Liit
lekul To- ja sea-
[ku. julia- St. Joku-
(Eesti), leedu
ela hise vabadu-
s t hin-
krval- idi saa-
|s, kes korres-
Ida sel- les K Ikasuta- lle, kir- |te, -vi- sooriia- Ipoole.
i kinkis Lipud ii saa-
palb mdile,\ )ariigi yori ei
pndaja andest ?ed ja
juba |i Ko-
Ko- -hu-
oma
Selllest on enam kui kuu. tagasi, mil Portlandist alustas pikemat-koni- sert^ngreisi noortest'koosnev muu- sikaline ansambel - Kaja". Prast mitmeid esinemisi phjapoolsetes keskustes nii S's, kui ka Vancou- veris ja Torontos judis see kikjal, soojade ..tunnustussnde osaliseks saanud retk oma lpp-jaama -Mia- misse, Floridas. . . . .
Juba kaua aastaid tagasi otsusta- ti Miami Eesti.: Maja ... kesk suvel kuumal ajal" sulgeda, kuna- miami- lased sama agarasti asuvad endid kosutama phjapoolsemates rajoo- nides, kuumadel suvekuudel, nagu ^phjamaalased" kasutavad Florida soojust, endi. meeleheaks talvekuu- del Seda tuleb rhutada eriti veel tnavuse suve kohta, kuna sja TV-s avaldatud pikema levaate kohaselt 128 aasta ulatuses (nii kaua on pee- tud vastavat statistikat) sjamdu- nud juuni kuu oli temperatuurilt kuumuse mttes 3-dal kohal. Ni i Kaj" kontsert Miamis osutus aja suhtes vgagi erakordseks ja oli
; karta hredat kuulajaskonda  kui- gi eelmistest esinemistest sel ring- reisil Kaja" oli ennast tutvustanud aina parimast kljest.
nneks siiski kogunes kontserdile kuula j aid sna arvukalt. Kuigi 'esi- nemise kvaliteet, kodusus ja sujuv klg oleks kahtlemata1; vrinud sadadesse" ulatavat kuulajaskon- da. Ilma superlatiivideta osutus h- tu sisukuselt mitte ksinda harmoo- niliseks ^omas::Vinitmepalgelisuses,. vaid sealt irdus kuulajate sdame- tesse kummalist vrskust hinge- soojust, limalt paeluvat kodusust.
Vrreldes eelmiste esinemiskhta- dega oli Miami kontserdil veel ks eriline vlu: osa esinejatest* oli juba varemini siin tegelastena tuttavaiks saanud, kuna ansamblisse kuuluvad Kristi, Liina ja Kalle Merild olid siinsesse rahvusgruppi kuuluvaim" esinenud -~ vga noortena)  hel emadepeval, tlgendades laule ja mngides klaveril. Oli harras tunne neid nd jlgida tiskasvanuina muusikalistele radadele ustavaks jnuma: laulus, akordionil klave- ril ja gitarril.
Kokkuvttes: Portlandi noored -.tid Miami kaasrahvlastele kaasa
kauni, kauaks ajaks meeldejva htu. Viimane lppes hingestatud tnusnadega Eeti-Ameerika Kul- tuuri Klubi juhatuse liikmetelt, kuulajaskonnalt ning  sletie roosidega.  .
Ettekannetele jrgnes hine koos- viibimine kohvilauas, kus veelkord- selt puistati teenitud tnu, esile ts- tes ansambli juhi \ Liina Merilo. v- simatust 'selle.; kauni esindusliku kontsertgrupi organiseerimisel ja vljapetamisel, yEi unustatud aga ka mitte vanemaid Lehte. |a..Olev
: Merilosid, kes trotsisid. vaeva selle pika kontsertretke kestel esinejate eest hoolitsemisel -ning kprraldami-
: S e l . ' , '
Korduvalt avaldati soovi, et Ka- ja"' tuleks Miamisse tagasi f o r - maalsel" ajal, s.o. mil kik omad" inimesed on taas endi kodudes  pluss arvukalt klalisi Kanadast ja mujalt .phjapoolsetest. piirkorid- dest. - ' '.'/  .-v'.'-
S.
le Lna- Florida Eestlaste Koondi-
se korraldusel peeti Vidupha ja Jaanihtu 24. juunil Vantage View" mugavates klubi ruumides. Oli kaua kaalumisel, kuidas phitseda neid kahte thtpeva. Tule tegemine vl- jas on kvasti keelatud. Hea nuga tuli appi; Eugenia H mdrikson, kes muretses ruumid tema korterimaj- le kuuluvas, kompleksis. Hea ette- valmistus ja moodsad rumid-fold saalitie pidul isi kokku, vaatamata sellele, et siin on suvine kuumus.
