Eesti j rahva suhteliselt lhikese ajaloo kestel uueljajal on petajate- kasvatajate (varem nimetati neid koolmeistreiks)| osathtsus olnud kahtlemata vga kaalukas. Rahva valgustajaid" vib liialdamata arva- ta iseseisva Eesti alusmride raja- jate hulka. Ning suurimaid eesti rah- va kasvatajaid on Peeter Pld.
Kasvataja kutsumus kuulus juba perekonda, millest Pld vrsus. Ta sndis (2, 7. 187'sS) Jhvi mbruskon- na Puru koolmeistri Peeter Pllu po- jana, kelle 10 lapsest pooled jtkasid td isa tpllul . kasvatajatena koolis. Juba gmnaasiumi-pilasena (189398) teenib noor Peeter endale
elatist ,,petajna" eratundide and- misega Narva nimekais perekonda- des. Gmnaasiumi lpetamise eel on ta juba kindlasti otsustanud minna jtkama oma pinguid Tartu likoo- li usuteadusknda. Otsustamisel iri-
. jus kaasa. kaalutlus, et teoloogina vimaldub jda tegutsema oma rahva keskele kasvatajana, kna teis- tel aladel pti takistada likoolile-, petajail tle .rakendumast kodu- maal ning juhiti nad enamasti Vene-
. maale. / . Kui Pllu lipilasplv harilikust
pikemale venis (18981906), siis suu- resti selle tttu, et ta ka sel ajal te- gutses kasvatajana. Esiteks endakas- va ta j ana, kes ei ppinud vaid selleks, et professoritelt eksamitel vajalikud hinded saada, vaid ttas ja otsis, et "videlda ktte onia seisukoht, mis usuteaduses ei ole kerge lesanne. Olles vaistlikult astunud Eesti li- pilaste Seltsi, jtkub siin Pllu are- nemine ja vitlus teadliku rahvuslu- se suunas. See olipingerikas ,,mur- rangu-aeg" Seltsi elus, mille juhatas sisse Jaan Tnisson Hamleti ksi- musega: Kas on Seltsi elu paljas suits vi bn siin ka sooja ja elavat tuld? . . . kui nooruse vaimustus hes nporusega haudajlheb, kui paleus- lest on amull palju juttu ja kui isa- maa-armastus on ksnes lipukirjaks, siis on ES-i elu suur vle.. . Ei ole teisiti vimalik, kui et Selts peab kasvatama melli, kes tsise meelega kinni hoiavad meie paleus test ning
; liselt enda kohust tidavad." See ' on ajastu, 'millal Villem Reiman oma
knes (1898) ^ nuab vabastumist Balti korporatsioonides "valitsevast mistust rstavast Ja aega, raha ja judu raiskavast alkoholismusest". Sits ehitatakse, ka Seltsi uus maja, mis Pllu, esimeheks olles sisse n- nistatakse. Seltsis ttab Pld kaasa Sirvilaudade" (mille tirazh psib
. 25,000 eksemplari mber) ja E܊-i albumite" toimetamisel, laulab rah- va hulgas kllalt populaarseks saa-
. nud Seltsi kvartetis jne. Need ja tei- sed ritused ulatusid .Seltsi ruumi- dest vlja rahva sekka", kuuludes
, rahva-kasvaiuse alale.
