>3Me; Elaa'* nr. 20 (1475) 1978
Staalla endise peaministri Aldo Mo- Aldo Moro j le kaheksasaja inimea m mrv nn. ,>puiiase l^ rigaadi" poolt se terrorimrvad nitavad aga, et Roomas on toonud terroristliku te- terror OE suunatud deinokraatiate gevuse maailma thelepanu tuli- vastu, punkti. Kui^ terrormrvade ohvrite Nagii ks kohtualuseid punase ainr on vmaselaaskmnel leta- brigaad^ ^^ ^ Bud 800 piiri, seisab maaihn endiselt ni vljendas Lenini snadega: i- msteeriumi ees^ mis n kunasole- gustus tuleneb proletariaadi klass^ m terrori eesmrk. vitlusest. Moraalne on see, mis tee-
Vastue leidmine on seda raskem, nib ekspluateeriva hiskonna hvi- st terrorgruppe on Mtmesuguteni- tami^ ^^ ^ vljendus viib tagasi mede all ja paljudes maades. Ksi- poliitilise vithise ja Lenini vitlus- iriusse ei ole suutnud selgust tuua meetodite vimalike allikate juure, ka asjaolu, et terve rida terroriste On ilmne, et prast Vene revplut- on trellide taga j karistust kand- siooni ei ole nukogud kaugeltki v^ mas. Vliselt nib, et mitmed grupid ja judmid totatud niaailniarevoha- tegutsevad iseseisvalt ja neil puudub siooni juure. Aatomrelvastuse tasa- omavaheline side. Sisuliselt vib ai^ kaalus olles puuduvad vljavaated ka ata, et neil gruppidel on oma ss- relva jul demokraatlikele maadele teem koos tugeva konspiratsiooniga, ^proletariaadi vitu" peale sundida.
EesmrgUcs nib olevat demokraa- N on vetud ksitusele uued meet tiate hvitamme ja Wkondliku did ,nagu juudi sportlas^ ^ mrvami- ]korra nestamine, et jrgnevalt se- ne Saksamaal toimunud Olmpiaa- gaduses vimu juurde asuda. Kuue- dil, Quebeci FLQ lkumisega seostu- kmnendate aastate lipilaskonda- nud mrvad ja paljud teised, de rahutused Fhja-Ameerika mand- Kuid selle konspiratvse terrori- ra ja Euroopa maades oli nagu eel- tegevuse heks phjuseks pn ka as- kijaks sellele, kuid vaibus suuremat jol, et Lne-Euroopa ametlikud taid vtmata. Vitlus senise ja vana kommmiistlikud parteid loobunult korra vastu asus siitpeale pranda Moskva snakuulelikkusest, ei kasu- aHa, haaras relvad ja teostab terro- ta vgivalla taktikat, kuid teevad rit poltiliste ja majanjslike isik- td vidu suunas demokraatliku sste hivamise, reisileniiukite kaa- protsessi kaudu.'See ei rahulda noo- l&erdamiste ja pommitaMstega pea- ri radikaale, W mselt selleks, et terrorit klvata. se salajaste ja plastusvrsete va-
Tabatud terroristide eesmrgilised henditega. Nad ei vali poliitilisi vas- vljendused, nagu Aldo Moro puhul, taseid, vaid otsiyad silmpaistva- kaasterroristide vabastamiseks, ei maid, kuigi stuid ohvreid, ple phjus vaid motiiv. Ja poltilis- Silmapilgu arengus on vhe usu- le eesmrkide saavutamiseks on iga tv, et le maailma laialipaisatud motv sama hea kui teine. Nii s terrorigrupid oma eesmrke suuda- ongi terroristide nudmistest keel- vad saavutaday vaatamata ohvreile. duvate valitsuste seisukoht ainuige, Kuid ometi ei tohi unustada^ ajaloo sest jlgides motiivi ei lahiendata kike, kus sajandi alguse terroriak- phjust., ! tid ja vgivald sai uued tuuled oma