Vidupha avas koondise esimees Harald Himmo, kes. ka stas sm- boolse. vidutule, suure sini must valge knla. Sellelt knlalt 'kanti vidutuli laiali pidujiste laudadele. Oli kohal ka ks mootor-ratturite juhte Alfred Pldmets, kes ka Va- bas Eestis viis; vidutuled laiali. Pevakohase kne pidas Theodor Koppel, kes ise vttis*-.osa Vabadus- sjast . soomusrongide koosseisus. Vally Kerjan; New Yorgist, kandis ette kolm luuletust. Victor Kuriks, Orlandost, esitas humoreske. Vidu- tulede kustudes sttis Jaanituli. Hr. Leetmaa Montrealist li jaanihtu tuju, esines lauludega, saates ise akordionil ja kitarrel, Helmi Kiv esitas ,,Kontvras pulmas" Tant- suks mngisid hr. Leetmaa ja Tho- mas Kinno. Hea ja lpus tuju kestis hilishtuni. Skide ja jookide eest hoolitsesid Irene, Hugo Jansenid ja Linda Maldur.
Iga uus R/1EIE ELU" tellija aitab kaa- sa sisukamale ajalehele. ,
Immigratsioon on ks thtsamaid mjureid Kanada elus. t a on seda ka , alati olnud, .-';..<
Immigratsioon mjustab meid kultuuriliselt, hiskondlikult ja ' majanduslikult. Ni i omal maal kui ka internatsionaalselt. ;'. : 
Selleks et 'kindlustada immigratsiooni edasi; kestvat head mju Kanadale, on meie immigratsiooniseadlust tunduvalt muudetud. Ning kas teie olete viienda plve kanadalane vi lihtsalt klaline, peaksite teadma just mida on muudetud.
.; Ndsest peale, nii sisserndajad kui ka klalised kes tulevad siia kas tle vi ppimiseks., peavad kiki immigratsiooni asju korraldama enne Kanadasse;;.; saabumist. Keegi ei tohi oma seisundit muuta Kanadas" oleku ajal.  V
Kanada on alati lubanud laiaulatuslikku kendamist lhedaste sugulaste suhtes. Uue perekonna rhmitusega, Kanada
Viimase nelja aasta jooksul on nii ksikisikud kui k organisatsioonid teinud ettepanekuid Kanada immigratsiooni- seadluse ja poliitika muutmiseks. ...
Nii mnedki nendest vastustest on saanud uue immigratsiooniseadluse osaks, mratud ttama kikide heaks mitmeiks aastaiks. '
.Esimest korda tehtakse. seadluses endas selgeks meie immigratsiooni- seadluse philisi eesmrke ja printsiipe; Kik muud seaduse mrused, ning kuidas immigratsiooniametnikud neid tide viivad, hakkavad nd jrgnevatest eesmrkidest ja printsiipidest lhtuma:
Diskriminatsioonist keeldumine. Perekondade uesti-hinemine. Humanitaarne mure pagulaste suhtes. Ning Kanada majanduslikkude, his- kondlikkude ja kultuuriliste eesmrkide edendamine.
Thi jutt teie arvates? Kuid lugege edasi, kuna lejnud seadlust on hoolikalt kirjutatud selleks et Kanadale vimaldada neid lubadusi tegelikus elus tide viia.
mis ealisi vanemaid. .. . Kanada on alati kaitset andnud oma piirides pgenikele vastavalt; Rahvaste henduse (United Nations) konvent- ;. sioonile. Sellele kaitsele on nd antud. Kanada seaduse maksvus. Lisaks sellele, defineerib uue pgenike rhmitus millal, kuidas ja keda pgenikest vastu vetakse Kanadas uuesti kohale asumiseks.