Meie rahvusliku 'elu-arendamine otse kisendas enne iseseisvumist va- batahtlikkude (palgata) ttajate j- rele: just nii 'oli vimalik luua vaja-
..likke eeldusi kiirdks ja edukaks aren- : gks, iseseisvuse ajal. Paljude aasta-
te jooksul erine Esimest Mailmas- dj. olid karkpskongressid suursnd- musteks eesti elS; Neile kogunes- meie vaimne- eliit. Neil ldi lahin- gu.id mitte ainult, karkusksimuste, vaid ka teiste kardinaalsemate rh- vaelu probleemide mber. Neil ker-
: kis tulihingelise Villem Reimni ku- ju krvale sooja sdamega,:selge pil- guga, vitleja Peeter Pllu kuju. Mi- na, tolleaegne nooruk, ei ole ainuke, . . . I V . . . . -
kes vlgneb tnu atelistele leegiheit- jatele. Sgavalt veendunud, et iga elujulise rahva hing peab terve ole- ma, ttas Pld pidevalt ja juhtivalt eesti karskusliikumise alal ca 30 aas-
tat (ms. 1926. a. alates kuni surmani Karskusliidu esimehena. Ning see oli suureks rahvusvaheliseks tunnustu- seks eesti karskusliikumisele kui ka
^austuseks P. Pllu isiksusele,'et Pl- lu juhtival kaastegevusel peeti 18; rahvusvaheline kongress 1926. a. Tar- tus. Karskusts leidis Pld ka oma elu lhima rbomu ja mure jagaja. Ta elukaaslane flelmi Finberg-Pld oli pioneeriks laste ja naiste krkust aial.-,'
Jaan Tnissoni lhima sbra ja kaastlisena satub P. Pld nn. Tar-
; tu renessansi" keerisesse, olles selle juhtivamate meeste hulgas.
Vimata on praegu anda mingit konkreetset pilti Pllu elavast ja ar- yurikkast kaastst ,,Postimehele", niis kestis*le 30 aasta. Julgen kinni- tada, et| kaaluvam osa sellest on
! 'koondatud rahvakasvatuse ksimus- tele enne riiklikku iseseisvumist, peamiselt emakeelse hariduse ja -emakeelse kooli mber. htlasi oli
''5ee ka pidev vitlus teravaks muu- tunud venestuspete vastu, mis ms. eriti ilmekalt esines ministeeriumi- koolide asutamises. Neid koole soo- dustad mitmeti valitsuse poolt, kuid aieisse mrasid koolide inspektorid, petajaid sageli umbkeelseid ve- nelasi.
Alles prast 1905. a. revolutsiooni vimaldus asutada Eesti Noorsoo
Kasvatuse Selts (a. 1906). Selts p- dis asutada emakeelseid koole (ka lasteaedu ja mngumurusid jm.) ja harras tada vabaharidustd, 1912. a.-ni oli seltsil tekkinud 15 osakonda; lisaks; hulk teisi.samataoliste sihti- dega kooli- ja haridusseltse. ENK Seltsi thtsamaks rituseks oli t- tarlaste -gmnaasium Tartus. P. Pld saadeti vlismaale sealse hariduselu- ga tutvumiseks. Ja sealt tagasi tul- nud, oli ta 10 a. selle gmnaasiumi direktoriks (1908-1918).. [
Milline suur thtsus oli neil ritus- tel mitte ksnes vitluses mberrah- vustamise vastu, vaid just meie ha- riduselu vundamendi rajamisel (tek- kis tarve eestikeelsete pperaamatu te jrele, ttati vlja vajalik termi noloogia, paljudel ppejududel vi- maldus rakenduda kodumaal ema- keeleis koolides jne.), ei ole seni suudetud kllaldasel mral hinna- ta. Julgen kinnitada, et kogu selle suure liikumise kesksemaks tuke- juks-oli P. Pld. Milliste raskustega (ka majanduslikkudega sja ajal 1914/15 julgeti pstitada suur kolme- kordne koolihoone...) tuli' Pllul videlda, kui suure andumusega ta oma td teei, sellesse oli'minul vi- malik pilku heita direktori tlaua" laegastes leiduvate materjalide ph-
vit i le
17 eieEWnr. 33 (1488) 1978" '"^ 1 1 1 1 " ~ . ; . , - , ; : r . " , , .
l i l l l l lHl l \ in i l l l l ! i r i l i l l l | i l l lM
l i . Nbberi veste I
EVI OLGA MUSTEL,
Lpetas McMaster likooli Hamilto- nis social science.. nelj aaastase ho- nors kursuse BA-Ttab B.C. valit- suse juures Vancouveris uurimis- tl tstus ja kaubanduse alal.
