\
REEDEL, 13. JNMIL ~ FRHJAY,iA?WM 13 . Meie Elp". nr, 2 (1457) 1978 ttEKP
Eesti iseseisvuse mtte selgitami- nud ja lahkusid koosolekult. \ seks peeti jaanuaris mitmeid kong- Maapeva juhatus, Vanematekogu iresse. Eesti poliitilised parteid suh- tusid sellesse pooldavalt. Ka Vene Rahvakomissar J. Stalin pooldas ise- seisvat Eesti Tvabariiki. Eesti enamlased olid sellele vastu. Nad jtkasid maa-, linna- ja vallavalitsus- te levtmist kommunistlike sduri- le toetusel ja suurendasid kihutus- td eesti rahvuslikes veosades. Kuu lpul hakati moodustama Ees- tis punaarmee ksusi. Kigest sellest nhtub, et Eestimaa iseseisvuse ette- valmistamine ei olnud mitte, nagu N. Eesti ajaloolased vidavad K. Ptsi, kui rahvavaenlase hr. 1. isiklik ettevte.
Vabariigi 60. aasta- is ta mine
1. 1. Al. polk. Juhan Laidoner ju- dis Tallinnasse. Eesti Diviisi juhatus jaotas maa eesti polkude piirkonda- deks, et videlda vene demoralisee- ritud veosade ^ omavoli ja vgivalla vastu.
2. 1. J. Poska ja J. Seljamaa, kes olid eestlaste poolt valitud Vene Asu- tavasse Kogusse, kisid Petrogradis USA saadiku jutul informeerimas olukorrast Eestimaal ja Eestimaa iseseisvaks kuulutamise vajadusest, Paluti hendriikide toetust Eestimaa iseseisvusele. \
3. 1. Eesti Sotsiaal-Revolutsionri- de partei nimel G. Suits, J. Semper ja J. Krner esitasid Eestimaa Tide- saatvale Komiteele (esimees V.. Kin- gissepp) mrgukirja, milles nuti Eestimaa iseseisvaks kuulutamist, vene ja saksa vgede vljaviimist Eesti territooriumilt ja eesti sja- meeste koondamist kodumaale. V. Kingissepp lubas nad lespuua lhe- ma laternaposti otsa Tallinnas.
5. .1. Eesti Sotsiaal-Demokraadid pooldasid Eestimaa iseseisvaks kuu- lutamist. ^ Partei esimees Mihkel Martna saatis isiklikud kirjad enanH laste juhtidele Leninile, Trotskile, Stutchkale ja Kollontoile, soovitades nendel toetada Eestimaa iseseisvaks kuulutamist.
Eesti maatameeste kongress, mis koosnes peamiselt enamlastest, o i sstas Oleviste kirikus jda Vene:
maaga lhemasse .riiklikku hendus- se J. Anvelti ettepanekul. .
V^AI. polk. J. Laidoner asus 1. Eesti ^ s S * ^ v a b a r i i g i " ' k o ' ^ l ^ s e Diviisi lema kohuste titmisele.
ja kigi parteide juhatused, vljaar- vatud enamlased, hinesid Vanema- tekogu otsusega kuulutada Eesti ise- seisvaks . demokraatlikuks vabarii- giks.-' ' vv',v, y:..
14. 1. Koosolek samas koosseisus Estoonias. Selgitati iseseisvuse; vlja- kuulutamise vimalusi ja otsi i i kok- kulepet enamlastega, kes Eesti ise- seisvust ei pooldanud. Iseseisvuse vljakuulutamise deklaratsiooni koostamiseks valiti komisjon koos- seisus: K. Saral, J. Kukk, L. Sepp, G. Suits, A.- Ostra, J. Jaakson, P. Schnei- der, J. Raamor ja J. Reintal.
19. 1 Ajakiri ,.Eesti Sjamees" avaldas esikljel kirjutise ,,Iseseisev Eesti Rahvariik". Sellega Eesti ise- seisvuse mte oli toodud avalikkuse ette ja algas laialdane selgitust selle heaks.
