Meie Elu" m, 31. (1899) 198 NELJAPEVAL, -IUULli THURSDAY, fULY 31
V I , I I , .
Ontario Museum"
nurgas.
mitmekesised kogud kasvavad. Vii-
mane muuseumi juurde-ehitus mal<-
vastuseid igasugustele ksimustele,
maksma sissepsu.
taimede hooldamise ja kasvatamise
tiku ajaloost.
la?" - ; V
dab?" . :
musi vanade kilpide kohta.
inimesed saavad informatsiooni va-
on prinud vi leidnud lakast.
1972. aastast alates on ROM-i teks- tiilosakonnaga. kokkulepe Toronto Eesti.Etnograafilisel Ringil, et esita- da muuseumis eesti rahvakunsti
kuuluvaid kootuid esemeid (rahva-
kad), mis on Eestis tehtud ja vhe-
malt 50 aastat vanad. Need on olnud
seal vlja pandud mitmel korral ja
nende viimane nitus, oli mdunud
aasta juuli algusest 19. novembrini. (ROM-il on nii .palju asju, et kiki ei
.saagi korraga vlja panna.)
tukate elust. Putukad on testi mit^
mekesised ja huvitavad: Muuseumi
vljapanekud nendest on liigirikkad.
meterikas ja kidab paljude thele-
panu. Inimesed, kellede huviala on
antiikaeg, kivad saamas seal inspi-
ratsiooni, niteks mudelite valmis-
TEKSTIILIOSAKOND
Ene Runge, kes on andnud suure pa-
nuse meie rahvakunsti alal, sai hiljuti ROM-ilt kirja, kus eldi,, et kuna vii-
mane eesti rahvariiete nitus oli nii
edukas, ja kuna.nii palju inimesi kis
seda vaatamas (niipalju, etniteaega
juurde Phjamaade (Phja-Eroopa)
tekstiiliosakond, mida Ene Runge kes on ka ROMi liige) on kaua soovi-
tanud.
(iiniiiiiiitiiitiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiifiiiiiiiiiiiiiiimniiiniiiin
mlestusfondid on tulumaksuvabad;
teistele eesti organisatsioonidel
miseks. Eesti Maja, 958 Broad-
view Ave. Toronto, nt. M4K 2RJ6 iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiifnniiniiiiiniiiiiiiniiiiiniiiimiiiin
Oleviku krgtehnoloogia arengu
tippsaavutiseks loetakse kompuu-
sada sidet kogu maailma rahvas-
tega silmapilgu kiirusega ja samal
ajal kontrollida ka inimese oma
tegevust. Probleemi viimistlemi-
nn. maailma keelt". Selleprast
on vetud uurimisele vahepeal
ununend esperanto, kuna seda
vusvahelises kaubanduses, likoo-
,,Tnu kompuuterile, igaks
jutama kompuuteri keeles", tleb ka-
nada elektroonilise kommunikat-
esines hiljuti pikema ettekandega
nend elektri- ja elktroonikalnsenere
40-est rahvusest, koguarvuga 1500:.
Konverentsil G. Thomson selgitas
kulrahvad viksid ksteisega knelda
keeles. Kuna rahvaste rahu ei.ole
seni videtud heaga, .kavalusega, v-
givallaga, sjaga, poliitikaga ega ka
kultuuriga, siis referendi arvates
puuteri-keele abil.
teadlasi ja koosolijaid toetada seda
rahvusvahelist kommunikatsiooni-
teemi viks ristida ,,Maailma-
ssteemiks", kuna selle rakendami-'
mata helt soovitud mttesmbolilt
ilma et tarvitseks neid juhtida erileh-
tedele.
ESPERANTO
pensionile lindMelts'i"nimelineing-
vimalusi sarnast olukorda kuidagi
markide; ajakirja esperantokeelse
reklaamiga rahvusvaheliseks lbi-
perantot ainult kmmekond ndalat
Jaapanisse, Hispaaniasse ja Norras-
varem kunagi kuulnud... nimis-
nad lpevad alati ,,o"-ga,thtedel
alati ks. hldamisviis jne.
