REEDEL,- 30.-JUUNIL FRIDAY, JUNE 30 Meie Elu"nr. 6 (148J) im mmnTiiiaa
UU-Mdunud neljapeval toimus Lti sjameeste Daugavas Vanagi m Kotkad) majas 125 Broadview Ave. Vnnu lahingu mlestuspev, Sel- lest vttis osa Toronto Vitlejate hingu esindus lipuga, eesotsas esimehe K. Toriga. Lti sjamehed austasid eriti major B. Leemani, kes omab Lti Karutapjate ordu aumrgi, mis on Lti Vabadusristiks ja ltlastel on selle krge aumrgi saajaid Torontos ainult veel kaks meest, keda ka austati. Selle peva tulipunktiks kujunes lti majori Alberts Ameriksi ettekanne milles tsteti esile eestlaste suuri teeneid Ltimaa vabastamisel kommunis- tidest ja Bermonti ja Von d. Goltzi Landeswehri purustamisel Vnnu all 2L juunil 1919. a.
Major A. Ameriks on Lti sjaaka- deemia lpetanud lti ohvitser, kes Vabadussja ajal pii sjakooli ka- dett, ja kuulus Lti; Volmari rge- rrjenti. Ta j uks tas oma isiklikkude rnlestuste jrele, kuidas ieti toi-, nis Lti armee, mille komandrik sai kolonel Balodis, organiseerimine. Tol ajal opereerisid Lti pinnal kom- Tiunistliktid Lti ktid, ja liitlased toetasid saksa palgasdureid, kes vitlesid peamiselt Bermonti ja Von
il: Goltzi juhatusel. Liitlaste, eriti: prantslaste eesmrgiks olid Vene- maal vimule upitada valgete valit- sust ja moodqstada 'koos Baltimaa- dega hte suurt, imperialistlikku Ve- nemaad uue tsaari juhtimisel, sest Vene tsaari kandidaate ja Vene troo- ni iglusjrglasi oli Pariisis mitu. Thtsam -jiejsf oli Kirilli jnimeline ?bmanov. Eesti riigijubtide eesmrk oli iseseisev Eesti ja iseseisev Lti riik; .Liitlased toetase! meid ainult, et aitaksime uut jagamatut Venemaad les ehitada ja taastada. ; l - '
Major Alberts.! seletas: kuidas -Ba|l.ti; naere .kaldal Ruhja linn kis 1919 aasta talvel kest^ ktte. Ta kohtas seal lahinguvljal -esmakordselt koi. lin. A. Tomanderi,! keda ka austati pidustusel, kes noore ohvitserina, jahtis hte II pataljoni kompaniid. Referent seletas, et seal tekkis esime- ne idee. luua. lati : rahvuslikku sja- vge. Selleks saadeti ettepanek kind- ral, Laidonerile, kes oli ideest vai- mustatud ja nii loodi Lti Vnnu r- gement, Volmari rgement ja Lti Rahvuslik sjavgi, mille esimesed rgemendid relvas tati. E. V., sjave poolt. Vnnu rgement mngiski Vnnu lahingus thtsat osa Lti p- k i . -''Major\ A.' Ameriks tstis esile ka ajaloolist Ja hte heroilisemat Vaba- dussja sjaretke Vru alt Dna 'kallasteleJ Kr.eutzburgini. Seal ta >ohtas esmakordselt hte selle ret-
ke lgimeest kangelasliku I Ratsa-, rgemendi I eskadroni lemat .ma-.' jor ; B. Leemani, kellega ta vitles Mniste misa all. Eesti pinnal ja mitmes paikkonnas Ltimaal. hes- koos hise vaenlase, enne kommu- nistide ja siis Landeswehri vastu Vnnu all. Ta jutustas, kuidas-ta- oli 1919. a. oktoobris Riias Daugava (Dna) sil- lal vahtkonna lemaks ja imestas Eesti soomusrongi vimsust, mis oli kutsutud ltlastele appi, sest neil oli tekkinud jlle raskusi oma liitlaste- ga.Soomusrong, mille lemaks oli Jaan Lepp senior omas mitu vgevat ja pika toruga 'kahurit, mis oli suu- natud lti rahvusvgede vaenlaste peakorterile.