Organiseeritud terrorism tnape- purjeisse ja arenes nukogude suu- al on omanud eelkijad varem.^ See reks revolutsiooniks, mis kummitab itses samasuguselt sajandi vahetu- maailma iiha edasi* sel mitmel pool Euroopas ja eriti Otsest vastukaitset on paljud Venemaal. Tsaari Venemaa nihilistli- maad juba korraldanud n,n. eriko- Siid-anarMstlikud; yooitid olid samuti mandode abil ja see on mdapse- eksisteerivakoi;ra likvideerimiseks mtult vajalik. hiskondlikuks ko- ja isevalitsuse lpetamiseks. Siit kas- hustuseks erasektoris jb aga nr- vas vlja 1905. a. revoltsionikatse vide hoidmine ja omapoolse vahen- ja sellega kaasuv terror ja vastuter- use pakkumine seal, kus asi kaht- For. Meie teame,^ kuidas selle voolu- lane ori. Sest just elanikkonna kaas- ga olid kaasa tmmatud ka igusta- abil ori varjus olevate terroristide lo- Itud nudmiste esindajad. kaliseerimirie mnigikord kergem,
Kui sajandi vahendi ja tnapeva kui palju kra tegevate ametlike meetodid on samad/sest mlemad haarangute abil, Aldo Moro mrvati kasutavad terrorit, siis eesmrgid Rooma sdlihnas ja sdalinnas pi- nikse olevat uued. Vahepeal on lik- did end ka terroristid varjama. Et videeritud tsaar, pn minevikku li-nertde suhtes kohalikel elanikel kaht- Hiud diktaatorid Hitler, Mi|ssoiinr ja lust ei tekkinud, see nitab ainult Stalin kui loomulikud terroristide publiku paatsiist ja huvipuudust eesmrgid. Asemele pn loodud demo- antud limalt tsise ksimuse kohta, kraatiad vaid he erandiga ja ori
kehtestatud rahvavalitsuslik tahe. V.
Teatame, et meie ri on erakorraliselt avatud
: 4. JUUNIL-^M. 9. kigiks ritehinguiks.
AKTUAAlMTEEMl
Seenel parlamentaarne korrespondent
sja teatas vatsus uue laialdase programn kikulaskmisest, nulle sihiks on abi anda mitmesugustele mitmekultuurilitele ritustele Ka-
Itaalia endise peaministri mrv vapustas kogu vaba ja demokraatlikku maailma. 61-aastane endine Itaalia peaminister Aldo Moro kditati 16. mrtsil Itaalia kommunistlike punase terroribrigaadi lkmete poolt. Ligi kaks kuud lanseeriti hvardusi ja avaldati vljapressimisi valitsusele, etl tema vastu saada vabaks yanglasistuvaid Punase Brigaadi roimareid. M- dunud kolmapeval leiti lpuks Aldo Moro kuulidest labilas ja jalgadest ketistatud laip Roomast, konuniinistliku partei hoone tagant, ainult ks tnavavahe Itaalias vimuloleva Kristlike Demokraatide partei peakorterist. Vaba maailma shokeerib asjaolu, et ItaaUa valitsus, kes sei- sab vimul ainult kommmiistliku partei toetusel; ei ole vimeline kindlus- tama maal rahu ja korda. Kuid samal ajal antakse Kanadas seadust, mis kindlustab vabaduse sellistele terroristidele, kui need Kanadas varjupaika otsivad.;
Aldo Moro, 61-aastne Itaalias 30 aastat vimul olnud Kristliku Demo- kraatliku partei juhtiv poliitik ja mitmekordne minister ja peaminis- ter kditati Punase Brigaadi nime- lise kommunistliku terroristide gru- pi liikmete poolt 16. mrtsil peva- ajal, kusjuures tema 5  ihukaitsjat
 :LUGEJA KIRJUTAB
oma lugejate mttemaldmi---^ ka neid mis ei htu ajalehe seisukoh" tadega. Palume kirjutada kokku- mtlikult ja lisada omk nimi ja mdress. Toimetus jtah endale k guse lugejate kirju redigeerida ja lhendada ning mittesohwuse korral jtta wudda/mata.
