Ista ... ja
|id keskmisse -suu- ta ruumikas, ko-
|1E.) - Saksa, te- saates -ZDF-Ma- iga;,'Vanda tuti i i l - "' asuvast - vangi'-' Ilal- tagasi nida- I-elati ka uusi. X i i |st asiaadist vai-
ani/ kinnisi, veo- jsportimiseks ja. (tsooni vangi laag-
KGB-pea.korte- atlaste selelu-
-idas 'parajasti hidega jhkraid
ka KGB ltla-: Saate nioderaa- ;ha! nitas ka mis mmeldud
Riias. Kigil
t'es sarnane na- lekstiileseme-:
|hiai.uste ldarv
teistele ksi- kinni. peetud
se teid sellise sele vtta. ' Torontos d-
,Meie Elu'-', nr. 50 (1453) 1977 REEI&EL, 16. DETSEMBRID ^ K I M V ( pECEMBER 1.6 . u i m ' ' ^ m r n ~ ~ ~ m i i i T i i i i i ' -
Neil pevil ilmunud Peeter Lindsaare kasarmuromaanidesarja 6-nda (ieti kll 7-nda) kite Vrska" kigejt ktte judmisegajseoses huvitas meid ksimus, kas sari sellega on lpul. Tunnen, et sellega oh mu kava tide- tud, ja kllalt/'vastas autor. Kuus kidet ilukirjanduslikul kujul ja seitsmenda kitena usutlustekpgu Mar- dus kiljatas" (kokku 1972 leheklge) tegelike mlestustena sellest, mis meie kaitsevelastega juhtus, paneb mu kasarmulugdele punkti."
Lindsaare eesti sjavelase ja ^Kodukia"- ja enne seda auhinna- eriti ohvitseri arengulugu, kujun- teos Vana hobune", samuti ka reisi- datuna. ajateenijast ( . . . ja- sdurid raamat Neptuun ilmus lavale". Ar- laulavad" I ja, II) alates le leaja- j vustused R. Kolgalt, Vold. Kureselt, teenija-allohvitseri,. (..Paelamehed")' Johannes Kaupilt ja Ilmar Tamme- ja aspirandi ning kadeti Sjakoolis loit olid tunnustavalt heasoovlikud
ning tstsid meeleolu. Sisesund hak-L i m armastus" ja Hrrad ohvit- serid") kuni tegevteenistuseni Vru ja Petseri garnisnilinnades (Vrs- ka") on oma ulatuselt-iga rahva juu- res suurloominguks. Puht loomingu seisukohalt asetab sellise/-sarja kal- lale asumine kirjaniku kunstiliselt tohutu riski ette?, mille lpuvrvis ja kunstilises tervikus kunagi ei saa
.o l la ette kindel. Sarjadest meil. oma- riiklusaegses kirjanduses oli Tamm- saare julge ritaja oma 5-kilelise , Te ja igusega". Hiljem' jrgnes ,.Nimed marmortahvlil" Albert Kivi- kaselt, osaliselt juba paguluses, kus
. sellega.krvuti vrib suurt thele-
maanide vastu rnnakud just siin- ^ nipeva ajal. Kas need ei mjunud td halvavalt? Vi ei ulatunud, kajad kohe Sinuni?"
