REEDEL, 13.- JAANUARIL - FRIBAY, JANARY 13 ,^ Ieie Elu" nr; 2 (1457) 1978
Poliitikute Uue aasta nnitlused seks on, et kui petust antakse va- Eiieile kigile sisaldasid soovid edu- hemale arvule pilastele ja selleks rikkaks tulevikuks jrgneva 365 pe- on tarvis vhem koole, siis jaguneb va kestel. Kuid juba jaanuarikuu esi- koolimaks vhemas summas endis- mestel pevadel teatas Ontario va- tele maksumaksjatele.Koolimaksu litsus 12,4 protsendilise kinnisvara- norm peab madalamale minema! maksu tusu ksikelamuile Toronto Aastaid tagasi lubas peaminister piirkonnas. Seila vaatamata sellele, Bavis llitada koolimaksud ldisse et isegi provintsi laekur Drey maksussteemi tulumaksu alusel ja McKeough pidi lisama, et selline kin- eraldada 'kinnisvaramaksust, kui nisvaramaksu tus ori ijldiselt vastu- ainsast maksuallikast praeguses ss- ytmata. teemis. Phimte on terve, kigile
Kuidas sai provintsilaekur koosta- mistetav ja iglane. Miks ei ole see da eelarve, mis isegi temale endale rakendatud? tundub vastuvtmatuna? Selgub, et Praegune maksusssteem ei le ai- Mnnisvaramaksde laekumiste eel- -ult lekohtune, vaid n ka ruinee- arve phineb mni aasta tagasi teh- riv. Sellega sunnitakse oma kodudest tud otsusele kinnisvarade maksusta- vlja inimesed, kes ei ole suutelised Haiseks maksualuse summana 50 maksukoormusele vastu pidama. See protsenti kinnisvarade turuvrtuv thendab uute kogukondlike korte- sest. Kuid kinnisvarade hinnad To- rite nudlust ja uut koormust hoole- rontos on kerkinud kiiremini kui kandelistele summadele. Need kulu- mujal ja oleneval! sellest on Toronto postid on krgemad isiku kohta, kui Mrinisvarade omanikud! sattunud praegu nendelt isikutelt saadav mak- makskoguja pihtide vahele. sutulu. Nii ttab valitsus ha suu-
furuvrtsed vi mitte, maksu- remate kogukondlike eelarvete suu- raaks ja on huvitatud ainult sellest, rias ja toodab riiklikke hoolealuseid, et teda ei maksustatakse selliselt, et Oh selge, et oleme valitsusse vali- ta peab tekkinud koorme prast ;nud mehed, kelle ettengelikkus on oma kodust vlja kolima. Nd t- lhingelik ja ei ulata le iga-aasta- leb McKeough, et maksussteemi te eelarve piiride. Meie endi valitud muutmine on keerujine asi ja muut- poliitilised autoriteedid tegutsevad miseks puuduvad ; vimalused ka phimttel, et nad tidavad oma kesoleval aastal. Vi teiste snade- soove ksimata kas prast neid tu- ga, kas maksumaksja juab maksu leb vi kas veeuputus, maksta vi mitte, ta seisab mrgitud Jaatamata sellele leiab Tornto fakti ees ja sellest pole psu. Star" juhtkirjaliselt, et on tarvis
Meie ei saa pidada riiklikku kor- veel hte maksu: Inflaisioonilistelt da iguslikuks, kus riigivim vtab; hinnatusudelt akkumuleerunud va- omale volituse mrata konfiskeeri- randustelt elamutelt, maalt, val- vaid makse, kskik millises sstes- las varalt jne. Kui maksumaksja kord mi osas/Ssteem peab kindlustama ka selle vimaluse ette seatakse, siis kodanikule tema eravaranduse pea- on selge, et kapitali osathtsus ini- tades'infIatsioonilised nhted ja mit- mesele Kanadas kujuneb positiivsest