si esperanto keele leiutas Poola arst
L.b. Zamenof, kes uskus, et kergesti
pitav ja lihtne keel aitab maailma
rahvaid lheneda ksteisele ' kul-
pranditest, mis omane kikidele
emakeeltele. Ta koostas esimesena
]utuajamise seoses romaa-
Elu" nr. 42,17. okt. 1985, lk.5) avas
juba Herbert Salu valguspilusid
ajalooliskodupaikse romaani si-
Kigepealt seda, et see on antud
Kadrina pastori Reinhard Brock-
meile tundmatu tegelane. Kohtasi-
naasiumi (Gymnasium Revaliense)
petajana sellal professoreiks
munud LaSname lamburites",
kutsesse asumine viimatinimeta-
esimene lause. Siidilaeva avariist
sndmuste kik seega uues pr-
des. Kuid learune ei ole meenuta-
da meie kodumaa vana hea rootsi
aja" ajaloo sellest jrgust paari ol-
iisr sndmust. Kigepealt oli ju
avatud Tartu likool 7 aastat tagasi
1632, 8 aastat enne likooli ava-
mist Turus. Vana-Liivi- ja -Eesti-
maa pidi olema astunud uude ajas-
tusse. Tallinnas oli alustanud tege-
vust ttarlastekool kll juba 1543,
kuid 1617. ja 1624.a. katsed avada
triviaaikooli, ei andnud tulemusi.
Rootsi kuninga Gustav II Adolfi
otsus gmaasiumide ja likooli
kikumatu, millele jrgnes 24.
andmiseks asutatavale gmnaasiu-
aug. 1631 Werbeni sjalaagris ja 15.
okt. 1632 avati Tartus suure pid-
Hktaega ka Academia Gustaviana
ditees" nimetamist. Kuna neid la-
hutab 1639-ndast aastast 7-8-aasta-
Eie vaheaeg, siis on arusaadav, miks oma kodupaiga kauget ajalugu k-
sitlevat autorit huvitas ja huvitab
ka teose lugejat ksimus, millise
tulemuse pii kik see andnud uuele
eluksitlusele vi kas seda ldse
ga ,,Dr. Esperanto", mis thendas.
see, kes loodab. Dr. Zamenofi lootus,
et sellest kujuneb maailma 2-ne keel,
ei titunud esimese 100 aasta vltel,
kuid nd USA esperantoliidu presi-
dent.prof. Duncan Charters tleb, et
kikide huvi esperanto vastu on suu-
rem kui kunagi varem. Umbes
100.000 kasutab seda keelt regulaar-
selt ja Euroopas katsutak^^e sellest
kujundada kompuuteri-keel rahvus-
tusi esperantole, et sellest kujuneks
rahvusvaheline ja kikjal mistetud
millega vimalik vhendada rahvas-
. tleb prof. Gharters.
Paikkonnad, mis loovad romaani
sndmustikule aluse, on Kundale
ja Kadrinale koos mbruskonnaga,
leaegsed vallutused), Stokholm,
te vimukavadega, millistele lan-
jajuht
Reeveli rikka kaubahrra Ditmar
lasse ,,meeleparanduspakku" ja
laste allakivasse elunautimisse
ha ning vimu just. Nidade ple-
tamine ja selle vaatepildi nautimi-
ne kuningamaal Rootsis letas sel-
le isegi Eesti- ja Liivimaal, nagu
koges kord pastor ka ise. Mingiks
kirjanduslikuks vtteks eisaa pida-
da aitadelhkuja ja vooridernda-
ses lugusid samasugusest phja-
sjaaegsest jugust Varese mge-
Sama realistlikuks tuleb pidada
onude jahti maarahva rnemsoole.
maa moraalsest olukorrast peagu
kult laabuvas episoodiderikkas
nud loojamaitsele vaba igasugu-
sest odav seiklusraamatu lhnast.
Lisaks otse Phjasda ksitlevate-
kindlakeliselt vaoshoitud ksit-
hetus eelajas, ilma seitsme neitsi"
perekonnaellu liigselt uppumata.
pastori prouale siidist laulatusklei-
pidanud leliigseks.
kljed selleaegse siidi, kulla ja kal-
liskivide vgevast impeeriumist
le marksistlikule praktikale enam-
vhem ligilhedasest alluvate mak-
miseks.