August Nmmik reageeHb rrita- tult minu ienduse suhtes tema va- rem ilmunud lugejakirja osas, milles ta ebatpselt edasi andis minu To- rontos peetava kne sisu ja mtte- kigu. Kui hraNmmik^nd selgi- tab (5. mail), t ta tutvus loengu kir- jaliku materjaliga, jb vee][ siiga- vam ksimus, et mille le siis ige iendada jb. Sest Eesti Arhiivi de- poneeritud essees ihk. i0--62 tegele- vad EestiN. Liidu vahekorraga ja piirisndmustega, kui he teguriga
. mis sundis peale Eestile valiku pool- te suhtes tusvas rajus. Lisaks aga pidi Eesti tegenia mingi valiku peale selle, kui Suui' Britanriia 1935. aastal
m
145 Kmg StreJt West, Site Toronto M5H Ml  tel
htul tel. 925-6812
1482 Bthurst St., Toronto> M5P^ ^ 3^
Tel.: 653-7815 ja 653^ 7816 00 0 0 0 0 0 0 00 0 0 0 0 0 0 9 6 00 0 0 0 0
kneles kindral Laidoner oma Mosk- va reisust Tallinna raadios. Suure selgusega mrkis kindral abistamise lepingu thtsust meie riigi elus nd- sel raskel ja segasel .ajal Ma vin kinnitada, et minu klaskik Mosk; vasse mulle andis tendusi, kui ieti Eesti valitsus toimis vastastikuse abistamise pakti slmimisega. Meie
laevastikulepinguga enam-Mhern ta- krvaldasime sellega sjalise kokku- gas, et Balti Meri saab olema Saksa meri. ja kui 1937/8. aa. nii Suur Bri- tannia kui ka Prantsusmaa demo- kraatlike riigi, tugedena ei suutnud l^ksa kasvavat laiutamist seisma panna. Kuid, et Eesti valitsus kigi selle juures valis Saksa poole, polnud sugugi tulenev eelnevast, vaid siin tuleb arvestada ka asjaolusid si- sepoliitilisel pinnal, millega ettekan- ne tegeles.
Oleks ebakohane loota, et tunni- ajaline loeng saaks ra tuua snas- naliselt 60 Ihk. essee. Just sellele meldes otsustasingi jtta ksikir- jast kaks eksemplari Torontosse as-
; jahuvilistele tutvumiseks. Viks ka pgusalt lesse tsta Nmmiku kest- vat seisukohta, et Eesti riigijuhtide arvamised, mis avaldati peale baasi- de lepingut, polnud- siirad vaid teh- tud olukorra snnil. Kuid koguteoses Johan Laidoner (Villem Saarseni toi-. metet,1953),,]hk; 212^213 on then- det jrgnevalt. Peale seda kui Laido- ner naaus N . Liidust J939.a; dets. Visiidilt, ^phapeval, 17. detsembri}
prke ohu Nukogude Liiduga ja vi- me elada rahus oma idanaabriga, t- les kindral lpuks . . . : Teame, et kindral Laidoner kunagi ei knelnud seda, mida ta ei pidanud igfeks."
Sama aasta vana-aasta htul t- hendas Laidoner ohvitseride kasiinos Tallinnas" jrgnevat nagu seda kirja -pannud koi. Saatsen: :lem juhata ja arvas vivat kinnitada Moskva heac tahet respekteerida Eesti Vabariigi rippumatust ja mittesegamist maie majandusssteemi, meie siseasjades- se." Et snavttu lpetada, olgu lisa- tud, et Eesti diplomaatide poolt on kirja pandud teisal, et need tlgen- dused juhtkonnas, mida ma oma loengus esile tin, :o l idava lde tk i nelja silinaalL N i i siiski vist paistab et tlgendused ja avalikud lest- hendused tollal'olid siirad, vaatama- ta kas nad ajaloolises perspektiivis olid iged vi valed tlgendused olu- kordadest, sridniustest: ja vima lustest.;; . ; 
Tnu Parming : College Park, Maryland
Meie :Eiu" Sl.; mrtsi esikljel kaht krvuti asuvat kirjutust vaadel- des ja lugedes, tekkis spontaane tar- vidus ksida, kas meil on teliselt tarvidust Eesti Kunsti Muuseumi j-. reie praegusel majandusirkul kriisi- de ajastul? Kas meie ei taha lennata hrgemalt, kui tiivad kannavad? Kas oleme reaalsed? Kas.suudame kiki maju majandada?