: te; phjustades neid. See thendab negatiivseks koos vastavate jreldus- seda, et kui maksu aluseks on ve- tega majandusele, sotsiaalsele kor- tud turuvrtus, siis tuleb maksu- raie ja kapitali enda olemasolule. normid mrata nii, et maksud kon- Krgete maksude ja rumalate ma- fiskeerivaks ei osutuks. See phim- janduslike ideede domineerimise tt- te on rmiselt lihtne. tu vib Kanada juda eelistatud maa
Kuid lihtsatest ksimustestvalit-olukorrasthoopisteiseni, kus koda- sus ei <rgi. Krgemat maksu kas- nik ja kapital on sunnitud end maalt seerida on kergem, kui ssteem on likvideerima ja otsima uusi eluvi- nii keeruline, et kodanik sellest mi- maiusi mujal, kus erakapitali res- dagi aru ei saa. Kuid ssteem on nii pekteeritakse ja maksukoormus keeruline, et koolimaks tuseb vaa- soodsam. Soovid edurikkaks tulevi- tamata sellele, et pilaste arv ha kuks ja ha suurenev maksukoor- vheneb ja niteks suur Torontos tu- mus poliitikuilt ei ole usaldust ara- leb sulgemisele enam kui tosin koo* tav ja sunnib otsima uusi teid, nagu li. Ssteem on nii keeruline; et koo- seda otsib praegu suurkapital Que- limaksud tusevad vastupidises prp-becis, kus usaldus poliitiliste juhtide portsioonis koolis antava petuse vastu on samuti langenud .
Laenu vajaduse korral kasutage TORONTO EBSTI. HISPANGA madalaid laenuintressimarasid.
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi
> 6 o o a 0 o o o o o.
f J % s a a s t e s
laenud on lahtised
" Personaallenud on laenuvtja surma j a jdava tvimelise puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses.' ' v ; : - " ; : 'V ;^
MMUNISEI1CU IMPEERIUM STUV ELUST
^ y^eniejnaagi ,;C^D[;.ylUismaailmle' alati olnud suureks msteeriumiks. Kuid vaatamata raskustele, vivad vlismaised vaatlejad nentida suuri muu*. datsi"Nl Liiflu elustiilis. Need muudatused toimuvad kiiresti ja lnemaa- ilma ^ 9Jtus^I^''K-;;Yene inimene lheb iga aastaga nudlikumaks. T nuab rohkem luksuskaupasid. Rohkem autosid, TV-aparaate, pesumasi- naid ja mootorpaate. Arvatakse isegi, et poliitiliste vangide arv on vrrel- des J . Stalini valitsemisperioodiga vhenenud. Vibolla ei ole KGB haare ka enam nii brutaalne, kui varem. Kuid venelane on praegu umbusklik ja ei lasku vlismaalasega knelusse poliitilistel teemadel. Kigele sellele vaa- tamata on N .Liidu inimese elu tuim ja ksluine. Puudub trm ja huvi, sest kommunistlik ssteem vimaldab vaid vga piiratud eksistentsi |a rahvas'.'teab seda. ' i
Vitlus enesemramise iguse ning inimiguste taastamise eest oku- peeritud Eestis kestab raugemata juga. Vaatamata ohvritele KGB poolt likvideeritute, sunnitlaagreisse saadetute ja tlt vallandatute nol lei- dub ikka veel neid, kesoma elu kaalule pannes vitlust jtkavad, maailmas asuva eestlaskonna kohus on seda vitlust, igati toetada vabadusvitlejad ootavad meilt tegusid. Ka okupatsioonivimu poolt vene sunnitlaagreisse saadetud poliitiliste vangide ja nende perekondade abis- tamisel *
Vabas Eesti
Vaatamata sellele, et praegu elab N. Liidus alaliselt rohkesti vlismaa- lasi ja; suured turistide mssid ki- vad 'kommunistlikku paradiisi" imetlemas, on raske saada objektiiv- set levaadet sellest, mis;. Venemaal snnib. K u i vlismaalased puutuvad rahvaga kokku, siis on need ikkagi; kommunistlikku eliiti kuuluvad ini- mesed, kellega nad lvivad. Ja need elavad vhemalt N . Liidu standardi
K I R J U T M E POLIITVANGIDELE!