lehel lisab, teos oli kahjuks sunni-^
tud ilmuma paljude trkivigadega,
ulatuses on kasutatud siin ka kodu-
paiksiet murret. Mningate snade
ki ei vhenda, jb siiski ksita-
vaks, kas meil on [Phjust hakata
kasutama kodumaal kord hoogsalt
kasutusel olnud keeleyrdjatvaa-
la ...) lihtsa ja selgepeagu" (kestis
peagu terve ndala...) asemel Au-
tor on seda 3-4 korral katseliselt
teinud, isegi kodumaal on aga ha-
katud seda nurisnnitist juba pl-
gama. JOHANNES KAUP
ole mingi kitsalt kiriklik, vljaanne,
vaidlemas kajastub see, millega Ees-
ti Kirik usulis-kltuurilise asutusena
rahva teenistuses. Lugejate ktte on
Rootsist judnud sellest albumi kujul
ilmuvast vljaandest kesoleva aasta
ma kihelkonna kirikust. Kivikirik lheb tagasi aastasse 1407, mil nh-
tavasti toimus kiriku mberehitami-
jupaigaks. Kaarma kihelkond kan-
laste rste ja katku tttu. Huvitava
levaate kige selle kohta on andnud
oma artiklis Elmar Wrager. See num-
ber vrib eriti ka saarlaste thele-
panu, kuna siin on toodud andmeid
he noore eesti kirikupetaja kohta,
kes oli Kaarma koguduse hingekar-
jane. Sealt kandus tema elusaatus
Tartusse; kus Hugo Bernhard.Raha-
mest kujunes vljapaistvate vime-
laste ettevalmistaja kirikupetaja
vastutusrikkaile lesandeile. Londo-
kirjutanud hea levaste H.B. Raha-
melOO-a. snnipeva mlestuseks.
lest 1934.a. oli saanud eesti rahvusli-
ku kiriku piiskop peapiiskopi le-
" sandeis, kommunismide ohvrina.
tga ja petajatega, kes vabas Ees-
tis, Saksamaa pagulaslaagreis ja
nd juba aastakmneid mberasu-
mismil on teeninud eestlasi. Selles
Eesti Kiriku numbris me leiame ka rohkesti fotosid, mis puudutavad s-
dameid eriliselt, kuna me neme seal
talaarides kirikupetajate auvalvet
1985.
Tema heade vimetega toimetajaks
holmist. ,,Eesti Kirikut" on vimalik
tellida koguduste petajate kaudu
c/o Konsistoorium, Box45074, S-104
aa
OB
Postiteel tellides lisandub hindadele saatekulu.
IVIUUG8L
M4K2R6
2.
peale, mida pikendati j|llegl kplme
kuu kaupa. Aga see oli ainult ajutine
luba tal Eestis olla. Siis tuli advokaat
R. mttele, et Mral tuleb Eesti ko-
danikuga abielluda. Ja ta leidiski so-
biva noormehe p'arun Nikolai
Budbergi vaese elupletaja, tuule-
oli kll tsaari ajalpaazhide Iforpuses,
aga.mingit elukutset tal ei. olnud.
Selle paruni-vsuga Mur abiellus
dist alles oli (1000 dollaritjp andis
Mura parun Budbergiie he kolman-
diku. -Selle abiellumisega sai Mura,
Eesti kodanikuks, kellena tal oli suu-
rem liikumisvabadus, s.o. ta \jis rei-
sida igale poole, kuhu aga soovis. Ja
lpuks sai Mura kjtte ka ihaldatud
aadliseisuse, ta vis oma nime ette
,,von" kirjutada.
kinud, et ta asuks vlismaale tervist
parandama. Tegelikult Gorki toodi
kuurorti Schwarzwaldls oktoobris
rannikule Heringsdorfi asulasse mai
nanud inglismaa ja Tallinna vahet.
Sealt asusl-d kik koos Saarowl kuu-
rortl (Berliini lhedal). Berlinl koliti
. 1923.a'. kevadel. Oktopbris-novemb-
tosse Itaalias saadi asuda alles 1924.
aastal. ^
ukrainlanna vlimusega naist, kellel
gesti vlus niehi ja selle juures ar-
mastas oma tegudes ja olemises sa-
latseda. Gorki juures elas Mura 12
aastat. Tema^ peamiseks lesandeks
sellejuures korraldada ka kirjavahe-
tust. Aga tema peal lasusid ka pere- naise kohustused suurehulgallse kir- jastuse kaastliste seas", kes kik elasid hes suuremas korteris Sor- rentos.
Igal aastal tegi Mura reise laste juure Tallinna, aga ka mujale; kigist oma reisidest ta ei rkinud. Muu seas oir tal ikka hendus Robert Bruce Lockhartiga ja Herbert W e l - siga. Mura lapsed kisid tal klas ainult kord (1925.a.). Poeg Pavel oli siis 12-aastane, ttar Tanja 10-ne. Gorki kirjutas, et nitsik Tatiana Benkendorf rgib bassihlega ja laulab surepraseh Eesti hmni. Lapsed olid Sorrentos kaks'kuud.
