaudteejaa- mas.'-.. ja viletsais pommivarjendeis vi alastikistuna tnavail mberrin- gi. Ainult taielikult hvitatud kujut- lematu- .kunsti l iste vrtustega ,,Frauenkirche" toomkirikus hukkus sinna varjule rutanud. 300 inimest.
Osutus vimatuks korraldada kuni 400.000 laiba/kohest;matmist.- Neid koguti. 7 hunnikusse linna keskel Alt- marktil, igas '450500 laipa, valati bensiiniga le ja sdati. Inimtuha . hunnikud laiusid 46 jardile hing inimliha niaguslaget plemis- ja. krbemishaisu' tunti kuni paar mi i l i ' eemal. Ainult; gaasimaskis vi mrja rtiga suu ja nina ees enamasti tuge- vasti alkoholi miu all osutus vima- likuks piirkonnas 1 .ii laim me. Vare- meid ja varjendeid, kuhu oli maetud kiiresti roiskuma lvaid laipu, oli u)imatu koristada vi puhastada.
kearvu phjuseks, mis veebruarikuu: Ksimust pti lahendada: mri
11
Esemete ja 'plaatide hindadele lisandub Ontario jaemgimaks 7/o ".Postiga tellides 50 c saatekulu plaadilt.
: : ' / ; M a S g i l ; , ' , l
958 Broadviedw Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
esimesel poolel valgus n.n. Sudeedi- male, s.o. Tshehhoslovakkia aladele, titis- seal. raudteejaamad ja rongid ning otsis teid lne poole,-kuna ora- nibussedki olid juGa enamuses plaa- nikohasel hendus teo idami sed kat- kestanud.. .-' . -.-'
Kogusummas toimus Dresdenile' kolm hurnnakut . Esimene 13. veebr.- kell 9.55 htul. Sellest rnna-' kust vttis osa 211 raskepommitajat ja esimene pomm lhkes kell 10.13. Pommitamise - kestvus -oli 40 minu- tit, piirkond 11,3 ruutmiili (4,5 miil i pikk j 2,5 miil i lai). .
Teine laine startis 14. veebr, kell 1.23 min, hommikul, esimene pomm lhkes kell 1.30.- Rnnakust vttis osa 529 Laneas.ler-tpi pommitajat, ajaks oli , 35 minutit: ning tulem ere piirkonnaks. 54:ruutmiili.: ''' : I
Sama 14. veebr, keskpeval kell j 1.2.12, lhkesid kolmandat korda iva-;
vitus- ja stepommid. Seekord ohd !
eliit aniise ea kesklinna mber.
u g l a s t e ja s p r a d e meetespidamis 0
1 II as
Saatke Meie Elu" talitusele tellimine ja meie saadame teile le-
. andmiseks kinkekaardi, vi saadame teie nimel otse saajale.
Niipalju hest Teise .Maailmasja; ;eerises venelaste . nudmisel lne-
liitlas!e poolt teostatud jledaimast jiiryast, mille krval kahvatub ise- gi liiroshima. A-pomm oma seni tea- tud 71.879 ohvriga. Dresdeni mrva- le ei ole allakirjutaja- andmeil suude/: t LI cl; a n da seni iil i tki sjalist igus- tust. ;:'.-
Ning Nikolai Nylaii.deri enda ja ta perekonna olukord ja/psemine sel-, lest infernosl? Fran/. Matliiase" fototarvete hulgimgi-.kompanii te- geliku omaniku Ernst Heinrichi hr- rasmaja hes 'avara te 'miiruvijxiku-. iega ter\e b 1 okrulaluses mberringi asus ainult mnisada jardi pearaud- ieejaamast. Esimese.'kahe rnnaku kestel kikus maja. nagu paat tormi- sel merel, mletab Nylander. Mingi
m a i ri s t i n kt, - s ti n d i s m t; n ai sl kisti hdma vanema, poja ukse juurest
K o h a l ameerika;Liberaatoi:!d,.B-i7 ja ! - : n J a ie lhemale . Hetk hiljem'p!ai> B-a4 ; pommitajad,: koguarvus 1 3 D 0 | v t a s p o m - a . surmaklvajat, pliraskete pommide-; j a H kadunud ja uks, millele selja-
ga toetudes Sven oli istunud, pilbas- ks. stenomm langes otse
-4.000: naela. Aee'-; 12 min. ;'
Tellin MEIE ELU" (aastaks, poolaastaks):
Hr., pr., prl. '.;.'.
Aadress: /............,
D D o o ( * c * * * t t t * * * * , * o c i 9 0 ( i t i i o i o o f t o i i i i i i i i i i i i i H f t M l l l t i e o i ]
Tellija nimi:
Aadress: , . . . . . . . M . - . . . . . , . . . . ; * . . . . . . . . ^ . . . . . . .
