sMe. Elu" nr.. 10 J1465) 1978 R E E D E L , ! .
lu" nr. 10 (1465) 1978^
d noored Inistid ,ta .veebruaris kor- ^
lise: muusikavistlus- 'alvi Jaldre klaveri- 1: Monika Pint L.
klassis 12-aas.taste- frisoolos 12-aastaste-
1. koht du klassis
1. koht duo klassis
tlassis. v:..? liiased tulid esikoh- ;ssis, neist eestlane
konservatooriumis miineerija.
fotoportreede ko- leb esitamisele 18
esitab portreesid itos. See kogu on.,
;Eesti Kunstide |cb hiljem rahvusii- .
kollektsiooni ka- li muuseumi. it 1330.-mrtsini.
I raamatukogu To- Raamatukogu on.
eedeni, 8.30 e.l.-6 ' |.'aupeviti.' -
[s. tulid Ont. Hydro , Ingu alusel , Saksa-
Vastava lepingu irio ?Iydra tammi- ;iawas, Rlphtonis i\ siinviibimist toi-. ?lle grupi- meeste
iibimine. Et seda [larda- ja ka 30. aas- a Torontos alusta-
|e htu" .korralda- limkond on reser-'
id "/ruumid V>on [i's hotellis;' Prin-
29. aprillil: . tdda kigi meeste i suhtumisi sellesse |iab edaspidise in- nist, palutakse/en- [llesse gruppi kuu-. Iresse saata Emi i . |te Rd., Don .Mills,
.helistada,-telefo-
FRIY, MARCH
ri Maleklubi
lemngust ja^ tur- |]av.:Esmakrdselt 'aastane Peter ja Poolsaar. K l u b i ,
[g laieneb. Klubi ^kellade paranda-'
|e kella ostmiseks. |jt kolm kella-ka- la- kolm parandu- eks olidi.P. Beeh-
Iji A. Mustel. Osa .i mainitute- jj"g- ne maleiajad: M,.
V. .Pikkand, 0. . i . Informatsioon I. Aavikult 423- -vkutulek on 19. esti .Majas, ruum
l) noorte tegevust :Elna Kungla-
t^:Cclo]eA'aks: maa-, innclii^ka ma--
|;30.:; toimub, suur ia- 'suvcmooide Fairview; Mal l ' !
ehia
Toronto Vana-ndrese kirik on 17. mrtsil aja-aastane. Alates 1951 aistast ori phakoda Esimese ^ EvangeeliuW Lutheri Usu Ja Mti Evangeeliumi Koguduste hine )drik.
. Sndmustik algab 1830 aastal 3000 elanikuga .Yorgi linnas, ndses To- rontos. Umbes pooletuhafidelisel Kirk: of Scotlandi" protestantidel
^puudus oma phakoda. Kirikust olid ka huvitatud linna kaitseve 71. ja 79. Shti rgementides teenivad presbterlased. Mte sai teoks ja Churchi ning Adelaide tnavate nur- gale el;iitati esimene presbterlaste, shoti kaitsepjhaku nimeline, Saint /^idrew kirik. K i r i k u avanemine toi- mus 79 - shotirgemendr paraadi ja piduliku jumalateenistusega 19. juu- nil 1831.; 1 : '
Linn kasvas ja tema pale muutus. 1870 aastal on kirik peaaegu mber- piiratud tstus- ja ri-ettevtetega. Koguduse liikmete elukohad olid ki- rikust kaugel. 1873 aasta aprillikuu kogudiiise koosolekul otsustati suure, hlteenamusega ehitada uus kirik Kingi ja Simcoe tnavate nurgale. Osa liikmeid olid uue kir iku asuko- ha valikust pettunud ja esile 'kerki- sid mningad, juba varem esinenud lahkhelid usuksimustes. Lahkhelide tagajrjel keeldusid 58 koguduse lii- get sellest kirikust lahkumast ja ko- guduse omavaheline tli laks Pres- bi eria Sinodi ktte lahendamisele. Sinodi otsusel ji kirik mmata , kuid kohale jv kogudus pidi oma nime muutnia ja nii veti esmakord- selt tarvitusele Oid St. ndrew nimi (1874), ning kohale jjad pidid vl- jakolivale kogildusele maksma 6000 dollarit jrgneva ;8 aasta jooksuk Olukord oli tbar sest koguduse pe- ta ia lahkus ja i^aistis ebausutav; et -see vikene kogudus suudab edasi te- gutseda, kuid nagu eldakse.^.inime- ne i-i;|tleb ja. Jumal juhib". ,
^ E S I M E N E P E T A J A ; : : . . ' . . Aastal ' 1876 , piihitseti : Ameerika
Philadelphia linna sa j a-s tas t . j uu- belit ja sealt naasnud pastor G.' ' M . Milligan otsustas mned pevad To- rontos peatuda. Vana Pha Andrese kogucjuse palvel nustus ta phape- val .jumalateenistusi pidama. Hom- mikusele: jutlusele kogunes; 60 kiri- kulist.: Pastor M i l l i g a n i htgne jut- lus . klas vimsalt sellesy peaaegu thjas, tuhande istmelises kirikus. Ni i pastori, kui ka koguduse llatu- seks ijmus prastlunasele jumata- teenistuseje; ootamatult suur arv ki-
.rikulisi (le 300. inimese). Kogudus oli pastor MiUigani.isikust j jutlu- sest nii vaimustatud, et ,nad kohe
jrgmisel . | )evar"pakkusid , temale ; koguduse petaja kohta.