peoleunilgardi fahil
Prast Arislqtele . Onassise ttre Christina abiellumist Sergei Kauzov- 'iga tli Christina ksi Moskvast ja (ritas Kreekas ja Inglismaal 'ning korraldas oma riasju. Onassise pe- rekond ja ri juhtkond teeb kik, et Onassise suuri varandusi psta' N. Liidu haardest. KGB arvas, et abiei-
jal, olin ju Gmnaasiumi, direktoriks I lumisega Moskvas Sergei saab poole lhemat, aega prast seda, kui -Pld Christina varanduste peremeheks, kutsuti esimeseks haridusministriks, kuid Kreeka seadused ei tunnusta N. Sellise trohkuse juures leidis di- Liidu kodanlist abielu ja Sergeil tu- rektr" Poid ometi mahti ai 1917 esi- leb tulla Kreekasse j abielluda ki-' mese eesti kasvatusteadusliku aja- riktikult. S; Kauzov andis5 viismai- kirja Kasvatus ja haridus" rajami- sele teadeteagentuurile jutuajamise, seks. ' V kus-mrkis, et loodab saada Ghristi-
Meie hariduselu organiseerijana oli na suurtest varandustest poole oma Pld, kli .lhemat aega, E. Maavalit- Ie. Selles Kaheldakse ja arvatakse ise suse haridusosakonna juhataja..Siin gi, et Kreeka valitsus vib maksu.de- omab ta suuri teeneid meie koolikor^ ga need blokkeerida, nii 2t midagi ralduse ja hariduselu phijoonte ei j venelastele le. Liiguvad ka mramisel. Olgu eraldi mainitud kuuldused; et nende abielu on jooks- vaid koolikorralduses tunnustust nud karile, mida Christina eitab. M leidnud ; detentralisatsiooni print- ned allikad vidavad, et Sergei Kau iip, osavtu vimaldamine lasteva- zov olevat olnud KGB agent.; nematel koolielu korraldamisel ja | ^ ^ ^ ^ ^ avara ruumi jtmine selles petajate
Prints Philip ja noor prints And- rew viibisid mdunud laupeval Edmontoriis Cnunonweilthi mn- gude,lpetamisel ja Philip kuulutas mngud lppenuks. Jrgndsed Com- mhwealth mngud toimi vad 4. aas- ta prast Austraalias. L putserem- nii oli vimas, sest mngudest vtsid osa ligi 50 Commonwealthi kuuluvat riiki le kogu maailma, arvatud kaa va* Briti endised kolorid Aasias, Aafrikas ja Vaikse ookeani saartel.
Kanada vitis mngudel 45 kuld- medalit ( kokku 109 medalit). Meda- lite arvu poolest ji teisele kohale Inglismaa 27 kuldmedaliga, kolman- dale kohale platseerus Au straali 24 kuldmedaliga. India ja U ismeremaa sai 5 kuldmedalit, kuna Uised maad omasid vhem medaleid. Ainult' Alz- heeria keeldus mngudest vtmast osa selleprast, et Luna]^afrikal lu- bati ka mngudest osa vtta..
; Valitsus toetas esmakordselt spor ti le 25 miljoni dollariga ja kanad- lste. edu oli osalt sellest' tingitud. Arvatakse, ;et kahe . aasta prast Moskva olmpiaadil oh Kanada
leid eriti ujumises, C. Smith Edmon fonist vitis- koguni 7 medalit.ja pu- rustati mitmeid Com nonwealthi mngude rekordeid. Need mngud nitasid, et Briti on suttriud siiski omi endisi kolooniaid silitada koos- tks. Need mngud oi id suureks reklaamiks Briti kuningakojale ja kuninganna Elizabethile nina ku- ninglikule perekonnale.