Uue seadluse kohaselt saavad paremat protektsiooni ka nende isikute kodan- likud igused kelledel on parajasti rnenetlusi immigratsiooni asjus. Ning deportatsioon ei hakka enam olema ainus vimalik karistus. Selleks et karistada vhem thtsaid immigrtsiooniseadluse ' mitte titmisi on nd olemas vhem drastilised alternatiivid, Sisserndamine ei hakka mitte lihtsam olema, kuid ta hakkab olema kergemini ennustatavam. On.soovitav et sisserndajad ja klalised rgiks kellegagi oma Kanada Valitsuse Viisa Broos enne teele asumist. Siis nad teavad tpselt endi olukorda kui nad lennukist vlja astuvad.
Kuldas see miusful laiasu
Uus immigratsiooniseadlus ori visand tulevikus. Ta on paindlik visand ning vimaldab ootamatuid muudatusi. Ta
mju Kanada hiskonna koetusele hakkab olema subtiilne, ja kaugeleulatav.
Uue seadluse: all, federaal- ja provint- siaalvalitsused jaotavad mitmeid vastutus/i. Et seda saavutada, tehakse formaalsed kokkulepped provintsidega nii immigratsiooni plaanitsemise kui ka selle juhatamise suhtes. . Niisugune kokkulepe on juba tehtud
Quebeci provintsiga. Igalaast, prast federaal-provintsiaal
arutusi/tehakse teatavaks kavatsetavat  ; . . - I . ' - .-. . - ' . 
Sedamoodi, kui ka teistel viisidel, teeb uus immigratsiooniseadlus Kanadat aina tugevamaks. Ta teeb teda ka paramaks kohaks elamiseks.
uievt Kanada immigratsiooni tulevikku ei saa
kontrollida paindumatute reeglitega. Kanada uus immigratsiooniseadlus hendleb humaansust, iglust, rahvus- vahelist vastutust ning kohandatavust sellisel viisil millisel seda hegi teise maa immigratsiooniseadlus pole veel kunagi teinud.
Oleme selle peale uhked. Et ka teie hellega paremini tutvuneksite, palume et hangiksite tpsemaid broshre teile lhedasemast Kanada immigratsiooni keskusest (Canada Immigration Centre).
Emptay*tivia and
.:X':>v:*::;:-::>>y.:
::<:>:<>>:::: ::::'::: :  :   * :.
::::<.>>:'.::
C-JC! Ci!l!er, Min';sier " Ouc C'/iert, Wllnistre
A V A ' . ' >:<f:<y.-:::-:<' :>>::::: y.e:*>y. .. :*x-x<-:v:-:w:% :  . W ' ' ' " : ; : v yv.<ryyyy.:::-:
:-wx>:x?x: .>.vov.<-.'.v,v *:>x:x:f:::v.v  .   .  X  * : < : : : : : . . . .  X * ; ^  ' > ; . > X V X . xxx:<Xv:  ".x-Xviv: xx x:<:--:-: ::*:<>x-y.:y-xxxxx<-: :.::oxo::x.x xx xx :-xx-:v.*x-:->x-: ;;;::;: . .  .  . V . V M V , . . V . . . . . :>x *::>::: :<::<: : - > X - K   X -  : xo:ox-:x.::. :>x x*:-:->:<-: x<:x-:-y.->' :.:*:: y.^:x(o: ::*>:: X':->x-Wv :-x<;xXv:-: x-:.>xx-x-:-:'.
mmmm X ' . > X K  ' . X X '
>x<*:>x-:-:. :<*x-x . v X - X K  - X " :::::*:;; :<-X:X-x-w :::::<:::: '""' X-V.W/
xy . - .X-4A\V
X : : :  X  X V A . ; >:v:-x*x<-:-Xv:' :::;x-Xv'/:.; x*x<:-Xv: xox<-:>::-:xx<>x>:o::<.: v^?<:x.:.>-.
. ^ y . ^ W - ^ ! ;
Eestlaste Kesknukogu Kanadas rahvuslikku tegevust on kesoleval tegevusaastal mrtsist kuni juulini 1978 a. oma panusega majandusli- kult, toetanud., alljrgnevad., kaas- maalased: ;.
