REEDEL,
::;.SYDNEY ^ (M.-E.) - i . Eesti ja Leedu; Vabariikide Iseseisvuse 60, aastape- vade ' thistamine : toimus Sydneys : seekord' hiselt' esinduslikus ./enl" vyrth hotellis Balti rahvaste esii^ da-. jatele, Austraalia Fderaal ja NSW yalitsuste ja nende opositsioonide poliitikutele. Esmakordselt olid ka kohal Austraalia Labor parteide esindajad. Nii Fderal osas oli Dr, R i E. Klugman, kuna NSW Labor partei valitsust esindas pordim!- mster G. Paciullo.
Dr. Klugman mrkis, et lhemal ajal toimub ametlik mberhinnang Baltiriikide , de jure" ksimuses. Kuid on teada, et onamus Labor partei parlamendiliikmeid olid Whit- lami poolt teostatud isikliku ilmega Balti riikide N:. L. osadeks tunnus- tamise vastu, mille vastu oh aga ras- ke protesteerida, ilmai et kogu valit- sus oleks jnud naeruvrseks. Kuigi NSW Labori valitsuse esindaja ei mainiriud snagi: 60 a. iseseisvu^ sest, Siiski tema hiskondlike ja kul- tuuriliste vrtuste rhutamine ja nneHku elu pople| pdmine oh tbh&ti rohkem kui pool muna, se- niste, thjade koorte asemel. Kuid sel aastal .toimuvad jrjekordsed NSW valimised, kus Laboril on vae- vu hekohaline enamus, siis on loo- mulik, et Balti hletajad vivad valimiskastide juures omada suure
.kaahi.- ^ . v ' Peaministrit Fraserit esindas se-
naator 'Peter Jaume kes rhutas va- baduse ja inimiguste jagamatut ise- loomu, mille loomulikuks tulemu- seks oli Whitlami kahesuguste kaa- ludega tehtud poliitiliste otsuste t- histamine. Nii tehti de jure" this- imine otse peale valimisvitu. NSW opositsiooni esitas end. Etniline^^m^ nister Jim Clough kes meenutas, oi see oli tema, kes algatas Immigran- tide laupeva 'emakeelsete koolide ahendamise idee, mis siis polnud aga populaarne. Niid^ga Wrani valit- sus julges isegi asuda ijet Federat- siooni opositsiooni ignoreerima.
Baltimaalastest andis 'pgusa aja- loohse levaate leedulane prof.' . Kabaila. Lti esindaja G. Berzins mrkis seda vrikat osa mida osun- das Eesti S6 jaVgi Lti vabastamisel videldes kahe: vaenlase vastu. Eesr ti raadiosaate korraMaja, jutlustaja L. Pelpman tnas rohkeid klalisi. Briti aga le tosina Fderaal kui ka NSW parlamendi Uikmeid ja nende sooja smpaatset ^ huyi mis on suu- ;rcks julgustuseks meile kigile, sest ajad Ja olukorrad on muutunud.
Eraviisiiiselt mrkis Leedu ajale-
he Musu,Pa&toye'-toimetaja, ef kl- lalt on veel "vabas maailnas ummik-, arusaamisi. Nii on natsism; le maa- ilma-hukka mistetud. ^Kid; sam- mud,' mida: natsism koos kommunis- miga) vi kommunism koos natsis- miga ette vtsid, siis neid peetakse veelgi suurteks^^tarkusteks mida ei sobi vi tohi hulka mista.
Arnold Perendi pidades Sydneys vga sisuka riigimeheliku E.V. 60. aastapeva aktuse kne, juhtis thel- panu,; ei; president Ptsu poolt N. L. poolt esitatud ultimatumi vastu vtmine/thendas 10 kuud aja vit- mist. See oli vrtuslik aeg, mil N. L. NKVD arreteerimise, kditamise j.m. organid olid tegevuseta. K. Ptsi venitamise pohitika oli snski edukas olukorras, kus prof. rFiip'u meie viimase vlisministri olukorra definitsioon pidas paika, et Eesti^ saatus oleneb mbliku vrgu niidi otsas mille nimeks on Stalini ausus. Sja puhul oleks kures korras l- dud plats (Eesti) ptitaks. Linpad, vabrikud ja talud tuhastatud- Mehed tapetud ja naised lapsed Siberis. See oli vljavaade ajal, mil naabrid p- rasid meile selja, mistmata, et nen- del endil on sama lugu varsti kes. Kui kaugele on siin vabasse maail- ma judnud kaasmaalane oma t- kaaslaste ja asukohast pritolevate suhtes? Kui palju mistetakse, et sa- ma mis juhtub pool maakera eemal vib vga kiiresti kohale tormata.