Ta seletas ka lti keeles, mis juh- tus Vnnu lahingus. Ltlaste lugu on pikk ja.keeruline, kuid,ta tstis kor- duvalt esile -kindral Laidoneri ulti- maatumit Landeswehrile, kus keela- ti Landes wehril phjapoole Vnnu linna, rajoonist tulemast; mida Lah- deswehr ignoreeris.. Sellest tekkis mitu kokkuprget. Teatavasti oli ka. Landeswehri eesmrk' Lti Kommu- nistidest vabastamine, kuid selle eest pidid vabastajad saama Ltist maad ja muid hvitusi; See oli Lti rahvuslike huvide vastu. '. Kindral Laidoneri ultimaatumi ig- noreerimine oli tingitud Landesweh- ri juhtide lbusest ja sjaliselt seisu- kohalt nonsensist.. Landeswehri! oli
SEEDRIORU EESTLUSE TEENISTUSES Suvihari 1978 teokssaamisel laupeval, 1. juuli! on phjust.heita pgus
pilk Seedrioru ajalukku.
New Yorgis Eesti, Lti ja Leedu kditatude mlestuseks korraldatud Bal- ti aktusel Flushing Pargis Leedu Risti" juures osa sndmuse kaasa teinud kaasmaalasi rahvuslippudega. Ees keskel N.Y.E. Vabadussjalaste hingu uus esimees E. Lippirig, kes aktusel kus htlasi nuti iseseisvust ja vaba- dust Balti riikidele, esines ka eestlastepoolse snavtuga.
President J. Carter kohtus Valges as USA Balti rahvusgruppide
esindajatega, et nendega isiklikult ca 3000 meest Vnnu all eesliinil ja tutvuneda ja vestelda. President, kes
lest- i fcirykcl V (Algus liv. 7)
Meie tdrukutele ja juhtidele sai yiiga sbralik vastuvtt osaks. F.nne esinemist nidati ja tutvustati kiu- rit kigis, tema erialades. Ei ole ala, jTiillele ei ole. meldud'kultuurist,' kunstist spordini. Ruumid on raja- ld isegi lasteaia vanustele. Tiskas- vanutele on"suur vimla rikkaliku varustusega, suur olmpiamtudes ujula-, saunad, tennis vi j akud, sise- -iavljak jpinna suurus vrdne Maple Leal GardeiVile iluuisutami- seks, Hoki mnguks, keeglimngu ruum, palju saale erinevates suurus- tes klubi ja perekondlikuks kokku- rulekuteks. Suur on konverentsi ruu- mide hulle kige moodsamate vahen- ditega. Koridoride ja saalide seinad .on kaetud kuulsate maalidega. K- gi suurust .vib piltlikult vrrelda Union. Station'iga".
Eesti ehitajad on andnud thele- pandava osai Grnite 'Club'!" laien- dus tdele. Momendil ttab klubis 3 eestlast, kik vastutavatel kohta- del. Mni neist on juba1 seal tta- nud le 26 aasta. Arvestades klubi soovi, ei saa meie nimesid ega Gra- riite Club'i" andmeid arvudes ksik- asjaliselt avaldada.
Presidendi Balliks olid koridorid ja saalid kaunistatud suurte lillekorvi- de ja kaldega. Peaosa lillede ko- gust moodustasid pojengid. Daamid olid pikkades kleitides. < moemaja- de viimased uudised, mehed kandsid tumedat peoriietust. Meeleolu oli limalt pidulik.^ See kik nagu kn-
- dis ja tiivustas meie tdrukute esi- nemist. Tdrukud andsid oma pari- ma, mis tieliku tunnustuse leidis vaatajaskonnalt. Esinemist kviteeriti vga pika aplausiga. ' :,
Kaug-Id reis ti "eliitrhmale suu- red majanduslikud kohustused, kuna riiklikku toetust ei laekunud, kuigi esindati Kanadat. Esialgse sissemak- su sidukulude katteks S9000. tee- nisid tdrukud esmemiste vi teiste ritustega.- Terve reisi sidukulud ulataiid' $25.000, millele lisaiifusid elamiskulud f800 tdrukult. Tasuda olevad . sidukulud ulatuvad veel 11000 tdrukult. Vimlejad esinevad vsimatult, et aegamda arveid ta-
'; Sda.' '. -. -v y.: Timminsis esineti 24| juunil. Vas-
tu oli vetud kutsed esinemiseks kaks korda pevas Toronto Raekoja ees 27, juunil, ,,Ontario Places" ja Hockey Hall of Fame" 1. juulil ning itaallaste suurvljasidul" Toronto saarel! juulil.
