iU, Ont.
selles ta sooritas [reise, kus esines itus kokku nime-
ITa lpetas 1938 rikraadig. Enam- )oiii eest pgenes s^us hiljem Root- ^d9tsendina Upp- ^tiid vrdleva kir-
astal:1960 ta iltuuriauhinnaga. 15 aastat veetis
ZDF-Magazin" (ew Yorgis tehtud |ude rezhiimikrii- yotrj Grigorenko- itati ka N. Liidus fitikute seisukoh- ipoliitika suhtes.
tl on N . Liidu rez^ lieriikide hoiakust inud, kuna see on
|ist edu ja majan- linult N . Liidule.
Inevi klaskiku lorenko, et Lne- [haN. Liiduga ri jSee on N . Ludule Icdusammks, mis Ja karmimaid abi- iriitikute' vastu, i^ks ma ltse-
Indas Grigorenko. oliitika .ei mju
jurgustavalt, ku- |netiikidelt roh- Itst. /
1
eie EluTnr. 20 (1475) 1978 REEDEL, 19. MAIL - FRIDAY, MAY 19
STOKHOLM Eesti varandused vlismaal on meie saatkondade ma- jad Berliinis, Pariisis j Londonis ning kullafoiid vi muud fondid ka Saksamaalt levetud dearing'u siunmad, tles Eopenhaagenis asuv Eesti Vabariigi saatkonnanunik ja Kinti valitsuse vlisminister Teatja" osa- na ilmunud Eesti Demokraatliku nioni blletnile antud jtuaja^^
Berliini saatkonna maja' omani- kuks on endiselt Jcinnisvarade regist- ris Die:jlepblik Eesti {der ^stni- sche Staat).";,Maja.on^ muidugi-' vana ja selle korrashoiuks, ning kinnisvara maksudeks ei.ple ridest jtkunud. Maja hooldamist korraldab kohaliku hoolekande kohtu poolt mratud advokaadifirma. Kuna Ylad asta^ aastalt suurenevad, siis vidakse ma-, ja mrata sndraiigile. Pariisi maja kohtab on omiiikiiks
kinnisvarade registris : te Governe- ment d'Esthonie (Legation)" millele a. 1973 on juurde lisatud ,,Par Son Excellence Monsieur. rAmbassadeur en FrnGe." Igatahes oh meile kinni- tatud^ et N ' ^lliidus i)uudub^ Eesti saatkonna maja asjus omandiigus.
Londoni maja -on inglise vlismi- nisteeriumi valduses ja sellest on
MEIE RI SUVISED LAHTIOLEKU A J A D LATES16.
esmaspeviti suletud. feiisipeva! ja kolmapeval 8-6,
. ie!
meie aj akir janduses kllaldaselt j ut- tu olnud. Juriidiliselt on maja oman- :di ksimus ige keeruline.
Ja kuidas., on teiste varanduste- ga, kullafondiga jne? Eesti riigi kulla ksimuses Ing-
iimal oli meil mnede aastate eest (a. 1968) suur vitlus. Valitsus pr- dus Haagi rahvusvahelise kohtu poo- le.. Vormilisel phjusel ei vetud meie kaebust arutusele. Mis puutub Eesti- Vabariigi riigivarandustesse US-s, siis on selles osas kige kom- petentsem meie peakonsul seal E. Jaakson> kes aga ei ole otstarbekoha- seks pidanud mind ksikasjadest in- formeerida.
Lpuks thendab minister Koern, et ksimus ei ole ju ainult majanduslik, vaid suurel mral ka pioliitiline. '
.1; Austraalia Tlispartei endine
juht G. Whitlanl, kes teatavasti kao- tas opoitsioonijuhi koha oma era- konna rnga lasaamise tulemuse- iia mdunud aasta lpul toimunud valimistel, kuid silitas oma koha parlamendis, otsustas mitteametlike teadete kohaselt t>m parlamendiliik- me volitused lhemas tulevikus ma- ha panna ja p|arlmendiliikme kohalt tagasi astudai ^ .