Kui 1950. aastates Toronto eestlas- kond algas oma elu organiseerimist, siis suurem s meie elujulisest ja tahtelisest hiskonnast oli 30. aasta piirides tis tjudu ja rahvuslikku vaimu, kuigi ingliskeel oli vilets,; ma- ju :^ ja autosid vhestel. Siis igaiiks mtles oma kodu loomisele ja laste koolitamisele, kuid siiski jtkus veel aega, tahet ja julgust ehitada kiri kud, suvekodud, 'rajada skautliku noorusele laagri vljakud, osta vla- kohustustega Eesti Maja, pstitada Tartu College ja lpuks Eesti Kodu.
Seda kiki tegid need kaasmaala- sed, kes oma uneajast andsid osa eesti hiskonnale. Nd on osa neist julgeist, elujulistest tegijatest jud- nud pensioni ikka, mned isegi ma- nalasse varisenud. Paljud on oma tervise kaotanud, peavad pevi veet- ma haiglates vi puhkekodudes. Kurb on teadmine, et osa neist ei valda inglise keelt ja paljudel puudu- vad omaksed.
Kes meist tahaks oma viimased aastad veeta vraste hulgas, rki- des vrast keelt? Meie keegi ei ta- haks olla sarnases olukorras, aga ometi seda-esineb. Kas meie ei leia, et oh aeg saabunud nendele mtlemi- seks, kes julgelt aitasid Toronto ees- ti hiskonda rajada, lesehitada ja kindlustada rahvuslikku edasiela-
tulistati pstolkuuUpildujatest enne surnuks, kui nad oleks judnud ise tuld avada. See sndmus leidis aset Rooma eesjinnas A. Moro maja ees, just sns kui ta asus teele parlamendi koosolekule. Tema leidmiseks peeti maailma ht suuremat, inimjahti, milleks  oli rakendatud, vhemalt 50.000 politseinikku ja sjavelast, kuid ta l^innipidamiskoht ji avasta- mata.  , . ;  
Ligi kahe kuu jooksul esitasid Pu- nase Brigaadi liikmed kogu aeg sur- veavaldusi- valitsusele. Nad tlesid, et Aldo Moro on mistetud surma, kui kapitalist surveavaldamiste p- rast kommunistidele ja terroristide- le. Kuid see ei olnud ige. Tegeli- kult armastas A. Moro, kes korduvalt oli klastanud ka Kanadat, pidada lbirkimisi terroristidega ja suh- tus neisse pehmelt, ja liberaalselt, mille tttu Itaalia ongi linud terro- ristide Viriiusesse. Terroristid noud^ sid, et . Moro vastu tuleb valitsusel vabastada 14 Punase Brigaadi liiget, kes istuvad kinni Turini vhglas monaade, rvimiste j a terroriaktide sooritamise prast. Valitsus keeldus neid nudmisi titmast, sest ei.olnud mingit garantiid, et prast nende nudmiste titmist A, Moro testi va- bastatakse. E i teatud isegi, et ta on veel elus, sest kik tema kirjad vi- sid olla juba varem valmiskirjtaT tud.
See kohutav surveavalduste kam- paania, millele Itaalia liberaalne ja otse kommunistlik ajakirjandus an^ dis omalt poolt hoogu ja juniet juur- de lppes mdunud kolmapeval jubeda leiuga, kui avastati Aldo Mo- ro laip. V
 See piinamis^vljapressimis- ja mrvalugu tuntud poliitiku elu kal- lal shokeerib mitte ainult Itaaliat, mis on alati olnud raskete kuritegu- de maaks, vaid kogu vaba ja demo- kraatlikku maailma. Suured; rahva- massid kogunesid Rooma tnavatele ja demonstreerisid ning nudsid ran- gemaid karistusi mrvaritele. Ava- likkuse petmiseks marssisid nendega kaasa ka kommunistid. Kuid Itaalia praegune valitsus ei ole vitneline midagi tegema olukorra lahendami- seks, sest Kristlikud Demokraadid vajavad vimulpsimisek komm-
ositsiooni erakonnad .panid sel- lele uuele mitmekultuurilisuse pro- grajnmiie Idire diagnoosi ja nimeta- sid seda silmade tegemiseks ja hl. te norimiseks liberaalidele uute eel- olevate valimiste puhul. Et valimi- sed lhedal on, kinnitab niisuguse programmt jrjekordne lessoojehr damine.
