REEPEL;:n. VEEBRUSili'FRIDY, FEBRURY 17 , Jfefe mt- mr, 7 (1462) 1978".
1
i
:esti
jamgarria.^ Torontos ja teistes Onta- ' ri keskustes veedetakse ndalal-
pud ja suved oma suvemajades jr- vede res, tihedas lbikimises oma eestlastest naabritega. Lastele kor-
raldatakse ;suve- ja suusalaagreid, i<us hised elamused on eesti .keeles eestlastena. Sidepidamine on Toron- tos kahesuunaline, kuna meil lne- rannikul (Vancouveri);on eesti kee^ sed ritused hesuunalised, s.o. lap- sed viiakse vahel eesti r i tusi kuu-
: lama vaatama, harva ise esinema . vi kaasa aitama. Vancouveris pu- ; duvad eesti keele edasiandmist soo-
dustavad tegurid vljaspool vanema- /tc tahet.. j - : ' ' ; ,
Kokkuvttes vib elda, et emakeel on vajalik sidevahend pe- rekonna harmooniliseks ffunktsio- Beerimiseks, Tihti inirhesed ksivad, kes ainult
ht keei t rgivad,' eit millises keeles sa mtled. Vastuseks on enne ei ole keel selge kui sa selles keeles mtel- da 'ji suuda. .
.Lektori ; soovitused kokkuvetult o i id : 1) peame oma jreltulevale plvele andma , rohkem, vimalusi histeks : -elamusteks eestlastena. 2) Rgime las^teg eesti 'keelt nii palju kui vimalik, eriti nd on va- navanematel suur kohustus selles osas. 3) petame lastele eesti keelele ja kultuurile omapraseid termiine ja. kontsepte, mida saab.ainult eesti
V keeles \ 'ljendada ja tunnetada. 4) On vga thtis, et me oma lap- sed vi lapselapsed kaasa vtame sinna, mis meile endile thtis ja pha, nagu meie hised ritiised vi phakoda, kust lastel on vi- malus hiseid elamusi eestlastena ammendada.
/Senised suurritused, eriti eesti pe- vad nii idas kui Kanada lnes. ja 'ka globaalses ulatuses,; on selleks palju, kaasa aidanud, et nporte histe ela-
.mus'te salv ei thjuks. K a .Kanada, m.ultikultiiursus on
.palju kaasa aidanu:d etniliste gruppi- :de rahvuslikuks rkamiseks. Sellega henduses on palju noori oma ral> vusgruppide jurfe tee:leidnud, kel-
; . le ranemad pole huvi tundnud, ei oira lastele-onia.pritolu tutvustada.
Tuleviku pei^pektiivis peaksime ab 'nus id leidma, kuicias.afektiivselt eesli keele eesti kodus oskust ja k- sutamist ha ' rohkem populariseeri- da . - , ''-^yyr^:'-.
Lektori poolt . esitatud sisukale . icngule, ' m i d a tiendasid tema ki
eriteadlase.' poolt, professionaalselt ko'iutud uurimuste andmed ja &ine-
Uk; 1 emana -sdamesoojusega lisatud i s ik l ikud kogemused, veti vastu
' kuuiajaskonna p.olt kauakestva ap-
' .Jrgnesid elavac^ lbirkimised ja- esiiati o l u & i uusi posijijvseid ette-
panckuid ja kommentaare ettekari^ de'e tienduseks.. .
Leiti, et eesti keele oskus on noori sisemiselt palju rikastanud.
. O n fakt, et lastel; on keele; ppimise vime erakorraliselt -suur; Neil pole raskusi : ; p i t u d e ( j s t i : k keelele momentaalselt leminekuks kui vajalik. Rida loengu kuulajaid kirjeldasid oma. perekondlikke mee- todeid j a reegleid, mi.s. emakeele ko- duseks ppimiseks ja' kasutamiseks
. on praktiliied. Niteks: peale koob ..koduuksest sisenemist toimugu pe-
: rekondiik komniunikatsioon vaid eesti; keeles. ;
' L e i t i , et mnegi eestikeelse raama- tu lugemine on lastel^ raske,; neis erakorraliste:snade esiViemise tttu. Eesti ajalehtede lugemjbe, ;eriti, kui neis esineb noorte leheklgi, levaa- teid noorte tegevusest, esineb nende nimesid, fotosid, see ahvatleb meie noori meie ajalehte lugema.