Petrogradis astus kokku Vene Asutav Kogu. See asus nukogude korda mitte pooldavale seisukohale ja aeti enamlaste poolt laiali juba jrgmisel, peval
20. ja 21. 1. Enamlaste poolt kok- kukutsutud II sjavelaste kongress Tallinnas. Nuti Eesti Diviisi juha tuse likvideerimist ja div. staabi- lem l.polk. J , Soots sunniti koos olekult lahkuma. Koosolek otsustas siiski kuulutada Eestimaa iseseis vaks tvabariigiks, Enamlased sel selga ei nustunud ja lahkusid koos olekult. ' ; ";
21. 1. Selgusid Eesti Asutava Kogu valimiste tulemused. 2/3 raloetuc hltest ainult 35,5% oli antud enam lastele, Absoluutne enamus pooldas Eesti Demokraatlikku Vabariiki Enamlased katkestasid hlte luge mise ja see-ji esimeseks ning vii maseks korraks kus' enamlased luba sid Eestis vaba valimist.
23. 1. Eesti esindaja Vene Asuta- vas Kogus, J. Vilms, J. Poska ja J . Seljamaa -kisid Inglise saatkonnas Petrogradis, andsid informatsiooni olukorra, kohta: Eestis ja soovisid inglaste pooldavat suhtumist iseseis- vasse Eestisse. - . e
24. 1..Eesti S-Revolutsionride ju- .hid G. Suits. ja H. Kruus esitasid Petrogradis isiklikult mrgukiri a
Eesti Vabariigi 60. aastapeva ak- tus Montrealis toimub reedel, 24. veebr, algusega kell 7 htul, Windsor Hotellis. Samaaegselt thistatakse ka' fentreali Eesti Seltsi 45. aasta- peva.
Aktus toimub Versailles saalis; k- nelejaks on dr. Martin. Phvel, dekla- meerib Ain Vatis. Kontsertosas esi- nevad meie tuntud laulja Heinz Rii- vald abikaasa Asta Riivaldi kla- verisaatel, Armas Maiste Montrea-
Smfooniaorkestri klaverisolist; Jan Jrvlepp tshello, Karl J. Raud- sepa klaverisaatel ja Montreali Ees- ti Segakoor Karl J. Raudsepa juha- tusel. '.,;'
Aktusele jrgneb koosviibimine Windsor ; saalis,: kus eeskavalises osas esinevad: klalistena Quebeci prantsuse laulu- ja tantsuansambl ,,Les Tournesole" 20 liikmelises koos- seisus, Montreali eesti rahvatantsu- rhm Kuppari" ja Montreali eesti nais vimle jte klubi Eesti Kool".
Lbusate laulupalade eest hoolit- seb jllegi Heinz Riivald ja tantsuks mngib Karl J. Raudsepa orkester.
Kohapeal psmete mki.ei ole. Psmed on eelmgil saadaval lau- lukoori ja rahvatantsurhma liik- meilt ja Montreali Eesti Seltsi juha tuse liikmeilt.
0R0NT0
OMANIKELE TORONTO LINNAS! Vanematele kodude omanikele majandusliku abi andmiseks on City Council volitanud City Treasurer'i lubada elamute omanikele 100 dollari suurust maksusoodustust 1978. aasta maksude arvel sellistele kinnisvaradele, millede omanikud vastavad jrgmisele kvalifikatsioonile:.
TSIONBKS PEAB OMANIK V3
6. 1, Maapeva Vanematekogu sa- lajasel koosolekul otsustas Eestimaa iseseisvus vlja kuulutada lhemal ajal ja teha selleks kik vajalised et- tevalmistused.. ;: \-
12. 1. Eesti sjavelaste. II kong- ress Tallinnas. Veti vastu pooldav seisukoht, iseseisvuse -vijakuijiluta- mise suhtes. P. pchneider tegi ettc-
:; panek LI iseseis vu otsekohe v i j a kuu- lutada 1. Eesti Polgu kaitse all Haap- salus. Enamlased selleea ei nustu-
asjus Vene Rahvakomissaaride Nu kogule ja Rahvakomissar J. Stalmi- le, Stalin pooldas iseseisva Eesti Va- bariigi Joomist. Selle teate ti Ees- tisse H. Kruus. , !