kuid ta ei vtnud seda vastu. Ole- J vat juba niisugune tp,' keda J keegi ei mrka. Juba koolis, ni-1 teks. ^ul ta pii ainsana lahenda-1 nud algebra > lesande, teatanud = petaja, et keegi polevat lesan-1 net lahendanudl Ainult kui keegi | teinud klassis koerust, siis kik | hakanud ajama tema peale: Noh, | Piiks, tunnista lesse, mis sa sai-1 gad! Tunnista, tunnista!" Aga ta J ei teinud midagi!' =
Nnda nd seltskonnas, ;Kat--1 sb ligineda hele vi teisele gru-1 pile, aga ei pse jutu vahele; Me-1 hed lhevad hte nurka, jtavad ta naiste vahele, kes rgivad vu-1 rinal, kuidas keegi oli teinud kest- J vslokke vi lasknud juukseid | ligata: issake, kui te oleksite ni-1 nud Armildet prast seda'.: Nii ra J rikutud! Just, kui oleks praegu I
| ttardele. Mis sa teed, ,.kui jonn juukseid ligatud . . . ! v'.: v 1 1: on jumalast loodud! > V '/.KiuV tema tahtnud selle viimase | I Muide, kige huvitavam osa ; loogika kohta midagi.prida, i i l a - |
sportlastel vljavaateid vita meda-;| a j a i e h i s t ja ajakirjadest on mulle ' tanud ks daamides'.! oma sigare-1
| Olen thele pannud, et- kui loen | ajalehte, siis pole kskik, kus 1 ma seda .teen, Toeseinte vahel oh | meeleolu lioopis teine ja surutum | kui vljas vabas looduses, misp- 1 rast armastan istuda pargipingil I vrske lehega. Seal toas lugedes i ajab hinge rohkem tis. Vihastad | ja karjud naise peale. Iga asi on | nii surmtsine, tunned kuidas I varjatud vaennooled lendavad | kaasmaalaste vahel. Isegi killa- 1 mngudeks ei saa' la hte kil- | da! ."'-v;;, : \ Vljas n asi hoopis teine. Lih- i riukesed siristavad taeva all,, vars- | ke tuulehk paitab su pski; ja = pike .helendab puude lehtedel. 1 Kuidas sa saad niisuguses olukor- | ras olla pahur! Sellises meeleolus | annab isegi andeks; kaks leilm- I list kongressi eesti poegadele -ja
MGIL
algatusele ja isetegevusele. 19181925 oli P. Pld Tartu li-
kooli kuraatoriks. Ta omab suuri- mad teened meie rahvusliku likooli rajamisel ja lesehitamisel. .Kuigi likoolil oli (vaheaegadega) ligi 300- -aastane minevik seljataga, oli ta oma tendentsi ja struktuuri poolest Ees- tile sna vras. Seda- testab juba.| seegi asjaolu, et tema ppejudude hulgas leidus, vaid 4 eestlast (J. Jge- ver,'" H. Koppel; J. Kpp, A. Pald- rock). Nii tuli ppejudude alal rah- j v ga mitmesugused raskused rahva- vuslik likool les ehitada peaaegu e i u s on tingitud phisuhtumisest ei mitte millestki. Oli aga palju-palju i u j a selle limisse vrtusisse. On teisigi raskusi; Oma "pidulikku ava- hing. terve,; on tema suhtumine Ju knet esimesel Eesti likooli aktu- maiasse ige, siis ei jta see kogu sel 1. dets. 1919 algab Pld ksimu- r a hva kohta mju avaldamata sega: Kas oleme ^kogunenud kui (lk. 13). Meie rahvas peb meie ajal barbarid, kes jagavad plise kultuuri usulist kriisi. Ma ei su, et meie prandit, mille rajajaks oli Gustav rahvas kaob selle kriisi prast. Usun, Adolf?". Ta vastab: ,,Meie tahame e t sama : Jumal, kes meile teinud jtkata Alma Materi traditsioone i m e t , kui ta meid aitas luua meile oma rahvuslikus Vaimus..." Ning vabariigi, meid usulise kriisi kahtlu parimaks vastuseks Pllu ksimuse- Lis t ja thjusist lbi viies, tahab pu- le oli see, et ajaloo perspektiivilt s- hastada ja