8 REEDEL, 16. DETSEMBRIL . FRID AY, BECEiMBER 16: Meie Elu" nr. 50 (1453) 1977
LAHKUS MEIE
o
HILJA
mlestavad leinas*
KONSTANT Y ja ELLEN PIEKARSKI JUHAN ja BEV| VGOLAID ESTER ja PETER CLARKE
HEAD SPRA
27. novembril mdus 30 aastat, kui Freemantle sadamasse Lne-Austraalis, saabusid esimesed DP-d Sak- samaalt General Stuart HeinzelmamVi" pardal. Laevas oli 43 DP-d, neist 729 mees- ja 114 naissoost. Nende hulgas oli 142 eestlast. Kik olid perekonnaseisult vallalised. , ^
. E S I M E N E TRANSPORT Kuna olime esimene transport
DP-sid Austraaliasse, siis oli sealne press jaj raadio meist vga huvita- tud. Freemantle sadamasse saabudes ootas meid kari ajakirjanikke ja fil- mikaameraid. Maabusime thestiku
: jrjekorras ja esimeseks maandu- jaks oli ltlane. Abolins*. Ta oli palja jalu, jalas heinalise' pksid, kaelas ksirtik ja kes hambahari. Maan- dumisel langes ta plvili ja suudles
.Austraalia pinda. Kaamerad, mis .olid suunatud pardal ootavatele pruuniks pevi ttud iludustele jid hiljaks, et seda omaprast ja emot-
sionaalset momenti ajalukku jd- vustada. .
Benegilla lbikigulagrisse ju- des olime ajakirjanikest ja filmi- meestest sedavrd tdinenud, et p- genesime nende eest pesukotta. Meie hulgas oli ka. neid, kes armastasid end pildistada lasta Pstearmee poolt vyajagatud srkides, mis meie repiitatsioonile sugugi hea pol- nud. '. -
Bonegillas leidis aset ka esimene abielu eestlase ja ltlannast- DP-de vahel, kes ' olid ks teist laeval leid-' nUQv. Teistele seda ,.luksust" sjave- kord ei lubanud, kuigi laevas oli to- hutu suur meessoo lekaal. 17. det-
; sembril klastas laagrit minister : Caldwell. Seks puhuks sttisime lesse nituse lauad. Eesti lauda or- ganiseeris arhitekt Kesa. Meil pii klluses ilusaid ksitid ja kunsti- esemeid. Mind oli mratud minist-
, riie semi tust andma. Ku i ma teda ' tervitasin, siis ksis ta kaunis 'aba-
selt Whcre are the latvians?" Juha tasin ta. ltlaste laua rde, mis oli saali Rskel ja andsin oma seletusi ministri abikaasale, kes oli oma me he ebaviisakast kitumisest pris sliokeeritud. Mjnistrile andis hilicm
. s e l e t u s i . praegune Peetri/koguduse sekretr Heldi Vastop. V
; LAUL JA RAHVATANTS . ; : ; ;.' Hiljem, Cnberras oli mul vima-
l u s tutvuda mitme vastaspaiici' par- lamendi liikmega, kes Caldwelli. eba viisakat kitumist hsti tundsid. Tol lal valitses Austraalias Labor Party. Hiljem esines Meeskoor ministrile, rais Ipai htlasi, koori esimeseks ava- likuks. esinemiseks Austraalia, pin-
k a l . Samal htul, esines Austraalia pinnal ka esimene' eesti rahvalantsu- trupp Raksi Jaaguga!" (Tiiu Sala- soo,' Vally Johanson ja Valter Kon- gats - - ' kaks viimast elavad nd
Kanadas. Akordeonil saatis Uno Peedo). phtsaid rahvarivaid meil muidugi ei, olnud. Tiiule kombinee- risime saksa bctt-bedeckest" vrvi- tud seeliku, valge pluusi ja ta ema lillelise riikuga ee$ti rahvarivad". Minul olid; Prnu Jaagupi. imitatsi- oon lennukiplekist kksitud slega!
Niimoodi. jdvustati eesti rahva- rivad esmakordselt Austraalia aja- lukku filmis. '
AUSTRAALIA E I M E E L D I N U D ldiselt meile Austraalia ei meel-
dinud. .Ees ootasid meid laagrid oma tuttavate barakkidega, mis olid veel- gi viletsamad, kui Saksamaa DP-_ laagrite barakid. Canberrasse judes paigutati, meid Mu Ival la laagrisse, mida nimetati hostelliks. Need olid samuti fibro" materjalist .ehita!ud barakid, kuid prandad olid paksud villased vaibad! Kl i ima oli palav ja rahvas kaunis ebasbralik ja pr^ss koguni vaenulik uustulnukate vastu. Olime eraldatud te ise j rgu kodani- keks nn. uus-austraallaste nimega. Pidime temaga:2-aastase tlepingu, kuigi Saksamaal teldi, et leping on ainult aastane. ^Protesteerisin gedalt sellise pettuse vastu ja kuna mul olid mjuvad iutvused, siis Immi- gratsioon i m i n i s t e e r i u m ei julenud. mind le aasta lepingu all hoida.
-Lksin eramajandusse, kus olid'pal- gad poole krgemad. Maa, kus lin- nud ei laula, lilled ei lhna ja rohi on.kollane, ei olnud phjamaalasele vastuvetavaks eluasemeks. Ja kui phitsesime 10. maabumispeva aas- tapeva, . siis me ei saanud., kllalt inimesi kokku.. Seda tehti aga siin Torontos "ja' meile saadeti siit - nitlustelegramm - nii paljud olid sealt juba lahkunud.