;Toronto lasteaia jiihataj pr. A; Kullang jutustas oma ulatuslikest kogcifiustest Toronto laste;aia toost ja noorte huvist lasteraamatute lu- gemiseL Avaldati soovi; et Eesti Lii t Kanadas vi vastavata kogemustega
; isikud paks ; . |. ; . ' orgamseerida laste vanuse gruppi-
dele sobivate lastejuttude heli-lin- /, ' dsstamist.^ ;;- y;'- ' .; |
Selle juures viks kasutada meie noorte niteringide kaasabi. K u i neid he:i-lint.e paljundada ja soodsa hin- naga oleks . saadaval, siis see aitaks kaasa emakeele ja ajaloo lastele pe-
: tamiseks, - Andres Raudsepp teatas, et tema
kaasabil saab kasutada kvliteedt tiuslikke helindistamise| seadeldisi. Oleks vaid tarvis sobivaid ksikirju. Mag. Erna Laaneme lubas mned ksikirjad koostada ja palus ka teisi seda-teha vi organiseerida.
Avaldati ka soovi, et vajalike os- kustega isikud asuks lastele: sobivate piUide vi joonistustega illustreeri- tud lastejutte^koostama. K u i n e e l i - sada hhtsas lastele arusaadavas ees- ti keeles; selgitusi, oleks vimalik ne i d^ pai j ndada ja see' oleks thu- saks ppemoodseks eesti keele lu- gemise ppimiseks. ^
ICa juba varemalt koostatud kodu- selt valmistatud lugemismaterjale paluti saata E L K esindajatele, et
.neid sobivu$e korral paljundada j
Tnapeval vite posti teel tellida peaaegu cike seemneid, raaniatuid, suurte kaubamajade kaupu, kehaliste harjutuste vahendeid ja isegrdiplmeid,"
Suurem osa posti teel opereerivaic organisatsioone on ausad, kuid ks vike protsent ei ole seda ning nad annavac kigile sellel-alal tegutsevatele ettevtetele, halva nime. Seda arvestades tuleb teil enne posti Jeel tellimist andes endalt ksida:
Mida annab see pakkumine tehselt? ''^ Kas kuulutus annab kllaldaselt 'informatsiooni? Kas ma olen teadhk selle kompanii
Feputatsiopnist? ;^ Kas ma testi vajan seda:eset? ^ Kas mul ei ole vimalik osta sara eset
odavamalt kohalikust kauplusest? Kas ma olen vimeline maksma c.o.d.?
(cash on delivery). Kas raha tagasi saamine vajaduse konnal
on garanteeritud?
Ontario tarbijate ja kaubanduslike\ - sidemete ministeerium .andis vlja uue^ informatsiooni hlletm, milles on toodud posti teel tellimisei esinevad| trikid, mille; vastu teil ti^ Ieb ennast kaitsla?,.; samuti kontrollnimekiri, mis aitab teil', postiteel kaupade tellimisel vltida probleeme. Blletnis mainitakse, kus ja kuidas kntrlHda he kompanii reputatsiooni ning samuti tuuakse seal teie igused Ontario Business Practices-
ct'i aluseL ' .;. - ,j. ; ; ; ' ,
Consumer Information Centre ; Ministry of Consumer &
Coninierciar Relations : ' i 555 Yonge Street Toronto,^Ontario M7A 2H6i
Saadaval ka uus informatsiooniblletn pethku heategevuse kohta: A\;oiding; Phony Gharities: Hpw To Be / ;^ Gautios Donor."
Minister of Consumer and Commercial WilJiam Davis, Piremier
Tulumaksu lehtede titmine
Anton Hansen Tanimsare,- snni- nimega Anton Hansen, meie kigi ae- gade suurim proosakirjanik, snols 30. jaan. 1878. . Albu v. Jrvamaal. Kirjaniku nimi prineb Tammsaare ninielisest talust i l jandi inaar Suu- re-Jaanis, kus kirjaniku isa Peeter Hansen on sndinud, et oma noore naisega siirduda Jrvamaale vastos- tetud talu pidama. Tulevase kirjani- ku kas vukodun, kujuneb see tema ammendamatuks loomingltteks.