aidata enese tielisemale na lhikese aja jooksul,'imasime li- tundmisele." (lk..62). kooli, mis vrikalt seisis teiste pa- Last, but not least Peeter Pld remate likoolide; kryal. P. pllu 0 l i kasvatajaks ja oma pedagoogilis suurteenete hindamiseks Eesti li- te vaadete teostajaks ka oma arvu kooli rajamisel valiti ta selle audok- rikkas perekonnas. Tal oh 11 last. toriks (dr. pliil.) a. 1927. Ning 2 a. p- T- ja; lesannete rohkusele vaata rast tema surma vljaantud likooli mata sstis ka perekonnale aega. 300-a. juubeli medal kannab Peeter Kas vi puhkepevade hommikul Pllu kuju krvuti esimese rektori lastega mngides. Jakob Skytte kujuga... ' v ; j . s ept. 1930 rvis khutfs
-st 1920 oli Pld likooli pedagoo- Peeter Pllu tema 53. eluaastal. Viis gika professoriks. Keskkoolipetaja- samal ajal tema 2 ttart;ja abikaa te ettevalmistamiseks asutas ta li- sa ema. Viis mehe tis kavatsusi, loo- kooli juurde didaktilis-metoodilise tusi ja totusi. Ta suri tie teadvuse seminari ja oli selle juhatajaks, juures, vaba surmahirmust, kindlas Tean, milliste suurte pingutustega usus, et meie Igavese Isa kojas on oli seotud Pllule tema lesannete- palju eluasemeid. Ta enese valitud ja trohkuse juures (peeti iseerie- hauasalm ta kiviristil Tartu Pauluse sest mistetavaks pedagoogika pro- kalmistul on: Sest Tema seest ja Te fessori aktiivset osavttu petajate ma lbi ja Tema poole! on kik as- kursuste ja konverentside korralda- jad. Temale olgu au igavesti".
EUROPEN SHEEPSKIN
| . lugejate kirjad"; Esiteks jleiad siin- kokkuvtlikult thtsamate
artiklite, mis- ilmunud, sisu. Tei- = seks leiad ka lugejate kriitika I poolt ja vastu. Kui uskuda mle- = maid, siis. on ilmne,-et toda artik-
tiga tuhatoosi, mda tema nina, s nii et ta - saanud vaid lausuda: | Ai!" kui sigaret krvetanud ta | nina; (mis on, nagu eldud, liiga | suur,.jb ette). . . |
Hiilinud siis meestele lhemale. 1 lit poleks, vaja olnud kirjutada, hes1 grupis kinud jutt umbes sest pluss ja miinus annavad tea- nii: Lksin panka ja tahtsin lae- i
AIso Leathers & Suedes
. MEN'S Reg.' %W 1 LADIES' tl 50 Reg. $260 .................. E kj U.
GIMPEX LP 488 KING ST. W. (ai
Al TEO ; Spadina)
misel, haridusalaliste projektide l- bittamisel jne., svenemine peda- googikasse kui vga mitmepalgelisse teoreetilisse teadusse. (Olin 1925. a. alates esialgu Pllu kaastlisena ppelesannete titjaks pedagoo- gika ja pedagoogilise pshholoogia alal Tartu likoolis).Kui tsiselt ja mitmeklgselt pdis ta oma eriala haarata, selles vimaldus mul veen- duda ka tema loengute paralleel mrkmete htesulatamisel ja redi- geerimisel, mis ilmusid posthuumselt ldise kasvatuspetusena" (1932).
Pllule kige sdamelhedam nis olevat pedagoogiline teleoloogia,, s.o. petus kasvatussihtidest, ja siin ni- melt vrtuste astmestamise ksi- mus. On mitmet liiki vrtusi. Ei ole meldav, noorsoo kasvatus kind- lateks iseloomudeks kindla vahetege- miseta selles, mida arvata krge- maks ja mida madalamaks, ru and- mata sellest, mis meid alla kisub ja tstab..." (lk. 6) Minule on kristlu- se vidule aitamine meie rahva elus kige rahvuslikum ksimus. Kristlu- ses pieituvad ammutamatud jualli- kad siin peituvad uuestisnni, re- generatsiooni phijud (lk. 62). Sest
(Room. 11, 36.)