Ei;suutnud need lahmad, td enam halvata, judsin ksikirja en- ne lpetada ja 1. augustil teele saata,
kas. jlle painama. Sa pead. Kutsun Kaasa toodi. mlemalt kongressilt mus tukas tagant. Asu tle, see on helilint ja enne kongressi ilmunud sulle mra tud lesanne! Tagant j- ajakirja ..Sdalane" number vaenu- reie hakkan mtlema, et vaheaeg 18. like snavttudega, aprillist'1947 kuni ksikirja jtkmi- Mida arvad neist rnnakuist?" seni 1955...a. kekpigu oli.vaimses . Meie rgvaenlane on vga vi- ioomingus tuntud inkubatsiooni vi meline ja osav ning tema vimete haudumisperiood. Sel ajal Kogunes alahindamine on meiepoolne rnk alateadvuses tammi taha kllalt vett, viga . T a propaganda. on rajatud ige- et veskit kima panna. Ie alusele inimese hingeelule, ala-
&as said kasutada eeskujuna | vrsustundest, tulenevale kadeduse mnda eesti keeles varem ilmunud sjaveelu ksitavat teost?" - O l e n lugenud Helmi Pll i
ie. Raudsepa Mikumrdi" -sulase s- damest lbilikav kreissaag! Vaenla- ne oskab juetuse vihast hsteerili-
.Sdurikasli", Karl . Eerme, Eerfj seks muutunud inimest kavalalt la- panud Bernard Kangro, Tariu-triloo-! Laidsaare, Rauniku j.t. tid, kuid gant hutada;. Suurte kogemustega
vhemas kunstilises J eeskujusid ei. leidunud neis mingeid, agendid teevad valge mustaks ja giate sari j skaalas Arvo Mgi ,,Karvikute kroo- nika". Kahtlemata. bin vrratu vr- tusega Kar l Ristikivi Tllinna-triloo- gia, kuid see ei haara individuaalselt samu tegelassaatusi. . Miks valisid sellise aine, millal
alustasid tegelikuj kirjutamisega ja milliseil tukeil?" Riik ei saa psida ilma kaitse-
veta, vastab Lindsaar mtlikult. Omariiklus saavutati - Vabadussja- ga. Aeg vormib ' inimese, ja inimene kujundab aja. Inimese mtteviis on. ajajrgu milj tulemus. K u i kirjan- dus seda ei vaatle, ei. analsi ega kujuta, siis tekil) rahva juures roh- kem kui- hepinnaline thik. Mingi otsene ajend kirjutamiseks? Ma kuu- lun suguplve, kelle arenemise aeg
. langes omariikluse kaasakiskuvasse prisesse. Keegi, ei saanud jda seal kskikseks ega klmaks. Otse- ne tuge? Seda. ehk mitte, kaudne aga vahest-kll, lisaks sisesunni ajen- dile. Petseris ppekompanii.s teeni- des .mrkas pataljonilem, kolonel Toming mu huvi kirjutamise vastu. Lavastasin seal kasarmuna! jadest mned lhinidendid. Punasel, aastal 1940/41 teenisime mlemad Paides samas polgus, kuigi mitte alluvusva- hekorras. Kord prast htuski ji- me kahekesi laua juurde jooma pu- delit lut. ..Lindsaar, kui vtaksid ktte ja kirjutaksid' midagi pikemat sjave elust, nii sna tsist ja ko- he suurt. Katsu leida ,aega..' .".-jjes kolonel. . ^ . " .' / -.
sr Ja sealt see siis algas? Kuidas Sa leidsid sellel aega? Mletan, et veetsid -vabad tunnid meelsamini raamatukaupluses kirjandust sir- vides vi oma korteris enam-v- hem toa keskossa nihutatud laua
', - taga .'.."" Ah seda mletad kah!; muigab
Lindsaar ja tsineb" siis. Samal .Pai.de-talvel olime' kord polguga i- sel suusarinnakul. Olime katnud pi- ka, le 40-km teekonna, kui varasel aovalgel peatuti hetkeliseks "puhku- seks.-Kummargile laskunult toetasin
. surmvsinult pea suusakeppidele ja sulgesin unerammetuses silmad. Sel
. lhikesel raolekuhetkel mdusid ' nagu siIme- eest kik senised sja-
. ye-aastad. Ahistasin suure ^ armastu- sega oma vaba riigi kaitseves, nd pidin teesklema truudust vaenlasele, keda hingephjani vihkasin. Meenu- sid samas ka kaasohvitserid ja sb- raliku koloneli nuanded -ning edasi
: liikudes trkas esmakordselt mte: kui; testi vtaks ktte ja. kirjutaks
Kunstnik Joann Saarniit dekoratiivse Eesti maakaardiga, mis Toronto Eesti Maja tellimus, E. Vabariigi 60. a..t- histamiseks. Kaart on teostatud akrl materjaliga, suu.us 8'x5t" ja on asetatud Broadview sissekigu fuajee seinale. - //.'."'.''.. ''
i-ssrecieyus .-..on-
'tl ee's; kelle kes