A, H . , Tammsaare eluloolised and- mediinnulennul: ppeaastad Albu ja Ambla .vallakoolis, ' V-Maarja' kihel- konnakoolis ja H . Treffneri eragm- naasimis Tartus190719IL a. on Tammsaare immatrikuleefunud Tar- tu likooli^ igusteaduskonda; tegut- sedes seejuures ajakirjanikunaTea- taja", hiljem ,>Yaatleja" ja;Sriumi- te". juures, Haigestub enne HkooH lpetamist raskekiijulisse; tuberku- loos i j a s i i rdub ravi o ts tarbel Kauk- aasiassA kus; eesti asunikud tema eest lioHtsevad ja sealt Koitjrvele venna juurde. Hil jem asub parane- nult Tallinna ja abiellub.-
Esimsed kirjanduslikud katsed i l- muvad kooliajal. Ulatuslikuma sule- mehena' astub ta avalikkuse ette 1907. . Siitpeale 1907-1^23. a. ilmti- vad tal viisteist teost enne suurvormi Te ja iguse" juurde asumist, mis on aukartustratav eelkool ja pro- duktiivsus. Sinna kuuluvad realistli- kud-impressioriistlikud novellid: ,,Ra-
lastele, eriti vhemates keskustes, kus tienduskoohd puuduvad, ktte- saadavaks teha, keele ppevahendi- tena.'; :
Asjalikke j a vrtuslikke ettepane- kuid; ja snavtte esitasid dr. Jaan Roos ja tema abikaasa, prouad Ellen Martens, Naelapea, Kimmel, Kullan- g, Andres Raudsepp, Vellp Hubel ja teised esitatud loengust hvi ta tud kuulajad. '.^ : '^;
Kllislektorit Vancouverist; tut- vustas ja lektorile ja lbirakiinis- test osavtnutele,, vrtuslike tien- davate ideede esitajatele t les tnu- snu dr.; J. Roos.:
Eesti 'Liit Kanadas ksiloleva loen- gute sarjas Eest lane ja teina kodu", oli magister Erna Laaneme loeng eriti vrtuslik. . : ; : '
Esitatud ideed peaks kiki eestluse silitamisest ja meie armsa ema- keele noortele petamisest huvita- tuid oma oskusi, vimeid ja kaas- abi andmisele kutsuma. Ka majan- duslikult Liitu toetama, et seda lemaaliselt saaks orgaMseerida.
hauk", ,Uurimisel", ,>Pikad sam- mud", ,,Noored hinged", ,,le piiri", ,,Krbes", vesteid ja artikleid ,,Kce- lest ja ;kirjandusest", Sjamtteid", ,.poisS; ja liblikas"^ ,,Pialpoiss",. ni- dend J u u d i t " 1921.. a. ja romaan Krbpja peremees" T922:a^
Viimane on ksmeeldejyamid armastusromaane ; me kirjanduses oma maasse kiindunud traagilise ar- mastajapaari, koolitatud ja kodutaL lu tagasi prduva Krboja Anna ning - taltsutamatu, rgsoomeliku Katku Villuga. See on noorplve v- lus arm, mis neid seob j a htlasi la- hutab. Olgu thendatud, Krboja An- nal puudub tiesti ajakohane knick- marichenhkkus, ta on esimesi hari- tud naisekujusid me tolleaegses kir- janduses. Katku Vi l lu oma rngas j mistust minetavas armus aga oli me koolipevil vist paljude. kirjan- dushuviliste esimene armastus. V- hemalt olin isiklikult suuresti pettu- nud kui sain gmnaasiumi lputks ^Juuditi" PiibH ja Hebeli Juuditi" vrdleval taustal, mitte Katku Vi l - lut, nagu olin lootnud. Traagilised kujud kirjanduses olid tollal mu lei- vanumbriks. ^
Ka. Juudit" rndas kooli arhiivi, sest leppisin temaga peagi. See on kpse sulega kirjutatud draama, ise- seisva ja erineva tlgendusega n i i Piibli kui Hebeli draanpist, kus Juu- di t tapab velema Olovernese et oma rahvast psta, K a Tarnmsare Juudit tapab Olovernese ja pstab Iisraeli rahva, kuid ta teeb seda teis- tel phjustel, sest et Olovernes tema hlgab. Vsinud veplik otsib kau- nis juuditaris kikemistvat, andu- vat naist, Juudit aga ihkab kuninga- emandatro.oni: ja kuningapoeg! ilma-
le kanda. Kui Olovernes talle pettu- nult selja keerab, tasub Juudit sol- vangu r o i m a g a . ; .