Parlamendi sgis-sessiooni viima- sel peval, 13. aprillil k.a. korraldas ta parlamendi restoranis lahkumis- luna oma endistele kaastlistele peaministri, pevilt, ehkki oma taga- siastumise kavatsust ta ei olnud yeel avalikult teatavaks teinud. Seda i)idi ta tegema eelolevast! vlismaa reisist naasmise jrel. Nagu see on teada asub ta siis poliitikateaduse profes- sori kohale Canberra likoolis.
Kuulduste kohaselt soovis ta saa- da mnda saadiku kohta vi olla Austraalia esindajaks Rahvusvaheli- ses Kohtus Haagis vi MESCO-s. mida aga peaminister M . F ^ i olnud kuuldavasti nus oma kibeda- le poliitisele vastasele vimaldama.
ADM. J. PITKA TOTAR KIRJUTAB 0 0 0
i r i avatud neljapeviti kella; 7-ni ja reedeti kejl^ maldada suvilasse soitjaile. sisseostude tegemisti^ v^^ ^^
Bneie SMiisaasmki \^ -kalkunit syvibsse
tunnusfyse IcagcasivStaisegQ?; r
Selles osas lks asi veelgi segase- maks, kui see seni oli. Oma lkituses eestlastele; E. V. 60. aastapeva pu- hul kirjutat) peaministej: M. Fraser muuseas: In fact, my feovernment took the decision,. immediately after coming to offiee in December 1975, to withdraw recognition ,of the in- Corporation de jre of Estonia and the other Baltic States into USSR.";(Mu valitsris tegelikult tegi otsuse, kohe ametisse astumise jrel 1975 a., tagasi vtta Eesti ja teis- te Balti riikide de jure inkorpb- reerimin-e N..VX.-u").
Kuidas see; oli tegelikult tehtud, selle kohta kuuleme vlisminister A. Peacocki seletusest, Imida ta andis parlamendis 8. novembril m.a. ksi- muste ja vastuste ajal ja mis oli es- makordseks juhuseks, kus ta seda on ise tpselt avaldanud.
0n 17th December 1975, just four days af ter the present Government was elected to pffice, it instructed the Astralian Amb^ssadof; in Mos-. cow that he and members of his staff shoul not in fture make ffi- cial visits to Estonia, Latvia and Lit- huania. Mr. McComas,' the Honorary Consul for Latvia /inAustrali prior to the Labour Government's deci- sion, was informed that he cpuld re- sume'his functions as Honorary Con- suL We executed our duty to move away from de jure Tecognition." (House of i.Representatives Weekly Hansard, No. .22, 1977, page 3027).
Toome selle seletiise 'eestikeelses tlkes. ,;i7. detsembril, tpselt 4 pe- va 'prast s^da, kui praegune ';valit- sus oli valitud ametisse, tegi tema korralduse Austraalia saadikule
. Moskvas, et tema ja ta personali liik- med ei tohi 'tulevikus teha ametlikke
'klaskike Eestisse, Ltisse ja Lee- dusse.. Mr. McGmas,^ Lti aukonsul Austraalias ennq terakonna valit- suse otsust, oli InforMeeritud; et ta vib taas alustapa oma lesandeid kui aukonsul. M(ie titsime oma ko- huse eemalduda de jure tunnustu- sest."-:-,.; : y '/.. --^
Nagu nhtub: sellest . PeaGOcki seietusest, G. '\l\/hitlami valitsuse poolt antud de jure timnustus olevat thistatud: sejle lbi,: et: Austraalia
' saadikule . Moskvas. anti korraldus Balti riike mitte klastada.
Kuigi valitsus nhtavasti, siiralt usub, et kne all oleva korraldusega saadikule G; Whitlami poolt antud de jure tunnustus on thistatud, ob- jektiivselt mtlejale inimesele .on selge, et see arvamine ei pea paika. Kuidas vib korraldus saadikule, mitte klastada Balti riike thistada ennemalt antud de jure tunnustuse nende riikide inkorporeerimise koh- ta Nukogude Liidu poolt?;
Asi lks nd: veelgi .segasemaks selles mttes, et senise arvamise ko- haselt Balti riikide de jure tunnus- tus pii antud sel viisil, et. Astraaha saadik Moskvas sooritas G, Whitla- mi korraldusel ametliku klaskigu. Balti riikidesse.