Pastor Milligan, kes oli Shotimaal sndinud,, kuid . Ontar ios . leskas- vanud ja kihgstni Queens College lpetanud, oli tookord Detroiti Pres- btarian kir iku hingekarjane. Det- roiti kogudus oli heal majandushkul jrjel ja petaja sissetulek mdu- kas. Milligan palus, aega jrelemt- lemiseks. Mtteidinlgutades ja lin- nas jalutades sattus ta juhuslikult Jrvise ja Carltonr tnavate ristu- miskohale, kus* ta mrkas mdukas suuruses mgil olevat 'krunti. Pas- tor heitis pilgu mbaisele ja tegi oma otsuse, : J ,
Ta teatas kirikuvanematele, et ta on nus asuma koguduse hingekar-, jaseks ainult sellel tingimusel, et va- na kirik panhakse mgile ;ja kogu- dus- ostab Jarvise-Carltoni tnaval mgil oleva Jcrundi. uue kir iku ehi- tusplatsiks. Kogudus nustiis. pastor 'Milligani ettepanekuga ja nii sai te- mast esimene' Vana Pha Andrese l^iriku petaja.
' KmiK E H I T A M I N E . ' : Asuti energiliselt uue kir iku eliita-
misele ja, seda toetasid mi mnedki rikkad ja mjukad isikud, nii nagu seda oli lemkohtunik MacLean. Va- lit i ehituskomitee ^ ja nende lesan- deks -sai otsida sobiv ; ehitusplaan. Komitee, kes sellef lesandel klas- tas mitmeid kirikud, yali inudeliks kahetornilise hilis-gooti stlis ehita- tud St. Johrfi linnas New Bruns- wiek'is- a^uva St. Andrew kiriku. K i - riku kavandamine: ja selle ehitamine anti arhitektide firma Langley & Burke ktte. Ehituse platsi. eest maksti perekond Beardi jreletuli- jatele 700() dollarit. Vana kir iku m-
gist .laekus IpOQ dollarit mis aitas katta ehitskulusid ja .vimaldas ta- suda vlgasid....
1877/78 aastarkerkis i lusal puies- teega^ palisiatud Jrvise tnaval, ri- kaste- Torontolaste elamirajoonis, suur kirik mis 'osutus heks linna vaatamisvrsuseks. K i r i k on koda- kir iku. kujuline - ja 84 X 120 jala suur rune. Peatorn Jarvise-Carltoni nur- gal annabiioonele majesteetliku k r guse (122 jalga) ja teine madalam toni (78 jalga) rnis asub ehituse lu- napoolsel nurgal rhutab hoone mas- siivsust. Ehitusriiaterjaliks kasuta- ti punakas-halli Gredit Valley 'kivi- murust toodetavat .kohalikku ehitus- kivi j a ehituse kaunistamiseks im- porteeriti Ohio 'kivL
Katus kaeti kiltkividega ja harjale pandi ngusad- raudsed harjaorn-
energilise hingekarjasena. Tema soo- vitusel soodustati 'kirikus muusika kasutamist ja sama toimub kg tna^ peval. Eesti koguduse petaja 0. ?ello (1912-1971) tundjad hindasid tema hmoori meelt j a tema terav- meelsust majanduslikkudes ksi- mustes ja huvitaval kombel on pres- bteriaste petaja Milligani kohta avaldatud samu arvamusi.: Presb- terlased panid rhku phapeyakoo- l i tle, k i r ik l iku .seltskonnaelu te- gevusele, huvi- ja noorteringide too- le, lgemissaaU ja laulukoori tegevu- sele ja samuti toimub samalaadsete organisatsioonide tegevu(s meie lut- heri i i | i k u koguduses. Koguduste tegevusd^ ldpildis Teidub k a erinevu- si sest presbteriased panid enam rhku vljaspool kirikut toimuvale vaestehoolekandele ja misjonitQle, kui seda tehakse praeguses ltheri koguduses. 1910 lks petaja Milli- sian erru ja temale jrgnesid peta- jad S. H . Gray (1911-16)i T. H. Mit- chell (1916-19) ja W. M . Auld'(19l9- 24).