samapalju reservis. E. V. oli siis oma 700-ja aastases ajaloos sjaliselt ki- ge vimsam, sest tal oli ca 80.000 treenitud meest tegevas ves ja kait- seliiduga kokku 100.000 meest relva-; de all. Sellest oli tingitud ka Landes- wehri hvitav lasaamine ainult 24 tdndi kestnud Vnnu hvituslahin- gus 21. juunil .1919. a.
Vnnu lahingu kangelaseks pee- takse kindral Ernst Pdder'it hd- nimega kva,, sest ta kasutas.; seda sna liiga; tihti, et meie kva lme oma vaenlast jne. Kuid Vnnu vidu geeniuseks peetakse, kindral 'E. Pd- deri operatiivstaabi lemat, tol ial major N. Reeki. Vnnu lahing vi- deti N. Reegi sjaplaani jrele, mis seisis selles, et lbet ja leolevat Landeswehri tuleb lasta tulla Raud- teel Valgast Riiga ca 20 kilomeetrit on Volmar ja seal sama kaugel Vn- nu Kotti,'. Lti keeles Cesis. Vaenla- ne asus Vnnus ja tema eesmrgiks oli liikuda ringi tehes maanteed Ron- neburgi kaudu Valka. See maantee asus Volmarist 2 km phjapool, siis Loode pool j aam, misa ja. krtsi hooned. N. Reegi plaan oli, et Lan- des wehril tuleb lasta tulla kotti; mil- lise koti phi pidi asetsema selle krtsi juures pahemal 3-da rgemen- di ligus, millise rgemendi lemaks oli prastine kindral Jaan Kruus.
Ronneburgi me jalal on maan-
viibis kohal lhemat aega, laskis en nast ka koos Balti esindajatega pil- distada-. Sellel vastuvtul oli aga vii- mastega poliitiliste lbirkimiste arendajaks valitsuse poolselt asepre. sident Walter Mondale, kellega Val- ge Maja Roosevelti Ruumis oli kaa- sas ka grupp asepresidendi a niitke. .
Arvatavasti sai vastuvtt teoks presidendile Balti rahvusgruppidest avaldatud vastava soovi phjal. Eest- laste osas Rahvuskomitee uus esi- mees J. Simonson avaldas nit. k.a. algul sellekohast soovi. Idaranniku leedulased olid teostanud jtkuvat nudlust selles osas ja nemad 'kujun- dasid ka delegatsioonis juhtiva posit- siooni, olles esindatud kige arvuka- malt. Kuna Rahvuskomitee' esimees ametalaselt ei saanud, kohale sita, asendas teda Rahvuskomitee aseesi- mees Mido Kari, kes teatavasti on praegu ka hendatud Balti Ameeri- ka' Komitee roteerivaks esimeheks Washingtonis. ^
Algul kneldi pikemalt inimigus- te ksimuses. M. Kari tles oma s- navtus, et Helsingi konverentsist Balti pritoluga ameeriklased posi- tiivset ei ninud, ent siiski toimunu phjustas "dissidentide liikumise elavnemist. Belgradi konverents val- mistas suure .; pettumuse, Madriidi jaoks tuleks varakumalt arendada
New Yorgi piirkonnas oli suure- maks rituseks Baltikumist 1941. a. Siberi hvituslaagreisse- kditatud 70-tuhiide eestlase, ltlase ja leedu- lase mlestamiseks Queensi linna- osas, end. maailmanituse asukohas olevas pargis korraldatud aktus. See toimus n.n. Leedu Risti juures, ku- hu oli kogunenud umbes kakssada isikut. Peaknelejak-s oli kohalik Leedu peakonsul . Simutis, kes t- les, et neid kuritsid ^- mida Mosk- va on sooritanud okupeeritud Balti rahvaste kallal, e i ; unusta eestlased, ltlased ja leedulased mitte iialgi. Temale jrgnes rida teisi lhikesi s- navtjaid, eestlastest esines N.Y.E. Vabadussjalaste hingu esimees E, Lipping. hingu liikmed olid vljas viie rahvuslipuga j nende yeerand- sajane pere oli ka ainuke eestlaste poolselt. Kaastegev oli ks leedu koor ja ukrainlaste muusikaline k- lalisansambel solistiga. Ameeriklasi esindasid kolm isikut New Yorgi osariigi parlamendist ja linnanuko- gu esindajad. Leedu Rist. pstitati mainitud; parki umbes 10 a. tagasi, kus igal suvel on toimunud mles- tsteenistused, enamalt leedu ja lti ringkondade osavtul. Vahepeal on Leedu Risti ka rstatud, kus kangu- tati lahti ja viidi ra le saja naela raskune pronksplaat phendusteks- tiga, vimalik, et rahaks tegemiseks rstajate poolt. Samal phapeval mlestati kditatuid ka eesti kogu- duste teenistusil.