Nd aga tleb vHsminister A. Peacock samas seletuses, et G. Whit^ lami otsus Balti riikide inkorporee- rimise de jure tunnustamise kohta sai Austraalia rahvale teatavaks aja- kirjandusliku allika kaudu Moskvast kuu aega ja Austraalia saatkonnale Moskvas ndal aega prast vastava otsuse tegemisrt. K u r ustraa^^^ saa- dik Moskvas sai teada Balti riikide annektsiooni de jure tunnustamise otsuse alles ndal aega prast seda, kui s^ e otsus oli tehtud, siis de |ure tunnustuse aliiseks ei vinud ju mingil juhul olla sama ",adiku ametlik klaskik Balti riikidesse, vaid see;pidi toimuma vastava noodi esitamise lbi Nukogude saadikule Canberras. '
Sel puhul on;veelgi ksitavam, et uue valitsuse korraldus oma saadi- kule Moskvas Baiti riike enam mitte klastada thendab G. Whitlami poolt antud de jure tunnustuse ta- gasivtmist.
Nagu kesolevate ridad kirjutaja neil veergudel juba varemalt vitis, tunnustuse tagasivtmise toimet sel korraldusel ei vi; olla, vid see t- hendab ainult seda, et Austraalia-uus vahtsus ei ole rahul Balti riikide an- nektsiooni tunnustamisega ja' soovib hoiduda omapoolsetest sammudest, milledest vib vlja lugeda selle tun- nustamise omaksvtmist;
; Eesti Rahvuslaste Kogule laekus 1978. a. toetusthtedest 400 dollarit. Preemiate jagamiiie toimus 4. rnail ja preemiad langesid jrgmistele numbritele: 1. ,568 ($100)-2. - 2218 (150), 3. - 2219 (125) ja lej^ nud preemiad on suurteo^ Universi- tas Tartuensis'-: 4; 52,.5.- n 6. - 1552, 7. - 2258, 8. - 553, 9. 538, 10. - 143, 11. - 146, 12. 1475 ja 13. ^968. '
Eesli Rahvuslaste Kogu avaldab siinjuures sdamlikku tnu kigile toetusthtede amandajaile. See toe- tus on jrjekordne tunnustus seni- sele tle ja see kindlustab me jt- kuvat rahvuslikku tegevust.. ' :
V - v ^ : : Juhatus.
Esmaspeval, 8. mail peetud Tal- linn^Harju koosolekul moodustati ajutine Killamngude komitee, kuhu kuuluvad Merike Toomes, Kristina Meipoom ja Kaius Meipoom.
Tallinna asukohaks Killamngudel on Moonstone" peamaja, mida tahe- takse kujundada vastavalt Tallinna omaprale. Teiste maakondade kr- val on Tallinn-Harjuktijunemas v- ga hoogsalt, peamiselt noore organi- seeriva kosscisu tttu. Noortel pais- tab ideid ja entusiasmi olevat likl- luses ja jb vai.d lopta, et vaneniad neile oma abistavad ked ulatavad, et'Plvkonnad ksteise krval saak- sid anda oma parima teistele ees-
ja rmuks.
Ajakirjanduses on tehtud palju ri* du adm. J. Pitkast, minu isast. Kll on rngalt kritiseeritud tema p- deid ja tegusid 1944. aastal ja sdis- tatud ,,oome poiste"' saatuses. Va- banduseks eldakse, et ta oli elust vsinud rauk, kelle pea enam ei ja
; ganud. Seiiiilsuse tttu olevat ka sakslaste liimile linud ja lasknud end nende poolt ra ^asutada.
Mis kasutamisse puutub, siis oli see vastastikune. Ka .Pitka piidis seda teha sakslaste suhtes, Nendelt tahtis ta saada relvi eesti sduritele. Kuna vaenlane oli hine, siis oH.ai- nus lootus sakslastega koos kodu- maa pinda kaitsta. Eriti rhutas ta, kui nnestub venelasi tagasi trjuda, kll siis neb kuidas sakslastest lah- ti saab.
iPitka. oli sel ajal 72 aastane. Olen' sageli mtelnud, et need keskealised mehed, kes- tol ajal ja ka hiljem kri- tiseerisid isa ja pidasid teda raugaks ja nd, 34 aastat hiljem kannavad oma turjal, sama suurf aastate koor- mat, kas on ka nemad nd elust vsinud ja peavad endid rnkadeks?