Enn Aarend, Milvi Amolins, Erich Annion, Ida Areneem, Jaan ja Hel- le Arro, Erich Aer, H . ja V. Avar- laid. F.; Edur, Jri Elken, M . Ervart, Andres Gutman. 0. Haamer, Salme Harris,; A. Havii Fred Heinlaid, R. Holsmer Valdo Hommik. I. Igav, Uno Ilves, Kaarel Irs, Leida Jaari- berg, Et. Jaason, H . ja . N . Joala, Eerik Joasaare, Bernhard Je, Hen- no Jgeva Kalju Jgi, H . Jrman, Leonhard Kahro, Richard ja ie Kaimre, V. Kajas te, Ferd. Kaljuste,
Kalm,. R. Kalmisto, Julius Karel-
son, E . ; Kasepld, I. Kattemaa, A. Kahismaa, Nelly Kess, A. Kimmel', Linda Kirik, H . Kirst, L . Kirstein, Adele Kittask, A. E. Kivistik, Jaan Knze, Elviine J. Koop, M . Kopa, Aleksei Koppel, H . . Krre, Lydia Kreekman, Jaan ja Reet Kruus, H . Kukkur, S; Kuldkepp, John Kulpa, Mare Kungla, Kustav Kurg, H . Ku- ri, Johan; Kuusk, E, ja H . Kuutma, Oskar Krgemets, K . Krgesaar, Maria Kgu, E. ja M . Krmann, Gustav Kster, Aleksander Kbar, Hugo Laanela, Hella Laarne, -Arnold Laas, M. Laas, B. S. Laht, Enno Lauri, . ja I Lellep, H . Lepik> Mart Le- pik, Jaan Lepp, E. Liigand, K . Lii- vamgi, Elmar Liivet, Risto Liivoja, E. Linda ja, Osvald Lokk, Tiiu Lo& pere, Ernst Lootsma, 1 Jaak Lupp,
Leonid Lugas; A. Maarits, Kar l Maasik, Ellen Martens, Voldemar Matiisen, Linda Meema, Hans Me- ret, R. Merits, Enn Merivee, A. Mi- liunas, Vanda Niit, lo Niit, Kaare, Norralt, Hendrik Nuume, August Oad, Eva Oselg, Heikki Paara,' Joo- sep Paist; R. Pahapill, Artur Takri, Konstantin Palo, lo ja Hilja Paul, Ella ja Enn Peremees, Viktor ja Linnu Peters, Valter Piigli, H . Pear- son-Piirsalu, R. Piibe, Oskar Pint, A. Pirnsalu, V.' Poola, Meta PuhveirA. Prli, U; Raabe, August Raag, Paul Rabisson, I. Rammo, Arnold Ran- niste> A. Reinsoo, Udo Rig, R. Ringsman, A. Rungi, R. aarits, Voldemar Saami, Jann" Saarniit, Valden Sadul, Ester ja Otto Sarma, R. Sepp, Heljo Sillart, G. ja H . Soans, Ella ja Paul Solin, E, Soo met, lexander Soop, - Jaan Soots,
St.- Catharines'i Eesti Selts, J. ja A. Steinberg, Julia Stern, Tnu Sult- son, Vera Tammearu, Aarne Tam- misaar, E. Tapp, Toivo Tisman, Eha Toomberg, Juhan Toome, Ingrid ja Aadu Tooming, Kalju Tori, Toronto Eesti hispank,; Leon Tretjake- witsch, Helmut  Tigast, P. Tnis- son, Jaan Tht, . Alide Uus, Arvo Vahtra, Joseph Vahtra, Ilmar Wark, lo Vastop, Voldemar Veelaid, T. Vellend, H; ja V. Viiding, R. Vii- name, Arvid Vilms, J.- Vilumets, K. Vold t ,K . Voore, R. Vliste.
El MINGIT ;  KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA
Eesti vrvides
10%"X18"
Hind $4,50. Onl. jaemgimaks 4% / P o s t i g a tellides saatekulu .35^
D3 ID
Postiga tellides saatekulu A5f:
Toronto, Ont. M4K 2W8