. O k u p a t s i o o n i v i m u ; lemkohus .mistis Tallinnas, lavastatud prot- sessil 31. oktoobril 1975 neli vabadus- vitlejat sdi ,,nu.kogutievastase agitatsiooni ja propaganda" eest', ka- ristades neid 56 aastaks range rez- hurniga sunnitlaagrisse saatmise- ga: Nende teline s" seisnes hi- nenud Rahvaste Organisatsioonile ja
' viim a s,e pease kr e liiril e m rguki r j ade:
saatmises,, millistes nuti Eesti rah- vale enesemramise iguse ja inim- iguste ' taastamist . Nende sunnit- laagrite asukohad . ja aadressid on ir-sniised:
; jrgi- luksuslikult. Igal sellisel pere- Vabaduses asuvate eestlaste kirjud! konnal Moskvas on oma suvemaja on moraalseks toeks vene vangilag-1 Moskva lhistel ja ta sidab sinna .reis 'stult kannatavatele- v-hgideie.-l ndalalppu- veetma. See on ka mil- Need kirjad demonstreerivad; oku- iiega vraste ees: uhkstatakse. Neil detakstv palju rohkem piima, kuid patsioniyimule > et meie ei vsi 'on muidugi N , Liidu.elu suhtes vaid piimast n siiskii suur puudus.
le eest ei oie midagi osta. Nende le- jkide eest ptakse ostagi ..luk- sust" N. 'Li idu mistes, nagu. autosid ja mootorpaate. Volga kallastele ole- vat, juba vhemalt pool miljonit mootorpaati. .
Nukogude eliidi, juures on moes suured pulmapeod. K u i pulmas on 100 klalist, siis peetakse seda. pul- mapidu juba luksuslikuks. Kuid tei- seks mdupuuks on kuipalju oli pulmas:autodega klalisi. Kuigi on kaupadest suur puudus, siis arvatak- se, et N.--Llidus valmistatakse palju rohkem tarbekaupu ,'k'i varem. To-
vitlemast oma rahva kustumata i-
vartusega. Maksumaksja loogiliseks jreldu- V .
!!illlinil!lllllllll!llli!il!!llllllillllllllllllllllllilllllllin
J U S K E V I T S H , Artjom 431161 Merdovskaja ASSE Zubovo-Poljanski raion Stantsija i-'otma Utshrezhcieiiie Zh, 385/19 SSSR
gitse eest vabadusele ja iseseisvusele. Toetage poliitvangide perekondi!
Poliitilise vangi perekond vib-pe- rekonnapea vangisoleku ja kodu- maas t kaugel, asuvas vene. sunnit- laagris viibimise all kannatada risegi raskemini kui vang' ise. Toetage Ees :
ti. poliitiliste'vangide perekondi kin kepakkide saatmisega! neile!; .; ; ;
J U S K E V I T S H , Olga J Thetorni 33 - . Tallinn
:Eesti"ksv \ ' V ; V " : ^ > v Artjom Juskevitshi abikaasa. Fere-
'konnal on ks laps, sndinud 1958.
K O R K , Anne-Liis . L e h o t a 27
Tallinn y Eesti NSV ' '
Kalju Mtik de. Kalju Mtik - on vallaline; -;.
; K I I R E N B ; Malle ' ; ' ' . Tatari 36 Tallinn
=.Eesti;.NSV .;. ;:':.\:- Mati Kiirendi abikaasa. Perekonnal on ..kaks last, sndinud 1965 ja 1974.