Melbumes suri end. Narva patal- joni vitleja kirikupetaja Ilmar insaar sdameataki tagajrjel. Ain- sar leidis tee elavale usule peale s- da Prantsusmaal, mil asus usutea- dust ppima Sorbonne Ukoolis; Melbourne kirikupetajaks tulles an- dis lahkunu idee Usu ja Kultuuri- ala tegelaste Jcokkutulekuks 1954, mille tulemuseks olid noorte nurk Meie Kodus", nooftelaagrid, Jfuid eriti JBalti kunstigrpi Kue suurta" julgustamine 'Pariisis kunstinituse korraldamiseks. Tolle edu letas julgematki lootused nnhsti kunsti- alal Pariisis ja hiljem SA-s. in- saar ise kanhatades rea saatusel- kide all. Nii oli tema mni aasta ta- gasi likuslaual, kus korraga selgus, et oli tehtud- valeoperatsiooh, ning ta tunnistati kliiniliselt surnuks. M^ ni tund hiljem insaar rkas aga les. Samuti .mitmed rngad autpn- netuSed mil auto tiesti purunes, ja noteeriti, et vaimulik jaliitas rusude vahelt tervena vlja,,
.. -OLI-OM :
. 5-dal mail asub senini vhetuntud planeet uranfUraanus) Maale ki- ge lhemas; positsioonis (2,4 bilj. km). Srane seisund juhtub harva, kuna^IJurani reis mber Pikese kes- tab 84. meie aastat. ICreeka mtoloo- gias esineb Uranus kui rgne ju- mal, taevaste, valitseja vi personifi- katsioon. Ta abikaasaks oli Gaia (Maa). 'Uuran lkati troonilt t oma poja Kronose poolt ja koheldi bar- J3aarselt.' : : : ; '
Mtide jrgi oli uran ka titaani^ - de rgisks. Uurani avastajaks sai sakslasest immigrant Inglismaal, William Herschel 1781 a, 13. mrtsil juhuslikult.
Uurides oma enda; meisterdatud teleskoobiga thti sattus ta pilk kor- raga suurele rohekale kettale, ,,th- jas khas" taeva vlvil. Korrates sel- le vaatlemist selgus, et ketas liigub. Jrjelikult tegemist oli senitndma- ti4 planeediga. See oli noil aegadel suureks sensatsiooniks tsiviliseeri- tud maailmas, eriti muidugi astro- noomide peres.; Algas uue planeedi igaklgne uurimine, mtmine jne. Ka uuttpi Herscheli teleskoop (reflektor) levines niinjneski ob- servatooriumis. Kuningas Georg III tstis sel puhul Herscheli aadliseisu- sesse ja kindlustas majanduslikult anietiga ,,Queastrrioom". > Huvitav on uuele planeedile ninte leidmine. Herschel ise nimetas teda algulGeorgi Tht", teisalt soovita- ti ristilapsele "nimeks Herschel". Alles paarkmmend aastat hiljem iihineti Saksa astronoomi Bode ette- panekuga ja nimeks sai ning ji planeet Uraanus" (kreeka keeles Ouranos, th. taevas). ; : ; : . : - ; . ; ; - : ^ * ; ;>^ ^-V .;
Maikuu ergutab kike elavat. Pi- ke oma kiirgusega nagu provotsee- riks inimest prduma tema poole energiakriisi lahendamise suhtes.