PETIS . -
Kirjanik Maksim Gorki (ige nime- ga Aleksei Maksimovitsh Peshkov) sai proletaarse kirjanikuna kuulsaks mitte ksi Venemaal, vaid ka vlis- mail. Tema nimele kogunesidvlis- mal autori honorarina suured sum- mad raha, mida oli tarvis valitseda ja selleks mrata keegi usaldatav isik. Gorki Ise valis selleks Euroopas Par- vuse (lge nimega Aleksander Lasa- revltsh Gelfand), kes pidi olema ki- giti usaldatav, kuna oli enamlaste partei ja Saksa sotsiaaldemokraatli- ke partei liige.Sama. Parvus oli
meheks, kes aitas 1917.a. Leninil Shveitsist Venemaale tulla. Gorki andis 1902. a. Sevastopoolls Parvuse- le volituse, mille alusel Parvus pidi tema poolt kogutud Gorki rahadest endale vtma komisjonina 20%, 40% andmia bolshevike partel kassasse ja 40% Gorkile tema pangaarvele.
Tegelikult aga pani Parvus nii Gorki kui ka muud rahad - 130 000 Saksa marka kullas oma tasku. Neid ei saanud Gorki volinik Lad- zhenski Parvuselt ktte. Selle jrele visati Parvus Saksa sotsiaaldemo- kraatide parteist vlja ja ta saadeti Saksamaalt vlja 1908. aasta paiku. Paryuse tegevus 1903.- 1922.aastail oli selline, et Gorki selle prast tundis hbi. Siiski sai kuni 1925.a. alguseni Ladozhenski Parvuse kest ktte 26 000 dollarit; ji saamata 10 000 dolla- rit koos protsentidega, kuni Parvus 1924. detsembris suri. Saadud raha- dega sai Gorki oma kirjastustegevust arendada. Aga aja jooksul muutus tegevus kitsamaks ja Moskvast pres- siti Ica peale, saates kirjastusse bol- shevike tegelasi, kes suunasid tege- vust Ikka selle poole, et Gorki teoste trkkimine ja vljaandmine viidaks Moskvasse. 1923. aastal hakkas Moskva Gosizdat (riiklik kitjastus) nudma Gorki teoste vljaandmise
ainuigust, mille ta ka sai 1924.a.
Vlismaal ei saanud Gorki enam onia
teoseid avaldada.
ki sitis 1933. aastal Venemaale taga-
si.
K U R B L P P Kirjastuse likvideerimisel otsusta-
ti arhiiv, mida Gorki ei saanud Vene-
maale kaasa vtta, sest see vis sattu-
da Stallnl ktte ja Gorkile kahju tuua,
jtta Mura hoole alla. Osa arhiivist,
kuni 1939. aastani, oli Mura kokku
kogunud ja Tallinna saatiiud, kus see
olla {Mura jutu jrgi) 'ra ples, kui
punaved 1944.a. sgisel Tallinna
tulid. Muud paberid viis Mura Inglis-
maale j sealt m n e d kuud enne oma
surma (2. novembril 1974) Itaaliasse,
kus nad ka tulekahju ohvriks lange-
sid.
1936. aastal, kusjuures Stalin oli M-
rale pllrl peale isegi erivaguni vastu
saatnud. N i i thtis oli Stalinil neid
pevikuid ktte saada. Prast nende
lbilugemist Stalin olevat saatnud ta-.
suks Gorkile kingitusena mingid
,,Kremli kompvekid", kuna Gorki
armastas maiustusi. Nendest Kremli
saatjad, tshekistid G. Jagoda, P. P.
Krjuishkov ja teised, lasti Stalini
pooh maha, niisama ka J. Peters. So-
veti ajakirjades aga ilmusid teated, et
Gorki on hirmsal kombel surmatud
fashistlike raandjate ja spioonide
Venemaale tagasi minema. Sama B.
Nikolajevski hindab Murat kui eht-
sat avantristi. Kirjanik Roman Gul
kirjeldab Murat tema viimastel elu-
aastatel kui lempra rasvunud pak-
su ja inetut, lohakas riietuses naist.
Mura lpetas sellega, et sattus mingi
pisiasja varguse prast hest Londo-
ni kaubamajast politsei ktte.
tamata naiseks ning hiljem Herbert
Wellsi armuke kuni kirjaniku sur-
mani 1946. aastal. Mrale prandas
Wells 100 000 dollarit.