Eesti Vabariigi vljakuulutamine tulevikule otsustava thtsusega, et toimus 60 a. tagasi kirikukellade he-j keskealised ja noored eestlased listamise ja riikliku iseseisvuse prok lamatsiooni ettelugemisega kiriku kantslitest. Sajandite ootus ja igat- sus oli linud tide Jumala armu l- bi. Eesti rahvas vaatas lootusrikkalt tulevikku ja tema mehed asusid vars- ti vitlusesse, et kaitsta oma rahva vabadust ajalooliste vaenlaste vastu. Aasta varem, maikuul 1917, oli juba toimunud Eesti rahvusliku Kiriku rajamine. Luterliku ^ arusaamise jre- le kuuluvad usulised ja rahvuslikud vrtused tihedasse hendusse. Ala- tes usupuhastuse algusest meie pli- sel kodumaal oli toimunud philine murrang ka meie rahvusliku ja kul- tuurilise elu huvides, kuna reformat- siooni Kirik vttis tarvitusele rahva- keele ja kandis lbi sajandite hoolt eesti keele uurimine ja eestikeelse kirjanduse rajamise eest.^ Ka tna- peval meie pagulasolkorras on toi- munud elav side eesti Kiriku ja meie rahvusliku ja kultuuriliste pdluste vahel. Teadlike ja oma kodumaad armastavate enamik Lnemaailmas on koondunud eesti rahvuslikesse kogudustesse. Ateistlike kommunis- tide lootus, et meie kogudused ja or- ganisatsioonid paguluses lpetavad varsti oma tegevuse, ei ole tide li- nud. kski kogudus ei ole oma td ja tegevust alates 1944. a. sgisest l- petanud. Muidugi me keme kand- nud oma Kiriku ja koguduste liik- meskonnas suuri kaotusi selle lbi, et tuhanded n oma maise teekonna lpetanud. Samaaegselt on eestlaste juurdekasv olnud sna tagasihoidlik. Suur osa meie koguduste liikmetest on judnud vi ludmas krgesse ikka. Nad on suure ustavusega osa vtnud kiriklikust ja rahvuslikust tst ja andnud oma vrtusliku pa nuse. Nd on meie psimisele ja
Meie Elu iriakasf
Lugejakirja ,,Kas jujujutlus, vi kommunistlik propaganda", kirjuta- jat palume vtta hendus toimetu- sega.
koonduvad tihedamalt ja aktiivse- mait oma eesti kogudustesse ja or- ganisatsioonidesse. Samuti me kut- sume kiki neid, kes seni on eemal seisnud liituma kristliku ja rahvus- liku t ja vitlus-rindega. Olgu see meile kikidele sdamelhedane eri- ti nd, kus meie lheme vastu uue- le aastale, mille teisel kuul me tohi- me thistada Eesti Vabariigi snni thtsat juubelit. Inspireerigu see sndmus meid kiki. Elustagu ta ar- mastust ja usku Jumalasse ja eesti rahva tulevikku meie kikide sda- metes. Selleks meie palume Kristuse nimel Jumala nnistust teile kiki- dele 1978-ndaks aastaks.
OSKAR PUHM praost
RUDOLF KIVIRANNA praost
ALEKSANDER HINNO " praost .
Kaks kolmest elavad ktatuuri aSI
F r e e d o m House" instituut New Yorgis uurib . vabade riikide arvu suurenemist ja kahanemist. 1977. a. uurimuste, tulemusena; oli 35% nel- jast miljardist maakeral elavast ini- mesest, 44-jas riigis ja 25-el territoo- riumis vabad. Aasta varem oli vaba- de rahvaste protsent ainult. 19.