Palume kesolev kupong tita ja saata koos rahaga Meie Elu4", 958 Woadview Ave.,Toronto,Ont,M4&2R6 -
sm
rast ainulaadset informatsiooni, et tulemuseks vivad olla olulised muu- datused Eesti talupojaskcmia ajaloo osas. heks mrkimisvrsuseks on Haiduk-Heyduck nimeliste talupoj a perede esinemine Tartu-Otep-Val- ga-Riia sjatee res.
Haiduk (Hayduek) nime. all tun- takse ldiselt ungarlasi, kes kuulu- vad . aadlistatud sjavelaste klassi (Oxf.Dict.). Algupraselt ol id; nad lambakarjased, ka miilitsa lesan- del s, kuid peamiselt ungari partisa- nid ja vabadusvitlejad'" trklaste vastu. Bulgaarlased ja serblased kut- susid neid rvliteks; Lksid kik Calvini usku. Prast: Kossovo lahin- gut, 1389. a., rndas valdav osa neid Dalmaatsia mgedesse. Hbsburgide vastases vitluses les nidatud tee- nete eest. kik Heyduckid tstet i : a. 1605 Ungari^ vrsti Istv-an Bpcskay poolt aadliseisusse ja asstati linna- desse phja pool Debreceni; kus nad moodustasid tuhande ruutkilonieet- rilisel alal: Sabolcs/Haydk krahv- konna ja omasid kohti ka Ungari riigipeval. 1) Ungari pritoluga Poo- la kuningas Stephan Bthory kasu- tas -haidukeid oma ihukaardi-ves. Ku i a, 1582 Zapolje .rahuga Luna- Eesfi lks Poola valdusse, siis haidu- kid tulid sjave koosseisus Eestisse, ja osa neist i titsid miilitsa lesan- ded rbiti maaharimisega.
Poola riiklikes revisjondes 1582 1591 2) bn registreeritud L.-Eestis 9 Hayducki nimelist tlu-peret. Mne- de puhul on mrgitud, et olid kohali- kud volinikud ja kik nad olid- vaba- mehed. Esimeses: Rootsi revisjonis 1601 on nimetatud 5 Heyducki nime- list taluperemees (poola pritoluga). See, vaid he aasta kestnud Rootsi haldusyeriood on tuntud ebatpsuse poolest ja osa Heyduckeid visid ol- la vlja jnud, vi asusid redus. 1624. a, Rootsi revisjon
tes. Ka
Roslavlevi- toimetusel ilmuvad ciucki nimelist peret. 1638, a. revisjon Poola^Rootsimaarevisjonid (1582- nis leidub 6 Heiduckit, nimelt Kamb-
Luna-Eeti osas pakuvad s-.; jas, Thtveres,; Kavilda-Puhjs, Rn- gus, Urvas tes. ja Marienburg-Adselis (nd Lti aia) 3). /
Tartumaa Heyduckite osas: revisjo- nid esitavad alljrgnevaid andmeid: ) 15851597| Puhja-KavdaS) Vesi- vere klas Piadu Haiduk (Hayduek) 11 Poolahaagimaa (H.)',.so, 2heOrdu ja .Rootsi haagimaa suurtalu pere- mees. 1638. a. Rootsi revisjonis on tema poeg Hedck Hanz j a selle vend Peter mrgitud, kui ammust- ajast/seal elanud sukku kuuluvad. Omavad he H. , teevad misale 5 peva td; maksavad riigimaksu: 10 vakka rukist, 9 v. otre, 4 v. kaeru. Ne i l on 3 hobust,.2 paa r i l i rg i ja 2 lehma.. B) - Ka vii das Miala klas 1588 Tomas Hayduek, k r H . , maksab oma kohustused rahas, seega vaba-, mees; Sama talu on registreeritud ka a. 1627 Rootsi revisjonis. Heiduck Maertt (poola pritolu), Vi H.T63S. a. revisjonis on samas :Majalakyl' as, Vi H. plitalpoeg Mert Haydack, kes teeb 3 peva td mis'ale, maksab riigil^ 6vakka rukist, 3 Viy, otre, 3 v. ;
kaeru,:, omades 2 hobust: ja 3 lehma. Pere: 5 poega Andresz, .Tydt,.Mick,. Mtthisz, -Willm.- Seega: Rootsi valit- suse poolt Hayduekite kui vaenuliku Poola aadlimeeste ja vabameeste sei- sust ning privileege ei; respekteeri- tud.'.Samaaegselt aga. orduaegse aad- li ning eesti soost vabameeste privi- leege tunnistati! :. ' ':'.' G) Sangaste Konokils oli- 1586: a. registreeritud Haydk, Vi H ; Roh- mac klas Hyduk, K H : ja Lauklas
Hayduek, lAE. 1601 . Rootsi revisjonis leidusid
Sangastes Wilma klas Heydalick Migell, y4 H. ja Kambjas Heyduck Jrgen, K2H.