.siis1 vtsid need noored uustulnukad vanaeestlaste vere ja vaevaga ehita- tud Eesti Maja le ja varsti ei olnud vanaeestlastel enam ruumi oma k.o- guduseski. Sellest on limalt kahju ja loodan, et see jb .psivaks p- petunniks jrgnevatele eesti gene- ratsioonidele; igal pool maailma?. ;.
v -Vally Johanson
BENITA' ja JOHN KOPAMEES ', ... ERNA ja EDGAR MERELAID ELLI PAAP X-i; ' ; IE ja, ENEL PEHME ' :
ELLI PETERSON ALHS SAAGE ELFRIEpE ja EDUARD SOORSK HILDA ja ALBERT UNPUU
E E S T I MAJA VETI LE / Sydneys vttis meid vastu ,nn. va-
na-eestlskond vga sdamlikult. Nende. keel. oli aga. segatud inglise keelega ja raske oli neist aru saada. Nende, meel oii paljude-arvates liiga punane" ja vabariigi aegset eesti keelt nad ldse ei tundnud. Suurem osa neist' oli siia maale tulnud 1927 aasta paigu ja rnka* vaeva ninud, et elu siin alata, kus elanikkond oli vlismaalaste vastu vga vaenulik. Kui. aga saabusid teised transpordid,
Varalahkunud tublit lauluvenda
Mlestavad
A. EDASI K. LEIS
Taas ltsub, vingub ja vilistab vinge' tuul maja rstas, le klmu- nud .lumiste vljade. Juetuna ri- pub kahkjassinises lunataevas ma- dal talvepikc. hk on raudklm ja selge.
K t t e ' on judnud talv kige raskem aastaaeg metsloomadele ja -lindudele. Paks lumi, sageli; lisaks
visel. klmal ja lumerohkei ajal. Se- da saab teha sna vikese vaeva ja kuluga. ! '"':'..-
heks, heaks abinuks 1 indude .toi- dumurede 1 eevendamiseks on sda- mai akeste ja -laudade rajamine. N i i aitame paiga- ja Jhulgu- (rndavad) lindudel le elada, rasket aastaaega
ja tnu talvisele stmisele jb
spra
, KARU. abikaasaga .
H. MADRUS abikaasaga
veel jkoorik,. on kinni katnud sel-1 osa. linde hoolitseja aeda ja ni.b ieg! jrele jnud kehva toidulaua. Suure phjalikkuse ja psivusega uurib iga lind ja loom nd mb- rust, iga eset. Ja igal neist on ks eesmrk leida neis karmides; tl- velingiraustes midagi oma energia- varude tiendamiseks. Tis kht /m 'parim klmarohi.:
Kahjuks snuks saada nnes 'ub enamikul neist talvel vga harva. Pi- dev toidunappus ja klm saavad nii mnelegi saatuslikuks: nljast nr- genenud organism muutub Vastuvt- likuks haigustele, nijast ja haigus- test kurnatud loomi ja linde on ker- ge tabada nende; vaenlastel.
Loodusesbrad ulatage oma abis- tav ksi lindudele ja loomadele tal-
ruskonda edasi elutsema ka suveks. : ' Sdamajakesed; ja ;-lauad oo soo- vitav les';seada; inimelahuue lhe-. dusse vhem kidavasse kohtades- se kus neid on hlbus.puhastada ja vrske -toiduga varustada; Lindude stmisega; tuleks algust leha. juba hilissgisel, sest talvel tieliku halja ajal ei leia enamik linde sdaplate enam ktte ja hukkub ikkaoj. ;;
Linde vib sta-'igasugustetoidu- jnustega, milles puuduvad sool ja vrtsid. Samuti sobivad'.-te-rtoidu]is- tele lindudele mitmesugused -taime- seemned. Meeleldi / svad linnud juustu. lihastele vib nri otsa ri- putada mageda peki; tkke ja oda maiakesse r jevali l]oRwmnA MIida
tihased eriti armastavad. Mni lsi katis margariini vi magedat rasva toidulaual pstab kmnete t ihaste elu. .',.'./..;'.' : Lindude jrjekindel stmine on eriti vajalik, lumerohketel pakaste talvedel, kuid ka sulale jrgneva kii las j ja hrmatiste puhul.
Faasanidcle on suureks abiks ja maitsvaks talvetoiduks terved:maisi- terad,. Co-Op's maksab praegu 40 kg maisi 4 dollarit, ; .';
Kanalised uuendavad oma lihapu- gus asetsevad ksikivid" tavaliselt kevadel ja; sgisel enne lume tule- kut. Jrsku saabuv talv vib seda takistada; Kulunud ja. hrenenud ksikirvide" lpuni 'kulumine sda- talvel phjustab lindude khnene- mis.t ja see jrel nljasurma. Seda saab vltida: sdamajadesse rapu-: tada smerat kruusa vi osta rist lindudele valmistatud kruusa (nagu Budae Gravel vi Pultrv Granite) mis' maksab 25 kg $1,50, .
Armas'loodusesber, kui oledalus- tanud aitama linde raskel talvisel ajal siis mtle ka teistele hadasole- jatele nagu jnes, kits jne.
Palvega J . Sgi Ontario Humarie Society liige
ALFRED ja.HELLA LEIVAT perega LAAS ja ELLEN LEIVAT perega JAAN ja HELLE ARR perega PAUL ja ELISE TAMMEVESKI AIVO ja ANNE VEEL. MARIE VEEL LEELO j LO -V .,;;.:'.."':"'.;
Armast endist kaastlist Scepter ist
mlestavad kurbuses
ga