Mitmekultuurilisuse minister Mor- man Cafik tegi valitsuse uue mitme- kultuurilisuse programmi alamko- jas teatavaks. Ta teatas, et valitsus on> mranud 5 miljonit dollarit jrgmise viie aasta jooksul selle programmi rakendamiseks, mille eesmrgiks oh anda htseid vima- lusi mitmesugustele eri kultuuridele Kanadas oma kultuuri j traditsioo- nide tutvustamiseks kikidele ka- nadlstele. Rhtsus ori hendus vastastikuse arusaamise lbi", tles minister Cafik. ,,Kariada etno-kultu Tilised orgamsatsioonid hakkavad saama majanduslikku abi'oma tege- vuse korralikuks lbiviimiseks," t ies minister. ,,Peale selle pannakse erilist rhku projektidele, mis tege levad immigrantide integreerimise- ga. Kik kanada eri kultuuride riih- mitused hakkavad saama senisest suuremat toetust oma kultuuripro- jektide lbiviimisel, nagu seda on kujutavkunt, teater, kirjandus ja kirjastamine ja kajada etnilised tea- duslikud uurimustd."
Riigieelarve seisukohast kulutati eelmisel aastal 8.4 miljonit dollarit mitmekultuurilisuse peale, selle summa sisse n arvatud ka toetused National Film Board'i ja Riigiarhiivi poolt mitmesugustele mitmekultuu- rilitele ettevtetele. Kesoleval aas- tal oleks se summa 10.2 miljonit dollarit. *See fakt nitab ilmekalt valitsuse sgavat huvi uue program- mi toetamisel,'' tles minister Ca^k. Valitsus jtkab etniliste gruppide kultuuriliste projektide toetamist Vastavalt nende gruppide algatusvi- mele.  / 1
Parlamendiliige Gus Mitges, kes esindab Ontario Grey-Simcoe vali- misringkonda ja kes on konservatii- vide partei mitmekultuurilisuse eest- kostja, mainis et 50 miljonit viie aas- ta kohta teeb kmme miljonit dol- lasit aastas. Seega oleks praegune eelarve vhem kui kahe miljoni dol- lariga letatud. Neli aastat tagasi an- dis valitsus lubaduse mitmekultuu- rilisuse eelarvet tsta kmne miljo-
ni dollarini aastas. Selle kbaduse titmiseks kulus neli aastat ja sel- leks oli vaja uusi valimisi."
Gus Mitges sdistas valitsust mitmekuituurilisuse rakasutamises et vita populaarsust etniliste grup- pide hulgas le kogu maa just enne ldvalmiisi;" Kuid Kanada etnD sed hiskonnad tunnevad valitsuse vtteid ega lase ennast jrjekordselt alt vedada."
Umbes samas toonis vttis sna ka uusdemokraatide esindaja Lome Ny- strm (Yorktpn-Mellville, Saskatche- wan). Tema arvates on ajaline mo- ment, millal minister Cafik oma liue programmi avalikkusele esitas, eriti thelepandav. ,;Minu arvates mel- dakse Kanadas mitmekultuurilisuse peale.ainult siis kui valimised seisa- vad ukse ees." Lome Nystrm mai- nis edasi, et kui 1974. aasta valimised olid lbi ja valitsus oli oma vahepeal ralibisenud enamuse ktte saanud, siis ldi ametist lahti" tolleaegne mitmekultuurilisuse minister Stan- ley Haidasz. |rgneva kolme aasta jooksul polnud mitmekultuurilisu- sest midagi kuulda, aga niipea kui uued valimised ees seisavad, pandi ametisse uus mitmekultuurilisuse minister."
mist. Kas peale kasvan*ud gene- nistliku partei toetust. Nad keeldu- ratsioonid ei peaks nd rohkem oma vanematele mtlema, et nad oma viimased eluaastad piksepais- telisemas olukorras saaksid veeta, selle asemele, et hakata ehitama Kunstimuuseumi? ks tee selleks on ehitada puhkekodu nendele, kes v- sinud raskest tst, vajavad abi ja moraalset tuge meie hiskonnalt; Peaksime rajama koha, kus valitseks eesti keel ja eesti meel! Eesti arstid, ed ja hiskond aitaks muretseda nende tervise ja heaolu eest. See peaks meile rohkem sdamelheda- sem olema, kui mingi teine ritus. Koos majandustegelaste, kirikute, noorte organisatsioonide, kooride, sportlaste, seltside ja kultuuritege- laste hisel nul ja jul peaksime hoopis kodu looma oma vanematele. Meid kiki kord ootab see aeg ees! eldakse, kes ei austa oma vane- maid, on unustanud oriia rahvuse!