Selle suure muudatuse ti India ja Hispaania muutumine vabaks. Peale selle:toimusid;28-al rahval valimised ja nende rahvaste,vabadused suure- nesid. Vabadused vhenesid Luna- Aafrikas, Angoolas, Jamaikas, Argen- tiinas, Abessiinias, Maltas, Burmas, Kongos ja Gineas. Vabadused suure- nesid mdunud aastal Ghanas, Ku- waitis,.Nepalis ja Srias. Uurimu- ses mrgitakse, N . Liidus jb dissi- dentide hl ikka nrgemaks ja ter- ror ning diktatuur lheb rangemaks. Seda peetakse J. Carteri sks, kes lpetas oma kampaania inimiguste nudmiseks N . Li idu rahvastele. *
MTIK, Kalju 618263 Permskaja oblastj Tshusavskoi raion Stantsija Kutshino Utshrezhdenie V S 389/36 SSSR
SOLDATOV, Sergei 431161 Mordovskaja ASSR Zubovo-Poljanski raion Stantsija Potma Pojolok Ozerni Utshrezhdenie Zh. 385/17 A SS5
listavaid : vljendusi.;
Sergei Soldatovi abikaasa. Perekon- nal on ks laps, sndinud .1959.'
Nudke juhendit Eesti vangistatud vabadusvitlejate abistamiseks, prdudes Eestlaste Kesknukogu Kanadas poole. Koordineerivalt an- nab lhemaid andmeid Eesti poliiti- liste vangide abistamise kohta ning vahendab vastavaid juhendeid Root- si Eestlaste.Esinduse Valis 1 ja Kodu- maa . ksimuste komisjon/ Fack 11, 100 52 Stockholm 29, Swedeh.
'Leitakse, :et seda eliiti on raske t- napeval iili konn a like j"a kleidi moe jrgi vlismaalasest eraldada. Kuigi vimcflused on piiratumad, siis vene- lanna kompenseerib selle oma'suure- ma pdlikkusega. Vlismaalane riietub sageli lohakamalt. Seda, mis varem oli kogu maailmale Pariis, on
Kirjutage ' nd N . Liidule Riia j Balti riigid. ' Kogu Venemaa jlgib Ri ia riidemo-
de ja mpelehti. Baltikum ongi sel- leks aknaks mille kaudu- lnemaail- ma mjud tungivad N . Lii tu. Viima- sel ajarpannakse ikka rohkem rn- ku isegi headele kommetele ja nae- ruvristatakse avalikult halbu laua- kombeid, ? '.'-....'
Venemaa suurlinnades- suureneb autode arv, ehitatakse maa-aluseid autogaraazhe ja . sildu le suurte maanteede liiklusummiku vhenda- miseks. Olgugi, et praegu.omab. vaid 4% rahvastikust Venemaal autosid. Kuid autode valmistamine suureneb j arvatakse, et praegu valmistatak- se N . Liidus rohkem; autosid kui Itaalias ja Lne-Saksamaal. Autode hinnad on krged ja tusevad kogu aeg, kuid nudmine autode jrele on suur ja tuleb mitu aastat, autot oo- data. . . ;: ':
Belgradi jrelkonverents lpetas oma 1977. a. istungjrgu 22. dets. Konverentsi t jtkub 17; jaanua- ril. Kui mdunud aasta konverent- si td tielikult domineerisid inim- iguste ksimused ja kommunistli- ku bloki ja lne delegatsioonide kokkuprked neis ksimustes, siis 1978. a. kevadperiodi t on peami- selt suunatud Belgradi lppdeklarat- sioohi koostamisele. Jaanuaris asu- vad tle kaks peakomisjoni arvuka- te alakomisjonidega. Samad peat- kid, mis leiduvad Helsingi kokkulep- pes tulevad kik uuesti snastada. Konverentsi t teiste peatkkide korvide arutamisel ei ole olnud nii dramaatiline kui inimiguste sekto- ris ja siin on t edenenud kiiremi- ni. Delegatsioonide poolt juba esita- tud le 80 mitmet laadi ettepanekut tulevad nd arutamisele. Kuna kik otsused - peavadV olema hehlsed, siis toimub kogu konverentsi t v- ga aeglaselt. Peamiselt on need vaid neutraalsete riikide grupi, nimeta- tud NN grupiks, ettepanekud, mis lbi lhevad. Ametlikult peaks kon- verentsi t lppema Veebruari kes- kel, aga seda ei usu keegi. Kige va- rem jutakse lppdeklaratsiooni teksti esialgse visandiga valmis alles mrtsis vi isegi aprillis. Kuidas ja kelle poolt see alla kirjutatakse, ei ole veel selgunud.