Mletan isa kui energilist, tervet ja terava mistusega meest. Temale ei teinud mingit raskust meie kodunt Piritalt minna jalgsi Tallinna. Ta kis seda vahet tihti. Bussid olid ta- valiselt hommikuti viimse vimalu- seni inimesi, tis. Isa Isegi loovutas kord oma koha. bussis hele naisele, kes kandis suurt pakki ja oleks mui- du bussist maha jnud. Isa astus bussist vlja ja seadis oma sammud linna poole. Nn ta jutustas-meile h- tul.
Kui isa Soomest Eestisse saabus aprillis 1944, siis imestasime, et tal
Viimastel , ndalatel Austraalia stseeni domineeris konflikt lihat- liste ja lihaekspordig tegelevate firmade vahel.
Selgituseks olgu eldud, et Aust- raalia lihaeksportfIrmadel on slmi- tud lepingud Iraaniga ja rea Lhis- Ida riikidega elusate lammaste hul- galise vljaveo kohta. Kui need le- pingud ; slmiti, lihatliste ameti- hingud esitasid nude, et: iga elusa lamba kohta tuleb eksportida kaks lambakere, vastasel korral nad te-> vad takistusi vljaveoks.. :: v
Eksportrid pdsid kll seda nuet tita, kuid selle nude eba- praktilisuse tttu tpne kinnipidami- ne sellest ei olnud nende vimuses. See phjustas alalpmata pahandusi ja kokkuprkeid lihatliste ameti- hinguga. , ' V - Mni ndal tagasi eksportrid te- gid katset toimetada laevadele mit- mes Lne- ja Lna-Austraalia sa- damas kokku mitukmmend tuhat elusat lammast, mida aga ameti- hing asus takistama phjusel, et nende lammastega ei kaasu.lamba- kered proportsioonis 1:2. Lammaste saabumjskhtadesse ja sadamaisse seati piketid, mis ei la.sknud lambaid lbi hoolimata kohtuotsusest delai- des, et piketeerimine on ebaseadus- lik ja tuleb lpetada.; ..Ajajooksul kogunes vastavatesse
paikadesse ettenhtud hulk lambaid, mis ci psenud sadanilaisse. Sada- rhais aga asjatult ootasip laevad, mis hakkasid viimaks thja t iahkuQia.
Vancoveri eesti pensionridel oli 10. mail korraline kokkutulek. Pidu- liku meeleolu tekitas asjaolu, t t- histati ka emadepeva, , Kokku oli tulnud le BO pension- ri, keda tervitas snavtuga hingu esimees A. Raudsik,'
Eeskayalises osas pr. Valgre esi- tas Marie Urideri luuletuse Sduri ema". Pevakohane kne oli K . Pik- lcer'ilt ja pr. Adeele nt kandis ette omaloomingu Mu emake.""'-
Kokkutulekust vttis osa ka pas- tor Vaga abikaasaga. Pastpr Vaga pidas lauapalvuse ja esitas veel meie sdurluuletaja Kalju Ahvena peva- kohast luulet. Kalju Ahven suri tea- duprast 1945. '2L Saksaioaal, olles ainult 25 a. vana.
Kuna oli emadepeva thistamine, siis serveerisid meespensionrid ja emadele anti pev vabaks".
Vanimale ja jasterikkamale emale pr. Mirk'ile anti le shoklaadikarp ja kigile emadele kinnitati rinda lilled. Oli kohvilaud maitsvate i-uu,: pistetega.
Meeleheitele viidud farmerid, kel- le olukord Austraalias pua ja halva konjuktuuri tttu on selletagi raske, viimaks ei olnud enam nus alistu- ma lihatliste omavolile.