:'. 1624/27 a. Rootsi revisjonis Renna
ga 2.000 ldse heideti 3 rnnaku jooksul
Dresdenile . kui lahtisele . linnale 650.000 ste- ja 2.978 lhkepommi, samuti fosfor-kannusid, .kuigi seda hiljem on, ptud eitada. Hving ta oas kokku 65-ru.utmuulist (1680 aak- rit) : piirkonda, kus hvitati 27.600: s e p e maja, 9 kirikut, 3 haiglat ja 69 kooli- maja. Vrib ehk mrkida vrdlu- seks, et kogu sja kestel kaotas Lon- don pommi tarnis te lbi ainult 175.000. korteril. " . \ ;
... Dresden.ples 7 peva ..ning-David' Irvingu (The Destruetsioii on Dres- den") ; andmetel, mis on saadud 300 lenduri ja 1.56 tsivilisti usutlemisel, oli tagasiprduvaid lendureil... vi- malik nha hviva Dresdeni tulel- ma veel kuni 200. miili kaugusel hus.;
Kik-pommitajad startisid Ida- ja Luna-Inglismaalt. Pgenikke hes kohalike elanikega oli sellal Dresde- nis kuni 1,150 miljonit, kellest huk- kus sakslaste andmetel 138.000, te-
1638 on Nos R.enna k. registreeri- tud Heidug Laure,; j/2H., plistaluni- : kuna, kes teeb misale 4 pe \a nda- \ las ja omab 2 poega, Hans ja And- j resz. 3) / ' , '-,'/-.. .- '':/'... /!
Kokkuvttes;vib telda, et Poola vimu esimesel lasaamisel a. 1601 jid valdav osa Heyduckite peresid Eestisse.. Nad-elasid le raske Poola- Rootsi sja ja katku. 1638. a. revisjo-
pererahva magamistuppa, meil n- nestus aiza tuid liivaga kustutada. Ju- huslikult leidsin teisel peval oma .eiea -filmirulli murult 75' jardi ma- ast eemal, kuhu husurve oii \ iinuet
bi ' klaasideta akna. Jime m aj j a, ku n a see --ei ...tundunud;, hda- ohtlikum .keldrist, peamiselt aga ka,, et pda 'uue stepommi korral maja jl le 'psta . Jah, see oli ime:' tnu' avarale krundi 1 e-muruvaljakule' m b e r maja oli ,see ehitus, nagu jrgmisel peval avastasime, ainuke silinud maia varemele 'tohutulaia.lv suitseval vljakul. Siirdusime 5 .mii- l i ' eenial asuvasse klla, et aidata sealses koolimajas kirjutada -linnast
j haavatuma vi tervetena psenuile : uusi isikuttendavaid dokumente;. | Mind llatas seejuures ks psenu-, ! te iseloomu llamaid, jooni; helgi j neist ei olnud silmis pisaraid ega
huulil htki vihavljendust draamat phjus ta nud ingias te j a am ee riklaste vastu, lpetab Nylander. '-'"
"";'].' : '/' :. CSp.
efecsasus New Yorgi linna tervishoiuameti
andmeil on viimastel aastatel Suure nis mrgitud Heyduckid psisid oma j tusuga kasvanud vljaspool abielu; laludes" kogu .sajandi ja. osa elasid j sundinud laste 'arv. Vastav statistika ; le ka Phjasja laastamise, sest nitab, et vallaslaste sndimise arv Heyduckite jreltulijaid oli ja on Eestis ja on: judnud pagulussegi, nit. Torontosse.! ': v *'
:V-:;-*;. :"-V: " :' ; ;' Kasutatud kirjandus.: 1) E. Ents.
(1934) (3,624); Nord.. Konver. Lex. (1882), 6,524; Johnson's Univers. Cyc. (1895) IV, 106). : V ;
2) . Heite zur Landeskunde Eest- lands, Polnische Akten I & II, Heft 5 & 7, 1970, T973,Herausgeber Oleg Roslavlev, Mnchen.
3) Hefte zur Landeskunde Est- lands: Heft 3. Die Revision Livland 1601 (1967); Heft 1.' Das Dorpater
klas No: khk Heidug Lauer, VzH.VLand 162427 (1965); Herausgeb. -O, Tartu linnas elas 1626. a. poola pritv Roslavlev (Mnchen); Liivimaa 1638. oluga Heydug Iwas koos poja ja t\it- a.. Maarevisjon (Tartu, 1941), ENSV rega linnakodaniku.Kretzmersi aias. Riigi Keskarhiivi Toim. No. 1. ,'./-.