Prast ^ eelmainitud ulatuslikku loomingut peamiselt noveliivormis, on Tammsaare valmis ,,Te. ja igu- se'''juurde asuma. 1926. a. ilmub esi- mene osa, mis Andrese ja Pearu tun- tud kemplemistega, on muutunud peagu folklooriks. Lhi vaheaegade- ga jrgnevad teised osad, viimane ja viies 1933. a. Seega seitsme aasta jooksul kogu suurteos; iga osa pea- gu piibelpaks ja tis omamoodi pii- bellikku teotsingut. Igal juhul, ts- tab ),Tde ja igus" Tammsaare kau- gelt le oma rahvuspiiri maailmakir- janduse suurkujude eesritta, nii eestilikult eestilikum kui Tc ja i- guse" ainevald ja ksituslaad . ongi. Ve^valt kski teine'me proosakirja- nikest on judnud nii lhedale me inimesele ja maale ning. kirjutanud neist vrdse vimekusega. .
Esimene osa kirjeldab' inimese vitlust maaga, teine Jumalaga, kol- mas hiskonnaga, neljas iseenesega, viiendat mrgib resignatsioon ja enese leidmine. Filosoof, skeptik, humanist, on Tammsaafe siiski l- riliselt hell inimeste, 4a nende vahe- kordade lahastamisel. Teda on ph- jusetult nimetatud ateistiks. Kuidas saab suurvaim, kelle teosed on ks- ainus Jumala otsimine ja Jumalaga maadlemine, olla ateist, vibolla kit- sas kiriklikus mistes. Tammsaare vimetega kirjanik ei mahu nii. pii- ratud raami, ta loob selle raami ja vaimse atmosfri ise.
Osalt tervise tt tu ja kindlasti veel .enam oma t iseloomu tttu,, on ta sunnitud kalduma eraklusse. On tiesti arusaadav, et ta isegi h- le sbrale vib snalausumatult uk- se sulgeda. Kuidas ta muidu oma hii- gelmtmelise loominguga toime tulnuks. Eraklikkus oli selle esimene Ksk, ilma et ta olnudks sugugi inimplgur. Nuab rrnist enesesal- garnist ja distsipliini, kik vline vibolla kuudeks krvale suruda, et
Eesti Vabariigi 60. aastapeva t- histatakse Chicago Eesti Majas juu- belile omase vrikusega.. Aklusek- nelejaks. on palutud Roman Toi, ja klalisslistiks mi aktusel kui ka sel- lele jrgneval peol on bariton Avo Kitt.ask. Kontsertosas on rakendatud veel pianist George Radsavljevic, Andres Peekha kandlel, segakoor. Marga Tarn mark (sopran) ja Regina Vhma (klaver).
Vlisklalistena on loota lti,, lee- du ja ukraina rahvusgruppide esin- clajad ja U.S. Kongressi liikmed Phi- lip Crane ja Robert McClory. Samuti on lubanud tulla president Fordi en- dine nuandja- et^niiistes ksimustes ja senaator Dole'i poliitiline vitlus- kaaslane Myron Kuropas. Aktuse, vaimulikus osas teenib pastor Elmar Pahn."' - ' . .
seesmiselt ngijaks saada, iga oma tegelasega kaasa elada, nende elu elada, et sna saaks lihaks ja vereks nagu see Tammsaare puhul on saa- nud. Ta isegi r ib eraldi toa, rnille aadressi ta kellelegi ei^nna ja kirjUr; tab suveti, kui perekond sidab su- vitama.