Kuu faasis mais on: 6. 5. noorkuu, 22. 5.; tiskuu; apogee 405200 km, ;perigee 24.1 560950 km,
Plaheetidest on nhtavad: Mer- kuur. Asub 4. 2. Kuusirbist 2 kraadi S. eemal; 9-da! nhtav P. loojumise ajal ainult 2 kr. horisondilt krge- mal. Veenus (3,4) kui ehatht on 2 tundi prast P. 1. lne t.seittoris paistmas u. 26 kr. horisondist krge- mal. Mars (I,2)\ asub mai keskpaiku Leo thtk.: Mhtav peale P. 1. ligi 5 t. 1 ne horisondil. 12. 5. on Marsi asu- koht 6 kr; N. Kuust. Jupiter (1,5)' leidub 11. 5. 6 kr.: N . Kuusirbist ee- nial. uran"^ (5,7) alias Uranus on, na-; gu alguses' mainitud, 5. ST opositsioo- nis. Asub terve 197E aasta kestes Kaalu (libra) thtk. Ta haledus on^ H-5,7. Mdunud aasta kontrollitud- andmete jrele oleksV U. ikesktrrine, kaugus Pikesest vrreldes maake- raga, 19,18 ehk 2 bi^; 8^ 9^ milj:, km; Uurani ekv. diameeter aga on 5OT krn s.. 4 korda- mi suurJiui see on maakera oma (12756 km). 12. malT asub Uraan 3' kraadi S.. Ku-ust,
0, ii: i
958' Brodview Ave.,'Toronto, Ont 2R6: V .---^
AABS. baltiainelisel konverents Torontos il14. maini karitakse ett 123' referaati, nendesf esinevad 25 eestlast: Ilmar rens, Olavi Arens, Endel Aruja, Ivar Ivask, Elmar Jr- vesoo, Juta 'Kitching, Voldema Kiv, Ilse Lehiste, Arno Liivak, ! Linask, OlafMillert,;Toivo Felix Oinas, Marju Parming, Tn i Parming, Toivo Raun, Hain Reba|, E d i Sepp, Vello Sermat, Fanny d Sivers, Heino Susi, Rein Tagepen Heino Tareme, Roman Toi. Henr - Jri Uibopuii.
Omamoodi huvitavaks vib kuju- neda asjaolu, et 45-st lonvereotsi h- tungist tervelt viis on phendatuid ettekanneteks balti juutidest.
Konverentsiga seoses kasutab Ta: tu Instituut ra kaugemalt sissesi nud teadlasi ja korraldab lisaett^- kandeid. Nii on kolmapeval, 10. mai htul dr. Henn-Jri Uibopuu refe raat, ja esmaspeval, 1'^ . m a i l f c !] mr Arens. Loota on ka dr. Hain Rt' bas'e ettekannet. Kik need ettekar ded on erineval teemal konverents omadest.
Teatavasti on konverentsi bsavti maks odavam kui registreeridki enni' 1. maid. Tisajalistel pilastel ja pen sionridel on poole odavam osavtu maks. Informatsiooniks Eaine. FM (416) 7664)203 vi E. Aru ja (416) 447 8958. . , ;:;--
Vhktbi uurimine on kulukas. Elektroonine mikroskoop maksab 50.000 kuni 95.000 dollarit.: tsentrifuug, mis on varustatud roo- toritega maksab 20.000 dollarit ning pea-keha scanner" 200.000 ja 700.000 dollari; vahel, klAnilab Cana-
: dian Gancer Society kampaania ju- hataja Fred Sgambali.
Uurimist, mida finantseerivad hingule antud rahva panused, va- jab ka uusi ehitusi uurimiskeskuste rajamiseks. Tisajaga ttavatele teadlastele, laboratooriumide tehni- kutele ja abilistele tuleb maksta pal- kasid. Samuti ,tuleb osta materjale ja varustust. \ '
>,prill pn Canadian Cancer Socie-' haid. ty kampaania kuuks. Ilma kanada rahva suuremeelsete annetusteta ei oleks me vimalik vhktbe uuri- mist toetada.' Samuti ei oleks hin- gul Vimalusi jtkata oma program- me inimeste informeerimiseks, ninjg vhktbesse haigestunute teenimi- miseks,' 'jtkas ta.
On oleriias ainult kaks head ini- mest: ks'On surnud ja teine pole veel sndinud.
Paljud moodsad teatritkid vista- takse vlja. ga on vimatu heaeg- selt haigutada^ja vilistada . /
Kogemused on inistunud haavad.
. ST0KH0LM .-7 Eesti Komitee: Ase- mikekogu uuesti valitud koosseisus j;a lkmgsorganisatsioonide esinda- jad kogunesid aastakoosolekuks lau- peval, 11. mrtsil Stokholmis She- ratoni hotellis. Kohal oli 7 feemike- kogu liiget. Seoses tegevuskava vas- tiivtmisega otsustati i korraldada knos teiste organisatsioonidega le- maailmne eesti organisatsioonide kongress 1980. av Eesti Pevade raa- mes. Samuti otsustati, et Eesti Pe- vade ajal korraldab Eesti Komitee Kooli- ja Noortetoimkohd koosts Eesti petajate Keskhinguga ja teiste maade koolitoimikondadega lemaailmse koolikonverentsl Stok- holmis.