Allikmaterjali jrele oli tihti kibe musta valgeks. Olin vga rmus, et tarvidus. Olnuks; vhemalt ajakirja nende rnnakule-puhul ajakirjandus ,;Sdur" aastakike keprast! Oma asus minu poolele. Rbiti rnnaku rriiii oli kik. Ja ega ilmuminegi ji: informatsioonigailrtiu samas ,;Meie nud leliia libedalt. Esimene ksiki- E lu" numbris Leonid Treti snnipe 'ri'-. on 195556. aastate t, kuid ldr-va-usiitlus; minuga. Sellega oli vas j asi u se nudel pidin mber ttama.- tus antud Pealkirjaks valisin lpulausest vii-j . ,,Igal seemned idanemiseks peab mased. snad: ,,Kasarmu te aknad on heledasti valgustatud ; . . ; ... . ja s duricl laulavad". Kna vastu veti ainult esimene pool ksikirjast nu- dega, et ma selle viimase leheklje'
olema vastava koosseisuga pinnas. Mis tundub see olevat meie juures, seoses juhtumiga ja Sinu romaani-
ga?" Meie rahvusideoloogia ei ole
muudaksin, siis luhtus mu kavatsus, suutnud vlja kujuneda. Seal- on Pcaamat kannab mbertlamisdaa- meie nrkus. Kigume parajasti t-umi-t 1956/57 ja ilmus 1959. Ajakir- moes olevate vraste^ ideoloogiate janduses mainiti imestusega, et l- vahel. Omariikluse algaastail kanna- peb nagu noaga pooleks ligatult ja tas revolutsiooni jreldusena meie et- pealkiri on phjendamata. Loogi- kirjanikkond teda vaevava marksis- line olnuks terve ksikiri vastu vtta mi komplekside all. Hlin ja alaline vi' ldse mitte. Kolm aastat hiljem haletsemine, kuid oma Vabadussda, veti nagu ime lbi siiski ka teine boikoteeriti kirjanduses, kunstis- ja osa vastu. Mlema osa korraga ilmu- heliloomingus.. Kauaks ajaks ji K i - irusel olnuks mju parem. Uut ksi- vi kas ainukeseks (ja osalt Gailit), kirja ,,Paelamehed" alustasin mitu kes. sandas seda ainet kasutada, korda, kuid ji alati samasse. Kart- Vrsil mrkis ,kord. teadlik asjale sin ennast korrata. Ilmusid Eestla- lhedalseisja, et kolmekmnendail sed Austraalias ja Uus-Meremaal" ja aastail vetud koguni vastu otsus, usullu.stekogu Mardus kiljatas". Vabadussda. 'ilukirjanduslikus lo- Saabusid tunnustavad' kirjad ibo- mings ainena mitte kasutada. Hbi- puult ja dsonilt. See andis hoogu, vrne otsus! . ...Paelamceste" kirjutamine edenes ja Nd .vaevab meid autoriteetide ksikiri.veti kohe vastu. Selle jrel kummardamise j a . isikukultuse ei suutnud aga alustada uut ksiktr- kompleks. Need oleme vaenulikelt ja. E i tea isegi miks. Tujutstvalt suurvimudelt laenanud j a "eesku- mjus Vlismaise Eesti'. Kirjanikku- j uks vtnud, kuigi muidu arvustame, de Liidu; esimehe Aug. Mlgu julguse etteheiteid teeme ja hukka mista tav kiri . llatuseks libises nd sulg me. Paistab, et hda koguni sveneb, nagu iseendast le paberi, kuni ,,rn E i suudeta end minevikust lahti kis armastus" oli valmis ja lks teele, kiida ja silmi tuleviku poole, prata Ise pean seda kige nnestunumaks Keegi ei vaeva ennast oma peaga terves sarjas. Koolilemate vahetus mtlemiseks, vaid ootab, autoriteeti- sel ajal thendas palju.; Ksitamiseks de suu peale vahtides, mida see t- tnuvrt aine. Nagu vrske tuul leb;. et siis snu korrata. N i i p puhus le Sjakooli. ; seb: mtlemise vaevast. Puudub jul-
Jah,, mtiskleb kneleja, jlle het-1 gus iseendale; peeglis vastu vaadt ke, spruse avaldamine mjub alati I ja olukorda nha; nagu ta on. . hsti. Just 65. snnipevaks lasti ; MinU kindlaks sihiteadlikuks p- pensionile. Mulle teatamata j sala- deks kasa.rmuromaanide, kirjutami-
1. detsembril ilmus kirjanik Salme; 'Ekba.um' raamat ..histegevus on Pike", millist oli oodata juba mn- da aega. Raamat on kirjutatud ka- hes osas: 1) Aastad Artur Ekbaumi- ga- j 2) Artur Ekbaumi tst ja te- gemsest. Raamat on trkitud Es- toprinti" poolt ja ngusas; rohelises kalenkorkites. / ;:
Esi inen e os a on k i r j L itatud Salme Ekbaumi poolt^ teises osas on koon- datud kaast prof. dr, E. Jrvesoolt ja prof. K . Innoit ning teistelt.. Li- saks rida dokumentatsioone ja : pil- dimaterjali. Raamat on Salme Ek- baumi ' poolt hsti ja. selgepiiriliselt toimetatud. Prast pikaajalist abielu Artur-Ekb.aumiga ja prast viisteist ilukirjanduslikku teost on autor y\ toimetaja kirjutanud oina osa suure eruditsiooni, dnaanka, . kirjandus; liku stiili ja taktiga, mis teeb raama V\i heks paremaks bTograaliliseks tks paguluses.