EESTIMAJA 958 Broadview
Toronto. Ont. MfiK 2Rt
I tavas ti kokku nulli! | Jrjelikult kas Eesti valitsus 1 oli /sinine, punane vi kollane | kokku tuleb \ikka vlja valge | tabula rasa, puhas stu. hing. Ve- I nelased oleks me maa neelanud I iga vrvi juures. Selleks pole va- | ja metsalikooli. Seal nhtavasti I niikuinii puud varjavad metsa | ra. I Noh, nete lksin krvale I sellest, millest ieti,pidin rki- | ma, just kui mnes piduknes: I. kuulsin esimest korda juubilarist, | kui just olin lpetanud kihelkon- | nakooli j a asunud Prnusse, I kus ..." jne. Pidin rkima tollest = teisest mehest, kes oli juhtunud f istuma samale pingile mu krva- ta ;'
| le. Mrkasin tec^. alles, kui lehe J keeramisel olin talle.lnud rusi- ? kag Vastu nina. ca " :
* Ta kukkus hirmsasti vbanda- | ma, et ji ette oma ninaga t- I les et tal olevat liiga suur nina, = : see on. fsilises mttes.,Muidu ei I pandavat teda tavalisti ldse mit- 1 te tbele-..
Pdsin vahele rkida, et oli | ju kik tiesti minu s, ga ta ei. I nustunud sellega kinnitas,.et
iTTESHV Abielusadam on v reldv mere
sadamaga. Mida kauem laevad seal seisavad, seda enam rooste.
Olgu lisatud katkend Helmi Pllu viimasest kirjast Uus-Meremaale,: Mis minule mu kadunud abikaasa
juures eriti imponeeris, oli tema suur kohusetunne ja ustavus iga t juures oma rahva kasuks..Kui mina vahel palusin ta mtelgu ometi oma terviselegi, siis oli sagedane vastus: ,,Nd bn veel vimalik midagi teha me maa ja rahva jaoks, kui nd aega ja vimalusi ei kasutata, siis ei kordu need, vib olla, kunagi enam/'
Mis oli see phijud, niis kandis suurt kohusetunnet ja ustavust? Kl- lap see oli suur, sgav ja elav armas- tus Jumala ja oma rahva vastu. Jah. Peeter Pld. oli rikkamaid mehi Ees- tis, teliste vrtuste poolest, kr- gemate vrtuste poolest kui on need, mida raha eest osta saab. Ning suure kasvatajana jtkus n e i d v r " tusi tal palju kinkida Eestile. Ainult nii suutis ta oma ajaliselt piiratud eluea jooksul teha suure elut, ps- titada endale oma rahva hinges m- lestussamba, mis on psivam,vasest valatuist
Juhan
Diplomaat dn inimer|e,kps rgib seda, mida ta ei mtle
Noored tahavad tru ei ole. Vanad tahavad Iruudust mur- da, kuid ei saa.
Paljud elaksid lihtsamat elu, kui tee selleks poleks nii keeruline..
hulosside ehitamine ei maksa midagi. -Aga nende' purustamine on vga kallis.
Starlet on tdruk,. ke|s, kannab vl- gu ostetud riideid ning sularaha eest.
Vastavalt statistikal^ maailmakeeltes kige tatavaks nud."