Ma ei pagi ,,Test ja igusest" midagi esile manada. Soovitan selle milliselt tahes lehekljelt avada iiiiig Vargame .elab oma inimeste ja probleemidega le ajatuiskude. Tammsaare ei j oma loorberitele
ma.' Tde - ja igus" tstavad
254 Danforth Ave. Tor. tel. broos 466-4813, kodus 759-3588 Pensionridele hinnaalandus.
teda juba tema eluajal klassiku sei- susesse. 1936. a, psti tatakse talle Albu vallamaja juurde ausammas, mille avamisest ta ise osa ei vta, sa- muti teistest temaauks korraldatud juubelite thistamistest, vlja arva- tud tema 60-ne a. snnipeva puhul noorsoo organisatsioonide poolt-kor- raldatud aktusest, kuna. ta noorte astusavaldusi ja huvi oma tde vastu peab siiraks. Ise tingimusteta aus, ja sirgjooneline, ootab;, ta seda ka avaliku elu tegelastelt,'seda tihti leidmata, mistt tu tema hoiak nende suhtes on sageli eeraaletmbuv. . K u i tema senistes teostes vib .ai- mata teataval mral Dostojevski mju, mis muidugi on leidnud: ties- ti tammsaareliku ja lbini eestiliku snteesi, siis on- ta vimeline jrgne- vais romaanides ,',Elu ja armastus" ja. M a armastasin sakslast" ning nidendis Kuningal bn klm" lbi- ni uuenema, kaldudes tundlikust im- pressionismist allegooriasse ja sm- bolismi/ ; "''.
Oma viimases thelepanuvrses teoses ..Prguphja uus vanapagan", kasutab. ta osavalt mtoloogias tun- tud Kaval Antsu ja vanapagana 1 u- gsid originaalse teose les ehitami- seks, mis, asjatu hsada, jllegi tege- leb hingendsuse otsimisega,, see- kord lihtsameelse ja ausa vanapaga- na nol, ehk nfeg.u Tammsaare seda ise vljendab 01en oma teose phi- mtte juba alguses lhidalt ja sel- gelt vlja elnud. Kas inimene tahab ndsaks saada, kuid ei vi, vi ta viks, kuid ei taha." Selgub et-talu^ mehena ei. ole vanapaganal vimalik ndsaks saada.
Nagu andmed rgivad, on Tamm- saarel kavas Vanapagana" teine osa, kus see kaupmehena linnas katsub ndsaks saada; See tuleks alles pal- jastus," on kirjanik ette muianud. Samuti on Tammsaarel kavandami- sel uus osa T6de ja igust". K u i d aeg ja sndmused; millede saatusr- likkust ta ette neb, ei anna selleks enam vimalust. Fsihse tervise remail , tuleva suhtes illusioone te- gemata ni^g lahendust leidmata, lei- takse t 1. mrtsil , 1940. a! oma toas, p pooleli jnud ksikirjadele va- junud, surnult. Matuse talitus toi- mub kirjaniku soovile vastupidiselt siiski > E,stoonia" kontsertsaalis avalike austusavaldustega Vabariigi Valitsuse ja seltskondlike organisat- sioonide poolt, kes peavad oma ees- iguseks eesti rahva suurkirjanikk tema Viimsele Teekonnale- saata. 62 aastaselt sngitatakse ta Metsakal- mistule E . Vilde lhedusse. ^
P. Lindsaar oma viimases raama- t u | Vrska'* tstatab ksimuse, miks Tammsaare ei kirjutanud me heroilisest Vabadussjast. Miks see ldse leidub suhteliselt vhest ksit- lemist me ilukirjanduses. Olen selle le 'melnud ja 'kaldun arvani, ta- kistuseks oli just teema heroilisus, hesnaga, tegemist oli/puutumatu, et mitte elda, phamusliku teema- ga. Tammsaare amplituudiga: kirja- nik kirjutab vaevalt, kus tal ei ole tiesti vabad ked. Ta ei ole heroilis- te ridade tegija. Humanistina lahas- tab ta inimest teisest aspektist.
-Taitimsaaret pn tlgitud paljudes- se keeltesse. .'Kardan, ei ole kerge lesanne vahendada niliselt nii liht- said ja ometi elava hingehuga lae- tud ridu, mis panevad helama iga le- pikutuka ja karjalapse, ning et need; lepikutukad on me endi lepikutukad. ja karjalapski me endi eilne pev, siis oleme uhked j a tnulikud, et meil oli j a on Tammsaare.