Seedrioru snnipevakson 5.-juuni! 1955. Sel peval judis grupp nelja Luna-Ontario linna eesti seltside esindajaid, prast mitu kuud kest- nud luurekike" mujal, Grand Ri- vera kaldal asuvasse mahajnud
.farmi, millel polnud iget nime ega kindlat; peremeest. Vlutud looduse ilust ja maastiku omaprast peeti sa- mas vlkkoosolek" ja otsustati osta see 62-aakntllne farm ja asutada sin- na- nelja linna eestlaste koosts permanentne suvekodu eesti noorte- le. Maa vormiliseks; omanikuks sai sihtasutis Luna-Ontario Eestlaste Suvekodu, mille statuudile kirjuta- sid alla' asutajate liikmetena dr. En- del Arro (Hamilton), Arnold Voltre (Kitchener), Harry , Prkma (Lon- don) ja dr. Voldemar tammemsi (St. Catharines). '.
SEEDRIORU sai oma ldtuntud nime juba varakevadel 1956. Vade- riks oli tolleaegne juhatus, kes'valis nime selle jrgi mis silm ngi.... Et vlja ehitada noorte suvekodu, tuli leida tuiuallikaid. Langes julge ot sus: korraldada juba 1956 a. suvel Eesti Laulupev. Kanadas. ritus n nestus, ka majanduslikult. Lalupe- vi, ha suureneva lauljate pere ja paisuva kuulajaskonnaga,.'-peeti veel aastail 1958,1962 ja 1966. Ka 10; Eesti Meeslaulupeva Phja-meerikas peeti Scedriorul (1974 a.).
Vabahu teatrietendusi on peedri- orul pakutud 11 korda. Eesti Rahvus- teatrit ja Seedrioru vabahuteatrit sujuvas koosts ja siiras spruses siduvale liidle" pandi alus aastal. 1960. Vabahuetenduste <sarjas ngi rambivalgust esimesena Henrik Vis- napuu Maa vabaduse eest". Nd on sellele lisandunud jrgmist km- me: Aino Kallase Hundimrsja" 11961); William Sha:kespeareri ,>Ham- letM (1963); August Mlgu Kadunud paike" (1964); Albert Kivika Nimed marmortahvlil" (1968); T. Pakkala
Parvepoisid" fc(1969); Eesti Rahvus- teatri 25 a. juubelihooaja finaalina . Jri" (1971), mille E. Bornhhe Tasuja" ainetel kirja pani ja lavas- tas Ain Sdor;. H. Raudsepa Miku- mrdi" (1972); A, Kitzbergi Liba- hunt" (1973); Enn Vaiguri Kraavi- hallid" '(1975) ja A. Kitzbergi pee- tud talu" (1977). Vahepealsed aastad on Suvihari kava pakkunud esijoo- nes meie noored rahvatantsijad mitmest kandist, Kalevi" j . l . nais- vimlejad,. ..Vikerlased" jt. ; ;
Omaette ilus peatkk Seedrioru ajaloos on 1959 a. Phja-Ameerika mandri eestlaste hispanusel ehita- tud mlestussammas, mis phenda- tud kigi Eesli Vabaduse eest lange- nuile mlestuseks..
Seedrioru noorte suvekodu avati esmakordselt 1956 a., ndsega vr- reldes sna primitiivsetes oludes, kuid seda suurema entusiasmiga. Kasvandikke eesti perekondadest Kanadast ja Phja-Ameerika hend- riikidest on 22 aasta jooksul olnud le 2000, Phapeval, 9. juulil ava- takse noortekodu 23. hooajaks.