Kui veel paar aastkmmend ta- gasi' inimesed ttasid ndalalppu- del, siis nd on ldiselt vetud sis- se mugavamad eluviisid. Surve on, et tavalist 8-tunnist tpeva vhen- dada ja mitmel pool tungib sisse 5- peva.ne tndal. Isegi kolhoosniku elu olevat, paranenud. K u i varem ei olnud meldav, et kolhoosnikule lu- bati liiklemist yljaspoole oma kol- hoosi, siis nd olevat mned ees- rindlikud kolhoosnikud saanud isegi passid, : ' '
Ku id samas kirjutatakse, et Mosk- vast Kiievisse ei saa sidupiletit : i l - ma altkemaksuta. Tavalise tlise kuupalk olevat ca 1208.00. Kuid ostu- jud on vaid poole USA omast. T- liste palgad olevat kaks korda suure- mad kui 15 aastat tagasi/Venelastel jvat. siiski sageli raha le, sest sel-
Kige tundelikum' vl ismaiste , moe uu du iste. vastu on noorus. Eest- lased saavad kogu afg kirju oma su- gulaste! t^ : kus: lapsed- paluvad saata. ..rtiine" ja muidugi neid kige kitsa- maid ja moodsamaid. Tsi-inide eest makstavat jiibaj le .200 rubla. Kom- munistliku eliiidi lapsed on omaette hiskond ja need valmistavad oma vanematele suuri probleeme. Noored kasvatavad pikki juukseid ja naudi-, vad pop-muusikat. Nende tantsusaa- lides kiirgavad' tuled ja mngib rokk- orkester,' nagu lnemaailmas. Kuri- tegevus on noorte keskel tusmas ja kui eliidi, noorus ilmub kohtu ette, siis vabandatakse, ;et vanematel ei j aega oma noorte kasvatamiseks.
Kige raskem on hinnata seda, kui tugev o,n praegu poliitilise politsei, K G B haare. Agente oii kikjal ja to- hutu hulk ning inimesed teavad seda ja nad ei lasku vlismaalasega kne-, lusse poliitilistel teemadel. Venelane on ikka veel umbusklik ia kartlik. Kuid sellist hirmu ise koputuse vas- tu uksele, nagu J. Stalini vimu ajal enam ei. ole.- Keegi ei tea ka palju on veel N . Liidus poliitilisi vange. Amnesti Internationale"' annab nae- ruvrselt vikese arvu, kuid neid . arvatakse siiski olevad vhem kui oli varem. '
Vaatlejad leiavad, et N . Liidu ma- j andus on praegu vga kikuval alu- sel. Inimesed lhevad nudlikumaks. Aetakse.taga isegi luksust..Kuid hu- vi t vastu vheneb!, Tlt puudu- mine j joobnud olekus tle ilmu- mine on tavaliseks nhteks. Uusi maju ehitatakse,'kuid praeguse tem- po juures peavad kaugemate paik- kondade inimesed veel aastakm-' neid elamapaigatud tsaari aegseis hurtsikutes.. Vastupanu kommunist- likule rezhiimile suureneb, .sest. ve- nelane nuab samu elutingimusi, mis on rahval vabas maailmas. Kuna dis- sidendid. A. Shchranskv, Y. Orlov ja A, Ginsburg. lhevad kohtu alla, siis" on oodata sel aastal protestide, suu- renemist; ja intensiivsemat^ inimi- guste nudmist.