Vhe on neic| kirjanikke ja teoseid, kel aeg klge ei hakka, vaid otsekui selekteerib vlja. Me suurkirjaniku A . H . Tammsaare teosed elavad te- ma 100-aasta snnipeval oma ela- vat elu edasi, lhivalgustades ini- raest, tema alljke, armu, armistuv mist ning Jumala j a teotsinguid, sest kigile ajavooludele ja tsivilisat- siooni imedele vaatamata, on inime- ne Oma sisemas uskumatult muutu- mat; iga generatsiooni pdedes 'ker- gemal vi ka raskel kujul lbi oma tuuleruged.
Salme Ekbaum
te* iTi iv
; : kivilt, ..Pevas! Lbi varemele"
liscs kujunduses aine milnieklgsi bariigi jmiboll-a murda ei meie rite loomingujut
' Pedro Kriistcn taie joiuuikasi ki gadcte'ikka silma viljelema paijun
; Tarvitseb avnuli ..Laevasilu Leag; mdumisel". Tei lise arengtijoonen tavaks memuaaril venen.iine. puutu
: iseenda pika elu , just eriti kaasaj poolilukirjandusli temeeli haarates joon meie loomi suletugevuses. nas lause lihtsusele v kndes harrastal teos, millisele pai.' alapealkirjaks ..V rest ruumist", t( eriti.rikkalikult
; se kogutud llihilo omaaegselt Vene' pses tagasi Ees
: vabast Eeslist ja liites ksitlusse materjali...Uudise sed teoses. Nii s kust.
Meil! nii oo ian [ kulsulud K a i l Ri
.ianikutee stardite( 3. triiki puhul ei paberil, ega liu li p
jaduse selgitaniis peaks olema see iK ei aj.UucI nneks ]- tlise hingelaadi
: keda niiiVd papuhi iHinase i.'dtniiiii'<>i! juhatades .sisse Ris ,ianduse taseuiega on ks meie kii- tippleoseitl. kus ee: lakse realisllikull (upicli .lakobsuni le. Teos 'on pay keskealistelegi luiu 2. trkk ilmus 194'^
; . Helmi. Melo on aastatel viljak'as oi loomingu sektoris tuste.sirvimine, liii sgava thele]->imu nud .vaatluste^ sek vrd. iseennast, kui tudes inimesi mi elu see.st- kui ka v Meenutame tema juhuslikult silme e leid ;,.Oma veri", ..Teised luuled". ..Vrsil" ja Samn loodud ja ilmunu aasia jooksul. Niic eakalt ja elulvo,!'eii pealkirjaga ,,,Pev t o t a b olla eeliiviiui varn ja veeliji hoopi duseL^a eusllusele jh^ib :peai>u-peviku kultuurielu ja illi
vu>il. Oleks visi .le et locjva, kirjaniku pi selle '^ l.pna ei i isi iklon dusest. Loov auloi ' i kunagi jda piieviki
, ju lab . eemale e '^a jaspoole. Nagu i;.';,
loomingu pealiikiiji tor ka pevjkiis^ i:
dagi iseendasl r- ka j; tukajaslusena. 0'ri' IILI
. kuidas;uues Ieoses osad;
Mlk. meie loo va ic gas esim.ene ja \anan na parimas tiiendus
J-cord leoseL'a- pcalkir Viet(jn,a" lugejat selli
:. sellc;sL!!:!ih()lislliku re. ksikirja luijumaia ist luistada. Mijisime oiii; l em ' ,,Ju.m,ula;^a; ir e
, .oletades seda, j n i i i a i a j lilcaep:ii j l i i i K i l a L V i j a
ga. \ ' anvpea i - o l e ; i K ' . s i ' m a i t , k a k s koidel iviei:' : lusi. / , , f l m i n ; k u - l , ..Pcaie pevapo -re l"\ .
foot, mis e c l l e a l e ia i ; 'nne\ase -elu ,plaa-i
. siis v i s i on r se ! e : s n d n m s l e kL!iulam!.s uudsus mitie '^ii iuill : , gus, vaid ineie k i r ia i i J
. Arno .Ra : : " i " m;i.l8 l;
itc