Fremantle'i sadamasse ilmus hul- galiselt farmereid, kes gurusid oma massiga piketeerijad ja sadamat- lised eemale ja laadisid ise kik ko- hal olevad lambad laevadele.; '
Samal ajal toimus farmerite suur- aktsioon ka Luna-Austraalias. Osa Adelaide! mbruskonda kogunenud lambaid, mis ei psenud laevadele Port-Adlaide'is, viidi le veoautodel kiirelt ja osavalt organiseeritud akt- siooni korras Wallrop vikelinna, kus asub teine lammaste vljaveo sa-- dam Luna-Austraalias ja kuhu oli oodata vastavate laevade saabumist. Enne nende saabumist kogus Walla- roosse umbes tuhat vihast farmerit, kes piirasid>sadama mber ja aseta- sid valve kigile strateegilistele koh- tadele, lubades tarvitada takistajate vastu fsilist judu-Samass;e linna kogus Adelaide'ist ka mitusada liha- niMg sadamatoiist, kes asusid leeri farmerite vastas, lubades ka omalt poolt tarvitada vajaduse korral ju^ du. Ametihingute juhtide poolt de- fineeriti seejuures nende teguviisi kui demokraatlike iguste kohast ta- litamist,, farmerite oma aga antide- mokraatlikuks vgivalla aktiks. '
: Asi lahenes sellega, et samal ajal toimunud sellekohasel ametihingu- te konverentsil Adelaide'is lihatiis- te ametihing nustus loobuma pi- keteerimisest ja ptsustas piketeeri- jad, ra kutsuda. Nii psid lambad laevale ilma tegeliku jukatsumiseta farmerite ja lihatliste vahel, mis oleks kvasti kigutanud. legendi ametihingute kikvimsuse kohta. Samas otsustati; mitte teha esialgu enam takistusi elusate lammaste eks- porteerimiseks, kuid teatati, et oma nudest.elusate lammaste ja lamba- kerede proportsioonist ei loobuta.
ganiseerimiskomitee kutsub lesse kiki Tallinn-harjulasi osavt- nia jrgmisest koosolekust teisipe- val, 23. mail E. Majas ,,Kalevi" ruu- mis, kell 7.00 htul, et moodustada Killamngude Tallinn-Harj toim- konnad, ' ^ .
Lhemat informatsiooni annab Merike Toomes, tel. 493-0795.
Informatsioon
Torontosse Noorte Aasta raames esineb To-
rontos Portlandi eesti noorte ansam- bel Kaja". See ansambel on saanud sna hea nime Ameerika mandril. ,,Kaja" kontsert korraldatakse teisi- peval,. 20. juunil Toronto Eesti Ma- ja suures saalis.
,,Kaja" prdus Toronto Eesti Seltsi juhatuse pople sppviga, pila nende kprraldav toimkond kohapeal.
Kik n kutsutud kontserdile ning prast kontserti serveeritakse Toron- to Eesti Seltsi poolt tasuta; kohvi ja kooke. \:l:y\: . -'y
Portlandi noored tlevad tere-tu- remast" nende kontserdile.
Kontserdi piletid eelmgil: Poko rides, Toronto Eesti Majas, T. E. Seltsi juhatuse liikmeilt. T . E . Selts palub kiki kaasmaalasi olla publi- kuks kontserdil ja lunastada piletid eelmgilt, sest neid on piiratud ar- vul. .'":',;'. Y :r
Prast' kontserti tants r ^ kui on soovijaid. Vljastpoolt Toron- tot palume piletid reserveerida tele- fonil 757-7763. ^ ^ '
Admiral J. Pitka ks viimaseid iUesvtteid.
polnud enam habet. See oli n i i vei- ,der, sest ainult ks kord varemalt olime ninud teda ilma habemeta. Siis oli aasta 1918, kui isa end enam- laste eest varjas maal talusulasena^. ga miks nd, 1944, oli meie isa si- leda luaga ja nii vra noga? Meie ksimuste peale ta vastas, et kuna sakslased ei ole annud temale lT/a Eestisse tulekuks, oli ta pdnud se- da teha salaja ning oli siis ka oma vlimust muutnud. Merel oli aga paadi mootoril tekkinud rike ja nad
Snas" 25. aprillil 1944 ilmunud jutu- ajamisest admiral Joh. Pitkaga; Al- guses kohe on thendatud: Joh. Pit- . ka on endiselt tie ju ja tervise juu- "r res ning energiakUane, vaatamata oma aastaile."