;' ' '; A J K
CMPII OLE SD! '...V MARGUS. V A N S T E E N . r . . -. Teised riiizid on selles ksimuses
'.,'.'"'[ < palju ettevaalikumad kuna nad lahu- (GANADIAN CENE)- -~ RCMP tavad tielikult seaduse t i tmi se le
mber praegu keerleva kontroversi- aalsuse omaprase aspektina tuleb esile tsta, et need probleemid ei puuduta tegelikult RCMP-d kui sel- list. Politseiksuste kes on juba le saja aasta Kanadas rahu ja korda alal hoidnud, ei sdistata oma vi- mupiiridest le astumises. Sellistes illegaalsetes operatsioonides, nagu seda oli L'Agence de Presse Libre kontoriruumide lbiotsimine Mont: realis, sdistatakse tegelikult Ka- nada julgeo e^kuteeriindust, mis te- gutseb kll RCMP raamistikus, kuid ei allu otseselt RCMP lema kontrol- li alla. On aeg, et seda asjaolu sil- mas peetakse. On ka aeg, et Kanada julgeolekuteenindus lahutatakse tielikult RCMP-st.
Selline etepanek tehti juba 1969. aastal Kuningliku Komisjoni poolt, kes.uuris Kanada julgeolekuproblee- me ning tegi muu seas ka ettepane-, ku, et julgeolekupolitsei tuleb raja- da iseseisva ksusena ning lahutada tielikult seaduse titmise le valva- vatest politsei jududest. Samal ajal alluks iseseisev julgeolekuteenindus otseselt peaministrile. Tolleaegne va- litsus otsustas rajada julgeolekutee- ninduse kuid rakendas selle tegevu-
EL" asutas Eesti hiskond sesse R C M P raamides. Uus ksus ja seisab eesti hiskonna teenistu-, kasutas RGMP ruume ja varustust ses. ning mis kige halvem. ka RCMP
' n i m e , , :
valvavad politseijud nirig sellised julgeoleku operatsioonid nagu seda on vastuluure. Ameerika hendriiki- del on oma FBI j aCIA. Inglismaal ei ole kuidagi vimalik ra segada MI-5 ja Scotland Y a r d i . Isegi N . Liidus ei tegele: K G B maanteedel ja tnavatel patrulleerimisega ning kurjategijate tagaajamisega. Politseijudude t ja tegevus on avalik kuna julgeoleku- vimude.. operatsioonid on oma ise- loomu tttu salajased. .
;
eidini
Ukraina maal on vaw perialism, 7-se aastat ri lastest vange] hte endist vaikima. Polil kus elu on niivrd varjaj e vlimusegj
Jri Vudk< Balti Liidu niel koosolel Annahiga. J. Leivat. Ta oil ja tema nine|
Ta. vangist J vastase tegev 7-ks aastaks il laagrisse ja vt sates. Vladiml laagrites. Teirl mitmed'vaba sest ta naine tas oma mehe] karistuse kanj li ja on praed mandril. J. vJ se kaasabil, H keelt. " .
Nidati Sibi kaarti, kus vel gilaagrid. Kia va vangilaagri Moskva sdan lat, eesotsas Fj lnka, 'Butr vangiga, kus inisel. Filmid ved hoonete "d detd, et keegi vangla hoonetI
J. Vudka juil vangidest, . iial kust Josep LI koos vangilaaa ta Kalju Matil miri vanglas I sest nudis H| seisvust oina rkis ka i i l i kelle nimi o!i ne. Too leenil cleti minyi iil mase iilestiil lestus ja t^ gaj surumist vai mnda aega. l\ ti N . Liidule \| lise range -r.ezl tuse. Ta oli kl ka Ukraina aj kuid e i . kohani
nagi, sest V. sikkoimis.
Kuid vangid '= aladel .eriti,
teistes .artika vangilaagreid des, millest vai Liidus ei tea(a| takse aalompJ raadio aktiivsel kes sinna saacl kuud. 90% kog{ poi ii iilis lest v vaste liikmed, rahvusluse ja li Kige raskemal usklikkude elu.
23 WEi
SITE 4(
Oritv M9V y
HM M y K M M Jt M M y l
TOET VAB Al