meil on tarvidust Eunstimuu^ seumi jrele, siis see tuleks, luua Eesti Majja.; See oleks palju eko- noomsem ja kigile kttesaadavam. Meie ei; jaksa mitmes kohas korraga kia! Siis jks ka ra rituste kok- kusattumised, mis eriti viimasel ajal on ilmunud. Kui Eesti Majas on ruu- mist puudu, siis juurde ehitada, aga mitte uut kohta ja maja osta!
Julgen loota, et Abistamiskomitee poolt algatatud mte leiab Toronto Eesti hiskonna tieliku poolehoiu ja toetuse niijg peatselt kerkib hisel
1 meie vanadele hine Kodu, kus ei avaneks vimalus ilusate
pevade veetmiseks oma rahva kes- kel!
vad koostst parempoolsete partei- dega, simavad neid fashistideks ja ttavad koos pahempoolsetega.
Aldo Moro laiba leidmine kommu- nistliku parteihoone tagant ja ainult ks tnavavahe > Kristliku Demo- kraatliku partei asukohast. Rooma kesklinnast asetab peaminister And- riatti valitsuse vga raskesse olukor- da. ks osa nende oma partei liik- meid, A. Moro abikaasa ja sbrad, avaldasid valitsusele survet ja nud- sid, et Aldo Moro elu tuleb psta ja Punase Brigaadi nudmistele tuleb vastutull. Valitsus aga asus teisele seisukohale, et terroristide nudmis- te titmine soodustab uusi terrori- akte ja nitab valitsuse juetust. Al- do Moro laip leiti just prast seda, kui oli publitseeritud tema viimane kiri; oma vangistusest, kus ta palus, et valitsus pstaks ta; elu ja vabas- taks Punase Brigaadi poolt nutud l4 terroristi, ning htlasi jttis ju- malaga oma naise ja perekonnaga.
Punase Brigaadi nime kandvasse terroristide gruppi,; kes teotsevad kommunistlikkude loosungite all, ar- vatakse kuuluvat mitusada pahem- poolsete ja keskklassi, kommunist- likku terroristi. Selle terroriorgaifi- satiooni asutaja on Renato Gureio, kes istub koos oma 13 kaasterroris- tiga; kinni Turini vanglas, kuna Tu- nnis peetakse kohut nende terrori- aktide le. Kirjades Punane Brigaad nudis nende. 14 terroristi vabasta- mist ja lubas siis A. Moro lasta va- baks. R.Curcio pidas ennast kohtus
,vga. vljakutsuvalt leval. Nad h- vardasid mrvata kohtuniku, kes neid karistab ja tlesid, et Aldo Mo-
ro on mistetud surma ttava rah- va vastu sooritatud tegude prast. Nende kohtuistungit peeti sjavega piiratud kohtuhoones; mille ees de- monstreerisid kommunistid. . . Arvatakse, et. Aldo Morot piinati enne surmamist. Ta oli ka juba va- rem haavatud, mis vis toimuda te- ma vangistamise ajal. Temalt vidi vljapressida kik NATO ja Itaalia riigi ja Kristliku Demokraatliku par- tei saladused, milles ta kui viiekord- ne peaminister ja vlisminister oli teadlik. .
Selle mrva tttu vetakse Itaa- lias vastu rangemaid karistusi terro-^ ristidele. Kuid see on toonud laine- tusi ka Kanada poliitilisse ellu. S- jaminister B. Danson nudis surma- nuhtluse .sisseseadmist poHitiliste
>terroristide, suhtes, 'mille vastu on tema liberaalide partei. Kuid veelgi tsisem on asjaolu, et Kanadas.ettc- valmistati seadust, mis ei luba kuri- tegijate vljaandmist maadele, kus on surmanuhtlus. Nii pseks Aldo Moromrvarid Kanadas vabadusse. Toronto Art Housis" riikliku toetu- sega publitseeritakse Punase Brigaa- di propaganda kirjandust. Selles olu- korras pole ime, et terror laieneb.