Vana-Andrese kirik
mendid. Presbteriusu seisukohaelt pandi ehituse pearhk smboolsele geomeetrilisele lihtsusele, otsiti har- moonilist smee t r i a t j hoiduti esile- tungivate vliste ustuste kasutami- sest mille tttu ji kiriku kunstine vlimus tagasihoidlikuks. Thelepa- nu ratavad phakoja krgekaareli- sed uksed ja aknad tekitades pha- l iku meeleoki juba enne kirikusse as- tumist. K i r i k u vlimus, meenutab eestlastele nende: kodukirikuid ja hoone' vaatlejale kiirgab vastu rhida- gi tuttavlikku. ' ; ,, ;
LIHTNE, JOON . ^ . Kirikusse sisenedes, selle Jarvie-
Carltoni nurgal asuvast .uksest, ava- neb vaade amphiteatrikujliselt ase- tatud pinkide ridadele mille kesk- punktiks jb altar. Prandale n antud altari poole .langev kallak ja kskik kuhu istutakse, on arhitek- tid hoolitsenud selle eest, et kiriku- Hsele. jb avar. vaade. Tagaridades istujate lessepooine vaade on ns- 'ki osaliselt varjatud l^aares ehitatud . rdust, mis toetub raudpostidele;; Rdule pseb kir iku nurkadesse paigutatud kitsaste- trepikodade kau- du. lesse vaatlejale paistab silma' kaks krget terassammast (36 ialga) millele toetub vlvkaarteline kiriku lagi. Kir ikut valgustati gaasilampi- degaseintel ja laes rippusid ks suur ja kolm viksemat gaasikropnlht- rit. Kirikut, keti soojahukttega.
K i r i k u sisemus on -veelgi lihtsa- malt kavandatud kui seda tehti ki- riku vlimusega. Rhku pandi kva- liteetse .puidu kasutamisele ja see traditsioon on psinud tnapevani. 900 kirikuhsele ehitatud pingid tehti hallist, Ameerika phklapuust ja neid kaunistati tumeda^ ni i nimeta- tud Ameerika, musta-phklipuu liis- tudega ja. kaunistustega.'.Altari osas (1878), mis nd on mber ehitatud, asus suur al.tarilaud mille taha oli paigutatud kolmekordne kirikuvane- mate tool (saarepuust) ja selle taga asusid 13 polstertatud istekohta koo- rile. ' Altarilauast vasakul asus risti- misbassein. Pranda t kattis Brussels vaip;
' J2B
u ehitamine maksis 25.725 dollarit. Sellesse summasse ei ole ar- vestatud kirikule kingitud kantsel, mis on arhitekt W. G. Stromi poolt kavandatud ja ksitsi voolitud ilus- tustega (phklipuust).
Carl toni tnava rde ehitatud mitmekordne krvalhoone (38x42 jalga) ehitati kirikust viis aastat hil- jem (1883.) ja see maksis koos sisus- tamisega, peaaegu 2 LOOO dollarit. le poole sellest ehituskulust laekus ko- guduse liikmete annetustena j a : 10. aug. 1882 tehti 10.000 dollarilin^ pant- kirja laen mis nhtavasti peagi ta- suti.: v .-
70-liikmeMse koguduse 1896 aasta tulud ja kulud annavad ettekujutuse koguduse majandamisest. Phape- va korjandustest ^laekus 3400 dolla- rit, numereeritud kir iku pinkide :- rimisest 3300 dollarit ja" heategevuse otstarbeks korjati, umbes 4000 dolla-: rit. petajale maksti 3000 dollarit ja kir iku levalpidamise kulusid hin- nati 6200 dollarile.