26. ja 27. 1.,Sotsialistlike sjave- laste kongress Tallinnas. Moodusta- ti. Eesti sotsialistlike sjavelaste nukogu ja hakati formeerima Vene- maa eeskujul punaarmee ksusi Tal- linnas ja Tartus.
VKEVL
Skaudi hoolsusdiplom koos mrgi kandmise igusega on antud:
Vil l i Ldmax (Toronto Lembitu) Ivar Luksep (Toronto Lembitu), Ro- bert Soosaar (Toronto Lembitu). :' Nooremskautmastriks on eduta tud:
Toomas Sepp (Toronto Lembitu), Andres Terts (Toronto. Kalev).
Skautmastri vitekirja kaitsmise igus n antud: "
Martin Jgi (Toronto Kalev), Eg- bert Runge (ESMK). v - : \
. 65 aastat vana vi vanem 31, mrtsil 1978, mis on viimaseks sooviavalduse sisseandmise thtpevaks. !
B. Peab saama igakiiiset GARANTEERITUD SISSETULEKU LISANDIT, mis antakse Oid ge Security Act'i (Canada) alusel.
C. Elama kinnisvaras, millele on mratud omavalitsuse maksud ja . r
D. Peab olema olnud pidevalt Toronto linnas mitte vhem kui viis aastat hin- natud kinnisvara omanik enne 31. mrtsi 1978. aas tal. y
Kui te kvlifitseerite sellele abile ning ei ole veel saanud sooviavalduse formulari; siis palutakse helistada CITY CL^RK'S OFFICKsse 367-736, ning teile saadetakse vlja sooviavalduse formular. '
Sooviavaldus selle abi saamiseks tuleb esitada igal aastal. See soodustus, kui see garan- teeritakse, on otsene toetus linna poolt nmg ei vimalda mingisugust tagantjrele maksu. Lhema informatsiooni ja abi saamiseks tuleb helistada 367-7036. ^ . . R Y V . H E N D E R S O N , : < : City Clerk. .
Kas teie tunnete siin Ontarios mnda isikut, kes omakasu- pdmatusega, humaansusega ja lahkusega, millele ta ei oota mingisugust vastutasu, muudab selle provintsi pare- maks elamispaigaks?
Sellised n need isikud, kellede esile tstmiseks rajati Ontario Medal forGood Citizehship.
Medali saajad valitakse vlja Ontario kodanikest koos- neva Nuandva Kogu poolt, mille auesimeheks on pro- vintsi leitnant4uberner.
. Igaks vib nimetada mne isiku Ontario Medali 'saa- miseks'ning vastavad esitamise formularid on saadaval kui kirjutada:
Executive Secretary Advisory Council Ontario Medal forGood Citizenship
v Q u e e n ' s Park * Toronto, OriitariM7A 1A1
Juba kandidaadi nimetamine n hea kodaniku hinda- mine. Kik esildised tujeb sisse anda 15. aprilliks 1978.
ONTARIO MEDAL FORGOOD CITIZENSHIP
Ilmataat andis seekord Vancouve- rile ilusani juluilmad. Lund kll ei olnud, kuid paar. pgalat klma,ja hrmatis andis loodusele kodumaise ihne.
Juluhtul toimusid .jumalateenis- tused kigis Vancouveri kirikuis.
EELK Peetri koguduse petaja ei .oie veel Rootsist- kohal. Kl a sopu- tajana teenis Julius Juhkentaal, Se- at llcst. '. . ' v,
Peetri koguduse kirikus toimus juluhtul * kolm jumalateenistust. Esimesel . teenistusel lau 1 i s Vancou- veri noortegrupp ja organist oli Tar- mo Viitre. Teine jumalateenistus oli samuti litrgiline nagu esimene ja seal oli kaastegev, klaverikuhstnik lo Valdma. Muusikaga aitasid ju- malateenistust kaunistada Mart Laa- neme, Gustav Piir ja lalnimetatud 0 o Valdma. '-.'