nad lhevad
nu kolmsada tuhat. Lubasid 1 psida peapangast Naeruvrt! 1 Mis seal ksida! Mul majad ja J masinad katavad selle summa ka-1 hekordselt. Brokraatia, nagu | nete!" Teine elnud, et temal po-1 le: seda juhtunud. Ksinud p q i | : miljonit visatud kohe paber et-1 te, vta nnda palju kui tahad! |
Noh,.sellele'jutule ei saanud ta = kaugeltki ligi, ega hakanud katse-1 tamagi. KuL ta lhenenud teisele grupile, rgitud seal pead koos, | seljad vljaspool tihedalt, nii | et tema ninagi pole, mahtunud va-1 hele, kuigi on suur. |
Siis toonud, peremees sletie | veinipudeleid lauale, nii et tekki- J nud hetkeline vaikus. Kuna ta va-1 remalt olnud sisse kukkunud sel- = lega, et nimetas' punast veini liiga 1 hapuks, siis tahtnud seda viga | nd heastada ja lausunud tekki- g nud vaikusse: Mina- armastan | punast veini on soliidne!" . ; |
Vaikus kestnud kaua , piinli-1 kult kaua! Kik pilgud prdu- | nud tema poole. Ilmse halvakspa- f nuga. Too. daam unustanud: elekt-1 rilokid ja raputamast tuhka oma | sigareti otsast, mis langenud ta 1
| olevat selline mannetu-jetu .uutele pkstele. Siis nihkunud | tp; keda keegi kuski thele ei kik peremehe ja.pudelite mber | I pane ega arvesta. Poleks ta olnud : laua juurde, et tita klaase. Tema- I 1 selline tp, oleksin ma teda am- le unustatud klaas andmata... 1 I mu juba mrganud, sest .istunud | seal pingil juba enne minu tule-
kut! "' Katsusin uuesti vabandada;
,^Aga vahepeal oldi:.seltskonnas | |e mindud valgele veinile!" |
BiiQiiinaiimiBiii]nffiiQUDiiDiiQiiBiiDtimiDUDiiBUOiiDMDiiBimiimmiimioiiDiiBiiDntiiinan^
AEG; ON MTELDA TALVEPUHKUSE: VEETMISELE.' Tehke oma reservatsioonid varakult.
-Mc. 1064361 Eesti Maja, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R|6
Tel. 466-4813 htuti ja ndala lppudel 759-3588
lauseks: M&. olen eksi-
Kuninglike perekoridade juures oletatakse, et nad hsti svad, kuid ei ksuta WG-d; neil on palju lapsi, mis saadud phast vaimust;.
: , ; ; ; / : Kograjud NIHITS
riietub lahti
AUAD Shvaabi taat istub htul toas ja
loeb raamatut. Iga kahe minuti tak- ka ta llitab lambi vlja. Naaber k- sib:. /
,,Miks sa nii tihti' toa pimedaks teed?" '
Ega ma iga leheklje pramise juures hakka voolu raiskama. Seda pramist vib teha pimedas."
Proua Kehaste oma mehele: 01en sind elus kaks Jtorda. pet-
nud."
Professor lipilastele: Loengus eetiliste jphitdede le
ksitleme tna teemat Vale". On keegi teist minu uut raamatut selle kohta lugenud?"
Kik tudengid jaatavad. ellega on meil sobiv lhtepunkt
kes. Mu raamat pole veel ilmunud."
Kaks noort ema hevanuste laste- ga kohtuvad lapsevankritega:;
JCll mul on tark laps," kiidab ks. Ta tles tna juba esimese s- na."
Teises vankris upitab beebi ennast jalgadele ja ksib: Soo. Mida ta siis tles?'.
JAAN ALMER KATUSETD %
Helistada tel. 699-5295
Prantslanna ja ameeriklanna kii- davad oma rahvusest meeste hid omadusi. Praalib prantslanna:
Prantsuse mees on vga galantne. Ta suudleb kigepealt srmeotsi, siis knarnukki, siis lga j . . . "
Selle aja peale on ameerika mees juba pulmareisilt tagasi." shvab ameeriklanna. Time ismoney" (Aeg on raha).
Idatsooni rahvapolitseinik peatab auto,
ruumis on ka soiduluba vaja?"
Postiametnik kohtlasele kundele: :' ;,Teie kiri on liiga raske. Peate sel- lele veel viis centi peale kleepima."
ga siis muutub, kiri veelgi raske- maks."
,,Mul on kodus alati viimane sna elda," praalib barik hrra Kiisuke. Alles eile ronis mu naine mu ees pl- vili." ' : ; : - : . . ' . - . v
,,Mida ta tles?" . ,,Tule voodi alt vlja- sa igavene
kgarik!"