Magu autor ise kusagil tleb, ei igast tunnist, pevast ja aastast viks nii palju kirjutada ja seeprast tli 'teha tugev selektsiooniline. t. See t on antud 201 lehekljel...
Biograafilieste tde eriomaduseks ei ole. eriline 1 Ligemispinge. Artur Ekbaumi biograafia on loetav he hingetmbega". See on igale raa Ala- tule suurimaks soovituseks ja selli- ne raamat on seekordne Salme Ek- baum i ..histegevus - on Pike", mi 1- lele ja millest ka Ekbaum elas.
Mned nidendid iganevad ja va- nanevad kiiresti, olenedes ajast, kommete ja milj muutusist, tei- sed aga, kantud laia-dimensioohli- kest karaktereist ja alati sihtileid- vast satiirist, kestavad aastakmneid
Iludus;a hl koos
'-. TIIU LEEKiga SLMITI UUS ':
Global Televisioni studios Toron- tos, produtsent Miehael Spivak sl- mis uue lepingu Tiiu LeeViga ja Jo- seph Campenella'ga esinemiseks TV
ja kauemgi. Kui selline nidend tuu-1 seerias What Will. They Think- oi
jas hoitud llatusena korraldas Syd- ney Eesti Seits aktuse, mis nitas, et omaaegne vihkamine ja vaen'oli uu- te inimestega juhatuses kadunud. Alustasin ,,Ohvitseride" kirjutamist, aga ei judnud kaugele. Haigestusin ja tervelt jrgmise aasta (1972) la- masin jetuna.rohkem aega kui suut- sin olla psti. Lisaks operatsioon. Alles .1974 valmis ksikiri mu 10-nda raamatuna.. Endistest sjavelastest vtsid ajakirjanduses sna Sjakooli taktika lektor kolonel Kasak Paela- meeste" ja koi. Sinka rna armas- tuse" puhul, -mlemad Vitlejas"
sellest, mis on elu sjaves j a kuidas Pdsin; lpetada, viimast kidet valmib alljh;t-allohvitser ning juht- ohvitser, kellele rahvas asetab oma usalduse ja lootuse ....
Nii et Paides, elades minuga sa- mas majas, sai suursari oma algu- se?" ' . : .;;-.' Taevas hoidku, ei! Esialgsesse
ksikirja on -mrgitud kuupev 18. apr. 1947, aga Hugo raudteejaama, viimisest kaugemale ei ole selles k- sikirjas jutud. Alles prast seda, kui mind 1955. a. veebruaris eesti ajalehe toimetaja, kohalt Sydneys peva pealt; minema kihutati ja' kui
. mul prast rasket haigust nnestus saada teenistskohta riiklikus raa-
. matukgus, asusin ksikirja kallal uuesti tle.. Vahepeal oli ilmunud
.Vrska'- oma 70-ndaks snnipe- vaks, viies tegevuse. piirimaadele ja mrkides, sellega kaitsevndit, mi- da endast' kujutas Setumaa. T ede nes ja kui lpupoole tuli takerdumi nei aitasid jlle raskustest le vljas- poolsed sbralikud sndmused; Syd ney Eesti Selts thistas- mu 70-ndat snnipeva mjuva aktusega, aktus oli korraldatud ka Perthis, lneraii- nikul; Kolonel Sinkalt ilmus ..Vitle jas" ilus snnipeva-artikkel. See kik andis hoogu ja judu, paari' n- dalaga, viisin ksikirja lpule.'