Kolmas 'teenistus. Peetri kirikus oli Eesti, Apostliku igeusu kogudu- se ema ja seal teenis .lempreester dr. Riius ja laulis koor K. Rannaoja juhatusel.
Esimesel Juluphal teenis jllegi petaja J. Juhkentaal ja laulis Van- couveri Eesti Segakoor dr. Ruus'i juhtimisel. Organist lo Valdma.
Vana-aast htul oli klalispeta- jaks E E L K konsistooriumi assessor dr. Vbus. Aastavahetusel oli palju armulaualisi. Solist oli bariton Her- bert Kirves ja orelil T. Viitre. , : "
Phapeval, 1. jaanuaril jutlustas (jllegi dr. Vbus, solist R. Oi lj urn
ja organist Siiri Muna. Vancouveri Eesti hendatud Ko-
guduse kirikus algasid iulu jumala- teenistused varakult. 18.. detsembri htul oli n.n. Jululaulude laulmise htu. Jululaupeva jumalateenistu- sel laulis koguduse laulukoor ja esi- nes orkester. Jutlustas koguduse hingekarjane dr..Proos.
Juluphal toimunud . jumalatee- nistusel laulis, 'koguduse sjaasuta- td naiskoor.
Vana-aasta htul oli aastavahetuse koosviibimine ja 1. jaanuari jumala- teenistusel laulis koguduse segakoor ja jutlustas dr. Proos.
Jrjekordne pensionride klubi koosviibimine toimub neljapeval, 19. jaanuaril Eesti Maja suures saa- lis algusega kell 2.30 p.I., millest klu- biliikmeid klalistega palume osa vtta.
; Juhatus
arvamoattsses
I.S
Ungcs protefeerisi
Torontos senini edukalt tegutse nud maakondlikkude organisatsioo nide krvale on nd tekkimas uus,. Seoses eelseisva Vidupha ja kiila- ma ngu d ega hakkavad orgahiseeruma ka jrvamaalased. Esimene nupida- mine, millest kiki jrvamaalasi pa- lutakse osa vtma, peetakse kolma- peval, 25. jaanuaril Eesti Majas ruum n. 9 algusega kl. 7.30 . Lhe- mat informatsiooni annab . Vill- me tel. 267-6745.
le 50 eestlase vtsid osa 8 jaan. toimunud Muskoka suusavistlutest mis leidis aset Port Sydneys. Peaor- ganiseeiijana oli Lembit Joselin.
Kanada eestlaste ja soomlaste poolt algatatud .murdmaa-suusavist- used on ajajooksul saanud; vaga po-
pulaarseks. Kmnes 'eriklassis osa- vtjate arv letas eelmised ritused, ja llatas,-isegi organiseeri jid.' Teh- niiist.el phjustel oli 1600 registreeri- nud suusatajast ainult 1200-el vima- lus osa vtta nende hulgas on ka le 50 eestlase. Kolmes eriklassis
Feagaid sitis
. Eesti Gaidide Liidu peagaid gdn Hilja Kutma sitis Torontost aas- tavahetusel kolmeks ndalaks.Aust- raaliasseret vtta osa seal toimuvast Eesti Skautlikud, Noored Aust raa lias heksandast surlaagrist Har
Varem olid juba Kanadast samas- se laagrisse sitnud Eesti Skautide Malev Kanadas sekretr skm. Valter Piigli ja Eesti Skatmastrite Kogu Kanada Koondise abiesimees skm Karl Stis. :
ID
19
ungarlased protesteerisid; tera\'ai 1 hendriikide^ valitsuse otsuse vastu, anda, vlja kommunistlikule Ungari- le hendriikides prast sda hoiul c 1 nud kuulus St. Stefani pha kroon, millel on tuhandeaastane ajalugu. , Ungarlaste pha krooni leandmine Ungari vimudele toimus mdunud ndalalpul Washingtonist Budapes- ti sitnud le 20-liikmelise delegatsi- ooni poolt USA vlisministri Gyrus Vance'i-osavtul. ..'.'