Ksimusele: ,,Milliseil kaalutlusil, hrra admiral, sitsite 1940 aastal Soome?" ta vastas: Vitluscs kom- munistidega olen omanud .kindla ' teadmise, mida neilt tuleb oodata. Selles olukorras aga, mis tookord ko- dumaal valitses, paistis mulle, et ei ole kllaldasi eeldusi, et vitlus kom- munistide vastu oleks saanud kuju- neda aktiivseks. Selleprast pgene- sin viimaseil vimalikel hetkeil Soo- me, kuna mul pii kindel otsus ennast mitte kommunistide tapaohvriks an- :\ da; ja olles veendunud, et soomlased esimesel vimalusel vitlust kommu- nismi vastu jtkavad, millisel puhul lootsin vimalust leida kodumaa Heaks midagi ette vtta." : ,,Hrra admiral, kuidas; hindate
kommunistlikku hdaohtu Euroopa, eriti Ida-Euroopa suhtes?"
Minu arvates ori- kommunistlik hdaoht inimkonnale ja tsivilisat- sioonile suurim kigist hdaohtu- dest mis kunagi'on sellel planeedi! ^ inimkonda hvardanud. See ei ole mitte ainult Ida-Euroopas asmate ; rahvaste oma, vaid kogu Euroopa tsivilisatsiooni hving, kui bplshe- vism Euroopas vimule pseks. Bolshevismi aitajad kannatavad l- puks samuti selle all kui selle vastu, vitlejad. Selleprast pean ma liit- laste kaastd ja toetust bolshevis-- mile lausa nende eneste ppomiskie' keerutamiseks".
Lubage meile, hrra admiral, l- puks veel ks isiklik ksimus". Kas prast pikka eemalviibimist kavat- ' sete end phendada tielikult oma perekonnale vi on teil kavatsus Ees- ti tuleviku prast ka aktiivselt kaasa la?" . M i n u seisukoht ja phimte pole muutunud. See on sama, mis eelmise . Vabadussja pevil nimelt: kik peab jma tahaplaanile, kui saatus nuab kodumaa ja rahva kaitseks kaasalmist. Mul on vimatu selle peale mtelda, et ma peaksin otna perekonna ja isikliku elu ja olemise krgemale seadma kui miljonilise rahva perede elud ja meie rahva tu- leviku. Ma ei pelga kommunisti kuu- le ja jaksan veel relva kanda ning . tulistada."
Mul endal on olnud alati see tuiine isast, et mida kriitilisem olukord : seda rahulikumaks jb isa. E i raa. leta, et ta kunagi oleks sattunud paa- nikasse. Tema lhedus alati mjus julgustavalt. Kuigi ti kunagi polnud aega tegeleda meiega, kui olime lap-. sed, tuli ta alati mei^ vpodi juur, kui keegi meist oli; haige. Ainult suurtel phadel ta phendas oma aja meile, lastele. Siis ta jutustas oma meremehe-aegseid lugusid ja viis meid mttes kaugele kaugele vras- tele mandritele. Elasime.kaasa suur- tele tormidele ja purjelaeva mees- konna skjdrbuuti jmisele. Need olid huvitavad lood ja ilusamad p- had. . .' olid olnud sunnitud prama tagasi
Soome randa. P i t ka lp l i tp l kprrl Viimast kprda ngin isa 21. sep- tembril 1944, meie pgenemise pe- val Tallinnast. Optasime Sadama t-
ilipiirii^
S Overseas Empolyees Tax Fair- rbess Committee delegaadina kis Valges Majas president Carteri j" senaatorite ning kongressmeeste ju- tul eestlanna Kristi Heinsoo. Kristi ojn i3erega elab Filipiinidel, kus te- da valiti delegadiks James M.iMbnt- gomery kompanii pgolt, mle abi- presidendiks on Kristi abikaasa .tiit ' Heinsoo. heteistkmnest naisdele- gaadist koosnev grupp esindas kol- meteistkmne lemeremaa ameerika perekondi. Kristi Heinsoo li isikli- kud, soodsad kontaktid presidendi assistendi Valerie Pinsoniga, rea po- liitikutega kui ka ajakirjanduse esin- dajatega pressikonverentsidel ning lunaskidel, igal pool ka eestlust nimetades,. Hiljem lbisidul Los Angeleses. oli Kristi Heinsool kokku saamine oma kompanii presidendi- ga, samuti intervjueeris teda Pasa- dena Str". ' v . -
Kristi koos oma abikaasa ja laste- ga on Filipiinidel suure populaarsu- se vitnud tennise^ ja golfimngija- na rting ujujana ja on saavutanud ka arvukaid auhindu. Kr is t i harrastab ka edukalt nitlemist. ;
.<ii()B(i<n<i<>(i<ia..jj3^, yi>B<Mn3>o<iii>))aM>3i>ocBx:
IV1EIE ELU" asutas Eesti hiskond ja seisab eesti hiskonna teenistu- ses.