Euroopa nib olevat uue terrori- Uikumise vimuses, mis petab, et kik -vana tuleb hvitada. Pletatak- se ja hvitatakse ttusi ja kauba- maju, vangistatakse kditatakse ja mrvatakse poliitikuid, pankureid ja tsture vljapressimise eesmrgil. Seda toetavad eriti sotsialistid L- nc-Saksamaal, Itaalias ja Prantsus- maal. Selle tulemuseks on kohutavad mrvad Lne-Saksamal ja A. Moro mrv on ks. iseloomulikumaid. Nen- de soosijad haletsevad neid ja toeta- vad kigiti. : , Sellel terrorismiliikumisel on. tihe-
dad sidemed KGB Moskvas, kuid seda ei juleta nende  kuri tegude pu- hul kusagil mrkida: Aldo Moro mor- vateol on "tihe suhe Kanadaga, sest Itaalia pahempoolsed poliitikud ki- vad pidevalt ssitustl Toronto mnt- mesajatuhandelises Itaalia hiskon- nas. kski poliitik ei. julge selle.vas-: tumidasii telda.
Ainult 2 ndalat prast seda, kui N. Liidu piiritlidelahendamie ko- misjon judis Pekingisse', leidis Ve- ne-Hiina piiril, Khbarovski linnast lunapool, Ussuri: haruje Wusulil aset ks tsisem pnrivahejuhtum aastast 1969. V \::
Oli tegemist puhtakujulise N; Li i - du provokatsiooniga, sest vene suur- tkilaevad ja helikopterid tungisid Hiina vetesse ja vene piiripatruU ise- gi kuni 4 miili Hiina territooriumile, vangistasid ja peksid hiinlasi ja tap- sid mitu hiinlasest tsiviilisikut. Pe- kingi protestide peale tmbusid ve-. nelased lpuks tagasi ja lasksid varn gid vabaks. Hiina uudisteagentuur teatas, et sndmus ei arenenud siis-, ki sjaliseks konfliktiks; :
See sndmus kinnitab, et Moskva norib hiinlastega tli. Mdunud'ke- vadtalvel toimusid Punaarnriee tohu- tu suured sjalised manvrid roh- kem,  kui 4500 miilipikkusel Vene- Hiina piiril, millest selle thtsuse r- hutamiseks ka haige N . Liidu presi- dent L. Brezhnev osa vttis. 'Vahe- juhtum llatas ka Moskvat ja N . Lii- ^ du valitsus vabandas Pekingis, kuid hiinlased ei lugenud seda-vabandust kllaldaseks. See vahejuhtum kinni- tab, et kaks kommunistlikku hiiglast, pole omavahelisi vahekordi suutnud lahendada. Uus-Hiina teadete agen- tuur teatas, et Hiina valitsus algas Hiina armee lesehitamist sjaks N . Liidu vastu. ;
j  Garter
Luna-Aafrika vlisminister R. Botha sdistas avalikult'USA presi- dent J. Carterit, et USA toetab avali- kult Luna-Aafrika lemvalitsuse all olevas Namibias kommunistlikke terroriste ja mrvareid. Ta tles, et USA esitab Luna-afrika mitmeras- si valitsusele selliseid tingimusi, -mis thendavad enesetappu Luna-Aafri- ka mustadele ja valgetele kodanike- le. Ta mrkis, et USA, Briti, Lne- Saksiama valitsustel ei ole mingisu- gust igust nuda, et ks demo- kraatlik riik peaks sooritama enese- tapmise. Teatavasti oli see just Ka- nada vHsmini^ter Don Jamieson, kes esitas Namibia uue administrat- siooni plaani LRO tiskogus.
Konflikt tekkis sellest, et L.-Aafri- ka peaminister John Vorster teatas, et ta nustub LRO kavaga vimu le- minekuks Namibia mitmerassi valit- suselt mustade enamusvalitsusele. Kuid 9 peva prast seda sndmust Luna-Aafrika ved sooritasid lgi 150 miili Angoola territooriumile ja hvitasid he. Moskvast toetatud mustade nn.' SWAPO terroristide laagri. Namibias areneb sama kon- flikt, mis toimub Rodeesias. Valged on nus koosttama mustade tasa- kaalukama enamusega, kuid keeldu- vad vimu loovutama Moskvast Ju- hitud relvastatud terroristidele, mi- da USA jt. riigid taotlevad.