Ungari hiskond hendriikides vitles mitmete) suuremate, aklsioo- n id ega ph a kroon i kom mun i s t i de !e vljaandmise vastu.. President Car-
(meeste, naiste, noorte) m e i s t r i v i s t - j t e r i ] e s a a d e t i Valgesse Majja tuhan- lst vtsid osa seitse eestlast. Teised eestlased; olid osavtjateks seitsmes matkamisklassis. Matka-uusatamine oli jagatud 10 ja 30 kilomeetri pik- kustesse vistlusklassidesse;
Eestlastest tlid kohtadele Ro- bert Vellend 8-ndaks meeste eliit- vistlusklassis (30 km.) ja Allan M- gi 4-ndaks.noorteklassis;(1.0 km.)
on
1
Enne juluphi abiellusid Toron-. tos Peetri kirikus Tiina Jrviste ja Richard Hhmann. Laulatas petaja O. Puhm.
Tiina Jrviste oli mdunud aastal Karavani pidustuste ajal Miss Tal- linn. Elukutselt on ta keskkoolipe
aastapeva pid.u: peetakse laupeval,. 21. jaan. alguse- ga kell 7. htul, Eesti Majas. "
Kavas on Valsiunistus", Canta- bel e" laulikute ja Estonia<.' orkestri ettekandel. '
Psmed saadaval orkestri liik- meil t ja kohapeal. Laudade ettetel- limine telefonil 244-4750.
H. Treffheri endiste pilaste kok- taja Hamiltonis. .Peigmees on kee kutiilek kooli 95 a. juubeli' puhul on miainsener, ttades samuti Hami!-. e ( i as i lkatud kesoleva aasta det- tonis hes suures; keemiavabrikus.' sembrikuule. Aeg ja koht teatatakse Noorpaar asub elama Burlingtoni. hiljem ; .- ',
I (CANADIAN SCENE) Kanada
statislikabroo viimased andmed kinnitavad,'et Metro Toronto etnili- ne koosseis' on kesoleva .aastakm- ne esimese viie aasta jooksul radi- kaalselt muutunud, kuna urdu (Pa- kistanist), hispaania, jaapani ja hii- na.keelte knelejate arv on tundu- val t; suurenenud. Nende inimeste arv. kelle emakeeleks on ungari, itaalia, juudi ja saksa keeled, on v- henenud. .Kogu Kanada ulatuses on Kanada statislikabroo andmetel et nilised. grupid, kasvanud jrgmiselt: indo-pakistani 80 protsenti,, hispaa- nia .85 protsenti, portugali 46 prot- senti ning hiina ja jaapani 33 prot- senti.- ,;.; : "- ; :;'-
Sa$katchewaig uus swmbS ' (CANADIAN SCENE) Saskat- ehewani valitsus on omaks vtnud uue smboli, mis on avalikkusele kergemini tuntav ja millega sste-' takse raha. Uus smbol kujutab en- dast stiliseeritud . nisu vihku 'ning moodustab he osa ldisest; uuest al- gatusest,, mis' kannab visuaalse identsuse programmi" nimetust.
deid kirju ungarlaste teravate pro- testidega ja korraldati mitmeid pro- test idemonstratsioone Washingtonis ja mujal. Prduti k USA krgema, kohtu -poole krooni vljaandmise keelustamiseks, mis jeti tagajrje- ta.':- -';"-'- '''. ' ' :
Pha krooni: vljaandmise vastu protesteerisid ka Kanada ungarla- sed. Mdunud keskndala . luul korraldasid Ungari Li i t ja Ungari Ve- teranide' hing hendriikide Toron- to konsulaadi ees. protestidemons- tratsiooni. Sellest vttis osa mnisa- da ungarlast teiste rahvusgruppide esindajate osavtul. Demonstratsioo-, nii kanti Ungari rahvuslippe ja pla- katitel oli loosungiks ..President Car- ter, rge aidake kommuniste!". Kon- sulaadi ees laulsid ungarlased, rah- vuslikke ja leinalaule.
nuinej
l!!ll!llll!l!III!$illl^