Eesti Komitee auliikmeteks valiti eesti hiskonnas vga aktiivsed nais- tegelased Maria Kleitsman ja Helmi Melo; V^;/'-^ ^ Koosoleku avas Eesti Komitee esi-
; mees Heinrich Mrky Kes teatas, et Eesti Komitee au-
hind 5000 krooni on Noorte Aasta puhul mratud .Eesti Skautlike iXoorte Malevale Rootsis.,
Koosoleku juhatajaks valiti Enno Penno, Evald Soomgij: ja Mihkel Mathiesen, protokollijateks Aleksan- der Alep, Madli Kurdve ja Silvia Sil- veus ning protokolh kinnitajateks ja hltelugejteks Tanel Moora ja Tiit
.'Miirmela.:;-.
Naisi, kes n meile meeldivad, ei jua meie pidada. Neist naistest, kes tekitavad ilavust, ei saa enam lahti.
TV-direktorid on vimelised eral- dama nisu aganatest. ga nad ser- veerivad kuulajaskonnale ainult aga-
Trstigem endid sellega, et ainult keskprane inimene on alati livor* mis." ?, .;" . r : , ; * ^ . : ; : , : :
Orja unelmaks-on orjatrg, kus vib vi j a valida or j aperemehi.
Uus lennukite
^Reedel, 28. aprl. 0. LutsiiKeva de"* kriJusetendus Eesti Maias ai-
Kanada tsiviillennuorganisatsioon otsustas le minna uuele nn. USA- Austraalia lenhukitemaandumisss^ teemile, mida reklameeritakse, kui mikrolainete kaasabil maandumist. Kuid see nuab miljonite dollarites- se ulatavaid instrumente ja see tu- leb tielikult kasutamisele lles 1990-1 aastal lemaailmselt.
Praegu on 1949. a. alates kasutaraK sel Briti maandmisssteem, niille puuduseks bn asjaolu, et eriti suured ja rasked lennukid peva^mitiB iHiili lendama enne lennurajale lhene- mist maapiima lhidalt. Lumetormis ja jtanud lennurajal on suurte len-= nukite mahatoomine eriti pingutav. Uue ssteemiga loodetakse' nete abil seda keerulist asja lihtsamaks.
Kunstnikud, kes ei maali diktaato- reid sangaritena, ei ole realistid.
Ebaloogiline jrjekord: Kaua aega enne seda kui meldi inimese kunst- likule sigitamisele, tunti juba inime- se kunstlikku hvitamist.^-
Mrvari loogika: Kuidas vidakse ht inimest ebainimliku teo eest ka- ristada?
Kus. naermine on keelatud, pole ta- valiselt ka nutmine lubatud.
Mnda inimest ei ole vajaparodee- rida jatktib ainult tsiteermisest.
Tegevusaruandel^ esitas : esimees MeinriGh Mark, kes rhutas, et Ko- mitee tegevuses pn ka mdunud aastal seisnud esikohal noortet ja eesti koolid. Eriti tstis ;H:_^ Mark cse sbralikku koostd keskorga- nisatsioonidega ja kohalike organi- satsioonidega. Eesti Pevade Peako- mitees toimub koost erakordselt harmooniliselt ja tulemusrikkalt. Eestlaskonna organiseerumist Eest? Komitee kui organisatsioonide liidu
mber on vga positiivselt hinnanud Rootsi ametiasutused. Sissernnu-
amet maaras 175 OOO: kr. Eesti Komiteele ja Eesti Komitee kaudu Eesti Rahvusnuko- gule, Eesti Rahvusfondile,;Eesti Kul- tuuri Koondisele, Eesti Teaduslikule Seltsile, Balti ;rhiiivle ja Balti ins- tituudile. PvOotsiEestlastef-Esinduse- le mrati 50 000 krooni, mille peale Esindus esitas- kaebuse Sissernnu-; ameti otsuse peale ja nudis, et eesti organisatsioonidele mratud toetus tuleks jagada pooleks Esinduse ja Eesti Komitee vahel. \ ;
Rahahsest aruandest selgus, et Eesti Komitee lbikigud 1977. aas- tal on letanud :^ 3 miljonit krooni. Sellest on' 900 000' krooni broo lbi- kigud, 2 116 267 kr. rngi- ja omava- litsuste toetused eesti koolide peta- jate ja arhiivitliste ttasudeks, 43 000 kr; Eesti Koolide Toetuskapi^ tali lbikik ja 8 000 kr. Naissekt- sioom lbikik. ,
tegevuskava esitas abiesimees tekri. dr. Ivar Paljak,, kes tstis^ esile suuremaulatuslikku tegevust noorte- t ja haridust sektorites.