E N E R G I L I S E D .PETAJAD- "
Kir iku ajaloos n selle esimene.ja vmane veerand-sada aastat olnud kige energilistemateks ajajrku- deks. Eesti: ja Lti Lutheri kogudus- tel on olnud enerigilised ja ettengev Ukud petajad j a juline kristlikus vaimus ttav innukas kogudus ja nii oli see-ka Vana Andrese kir iku algaastatel. Presbterlaste petajat
iUigani hinnati hea jutlustajana ja
K I R I K U T E KOONDAJVIINE:
Tstuslik areng, linnastumine ja Esimese Maailrnasjale: jrgnenud uued poliitilised ja moraalsed tavad muutsid -tunduvalt Toronto ekistiili ja tid 1920 aastatel 'kaasa kirikuelu rriuutusi j krnse, mille tagajrjel alustati raskustesse sattunud kogu- duste toetamise ja usuelu tnvustami- se otstarbel kirikute koondamisega. Osa presbterlaste kogudusi hine- sid me thodistidega j ka teiste auto- noomsete ksikkirikutega puht prak- tihstel phjustel j nii tekkis Kana- da United Ghurehi.Sinod. , _:
Vana Pha Andrese kogudus oli teistega vrreldes vga heas majan- duslikus olukorras j a see nhtub sel- lest, et 1920 aastal osteti phjapool kirikut Jrvise tnaval asuv suure aiaga maja (nd asub seal j.Four Seasons Motel"), Maja nimetati 27 sjas langenud koguduse hikme auks Memoriai House'iks". Kiriku juures asuv kogucjluse maja j i tieli- kult phapevakooli kasutusele. Mis- jonit keskus ja seltskondlikud .ri- tused toimusid sellest . ajas t peale Memoril . Hose's' ' . Suures aias peeti koguduse suvepeod, seal mn- giti muru keeglit ja e i puudunud ten- nise mngu plats. K i r iku tegevus oli, qlav ja ei olnud mrgata probleeme'
Kogudus valis 1924 aastal uue:pe- taja. Nagu hiljem selgus tuli petaja; J. R. P. Sclater kindla kavatsusega liita kogudus United -Churchi Sino- diga ja see toimus juba jrgmisel aastal. Muutuse peale vaatamata p- sis kogudus majanduslikult tugev ja; U isegi kasvanud nagu selgub 1936 aasta hingekirjast (1237 liiget). . :
KRIISIJAJRK : .Neljakmnetel "aastatel 'algas ,k i -
rikuelus uus kriisiajajrk ja kui va- rem oli kirikute mmised ja ostud, ning sulgemised haruldasteks nli- .tusteks siis muutus, see igapeva- seks nhtuseks. Esmakordselt sattus ka Oid St. Andrews United Ghurch raskustesse.' heks silmatorkavaks phjuseks on mbruskonna rnutus, Paljud mbruskonnas elanud kogu- duse rikkad .toetajad-liikmed olid ajajooksul nibruskpnnast lahkunud ja nende kunag i s ih r ra sma ju kasu- tati rimajadeks. ' J r v i s e , tna\a laiendamise tttu hvines ilus puies- tee. Silm ^peatus vrvimist vajavatel Verandatel ja nibrusknd jtt is ku- lunud mulje. Kogudus psis kuni petaja Sclateri surmani (1949).
Kirikuvanematekogu otsustas 1. okt. 1950 hineda : Westminter Central kirikuga ja kirik pandi m- gile. Vljakolimisel eemaidati kiri- kust 5 rstooli (need prinesid ,1830 aastast), ristimisbassein, suur altari- laud ja kolmeistmeline kirikuvane- mate tool. Memorial House." anti 1952 aastal ajutiselt Toronto Welfare Counciri kasutada uus-kanadlaste keskusena ja 1957 aastal ostis selle Four Seasons Motel" j maja lam mutati. .;
Teie Wmtario pilet eriliseks^ ^^ Z loosimi O i vtta osa
2 lisavitu $75.000 102 llsavitu $7,500 102 lisavitu
ja tuhanded teised lisavidud :: . . . rohkem kui 150,000 vitu peaaegu |6 miljoni vrtuses!