Kuigi / Seedrioru asutajaii jtkus puhuti hulljulgust Seedrioru vija- ehituse ja" seal peetud suurrituste
'kavandamisel ja realiseerimisel, ei vinuks neist keegi uneski nha seda hoogsat ja mitmepalgelist arengut, mis plvib. kinni nael u tarn is t vrika peatkina eestluse kultuuri ajaloos.
Seedrioru meenutab meile Tallin- na ja lemiste vanakese legendi. Va- na vete va im ksis igal aastal linna- valvurilt kas ometi ei saa see Tal- linn kord Valmis?", et seda siis le- miste jrve vete vallandamisega upu- tada'... ''".' ';' '''.;'
Seedriorut hvardab samuti ise- moodi vetevaim ja nagu selle kiuste on Seedrioru vtnud omale juhtmt- teks: Seedrioru ei tohi kunagi valmis saada!" ,
HP
J GAIBIDE SP0R01PIV
tee, aga sellest paremal mitme kilo- eeltid. On t a m p , et ettevalmista meetri laiune heinamaa. Meie ei ta kistahud; vaenlase liikumist maan- teel, kuid kui koti suu oli kinni, ja mrkab oma tbarat olukorda ning prdub tagasi, siis algab hvitav tu- li tema hvitamiseks. Selles sja- plaanis oli palju nrku kohti ja kind- ral E. Pdder oli sellele vastu ning sjakirjasaatja Joh. Viik jutustab, kuidas ta kuulis nupidamisel Val- gas N. Reegi kva hlt: ,,Sda on risk ja3 meie peame selle riski vt- ma". E. Pdder vanema juhina ei tahtnud mingit riski.
Landeswehri hvitamiseks saatis lemjuhataja tulle Eesti ja Vabadus- sja kige paremad lgiksused kige vapramate meeste ja juhtide- ga. A. Ameriks nimetas alaliselt Ku- perjanoni partisane koi. J. Unti juh- timisel, Kalevlaste malevat; | mille rindejuhiks oli O. Tief, kahte soo- musrongi, mille he juhiks oli koi. Jaan Lepp, kolmandat rgementi, sest lahing toimus J. Kruusi rge- mendi ligus. Landeswehril oli ees- liinil 3000 meest ja Eestil samapalju' ning samad arvud reservis. Landes- wehr kaotas Vnnu lahingus poole Omast koosseisust.
Kuid ka eestlaste kaotused Vaba- dussja mtmeis olid tohutu suu- red. Eesti rahvavgi kaotas Vnnu lahingus 7 oma paremat ohvitseri ja 103 meest surnutena ning ligi 300 haavatut. Seega 'koguni 400 meest langes rivist Vlja. ;
Landeswehrile ei . antud - mahti; enam uuesti vastupanuks koguneda ja teda jlitati. Riiani vlja, kus liit- lased korraldasid vaherahu, /Kuid ajaloolise Vnnu lahingu sjaseik- lus kestis vaid 24 tundi. Lndeswehr kaotas oma nrvid ja algas paanilist
i taganemist, mis sai talle otsusta
vas komisjonis ja USA. delegatsioo- nis oleks vhemalt ks kvalifitseeri- tud etniline ameeriklane, soovitavalt Balti grupist. Asepresident "Mondale leidis viimase soovi lbiviidava ole- vat ja lubas koostada administratsi- oonile memorandumi Madriidi kon- verentsi asjas. Ta rhutas, et inimi- guste kaitse on ja jb USA poliitika heks phialuseks.
Asepresidenti informeeriti phjali- kult ka Moskvast Balti riikides aren- datud rahvusmrvadest ja Venesta- misest. Mondale vastas, et USA senat ei ole seni ratifitseerinud genotsiidi vastast rahvusvahelist lepingut ga USA pab teha kikvimaliku ka rahvusmrva takistamiseks; W. Mon dale thelepanu juhiti ka sellele, et USA vlisministeerium peaks ld- vendama senist korda mille alu sel ta Eesti, Lti ja Leedu diplomaa- tilises- ja konslaarteenistuses akt septeerib ksnes isikuid, kes on ol- nud selles juba nende maade vaba- duse pevil. Selles olukorras ei ole varsti enam inimesi nende ametikoh- tade titmiseks. Tuleks vimaldada ka nooremate rakendamist. Vastuv- tust andis Ameerika Hl saate ka okupeeritud Balti rahvastele.