Kooli ja haridust;sektoris rhu- tas ta peale seniste koolide t jt- kamist eesti phikooli krgastme taotlemist,, piringide ' organiseeri- mist ja abistamist, kasvatuspevde korraldamist k^ kohtadel, petajate kursuse korraldamist, uute pikute hankimist ja kaast hankimist EeSti Pevalehe" lastevanemate nurgale ja ,,TeatajaENT-ile".
Heinrich Mark oma snavtus te- gevuskava kohta juhtis thelepanu vanade ja pensionride sektori osa thtsuse suurenemisele meie vanane- vas rahvusgrupis.
Eesti Kooli- ja Noortetoimkond on otsustanud korraldada III lemaa- ilmse koolikonverentsl Eesti Pevade ajal 1980. a. Stokholmis koosts Eesti petajate Keskhinguga ja teiste maade kooliorganisatsioonide-
Mdunud; ndalal nidati TV-s tegevustoetusena f\\ijii mduhd soja-aegsetel aine-
tel juutide, hukkamisest natside; poolt. Filmis khmitati, et Hitler ls^ kis hukata 6 miljonit; juuti. Toron- to sakslased, tstavad hlt selle fil- mi vastu, phjendusega, et see on rassiviha suurendamine, sest; nende lastele on Toronto koolides soorita- tud kallaletunge. Nad kinnitavad, et 6 miljonit on liiga suur:arv ja isegi Nrnbergi, protsessil ei leidnud see arv kinnitamist. Toimus demonstrat- sioon ka ajaleheSunT' vastu," kus filmi ksikirja kokkuvte avaldati. Kuid juudid .tlevad, et selle filmi nitamine" On vajalik, et vltida uusi aktsioone juutide vastu.
gusega ki, 7.30 . 7^ Laup., 29. aprL Peetri koguduse Noortekoor Lootus'e kevadkontsert Peetri kirikus algusega kl. T; ^ Laup^ 29. aprl. Akadeemilise Ko4|- esimese mai vastuvtt Tartu ge'is algusega kL 8 . ifr Phap., 30. aprl. Nora-Mall Kerso' ni, Karen Viiname ja Roy Mdlvee kontsert Eestt Majas algusega M.
. Klmap., 10. mail dr; HimWri
i ibpmi referaat Tartu Cllege^is af ;gusega kL 7.30 . ^ Meljap..',; l l .kuim 14.. mai'.a-abs*i konverents Toronto likoolis; ^ Laup., 13. mail T.E;S:R:
i ,,Maibair Harbour Castle Hiltn l Conventlon Centre'! Frontenac Ball ruumis algusega kl; 8 o>
Laup., 13. niail yaricouveri Eesti Seltsi Rahvatantsu rhma 30'. jiiube- H kevadball Crouse MbuntaihT ti- pus algusega kl. 7.30 . ^ Esinasp., 15. mail dr; Ilmar Are- si referaat Tartu Cbllege'is algusega kl. 7.M.'-.v' ':,':;;... ^.Reedel,. 19.22, mai:Trenti W Trenti likoolis.
Kongressi ringkondadest tea;tatak- se, et uurimused bn nidknud, et enamik S armee erakindrareid on asunud! nii lderaal- 'kui ka osariiki- de teenistusse la saavad' irsaks oma kindrali suurele pensionile veel. kr- geid tasus-id. Nende palgad letavad abipresidendi palga ja ulatavad ule $66.000-d'e.
Starfetid on noored daamid, kellel ei ale raha riiete ostmiseks. Nad ei vaja ka riideid oma t juures.
: ,^ ;^:;;^ ^:^ Positiivsus skeptiku juures seisneb
selles,, et ta peab kiki vimalikuks.
Kui lugeda jrelhtideid ja surma- I kmifutusi ajalehtedes, jb mulje, ;et inimkonna pari'm'osa on maa all.