Teie regiilarne. Wintari 'pilet annab teil rohkem^^^k ' vimalused vitmiseks selles Diamond Jubilee loosimisel! Pilet on maksev
kikideks regulaarseteks taksivabadeks v i t u d e k s . . . PLUSS 6 LISA BOONUS LOOSIMIST. Need lisavidud: on 2 vitu S75,000, piletid identsed viduloosile seeria ja viiekhase pileti numbriga'. Lisaks 2 eraldi,
loosimist vnekohased nu.mbrid identsed, viduloosile ks S7,50 ja teine $750. Pluss. 2 teist: loosimist, 3 numbrit identsed viduloosile, le .18,000 vidu igaks $25.00. Samuti seal on le 35,000 |25 vitu; 3 viimast numbrit identsed viduloosile, neljas peamises boonus loosimisel.
laltoodud vidud, on rajatud 102 seeria petite arvul. Iga piletiga : saab vita ks vit, kas regulaarne vi boonus. Vidud tuleb vlja vtta
he aasta jooksul loosimise pevast. Tiendavaks informatsiooniks vaadake The Lottery News 3. mr t s piletite mgikohtades. ,
elevisidonis kell 9 5. Porf
bes 300.;dollariiise vla ja' kir ik ai Altari mberehituse kulud letasid vlavabaks.
-Eesti. ja Lti koguduste esimene pidulik hine jumalateenistus toi- ni us 4. nov. 1951 aastal, ke l l 4 p.l. Jutlustasid petaja 0. Pello (Eesti) ja petaja A. Cops (Lti). Ida-Kana- da Lutheri Usu Maailmaliidu nimel nnistas kiriku dr, 0. Reble. Klalis- tena vtsid osa paljud teised Lutheri koguduste petajad Ja pguluskiriku esindajad. : '.: . \
W A L T A R . ; . '
: Ki r ik ja selle krvalruumid vaja- sid otsekohast remonti ja sellega alustati j uba sissekolimisel. Kuna ki- rik kuulub kahele kogudusele siis ka kiriku majandamine ja mberehi- tamise ja prandamise kulud, vrd- selt jagatud. Esimene suurem prob- leem oli kiriku krvalhoone kulunud puuprandate uuendamine ja see t tehti tkati nii nagu koguduse majanduslik seisukord seda vimal- das. 1968 aastal kulutati oreli mber- ehitamisel 7500: dollarit. K k s a a s t t hiljem asendati vananenud kuuma hukte uue gaasiga ketava veekt- teg mis lks maksma 15.700 dolla- rit. Kirikule ja vikseinle tornile pandi uus .aspestoskivi katus (1973) parandus, ja .materjali ku la 45.000 dollaril ja peale selle toimus sise- misi vrvimistid umbes 9500 dollari p i i r i d e s . . , , ; ' , V : ^ ' : Arhitekt Ener i Tauli kavandusel toimus 1974 aastal altari mberehita- hiine mis andis: kir iku altari osale praeguse - vlimuse. Altar on valmis- tatud Itaalia marmorist ja piiratud madala pronksist ja puust palistatud kaaraiaga. Altari l on.peale kirikliku ja usulise lesande ka smboolne t- hendus. Altar kehastavat meie poge- nikuteed, vithist usu ja 'iguse eest. See olgu meie jreletulevatele plve- dele meeldetuletuseks meie rahva kannatusteest j andku nendele ju- du ristiusu ja rahvustunnete silita- misel. Uue altari nnistamine toimus kodumaalt lahkumise kolmekm-
kustutas Lut.heriinod viimase, um- '^^ndal aastapeval (29. sept. 1974).