Samal ndalalpul kujunes aga propagandaliselt mjuvamaks TV jaamast nr. 5 saade Balti riikidest, kus tuntud kommentaator dr. M. Abend sna phjalikult paljastas Nukogude terrorit okupeeritud Bal- ti riikides toimunud kditamiste ja muu lbi. Laupevase aja tttu jl- gisid seda saadet, suured rahvahul-
henduses Briti kuninganna Eliza- bethi II snnipevaga korraldas Bri- ti saadikMA/ashingtonis Peter Jay saatkonna aias vastuvtu diplomaa- tilisele korpusele. Kohal viibisid ka E. V, esindaja E. Jaakson, Lati ja Leedu saatkonna asjadeajajad.
Tiim leegi
vaks. Seekord toimus Vnnu lahingu 59.
aastapev ja pris juubel tuleb jrg- misel aastal) milleks kutsuti eesti vitlejaid osa vtma. Selleks, et mi- neviku vitlusteest saada piseid ja indu histeks vitluseks meie prae- guse 'kodumaade orjastaja Vene kommunismi Vastu. Mlestuspeval oli haarav muusikaline eeskava, kus esines Daugavas Vanagi sdurikr ja rida soliste.
Toronto Star'i" laupevases numbris toodi ra eestlasest filmi- nitleja Tiiu Leeki pilt Kaliforniast, kus ta -praegu asub. Mrgiti, et Tiiu Leek kaotas oma kehakaalust, loo- bus suitsetamisest ja abiellus. Lehes kiideti Tiiu Leeki edu Hollywoodis. Talle ennustatakse suurt edu.
eeskpori juhqfys jcag^
Toronto Eesti Meeskoori juhatus 1978/79 a.: Esimees August Raag; abiesimees Ragnar Pohlak, kirjatoi- metaja Edgar' Tiilen, abikirjatoime- taja Urmas Migur, kassapidaja Sven Rass, abikassapidaja Rudolf Lall, varahoidja- Riehardv Pulk. Juhatusse kuuluvad ka koorijuhid Harri Toi ja Asta Ballstadt ning koorivanem A l ver. R i k a . ; V
17. juunil toimusid skautide ja gai- dide malevate hised kergejustiku- visilused Jekrul kokku 74 vist leja osavtuga. Skautide klassides esines 47 ning gaidide klassides 27 noort. ksustest olid esindatud Ra- jaleidjad (15), Phjala Ttred (12), Toronto Kalev (22) ja Lembitu Malev (23). Kaks kige nooremat poissi olid veel vljaspool ksusi. Ilm oli piksepaisteline, vahelduva tuulega, ja jooksurajad olid tnavu eriti heas korras.'"
Eriahindadeks olid gaidmaleva klassides rndkarikad kige parema- le hellakesele ja gaidile. Neid vitsid hellakene Kadri Sepp (RL) j gaid Linda Jrve (RL). Parimaks hunduks tnavu osutus Hillar Srra (K) ning parimaks skaudiks Robert Sermat (L). Viimases klassis saavutasid aga ka Martin Toomes (L) ning Hillar Heine (K) eriti hid tulemusi ja nen- dele avaldati kiitust. Gaidide vist- lustel saavutasid kige rohkem ld- punkte Juta Metsala (P. T. ja Linda Jrve (RL). TULEMSEB: -
Skautmalev: 67 a.: 1) Miky Saar- na (L), 58. 2) Alarik Nurm (L), 38. 3) Paul Broughton (L), 30. 4) Marcus Tamm (L), 28.
8-9 a.: 1) Hillar Srra (K) 60. 2) Erik Naar (K) 35. 3) Andrus Kng (L), 23: 4) Margus Kask L, 19. 5) Kenny Ahlberg, K, 18. 6) Andres Nurm L, 10. 7) Peeter Roose K, 3. 8) Taavo Rooneem K, 2. 9) ja- gasid Veikko Karhunen K ja Kal- ju Kask L. 1011 a.: 1) Erik Tallmeister L,
55. 2) Peeter Srra K, 47. 3) Toivo Lainevool K, 30. 4) Karl Konze L, 20. 5) Paul Pint - K , 15. 6) Tarmo Soots L, 5. 7) Erik Valter L, 2. 8) Rnnie Saarna K, 1. 9) jagasid Aldrek Meipoom L, Raimo Karhu- nen K, Alex Sepp L, ja Homberg L.