ga lemaailmseil Eesti Pevadel , Baltimores Sjameeste kongressil
ja ka rahvusofganisatsioonide kongressi! lavastati kasarmuro-
iumalteehi-stifst
sel oli. helt poolt hoiduda valepaa- tosest ja .leidealiseerimisest, teiselt poolt mitte kohkuda vigade ja nr- kuste kinninaelutamisest. E i ole ma lasknud ennast. mju (tada ci hele ega,teisele poole; vaid talitanud oma; tekspidamiste-kohaselt . '
Sjakooli range distripliini all oli noorel elu raske, kuid ; kool. tasuta. Rikkani hoidus sealt eemale! Sinna lks sisseastumiseks nutava eelha- riduse saanud noormees talutarest, ametniku kodust, linnas vi. juka- mast ksitlise perekonnast.. Tal puudus lastetoa ja mnikord ka seltskondlik; kasvatus. Temast sai esimese. plve haritlane. Kuidas;vi sid sobida tema jaoks Vene tsaari- armee -aadlist koosneva . ohvitser- konna' traditsioonid?! Need laenati hdaga, sest omi veel ei olnud. Lhi- kese ajaga hakkas midagi kujunema, kuid ; tli liiga vara". :
Kuid selle vga lhikese omariik- luse ajagagi. saavutati llatavalt pa!- j l i j a seda olen mapdnudj nidata-, kujutada. Meenub, juhuslikult iseloo: mustav nide. ks vend teenis ohvit- serina, teine leajatecnija-allohvitse- rina ja kolmas sdurina aega. Nad pidid ometi seisma ksteisele lhe- dal.
Olen rmus, et suutsin suure t lpule, viia ja ; endaga rahul ,.Koerad
Koguduse julupuu on 18. det- sembril prast ' jumalateenistust' ia juluhtul 24'. detsembril --- toi- muvad, kolm teenistust: esimene kell 2, teine kell 4 ja kolmas kell 6. p.l. Kigil teenistusi 1 teenib on. O. Puhm ning jagatuna kolmele teenistusele on kaastegevad. Phapevakooli ja leerieeisete, koor Margit Viia juhatu-;, sel, Noortekoor Lootus C l i Kipperi juhatusel, Vaimulik Orkestri an- samblid ja solistid Inga Korjuse: ju- hatusel ning solistidena. esinevad Helmi Betlem ja; Liina Purje. Esime : sel phal teenib p. U.;Petetsoo/j solistina 'esineb Liina Purje. Teisel phal kell 3 p.l. p. .0. Puhm teemb Taara. Puhkekodus, kus on kaastege- vad kosuduse noored Inga Korjuse juhatusel.
Kuna lume tt t i ron autode- parki- mine raske, siis on soovitav kirikus- se tulemisel vimalust mda kasu- tada muid transportvhendeid.
akse kords-etendusena lavale, pai- gutatuna intiimsesse, vhemamahu- sse teatrisaali j selja taha jetakse premjriaegne nrvilisus, on taga- tud sujuv esitusviis ja ladus lavas- tus. Sellise nnestunud teatrielamu- se pakkus Kanada Eesti Teater, kes esitas Hugo Raudsepa komdia Mees, kelle kes on trumbid" lau- peva htul AIaddin" teatri rimmes.
Vaatamata rekordiliselt klmale taivehtule ja suurtele lumehangede- le, millede ohvriks langesid isegi A. Mihkelsoo lavadekoratsioonid, kogu- nes teatrisse saalitis publikut, hu- viga kaasa elades esitatule ja seda aplausidega kviteerides. Intiimteatri dimensioonid tagasid vahetu kontak- ti lava ja publiku vabel ning korra- lik akustika ja valgustus aitasid t- husalt kaasa nidendi detailide jl- gimisele.
Esinejaist tuleb esmajoones esile tsta Valve Andre, kes tlgendas El- len Sinisalu osa hsti lbimeldult peen-koomiliste nansside ja suju- valt plastilise ksitluslaadiga. Ta li otsese kontakti nii oma vastasmn- gijate kui publikuga. Tundus, et eriti intiimteatri ulatus on talle sobivaim element subtiilselt iseloomustavate detailide vljamnigmiseks.
Notar Sinisaluna li Rein Andre usutavalt smevaba karjristikuju vajalike pshholoogilise varjundite- ga, tlgendades seda osa oma isiku- prase tagasihoidliku vljenduslaa- diga. T esitusviis klas mnevrra pidurdatult ja lnklikult, kuid selle letas ta lavatehnilise vilumusega.
Ernst Vhi on arenenud lavavilu- muselt koos osasse svenemisega, andes kiiduvrselt ktkestava osa Hubert Lehmuseria, mehena trumpi* dega, kes paiguti nende mjuvalda takerdunult iseennast avastab. Ta li selle osa usutava kujunemisloogika ga, tabades tekstikoomikat tiel mral ja arendades pingetusuliselt episoodikonflikte.