KIRIK OSTETI 116 Bond Street'il asuvas; Lutheri
kirikus olid ajutiselt peavarju leid- nud ja. asutatud'(20. 5: 49) Eesti Evangeeliumi. Lutheriusu Kogudus ja ,L t i E. L . Ko^tidusv/Eesti ja Lati kogudused otsustasid kiriku ostmise otstarbel liituda, ja: Ida-Kanada Lut- heri Usu .Maailmaludu Sinod lubas neid abistada.- Kogudus te soovitusel (16: sept. 1951) ostis Lutheri. Sinod mgil oleva Oid St. Andrews Kir iku 125.000 dollari eest. 2. okt. 1951 toi- mus Eesti ja Lti koguduste nuko- gude poolt 145.000 dollari suurusele
'ostulepingule allakirjutamine. : Ostu ja mgi hinnal on 20.000 dollariline vahe ja see on tingitud sellest, Lu the r iS ind maksis k i r iku vlja ja nnda vlditi krged vlaprotsendi maksud. N saigi shotlaste,;01d St. Andrews Church'ist" 1951 aastal eest- laste ,.Vana-Andrese k i r ik" . Eesti E.: L. Koguduse 25, juubeli aastal
22000 dollari piirid.
AJALOOLINE SNDMUS,.. ;:
Aastatel 1975 ja 1976 jtkusid kiri- ku korrashoiu td uute kivipran- date panekuga kir iku sissekikude esikutesse (1000 dollarit), saeti sisse noortetiiba, korraldati kgid ja kr- valruume (6000 dollarit) ja pandi tieiikult uus elektrijuhtmestik (9600 dollarit). Kige selle t ja vaeva tasuks on asjaolu, et Vana- Andrese kirikule on antud Uus pidu-; F u saja-aastase piiri letamiseks, mis on tunnustuseks nii kir iku ehi- tajatele kui ka ndsetele kogudus- tele.;.
Juubeliaastal on Vana-Andrese Eesti koguduse hingekirjas l e 13.00 inimese ja Lti koguduses on pea- aegu 2000 hinge. Koguduste omava- heline harmooniline koost soodus- tab k i r iku tegevust ja on eeskujuks teistele. Kir ik t i uksed on alati iga.- hele avatud ja on mrgata, et i3 idu- likkudel . jumalateeniststel viibib klalisi /nn lhedalt .kui ka kaugelt. Eesti koguduse hingekarjaseks on 19. mrts i l 1972: koguduse tiskogu poolt valitud. Andres Taul.' Tema pe- tajaamet algas 1. apr. 1972 juba en- ne ametisse nnistamist, mis toimus Peapiiskop K . ' Veeml poolt 9. juulil 1972. Prast petaja Copsl erru astu- mist 011 Lti koguduse petajaks J . Calitis^/
Vana-Andrese kiriku 100 aastane juubel on thtis ajalooline sndmus n i i Toronto linna kui ka koguduste ja Eesti rahva ajaloos.
Valdeko Pikkand
SUDBURY(M.E.) Kuna N. Lii- du Ottawa saatkomiast on levitatud Kanada koolidele teatmeteosejd" ka N. Eesti kohta, millede sisu suh- tes aga on Eestist pritolevatel Ka- nada kodanikel erinev seisukoht, tek- kis siin mte, telia midagi seesuguse uusajaloo" vastukaaluks.
Algatuse; tegid Sudbury leerilap- sed, kes 24. veebr, kuupevaga ja Eesti 'Noorte Aastat mainivas kirju- tises raamatu palgelehel, annetasid . Viirlaid'i ,,Graves Without Gros- ses" oma. keskkooli raamatukogusse.
Asjaga Hitusici eestlasist lipila- sed Lurentiani likoolis, kes oma endistele keskkoolidele ; anneta- sid,, j a ka teisigi. Nii on Sudbury keskkoolid varustatud raamatuga, mille kohta on, seni lugenuil hea hin- .nang... '^;/., ;: Et;n.n, vanad" asjale kaasa .9;ita- sid, tellides raa.matud kirjastuselt, siis. o l i ettevttel edu. Lbirkimi- ' sed on' kimas: veel Elliot-Lake, Sault Ste. Marie ja Thunder Bay noortega ja on. usutav, et ka seal aktsiooniga hinetakse. : ,
.21. dets. 1977 oli mitmekultuurili- stise l^lletnis m i n . N . Calik'u tea- de Kanada ungarlastest, kes 4-ja aas- taga kogunud S300.00P ja fderaalva- litsuselt lisatud |300;000-ga, avavad Toronto likoolis Ungari alase'ppe- tooli. Ltjlastel ja'leedulastel on mil- jonilised aktsioonikapitalid mille- de intressidest, lti ca 1100.000, lee- du: ca S20.0()D300.000) oma vhs- vitlust finantseerivad.
iga UMS ME1E ElU" teiiija aitab kaa- sa sisukamale ajalehele.