olnud kavatsus Eestisse judes haka- ta pranda all tegutsema kodumaa kaitseks. Enne aga kui hbe judis kasvada, olid sakslased annud tema- le 16a Eestisse tulekuks. V
Ma olen teinud vljalikeid 'ki- gest, mis on kirjutatud isa kohta.
Raadio-jutuajamisel Tallinnas 6. mail 1944 tles Pitka: ,,Kolmndat vimalust meil ei ole. Needsamad, kes esimeses Vabadussjas meid ai- tasid kpmmunismi vastu, pn n ise liidus kpmmunistidega." Eriti va- lus pii olnud tal Soomes kuulda, kui Inglise ringhling avaldas rmu- snumi", et enamlased, judsid oma pealetung Eesti piirini.
Ringhlingu esindaja ksimusele, mis saab eestlastest, milliseks ku- juneb. Eesti tulevik, --vastas Pitka: Nende ksimuste kohta ldiselt s- na vttes pean thendama, et neile tielikku vastust nuda on varajane ja enneaegne. Igal asjal on oma aCg, sellest etteruttamine on niisama kahjulik, kui mahajmine. Eesti rahval ei ole praegu kasu suurte kahtlevate mtete arutamisest, kuna. vitlus eesti rahva verivaenlase ^ bolshevismiga on alles otsustamata. Vitlus kib vga gedal kujul ning bolshevism ei ole sugugi veel loobu- nud oma kavatsusest eesti rahvast- maa pealt ra phkida, mida muu- seas tendavad .ka nende hurnna- kud, millel ei ole mingit sjalist ees- mrki. Selles vitluses on meie ain- saks kindlaks vastuseks me nita- me oma maa' kaitsmisel, etbolshe- vismil pole pinda Eestis, nagu pol- nud seda ka 26 aasta eest. Me anna- me tegudega vastuse Moskva propa- gandale, mis vga mesimagusalt pab maailmale ja eriti liitlastele selgeks teha Eesti -hinemist Vene- maaga. Meie kaitsevitlus bolshevis- mi vastu on esimeseks aluseks ksi- musele mis saab ja milliseks ku- juneb Eesti tulevik". : ^ Toon sh veel; ra he osa Eesti
naval oma pakkide juures siduvi- malust Saaremaale psemiseks. Mi- nu emehe kaudu, kes ttas Mere- laevanduses, oli meil teada, et Saa- remaa rannas on laev, millega saab Rootsi minna, aga meil ei pinud veo- kit, et sita sinna laeva juure. Pakid piid kpos ja kik oli valmis, pidime istuma ja potama. Siis ji mul aega, et minna isa vaatama tema staabis sealsamas ligidal Narva maanteel.
Kkkond staabis oU nrviline, k noormees parajasti kurtis isale oma hda, et tal ei ole saapaid jalga pan- . na. Isa pahandas temaga, et kas mi-> na pean minema teile saapaid otsi- ma? Kahju oli mul isast ja kahju oli mul noorest mehest. Kuna isa pol- nud sel peval aega saanud sa, siis keetsin talle staabi. kgis kacrahel- be putru. Isa pgenemisest pohuid juttu. Ta tles vidv et pavad nii- kaua kui suudavad venelaste edasi- tungimist takistada, et enam inime- si saaks pgeneda. Tal oli kiire, ja nii me lahkusime. .
Saima Joasalu-Pitka.
Toronto, Ont. M4K 2R6