1213 a.: 1) Robert Sermat (L) 65. 2) Toomas Loite K, 32. Osades alades vistlesid kaasa Indrek Esken - K jaReinTaul K.
1415 a.: 1) Martin Toomes L, 55.; 2) Hillar Heine K, 48. 3) Raavo Lainevool K, 17. 4) Paul Kngsepp L, 14.5) jagasid Allan Magi ; L Ivar. Luksep L, ja Ilmar Ktt
1617 a.: 1) Rob Saarna K, 49. 2) Robert Kivi - L, 47. 3) Tarmo Holland - K, 36. 4) Allan Ulp - " K .
18-19 a.: 1) Indrek Jrve L, 55. 2) Robert Vessmann L, 50.
2039 a.: 1) Jaak Jrve L. 4049 a.: 1) Jaan- Roos - L, 60.
2) Viktor Vessmann L, 45. Gaidmalev:1 a.: 1) Monika
Roose PT, 55. 2) Laura Randmaa - R, 44, 3) Ellen Silm PT, 34. ;
89 a.: 1) Kadri Sepp R, 38. 2) Pia Metsala - .PT, 37. 3) Ingrid Kngsepp ; R, 29. .4) Ingrid Silm. -
PT, 18. 5) Lisa Kaid R, 16. 6) Kari- na Tamm R, 14. 7) Tiina Rand- maa R, 11. 8) Liisa Soots R, 6. 9) Erika Meipoom R, 5. '
1011 a,: 1) Lisa Vhi R, 60. 2) Kristi Ldig, R,' 44. 3) Ingrid Jr- man PT, 21. 4) Mari-Ann Kng- sepp R,, 20.15) Karin Jrman PT, 18, 6) Rlutt Kng - . ' PT,- 8. ; 1213 a.:: 1) Juta Metsala PT, 65. 2) Monika Pint PT, 35.
1415 a.: 1) Linda Jrve R, 65. 2) Tiina Tigane. R, 31. Osaliselt vtsid osa Linda Laikve ja Heidi Laikve PT.
16-17 a.: 1) Tiina Jrve R, 55. 2) Kristina Meipoom PT, 50.
1819 a.: 1) Eva Tigane R. Lahtise *erivistlusena toimus 3000
m: jooks Toronto Eesti Suusaklubi rndkarikale. Selle vitis teist aastat jrgimda Allan Mgi ajaga 11:45.0. /Tulemused olid: J. Roos 10:57.1, . Mgi 11:45,0, T. Lainevool 13:51.4, K. Konze; 14:54.6, J. Jrve 14:56.7, R. Ser- mat 15:20.0, Erik Tallmeister 15:25.2, A. Kng 15:25.4, V. Vessmann 15:33.1, P. Srra 18:0^00, K. hib
Rndkarika 1200 m kimises hun-' dudele, vljapandud Erik Purje kind- lustusbroolt vitis Toivo Lainevool, kes sai; ette; enamusest palju suure- matest ^ konkurentidest.
Tnavuaaststel vistlustel oli ket- taheide ajendatud 200 m vi. 400 m jooksuga igas klassis. Kuna aga ko- hal oli hiljuti kroonitud Ontario koolinoorte kettaheitemeister omas klassis, Martin Toomes, toimus vist- luste lpul lahtine erivistlus, kus leidus vimalus judu proovida Mar- tiniga. Kuigi tpsed tulemused ei ole trukkiminemisei' saadaval, ei nnes- tunud kellegil meistri le vita.
irdiline (iufofstus lahkub
Ford otsustas oma poolemiljardili- se autotstuse Windsorist le Viia USA-sse, sest tliste palgad, kitsen- dused vlisettevtetele P. E. Trudeau Valitsuse poolt Kanadas teevad eda- sittamise vimatuks..
Autotstuse silitamine oleks vi- malik ainult suurte liiduvalitsuse ja