Krvalliinide kandjad andsid oma poolt thusaid panuseid. Tiiu Kask Katina kujutas intellektuaalse osa- tlgendusega noort, energilist' naist, kes kindlalt olevikus seisab. Olli Naa- no, noore nitlejatari roll; Rita Sui ksitluses oli parajalt elulhedane,
Next", See on jrg; eelmisele seeriale . Scienee International". Dan Proud- foot. kirjutas sel puhul Toriito SN.'is kahelehekljelise artikli Tiiu Lee!'.'ist,'jJoseph Campanella'st ja produtsent Miehael Spivak'ist. Kir- jutise juures-on'suur Tiiu Leek*i pilt ja ."Sh\vcas(|"..' esiklge katab Ti iu . ja Jsephi. vrvifoto, millel on. all- kiri l i udus ja hl pn jlle koos".
Tiiu Leek"i kohta selles .kirjutises on eldud, et. tema' oma esimestes esinemistes TV stuudios oli kuidagi ebakindel kuid paranes kiiresti" ia kesoleval juhul, enne. viimase lepin- gu slmimist la leiti olevat parim 95 v.istleja : seas.; Tema karakteerselks. omadusiks loetakse konfidents, per- sonaalsus ja professionaalsus. : . Nagu kLiuieme, ei olnud kont raki Global.. TV-ga ,. ainuke, mille . Tiiu-; Leek mdu tuid ndalal slmis. Urn-- bes samal aja! slmiti temaga veel. teine leping, esinemiseks seerias Party Game", mida nitab Ch. 11. esmapeva htuti kell 6.30. .
Prast : ,,What Wjl 1 They Think oL Next" vtmist lindile, mis sisaldab 26 pooletunnist saadet;Tiiu sitis ta- gasi Californiasse, kus teda ootavad uued kontraktid. ....-' \;';'.
HLn :itav on mrkida, et produces Miehael Spivak on ka prit Toron- tost. Kis;.siin koolis, luuletab,ja omab tohutu.palju ideid. What Will They Think of. Next" valmistamine laks maksma $450,000 ja M . Spivak. ldab selle raha tagasi saada vhe mait 200% kasuga.
veidi vulgaarne kuid seejuures an- destatavalt mistev ja rgnaiselik. Harri Mrk Oku koomilises osas hoi- dus nneks ahvatlevast ulemngut, portreteerides humoristlikult thja- vitu noort lipilast. Ka visuaalselt sobis ta sellesse ossa.
Kokkumng kulges lnkadeta, kus- juures koomiliste situatsiooni-kon- fliktide areng haaras publiku kaasa algusest lpuni. Vaatamata lumme- kadunud dekoratsioonidele oli lava- siustus sobiv ja kllaldane. Tehni- line kontroll Eddy Kungla ja Nikolai Oad'i poolt oli laitmatu ja esitatu jttis parima mulje.
Chartered Accountant
.Site 600/55 University'Ave.,;Toronto, Ontario, M5J-2H7 Tel. 862-7115
hauguvad, karavan liigub edasi',", t- leb ks araabia' vanasn. Suutsin iadvustda meie ajaloo kige nneli- kuma osa selle osa, millal relv oli oma^maa ja '.rahva-kaitseks eesti me- he kaes. ning rahvas selle le nne- lik ja rahul. Ehk kokkuvtlikud lpphinnangud nitavad, kas .see suur tvaev oli midagi ja kui palju vrt , -t leb Lindsaar, kellelt 's i iski tahaks loota ja oodata;veel hte; ki-
- det lisaks kidet Eesti ohvitseri elust j vaimsest kujunemisest va- hemaal phiseaduse'-muutmisest ja erakondade seisatamisest kuni usal- duse. - teesklemiseni verivaenlasele, keda' vihati; hingephjani" ja vihka- j me oma vabaduse hvitajana ning rahva orjastajana edasi. j
Johannes Kaup I
O Suur valik lambanahkseid kasukaid, mtse ja kindaid Phjapdra-, lamba- (ka autoistmele valmistatuid), samuti karu-
ja muid nhku Kauneid ja mitmeti kasutatavaid Flokati (pimitud) vaipu, eri-
vrvides ja suurustes .^.Muidugi' ka" laplase ..riietust- ja-.kinke-:'.La.pimalt: :'',.-'
Pusse j viltsaapaid j
2338 DANFORTHi AVE. , TORONTO (Woodbine allmaa jaam) ..:;;;.'' Tel. 421-2115