;; ' . ; K o g i ^
;.;p:ENrSTUSES.,: r
Tulumaksu lehtede titmine
Kivi frfcome Tax Servie Danforth Ave. Tor. tel." broos 466-4815, kote^m
Pensionridele hinnaalandus;
, JOHN E. SOOSAAR, C A . . !iarte]ced eeountant; .
Suitfe 600, 55 University Ave., ToroMoy Oiatano^ M5J 2m Tel. 862-7115
MEiE ELU" lugejad, rge unustage oma spradele soovitamast
. MEIE ELU"
Tegevuskavas on veel lemaailmse eesti; organisatsioonide ; kongressi korraldamine Eesti Pevade raames 1980. a. j a selleks eeltde tegemine. Selle suure ja ulatusliku lesande on .Eesti Komitee juhatus tegevuskavva vtnud selleprast, et ei ole nnestu- nud saada kokkulepet Rootsi Eest- laste Esindusega .Rahvuskongressi kokkukutsumise aiustes. / ;
Esindus on senini olnud sellel sei- sukohal, et Rahvuskongressil on Esindus esindatud 100 saadikuga ja Eesti Komitee 3 delegaadiga, tles H. Mark. Kui Esindus arvab, et te- ma on kolmkmmendkolm ja ks kolmandik korda thtsam, suurem, vimsam ja ilusam kui Eesti KomK tee, siis ei saa meie ega Rootsi demo- kraatlik rahvas aru seUisest kongres- si kokkukutsumise alusest. Sellel iu. sel puudub kige viksemgi demo^ kraatia j vrdsuse vaim. Selline arusaamine demokraatiast vis so- bida kll vanadele rtelkondadele, aga mitte demokraatlikku hiskon-
H. Mark kinnitas veel, et tema oma reserveeritud optimismiga loodab, et Rahvuskongressi kokiukutsuraise
aluste kokkulepe savutatakse> kuid igaks juhuks tuleb juba nd demo>-| kraatlikel alustel kbkkukutsutva lemaailmse organisatsioonide kong- ressi eeltdele asuda; :
Eelarve veti vastu tulud ja kulud tasakaalus 2889 000 krooni.
Esimees H. Mark esitas juhatuse nimel Eesti Komitee auliikmeks vali- miseks^ : Maria Kleitsmemi ja Helmi Melo; niis otsustati ksmeelselt kauakestva aplausiga. ;' ; ; juhatuse: uus koosseis kujunes
jrgmiseks: esimees Heinrich Mark, juhatusliikmed Aleksander lep,; Vir- ge Hint, Sven Hanson, Harri Hrm, Martin Juhkam, Endel Krepp, Madh Kurdve, ndresKrik(uus),Teodor K.nnapas, Adelaida Lemberg, Asta Lepik (uus), Aksel Mark, Johannes MihkelsOn, Meemo Melo, Ivar Pal- jak, Jaan Ruusa (uus) ja Johan Un- gerson.
Juhatushikmete kandidaatideks valiti Anne Lepp, Heino Vadi, Jaan Viira, Hele Ls jaTanel Moora.
Revisjonikomisjoni Inkmeteks va^ liti Karl Erenurm, Aleksander Ma^ tinson, Lpuis Mlder, Juhan ^aud ja KariTageL;',.:; " .^,;
TIIBKIAVERIB---. PIANIINOD Petrof, 'Bktlmer, Forster, j.t. ;
Uued ja renoveeritud. Kitarrid, akbrdiohid ja teised
MIJSIKRIISTD; / :Farsndus, . ;t)rimiBe..
S53 Queen St. W.> Toronto 133, Oii* Tel. 363-1966
Standing General Government Committee vaatleb n.n. Sessional Paper # 15," "Policy Options for Continuing Tenant Protection"/ . .kaheksal kohnapevai-algusega 12. aprillil, 1978. Esime kokkuiulekul vaadeldakse Rent ReviewLegislation'i ja kahel viimaselt The Landlord and Tenant Ac t ' i . , ' 1
Asjast hvitatud ksikisikud ja ettevtted, kes soovivad esitada ettepanekjiid vi esineda komitee ees, peavad kontakti vtma^-TheGlerk of the Committee, Roona 110, L^^^^ Building,Qeen's Park, Toronto M7A 1A2- telefoii 965-1406. Kirjalikud ettepanekud peavad olema nii kokkusurutud kui vimalik ning need tlevad^sitada piinktide" vormis vimalikult varakult.
Bruce McCaffrey, M.P.P, Chairman